P4 = 0,446 2 * 5 P4 = 0,995 W Arvutan Võimsuse P5 P5 = I 5 *U 5 P5 = 0,554 * 6,092 P5 = 3,374 W 12 Superpositsiooni meetod Selleks et leida osapingeid, -voole ja -võimsusi superpositsiooni meetodiga eeldan et kõikide toiteallikate voolud, peale pingeallika E1, võrduvad nulliga. Lihtsustan skeemi. R1 R2 1 2 5 1 36 E1 18 V 4 R3
Et emj allikal on alati teatav sisetakistus R0, mis jääb järjestikku välise takistusega Rv, siis saab Ohmi seaduse valem kuju Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: kus on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa; on vooluahelasse ühendatud takistuste summa; on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. Ohmi seadus vahelduvvoolu korral Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu korral kehtib seos kus Z on vahelduvvooluahela näivtakistus. Näivtakistus ehk impedants Z on vahelduvvooluahelas elektrivoolule avaldatav takistu s, mis koosneb kahest põhikomponendist: aktiivtakistus ehk resistants R ‒ iseloomustab elektrienergia muundumist teist liiki energiaks, näiteks soojuseks;
Toiteallika maksimaalseks väljundvõimsuseks on Pvmax = .......W, (siis kui takistus Rt võrdub sisetakistusega Rs). 2) Kui suur on kasutegur maksimaalsel väljundvõimsusel Pv ? = ......% 2) Kui suur on allika lühisvool? Ilühis = ......A 4) Kui suur on toiteallika väljundklemmipinge, kui vooluringi ahelas puudub vool? E = Uv = .....V 5. Kordamise küsimused 1) Pinge-, voolu-, takistuse- ja võimsuse mõiste. Suuruste tähised ühikud ja. 2) Toiteallikate liigid? 3) Missuguseks energia liigiks muundub, kui takistit läbib elektrivool? 4) Kuidas muutub väljundpinge Uv väärtus, kui tarbijatakistust Rt väheneb? 5) Kui suur on pinge Us sisetakistusel Rs, kui tarbijatakistus Rt = 0. 6 10. Lisa 1. Kodutöö ülesanne Leida toiteallika sisetakistus, maksimaalvõimsus ja kasutegur. 2. Selgituseks Toiteallika andmed Katseliselt on määratud sirgevõrrandi U = f(I),
tsütoplasma - poolvedel, valke ja teisi ühendeid sisaldav vesilahus, mis täidab kogu raku. Bakterite tsütoplasma on liikumatu. Bakterite ehitustüübid : 1) kerakujulised kerabakterid ehk kokid 2) pulkjad bakterid e batsillid 3) spiraalsed 4) keerdunud e keeritsbakterid 5) jätketega 6) koloniaalsed vormid.(eri rakud liituvad) 7) niitjad Bakterite elutegevus : Bakterid on kosmopoliidid - esinevad kõikjal, selle tagavad : a) väikesed mõõtmed. b) kiire paljunemine. c) erinevate toiteallikate kasutamine. d) vastupidavus keskkonnatingimustele. e) ehituse ja ainevahetuse lihtsus. Bakterite ainevahetus jaguneb : 1. autotroofid - sünteesivad ise lähteainetest toitaineid, kasutades kas valgusenergiat või keemilist energiat. a) fotosünteesivad bakterid (väälibakterid, sinikud e. tsüaanobakterid. eineb taimne fotosüntees-eraldub hapnik). b) kemosünteesijad (vesinikbakterid). 2
summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: , kus · I onvooluahelat läbiva voolu tugevus · E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa · R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa · R0 on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. Ampere'i seadus magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. Ampere'i jõud on vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud, mis on määratud Ampere'i seadusega. Lorentzi jõud nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvale osakesele
räni- või germaaniumtransistorid. Transistori valmistamise aluseks võib olla näiteks p- juhtivusega räni monokristsll. Sinna tehtud süvenditesse sulandatakse kaks eri kaalutist tina (Sn) ja fofori (P) segu, et saada kõrglegeeritud n- piirkonnad (joonis 3.17). Transistoris tekkivad kolm vahelduva juhtivustüübiga ala, mida eraldavad kaks pnsiiret. Transistorid võivad olla kas pnp- või npn-struktuuriga (juhtivusega). Erinevus nende vahel seisneb vaid ühendatavate toiteallikate polaarsuses (voolude suunad vastupidised). Transistori ekvivalendiks on kaks dioodi, mis on ühendatud ühise anoodi või katoodiga. Pingestamata väljundite korral on mõlema siirde läheduses kontsentreerunud lisandioonide ruumlaengud. Ruumlaengute elektriväli kujutab endast kaht ühesugust potentsiaalibarjääri (kahe dioodi vastulülitus). Väliste vooluallikate puudumisel on siirde voolud võrdsed nulliga.
sisse ergutus. Häirib oluliselt süsteemi talitlust 1-2s, kasut. kui vaja kiirelt väikse võimsusega generaatoreid sünkroniseerida. Täppissünkroniseerimisel tuleb luua tingimused: gen. ja süst. pinged ja sagedused on ligikaudu võrdsed, pingete vaheline nurk on ligikaudu 0. Kasutatakse automaatsünkronisaatoreid. 21. Automaatne reservilülitamine RL on alati ühekordne. eristatakse toiteallikate, trafode, liinide ja latisekts. RLA-d ning ühe/kahepoolseid automaatne. Ühepoolne toimib ainult põhiseadmelt varuseadmele. 22. Rikkeindikaatorite toimimispõhimõtted. Valgusdiood, mille valgustugevus sõltub elektrijuhtme magnetvälja tugevusest. Efektiivsuse tagab sidekanal (raadioühendus, andmeside kaabel). Rikkeindikaatorite abil lokaliseeritakse rike. 23. Maaühenduskoha lokaliseerimine Transientvoolu identifitseerimine e
ruumide kütmine ja valgustamine ning vee soojendamine päikese toimel. Päikesepaneel on üldine termin päikest neelavate elementide kohta. Päikesekollektoriga saab koguda päikeseenergiat ja kanda seda üle vedelikele Päikesekiirgusest otse elektrienergia tootmiseks kasutatakse fotogalvaanilist elementi ka PV-elementi, mis on elektriline seade, mis suudab toota elektrivoolu ilma, et oleks ühendatud väliste toiteallikate külge. Plussid: Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud Energia tootmisega ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaase Piiramatu ressurss. Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku Miinused Põhilise osa energiast saab toota ainult päevavalguses, öösel saab
A ~ 0-60 V L ~ U=30V N 3. Töökäik Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi. Mõõta emj. toiteallika klemmidel (selleks lülitada üks lamp välja) ja pinge ning vool suletud vooluahela korral Mõõta erinevate toiteallikate sisetakistus, emj. ja vool suletud vooluahela korral. Tulemused kanda tabelisse. Arvutada kogutakistus R ja vooluallika sisetakistus Rsise. Kontrollida kas Ohmi seadus kogu vooluringile on õige ja teha sellest järeldus. 4. Tabel. Mõõtmistulemused Arvutustulemused E (V) U (V) I (A) R () Rsise () 30 U U E -U
jõe väga väikese languse (4 cm 1 km kohta) ja keskmiselt kümmekond päeva aastas voolab Emajõgi seetõttu oma alguses hoopis vastassuunas Võrtsjärve poole. EESTI JÕGEDE TOITUMINE Eesti jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest, iga toiteallikas annab 1 ligikaudu /3 aastasest äravoolust. Põuasel suvel ja pikal ning külmal talvel toituvad jõed pikemat aega ainult põhjaveest. Territoriaalselt on erinevate piirkondade jõgede toiteallikate omavaheline suhe suuresti erinev. Karstialajõgedel (Põltsamaa, Kunda, Esna, Valgejõgi) ja Kagu-Eesti sügavatesürgorgudes voolavatel jõgedel (Ahja, Võhandu, Piusa) ulatub põhjaveelise toitumise osatähtsus 5060%-ni aastasest äravoolust. Enamik Põhja-Eesti jõgesid algabki allikatest, millest tuntuimad on Pandivere kõrgustikkuümbritsevad veerikkad karstiallikad. Kogu jõgikonnaga Lääne-Eestis paiknevate jõgede
ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgnevalt: I on vooluahelat läbiva voolu tugevus, mõõdetuna amprites (A). E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude (emj) algebraline summa, mõõdetuna voltides (V). R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa, mõõdetuna oomides (). R0 on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa, mõõdetuna oomides (). 26.Madalsageduslained ja infravalgus Madalsageduslained. Neid tekitab vahelduvvool. Võnkesagedusega kuni 104 Hz, lainepikkusega üle 3.5*104 m. Infravalgus ehk infrapunane kiirgus (soojuskiirus) on elektromagnetkiirgus. Lainepikkusega 4*105 kuni 7.8*108 m. Sagedusega 7.5*1011 kuni 3.8*1014Hz. Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kehad seda enam, mida kõrgem on nende temperatuur. Võimas infrapunakiirguse allikas on Päike.
Vootiheduse mõõtühikuks on 1T(tesla). Vootihedus on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib magnetvälja suunaga. 3.Generaatirmähiste ja tarvitite tähtühendus Generaatormähiste tähtühendus- generaatori faasimähiste lõppude kokkuühendamisel tekib neutraalpunkt 0, millest väljub neutraaljuhe. Tavaliselt maandatakse mõlemad, mistõttu nulljuhtme potentsiaal on =0. Tarvitite tähtühendus- tarvitite ühendusviis ei sõltu toiteallikate faasimähiste ühendusviisist. Tarvitid ühendatakse tähte, kui nende nimipinge on toitevõrgu liinipingest (ruutjuur 3) korda väiksem. Tähte ühendatud tarvitid paiknevad liinijuhtmete ja nulljuhtme vahel. ÜLESANNE: 16=1/T 100=1/T F=1/T T1=1/f1=1/16= 63ms T2=1/100=10ms ms- millisekund ÜLESANNE: I=220/20=11A P=220*11=2,42k
koormatudsoont. toiteallikast, toitekatkestus võib lubada ainult reservtoite automaatse sisselülitamise ajaks. Sõltumatuks toiteallikaks nimetatakse sellist, millel säilib pinge teiste toiteallikate pinge kadumisel. Juhi ristlõiget määrame järgmise tingimusega: I lub I 1. kategooria erirühma tarbijate ja paigaldiste jaoks tuleb ette näha lisatoide Ilub kestvalt lubatava voolu väärtus standartsel ristlõikele normeeritud
Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: , kus · I on vooluahelat läbiva voolu tugevus · E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa · R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa · R0 on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. 18. Takistus Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI- süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja
(näiteks raadiovastuvõtjates), ka sageduse muundamiseks ja segustamiseks ülikõrgsagedustel. Dioode kasutatakse ka valgustundlike elementidena ja päiksepatareidena. Transistor on kolme väljaviiguga pooljuhtseadis elektriahelate lülitamiseks ja elektrisignaalide võimendamiseks. Transistoris tekkivad kolm vahelduva juhtivustüübiga ala, mida eraldavad kaks pn- siiret. Transistorid võivad olla kas pnp- või npn-struktuuriga. Erinevus nende vahel seisneb vaid ühendatavate toiteallikate polaarsuses (voolude suunad vastupidised). Transistor on elektroonikalülituste tähtsaim koostisosa info- ja sidetehnikas ning samuti jõuelektroonikas. Transistoreid kasutatakse elektrisignaalide muundamiseks, võimendamiseks ja genereerimiseks. 11.Elektrolüüdid · Elektrolüüdid ja elektrolüüs Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem
Must meri vahemered Vahemeri. 5.Jõed, nende teke ja liigitused. Jõgi maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. Jõgi tekib juhul, kui on olemas voolutee e. jõeorg. Teke kui valglalt pärit vee hulk ja voolu kiirus on piisav pinnase uuristamiseks ja jõesängi kujundamiseks. Toitub sademeveest (vihm), jää- ja lumesulamis- ning põhjaveest. Erinevate toiteallikate osakaal sõltub eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajalisest kõikumisest. Eestis laias laastus kõigi jõgede peale kokku 1/3, 1/3 ja 1/3. Jõgedes on kokku ca 2115 km³ vett, ehk 0,0002 % maailma veevarudest. Vooluhulk on ca 35-42 tuh. km³/a, kandes kaasa 2,7 mld. t. lahustunud aineid ning 15,7 mld. t. hõljumit Jõe osad Ülemjooks - suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu
summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: ,kus I on vooluahelat läbiva voolu tugevus, E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa, R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa ja R0 on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. Ühenduse kogutakistuse leidmiseks osatakistused liidetakse, olgu tegu siis kas jada- või rööpühendusega. Rööpühenduse korral on laengutel võimalik „valida” millise takistusega teed pidi liikuda, seal kus on takistus väiksem on lihtsam „läbi minna”. Rkogu = R1 + R2 + R3 + ... + Rn 69.Alalisvoolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus
Laplaste pulmakommetes võrdsustatakse noorpaar siirdeperioodil karuga ning riietatakse karunahkadesse. Aunus-Karjalas säilinud motiiv, et eksitaja osas esineb karu, ühendab eksitamisega seotud uskumused karukultusega. Inimese ja karu ühendusest sündivad pojad paistavad silma oma erakordsuse ja vägilastegudega. Selline abielu on tulus inimesele, sest ta annab kas täiusliku jõudeoleku või küllaldase majandusliku kindlustuse. Inimene omandab kontrolli toiteallikate üle. Edukam jahipidamine. · Isak Rothovius (1640): "Kui nad on karu küttinud, siis nad korraldavad peo, kus joovad karu pealuust, mörisevad nii nagu karu möriseb, ja nii kuulukse nad hankivat head küttimisõnne." (Haavio 1967: 15.) 27. Missuguste mütoloogiliste kujutelmadega on G. Ränk seostanud eesti regilauludes ja soome loitsudes esineva hiiehobuse? Hiies sündinud või seal asuv hobune. Eesti hiis ja soome hiisi: kultusekohad vabas
E ja pöördvõrdeline ahela takistusega R. Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt. kus on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa, on vooluahelasse ühendatud takistuste summa, on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. 4. Juhitakistus (+ valem, mõõtühik ja joonis) Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Alalisvooluahelas, milles puudub elektromotoorjõu allikas, võrdub takistus R elektriahelale rakendatud pinge U ja seda ahelat läbiva voolu I jagatisega. Mõõtühik: 1ohm (Ω) 4. Elektromotoorjõud, kõrvaljõud (+ valem ja mõõtühik)
82. Milline on lainetuse mõju pinnamoele järsk- ja laugrannikutel? PILET nr 13 83. Miks elab suur osa inimestest rannikualadel? 84. Millised tegurid mõjutavad jõe veereziimi? Kirjeldage Eesti jõgede veereziimi ja võrrelge seda vahemerelise lähistroopika ja mussoonkliimaga alade jõgede reziimiga. PILET nr 15 85. Miks võiva d mõnedel jõgedel tekkida katastroofilised üleujutused ja millistel jõe osadel need esinevad? 86. Kirjeldage Eesti jõgede veereziimi ja eri toiteallikate osatähtsust erinevatel perioodidel. 87. Kuidas kujundab voolav vesi pinnamoodi? 88. Kuidas on seotud voolava vee kulutav või kuhjav tegevus voolukiirusega? PILET nr 8 89. Kuidas ja millises jõe osas tekkivad soodid? PILET nr 12 90. Millest sõltub vee imbumise kiirus pinnasesse? 91. Kuidas inimene mõjutab põhjavee taset? PILET nr 14 92. Millest sõltub põhjavee reostusoht? Millised põhjaveed on reostuse eest
....7 korda suurem nimivoolust, siis 17. Keevitus trafod. Elekterkeevitusseadmete toiteks kasutatakse ühefaasilisi pingemadaldustrafosid, mis libistustel s>1 suureneb staatorvool veelgi, kusjuures pidurdav moment väheneb. Faasirootoriga as.mootori muudavad 220 või 380 V võrgupinge elektrikaare toitmiseks vajalikuks 60-70 V pingeks. Toiteallikate kohta, korral saab voolu vähendada ja pidurdavat momenti suurendada rootoriahelasse lisatakistite lülitamise teel. mille hulka kuuluvad ka tavalised jõutrafod, on üldine nõue, et muutuva koormusvoolu puhul nad annaks
Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helipea (50-100mV), termopaar (10-40mV), elektrokeemilised andurid, pH meeter (100mV). Võimendi väljundisse ühendatav tarbija võib olla kas valjuhääldi (3-30V),
(varuvad sooli ja varuaineid) 11)Tsütoplasma - Poolvedel valke ja teisi ühendeid sisaldav vesilahus, mis täidab kogu raku. Bakterite tsütoplasma on liikumatu. Bakterite ehitustüübid : 1)Kerakujulised 2)Pulkjad 3) spiraalsed 4)Keerdunud(kruvi) 5)Jätketega 6)Koloniaalsed vormid.(eri rakud liituvad) Bakterite elutegevus : Bakterid on kosmopoliidid - esinevad kõikjal. Selle tagavad : a) väikesed mõõtmed. b) Kiire paljunemine. c) Erinevate toiteallikate kasutamine. d) vastupidavus keskkonnatingimustele. e) ehituse ja ainevahetuse lihtsus. Bakterite ainevahetus jaguneb : 1)Autotroofid(sünteesivad ise lähteainetest toitaineid. a) fotosünteesivad bakterid(väälibakterid, sinikud e. tsüaanobakterid. eineb taimne fotosüntees - eraldub hapnik. b) kemosünteesijad(vesinikbakterid) 2)Heterotroofid(vajavad orgaanilisi aineid valmiskujul) a) sapsobakterid(surnud organismides) b) parasiidid(teiste organismide elavates kudedes)
dusse. Seega on 35 kV võrgu revideerimine ühtlasi ka Põhi- ja Jaotusvõrgu vahelise piiri revideerimise küsimuseks. Projekteerijate töö kergendamiseks kasutatakse optimaalse nimipinge orien- teerival valikul pikaajalise projekteerimise kogemusi ja sageli lahendatakse seda ülesannet eraldi muudest planeerimise ja projekteerimise küsimustest. Majanduslikult optimaalne nimipinge sõltub paljudest faktoritest – edastata- vast võimsusest, edastuskaugusest, toiteallikate ja tarbijate omavahelisest paiknemisest, valitud võrgu skeemist, pingereguleerimissüsteemi valikust jm. Põhitegureiks on siiski edastatav võimsus ja kaugus, ennekõike võimsus [Pelissier, 1975]. Tegelikult ei seisne ülesanne siiski lihtsalt igale projekteeritavale või rekons- trueeritavale liinile sobiva nimipinge määramises, vaid tuleb arvestada kogu võrku ja paljusid muid faktoreid. Eelkõige tuleb lähtuda väljakujunenud pin-
IGBT-transistore. Nende tunnusjooned on sarnased tavaliste IGBT-transistoride omadega, kuid need sulguvad rakendatud vastupinge korral. Kahe sellise lüliti vasturööpühendus, nagu on näidatud joonisel 1.22 c, talitleb kahesuunalise ja kahepolaarse lülitina. Mõlemasuunaline vool on siin sõltumatult juhitav. Antud maatriksmuunduris osutub vajalikuks ainult üks juhtimissüsteem iga vastublokeeriva IGBT-transistori kohta ning üks juhtimissüsteem kõigi seadmete toiteallikate tarbeks, mis on ühendatud emitteri sama sisendi või väljundiga. Erinevalt sama funktsiooniga vahetutest maatriksmuunduritest (joonis 1.22, d) kasutatakse neis eraldatud sisendit ja väljundit ühendatuna alalisvoolulüliga ilma energiasalvestiteta. Selline lülitus sisaldab neljakvadrandilist vaheldit vooluallikana ja pingevaheldit. Sisendsektsioon koosneb kahesuunalistest ja kahepolaarsetest lülititest ning väljundis on tavalise vooluvaheldina tuntud sildlülitus
annaabi.ee 
