. t0=const , ,, . p0 t0 ... , ... . p0=const ... , . ... . 15. Auru vaheülekuumendus: miks kasutatakse. () 30- , p0=8 MPa. . , , . 16. Auru vaheülekuumendus: rõhu optimeerimine. , 10%. , ..., ... . 17. Auru vaheülekuumendus: võimalikud skeemid. , . . , 2-3%, , , , ... noi. : . . , 1-2% . 18. Miks kasutatakse toitevee regeneratiivse eelsoojendust? . : - ( ), ; - ( ); - ( ). 19. Toitevee regeneratiivse eelsoojenduse skeemid. . , , , . 8.4a. : h´1, , , p2. p2, . , . 20. Miks kasutatakse toitevee regeneratiivsetes soojusvahetites auru- ja kondensaadijahuteid? , . , ... ... , , . 21. Regeneratiivsete soojusvahetite tüübid ja lülitusskeemid. . a) , b) ( ), c) .
väljalaskegaasidelt. Soojusenergiaga aurustatakse suletud anumanas vett, millest saadaksegi auru ettenähtud rõhul. Kokkuvõttes võiks laeva aurukatelt seega määratleda kui soojusvahetit, mille ülesandeks on auru tootmine laeva vajadusteks ettenähtud, atmosfäärirõhust kõrgemal rõhul soojusenergia sisestamise teel. Katelseade on seadmete ja süsteemide kompleks ettenähtud parameetritega kuuma vee või auru tootmiseks. Katelseadme koosseisu kuulub katelagregaat, kütuse-, toitevee-, auru-, põlemisõhu-, gaaside- jt süsteemid koos neid teenindavate abimehhanismide, kontroll- mõõteriistade, automaatika- ja kaitseseadmete ning -süsteemidega. Katelagregaat e katel on katelseadme tähtsaim osa, kus toimub soojusvahetus ning kuuma vee ja auru tootmine. Katelagregaat on ühtne tervikseade, mis üldjuhul koosneb põletitega varustatud koldest, kus toimub kütuse põletamine, ja mitut liiki kütte-pindadest kus toimub
parameetrid etteantud väärtuste juures. 2. Ohutusautomaatika, mille ülesanne on tagada katla ja tema abiseadmete ning teenindava personaali ohutu töö. Energia muundamise ja ülekande protsessid on seotud vastavate massivoogudega. Aurukatla automaatreguleerimise ülesannetes analüüsitakse eraldi vee-aurutraktis ja õhu-gaasitraktis toimuvaid protsesse. Vee-aurutrakti puhul sisenevaks massi vooks on toitevee kogus, väljuvateks voogudeks aga auruvoog ja läbipuhevee voog. Statsionaarses reziimis peab vee- aurutrakti kohta kehtima materiaalse bilansi võrrand: Dtv=Düa+Dlp kus Dtv katla toitevee vooluhulk (kulu) Düa ülekuumendatud auru vooluhulk Dlp läbipuhevee vooluhulk Kui materiaalse bilansi nõuet ei täideta, saabub ülemineku e. siirdereziim, mille käigus vee nivoo katla trumlis muutub. Järelikult taandub materiaalse bilansi
Seepärast vaadeldakse käesolevas konspektis katlaid, kus soojus saadakse orgaanilise kütuse põlemisel. Katel koosneb koldest ja erinevat liiki küttepindadest, mis võivad olla paigutatud ühte või mitmesse korpusesse. Kolle on ettenähtud kütuse põletamiseks ja küttepinnad vabanenud soojuse ülekandmiseks põlemisproduktidelt vedelikule, aurule või põlemisõhule. Aurutootva katla ehk aurukatla küttepinnad ja nende otstarve on järgmised: · toitevee eelsoojendis ehk ökonomaiseris tõstetakse katlasse antud vee temperatuuri ning samaaegselt alandatakse lahkuvate gaaside temperatuuri; · aurustusküttepinnas tõstetakse vee temperatuuri keemistemperatuurini ja vesi aurustatakse ; · auruülekuumendis kuumutatakse auru keemistemperatuurist (kuiva küllastunud auru temperatuurist) kõrgema temperatuurini; · õhueelsoojendis kuumutatakse kütuse põletamiseks kasutatavat õhku.
Ökonomaiseri soojus ja konstruktorarvutus Õhu eelsoojend soojus ja konstruktorarvutus Graafiline osa: Katla pikkilõige lisa 1 Katla ristlõige lisa 2 Seletuskiri Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus. Katla aurutoodanguks on 200 t/h, auru rõhk 15 MPa, ülekuumendustemperatuur 540 oC, toitevee temperatuur 210 oC, kütuse kulu on 4.45 kg/s. Katel on projekteeritud töötada maagaasil ning arvesse on võetud, et katel peab olema trummelkatel. Kolle on aurukatla osa, milles toimub kütuse põlemine ning selle tagajärjel keemilise energia muundumine soojuseks. Kolle on ka ühtlasi soojusvahetusseade, kus kõrgetemperatuuritele küttepindadele. Gaaside kõrge temperatuuri tõttu toimub soojusvahetus koldest peamiselt kiirguse teel
pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. 14. Ekraanküttepinnad Näiteks madalatel rõhkudel keskmiselt 4 MPa kolde kiirgussoojusest ei piisa vee täielikuks aurustamiseks ja seepärast osa vee aurustamiseks vajaminevast soojusest antakse üle ökonomaiseris. Seepärast ongi keskrõhu trummelkateldes kasutusel keevad ökonomaiserid. Toitevee temperatuur tõuseb üle küllastuspiiri ning toimub vee osaline aurustumine. Kõrgrõhu trummelkateldes soojuse osa mis on vajalik vee aurustamiseks tunduvalt väheneb ja koldes ülekantud soojusest piisab vajaliku koguse auru saamiseks. Torud aurustus küttepinnas on püsti või väikese kaldega püstloodi suhtes, mitmekordse sundringlusega kateldes ka horisontaalselt. Gaas väljub koldest läbi hõrendatud ekraanpinna 1-4 realise festooni. Festoon on hõre torude kimp katlas.
ja kuumavee tootmiseks ja tarbijale vljastamiseks. Katelseadme moodustavad: Katel(katelagregaat), kasutatakse erilisi orgaanilisi ktuseid. Katel koosneb: plemis koldest ja erinevatest kttepindadest, mis on paigutataud hte vi mitmesse korpusesse , kolle on ettenhtud ktuse pletamiseks ja kttepinnad on ettenhtud plemisel vabaneva soojuse lekandmiseks veele ja ka plemishule, ning seda soojust kasutatakse veel hiljem katlasse juhitava toitevee eelsoojendamiseks. AURUGENERAATOR(Auru tootev katel) kttepinnad oleksid: kttevee eelsoojendus (konomaiser) Kuumavett tootva katla , ehk soojaveekatla Jrmiseks kttepinnaks on aurustuskttepind konomaiser Aurustus kttepinnad ja aurusti katlanormaalse t tagavad siis mitmesugused abiseadmed ja ssteemid mille lesandeks on vajalike keskkondade suunamine katlasee ja teatud keskondade eemaldamiseks katlasse ja osa abiseadmeid ja ssteeme ttlevad katlasse
·Kiht- ehk restkoldega kateldeks Aga ka ·Leeksuitsutoru kateldeks ·Veetoru kateldeks Aurukatla saab omakorda liigitada veel: ·Kuiva küllastunud auru tootvateks kateldeks ·Ülekuumendatud auru tootvateks kateldeks Katla põhilised abiseadmed ·Põleti ·Kütuse etteande süsteem ·Põlemisõhu ventilaator ·Suitsugaaside ventilaator ehk suitsuimeja ·Vee-ettevalmistussüsteem ·Katlaautomaatika Auru tootva katla ehk aurukatla küttepinnad ja nende otstarve on järgmised: ·toitevee eelsoojendis ehk ökonomaiseris tõstetakse katlasse antud vee temperatuuri ning samaaegselt alandatakse lahkuvate gaaside temperatuuri; ·aurustusküttepinnas tõstetakse vee temperatuuri keemistemperatuurini ja vesi aurustatakse ; ·auruülekuumendis kuumutatakse auru keemistemperatuurist (kuiva küllastunud auru temperatuurist) kõrgema temperatuurini; ·õhueelsoojendis kuumutatakse kütuse põletamiseks kasutatavat õhku .
põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides järve, merre või ookeani. Teise jõkke suubuv jõgi mais, Emajõel aga Võrtsjärve tasandava toime selgesti eristatav veemass põhjavee kasusvaru on lisajõgi. Jõgi jaguneb ülem-, kesk- ja tõttu alles juulis-augustis, ning kestab sept- põhjaveekogumi pikaajaline aastakeskmine alamjooksuks. Ülemjooksul on voolukiirus suur oktoobrikuuni. Madalvee võivad katkestada toitevee hulk miinus ökol kvaliteedi jaoks vajalik ning vool uhub ja viib kaasa pinnast ja muud suvised sademed. Talvine madalvesi algab pikaajaline keskmine vooluh põhjaveekogumiga materjali (sängierosioon). Keskjooksul detsembri lõpus ning võib kesta märtsikuuni, seotud pinnaveekogudes selleks, et nende ökol voolukiirus väheneb, osa kaasatoodud materjalist seda võivad katkestada suladest põhj tulvad.
Elektrijaamad 1.Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad
Sellisekonstruktsiooniga klapp on töökindel, väikeste gabariitidega ja ei nõua tööks palju energiat (klapp 10 toimib võimendina). 7. Katla veetaseme elektroodanduriga kaugkontrolliseade. Vee taseme kaugkontrolliseade ELI koosneb viie elektroodiga andurist, võimendist ja näidikutest. Andur töötab konduktiivsusmeetodil ja mõõdab vee tasapinda otseselt. Võimendil on elektrooniline aeglustusseade (ca 5 s) ja kompenseerimisseade toitevoolu pinge kõikumise ja toitevee soolsuse muutusest tingitud hälvete elimineerimiseks, taseme näidik, signaallambid ja testimisnupud. Andur koosneb äärikust, mille sisse on paigaldatud elektroodid, kaitsetorust ja pritsmeplaadist. Elektroodid on metallist ja isoleeritud teflooniga. Andur monteeritakse katla trumlisse. Elektroodide pikkust saab teatud piires reguleerida ja seega mõõteseadet häälestada. Vee taseme pideva reguleerimise seade koosneb kahe elektroodiga andurist võmendusplokist
soojusvõimsus calorific power soojusülekanne heat-transfer staator stator suhteline kiirus relative velocity suitsukamber smoke box suitsutoru, leektoru smoke tube, fire tube suitsuventilaator, exhaust fan tõmbeventilaator tahm soot termoõlikatel thermal fluid heater toiteklapp feed valve toitepump feed pump toitevee ökonomaiser feedwater economizer toitevesi feed water trummelmootoer drum rotor turbiini kere turbine casing turbiinlaev turbine powered ship vaateaken sighthole vabakolb-gaasigeneraator free-piston gas generator vee karedus water hardness vee-auru kollektor water-steam drum veetase water level
full täislastis veeväljasurve ja 100% varusid: light + last + 100% varusid + meeskond ja reisijad. Laev on lastitud lastimärgini (Plimsolli ketas) lubatud süvisel; full täislastis veeväljasurve ja 10% varusid: light + last + 10% varusid + meeskond ja reisijad. Laev on sihtkohta jõudmas. W dedveit e. lasti kandevõime. Puhtale lastile lisanduvad kütuse, toitevee, õlide, meeskonna ja tema varude mass. Lihtsustatud moodus dedveidi arvutamiseks W = full light . 2.4. Laeva teoreetilised elemendid Laeva teoreetiliselt jooniselt mõõdetud poolordinaatidest koostatakse tabel. Nende andmete alusel arvutatakse laevakere teoreetilised elemendid, olenevalt laeva süvisest, eeldades, et laev on õiges trimmis, s.t. t = 0. Arvutustulemuste põhjal koostatakse tabel, mille põhjal ehitatakse kõverad.
Katelseadmed Üldiseloomustus: Nim seadmete komplekti v seadmestiku, mis on ettenähtud kuuma vee ja veeauru tootmiseks ja tarbijale väljastamiseks. täseadme moodustavad: katelagrekaat/katel, abisüsteemid ja seadmed. Katlas toimub mingi energialiigi (orgaanilise kütuse) põletamine soojuse saamise eesmärgil. Katel koosn: kolle ja koldeküttepinnad. Ja need on tavaliselt aurutus küttepinnad ja veeküttepinnad. Aurukatla põhilised küttepinnad on: · toitevee eel soendi (ökonomaiser) · aurustusküttepinnad- kus toimub vee aurustamine ja tekib niiske küllastunud aur · auru ülekuumendi- katlas tekkiva küllastunud auru muutmine ülekuumendatud auruks · õhueelsoendi- katla eelsoenditesse ette soendamine 200...400 Kraadinikuuma vett tootval katlal/vee soendus katlal ülekuumendi puudub, õhusoendi puudub. Gaasid liiguvad-Aurustusküttepinnad ss ülekuumende ss ökonomaiseri ss õhueelsoendi ss gaasid läevad korstnapoole.
Paisutuskõrgus- veetaseme erinevus samas kohas eri aegadel Paisutustase- veepinna tase pinnav maismaav (v.a. põhjav, siirdeveed ja rannikuv) pinnaveekogu eraldiseisev ja oluline pinnaveekogum, (järv, veehoidla, oja, jõgi või kanal, oja-, jõe- või kanaliosa, siirdev või rannikuveeosa) - 19 - põhjavee kasusvaru põhjaveekogumi pikaajaline aastakeskmine toitevee hulk miinus ökol kvaliteedi jaoks vajalik pikaajaline keskmine vooluh põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogudes selleks, et nende ökol seisund oluliselt ei halveneks ning et oluliselt ei kahjustataks põhjaveekogumiga seotud maismaa ökosüsteeme põhjaveekiht üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjav saaks seal märkimisväärsel hulgal voolata või millest saaks olulises koguses põhjavett võtta
12341 Valemit ( 5 .0) kasutatakse soojusallika ja jahutaja temperatuuridega määratud soojus- jõumasina teoreetiliselt maksimaalse võimaliku kasuteguri määramiseks. 5.1.2 Rankine'i ringprotsess Kõige levinumaks energeetikas kasutatavaks soojusjõuseadmeks on aurujõuseade, mille koosseisu kuuluvad lihtsamail juhul aurugeneraator koos auru ülekuumendiga, auruturbiin või muu aurujõumasin, kondensaator ja toitevee pump (Joonis 5 .36). Soojuselektrijaamas käivitatakse auruturbiiniga elektrigeneraatorit. Niisugune aurujõuseadme põhimõtteline lahendus on välja kujunenud seepärast, et Carnot` ringprotsessi realiseerimine on võimalik ainult niiske auru piirkonnas ja seotud tehniliste raskustega ning mõne sõlme madala efektiivsusega, seega Carnot` ringprotsessi praktiline realiseerimine pole otstarbekas. p1; t 1 AG aurugeneraator;
Pumba difuusoris ristlõige suureneb, vool aeglustub ning kineetiline energia muutub potensiaalseks energiaks - surve tõuseb. Laevades kasutatakse põhiliselt vett või auru. Jugapumba alaliigid on ejektor e. imijugapump ja injektor e. surujugapump. Puistmaterjali pumpavat jugapumpa tuntakse hüdroelevaatori nime all.Imijugapumpadel kasutatakse pumba toiteveena laeva tuletõrjesüsteemist vett või aurukatlast auru . Surujugapumpsid ehk injektoreid kasutatakse näiteks aurukatlasse toitevee surumiseks . Aurukatla injektori töötab aurujoa abil st. töötavaks keskkonnaks on aurukatlast võetav vee aur. Auru kondenseerumise tulemusena injektori segukambris tõuseb katlasse antava veejoa surve injektori survetorus kõrgemaks kui samast katlast töötavaks keskkonnaks võetud veeauru surve. See võimaldab toitevett lisada töörõu all olevasse aurukatlasse. Otstarve järgi liigitatakse jugapumbad : 1 Kuivendusjugapumbad , 2 Katlatoitejugapumbad
põhiliselt mineraalaineterikkast põhjaveest, osalt ka pinna- ja tulvaveest. Võrreldes siirdesoo ja rabaga on mulla potentsiaalne viljakus suurem. Mikroreljeef tasane, harvem mätlik. Madalsoo voib olla lage(rohusoo) või kaetud puurindega(puissoo,soomets). Puurindes iseloomulikud sookask, sanglepp,kuusk, alusmetsas harilik toomingas, paakspuu, mage sõstar. Taimkate madalsoos seda liigirikkam, mida enam sisaldab toitevesi mineraalaineid, vaese toitevee korral vlitsevad tarnad. Iseloomulikeks liikideks rohurindes angervaks, ubaleht, soovõhk, raudtarn, luhttarn, sale-tarn, lääne-mõõkrohi, soo-kuuskjalg; samblarindes soosammal, keskmine sirbik, teravtipp. Puhmarinne puudub. Turba tuhasus, toitainete sisaldus ja ph märgatavalt suuremak kuisiirdesoos Siirdesoo. Arengu keskmine aste; harva, ainult toitainete poolest vaesema lähtekivimi korral, võib ta moodustada ka esimese astmena. Võrreldes madalsooga on siirdesoo toitumises
o. summarne mass: tühi laev + varustus + kättesaamatud vedellastijäägid. · f ´ täislastis veeväljasurve ja 100% varusid, s.o. light + last + 100% varusid + laevapere ja reisijad. Laev on lastitud lastimärgini (Plimsolli kettani. · f ´´ täislastis veeväljasurve ja 10% varusid, s.o. light + last + 10% varusid + meeskond ja reisijad. Laev on sihtkohta jõudmas. · W dedveit e. kandevõime. Puhaslastile lisanduvad kütuse, toitevee, õlide, meeskonna ja tema varude mass. Laeva kandevõime On lasti kaal tonnides, mille veoks laev on arvestatud. Eristatakse täielikku kandevõimet (dedveit) ja puhast (kasulikku) kandevõimt lubatud süviseni lastimärgi järgi. Puhast kandevõimet saab suurendada, kui vähendada reisiks võetavaid varusid. Dedveit on täislastis transportlaeva veeväljasurve ja tühja laeva veeväljasurve vahe tonnides.
Laeva massiandmed. Kandevõime DISM-mass-veeväljasurve tonnides Laeva mass-veeväljasurve on võrdne laeva poolt väljasurutus vee massiga. Eristatakse kolme mass- veeväljasurvet. lt - tühislastis vv. Tühi laev+varustus+kättesaamatud vedellastjäägid f- täislastis vv ja 100% varusid deltalight+last+10%varusid+meeskond+reisijad. Laev on lastitud lastimärgini f-täislastis vv ja 10&% varusid -||- . Laev on sihtkohta jõudmas. w- dedveit e kandevõime. Puhaslastile lisanduvad kütuse, toitevee, õlide, meeskonna ja tema varrude mass. Delt W = deltaf-deltal 12. Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus Laeva määrang peab sisaldama põhiandmed: lipp, registreerimis-sadam; ametlik nr: põhiandmed, lisainfo; IMO nr. Juhendis kaptenile on kohustuslikud mõisted, sümbolid ja ühikud toodud tabelitena ja joonistele, mis peaksid vastama ISO standartitele. Tähtsaimad on laevade maksimaalsed ja gabariitsed mõõtmed, mis
alumisi) veekollektorit ülemise veeaurukollektoriga moodustades torude ekraane. Küttekoldes tekkinud kuumad gaasid läbivad torudest ja annavad soojuse torudes tsirkulleerivale veele. Vahetult ennem gaaside väljumist katlast on sageli nn suitsutorusse paigaldatud õhu-ja vee-eelsoojendid, kateldest väljuvad gaasid, mis omavad veel küllaltki kõrget temperatuuri annavad suure osa jääksoojusest katlasse puhutavale õhule ja katlassepumbatavale toiteveele. Sellist toitevee eelsoojendit nim.Ökonomaiseriks. 14.Ankruseade ja funktsioonid - Ankruseadme ülesandeks on tagada laevaasukoha säilimene reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Ankru tõstmiseks on kas ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga ühe või kahe ankru tõstmiseks. Kepsel aga vertikaalse ühe ankru tõstmiseks.Peliga liigutatakse ankrut, mida hoiab ketipidur. Ankrukett lastakse läbi ankrulüüsi.Ankrur, kui see on laeva küljes siis see istub ankrusüvendis parda küljes
Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed
Nende vahetamisel muutub katla tootlikkus. Pärast pihustiotsiku vahetamist tuleb ka välja reguleerida difuusori kaugus pihustist. Mida suurem on kütuse hulk, seda lähemale tuleb difuusor pihustile viia. Kütusepumbaks kasutatakse Leistritz’i kruvipumpa, filtrina aga pappelementi mis on ümbritsetud metallvõruga. Katla tsirkulatsioonisüsteemis kasutatakse erinevaid ventiile. Enamus on liblikventiilid, kuulkraanid, elektrimootoriga ventiilid ja pneumaatilised ventiilid. Toitevee ventiilid on elektrilised ja võlli juhtpesaga ventiilid (2tk). Liblikventiilid on otseläbivooluga.. Kuulkraanid on käsihoovaga, elektrimootoriga või käsitsi 67 tiguülekandega avatavad. Pneumaatilisel klappidel on peal rõhukamber, milles on kolb. Õhku juurde juhtides või välja lastes avaneb-sulgeb ventiil. Kateldel on kõigil kaks kaitseklappi. Need on paigutatud katelde peale ja avanevad rõhul 8bar
vaarikal ja murakal. Lõimis (mullalõimis) mulla mehaaniline koostis, erisuuruste osakeste sisaldus mullas ja lähtekivimis, väljendatuna massi%-des. Lühivõrse võrse, mille arenemisel punga telg pikeneb väga vähe, mistõttu lehed selle küljes asetsevad lähestikku; nt. õunapuu õied ja viljad arenevad lühivõrsetel. Madalsoo peamiselt põhjaveest toituv soo, mille rohurindes kasvab rohkesti tarnu, jm. lõikheinalisi. Mineraalaineterohke toitevee korral on taimestik liigirohke (tarnad, sepsikas, käpalised, mõõkrohi), mineraalainetevaese toitevee korral valitsevad vähesed tarnad. Eristatakse nõo- e. pärismadalsoid, allika-, lammi- ja õõtssoid. Metsakasvukohatüüp ühesuguste kasvutingimustega metsamaa kogum, mis on eristatud taimkatet mõjutavate looduslike tegurite kompleksi (klimaatilised, mullastikulised ja hüdroloogilised tegurid) ja metsa omaduste (boniteet, liigiline koosseis) alusel.
annaabi.ee 
