· Karjääri ja toimetuleku planeerimine · Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE · tööinspektsioon · tööhõiveamet · deebetkäive · kreeditkäive · intress ehk kasvik · aktsia ehk osak · dividend · investeering · deebetkaart · krediitkaart · laenuintress · tarbijakaitse 1
Kui inimene saab hea hariduse on ta võimeline tegema objektiivsemaid otsuseid. Tänu sellele on inimesel suurem võimalus olla toimetulev kodanik. Tulemusena suureneb inimese elukvaliteet. Iga ühe jaoks on turvalisus ja heaolu väga olulised. Kui ei tulda toime majanduslikult langeb kindlustunne. Suureks probleemiks on vaesus, sotsiaalse probleemina. Vaesuse all kannatajad ei tule endaga ilma abita toime. Nende elukvaliteedi parandamiseks on riigil toimetulekutoetused. Peredele makstakse peretoetusi, mis teevad majandamise lihtsamaks. Pakutakse ka sotsiaalteenuseid, mis ei ole rahaline. Näiteks naiste varjupaigad. Lõpetuseks võtaksin kokku elukvaliteedi olulisuse. Ilma heaoluta ei ole ka riik edukas.Kui inimene pole rahul oma eluga, ega tule sellega toime, ei saa ka riik ise toimida. Meelepärase elukvaliteedi jaoks peaks riik tagama võimalused ja looma vastava keskkonna.
Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarve võib olla ülejäägiga, defitsiidis või tasakaalus. Eelarve võetakse vastu igaks aastaks Riigikogus. Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad - toetused kohalikele omavalitsustele - intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud - mittemaksulised tulud; tulud varadelt (erastamine), majandustegevus, riigilõiv, finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi. "Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud." (Benjamin
Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarve võib olla ülejäägiga, defitsiidis või tasakaalus. Eelarve võetakse vastu igaks aastaks Riigikogus. Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad - toetused kohalikele omavalitsustele - intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud - mittemaksulised tulud; tulud varadelt (erastamine), majandustegevus, riigilõiv, finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi. "Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud
Ümberõppe juurutamine, tööpuuduse ennetamine. Noortele paremate võimaluste pakkumine , sooline võrdõiguslikkus. 4) Sotsiaalpoliitika : Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse mitmeid meetmeid : teenused,rahalised väljamaksed. Sinna alla kuuluvad kõik kindlustused : nt pensionikindlustus, tervisekindlustus,töötuskindlustus; toetused: lapsetoetus,sünnitoetus,lapsehooldustoetus,koolitoetus; toimetulekutoetused Tegeleb vanurite hoolekandega,vanadekodude ja varjupaikadega,lastekodudega,vanadekodude ja hooldekodudega. 5) Hariduspoliitika: Eestis tahetakse luua suuri gümnaasiume, kaotada väikesed koolid. Suunatakse rohkem edasi õppima rakenduskõrgkoolidesse, rõhk on ka elukestval õppel. Kooliskäimine on siiski ettevalmistus edukaks karjääriks tööturul. Probleemid reformimisel: · Hariduse kvaliteet · Kartus kaotada konkurentsivõime teadmusmajanduse ajastul.
Tööstuse arenemine ja esimeste demokraatlike valitsemisviiside kehtestamine põhjustas erilise ühiskonntatüübi heaoluriigi kujunemise. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Eesmärgiks ühishuvide pakkumine (teedeehitus, valgustus, linna heakord) ÜLESANDED MEETMED Teenused tervishoid, haridus, munitsitpaalsus, sotsiaalhoolekanne Väljamaksed eelarvest töötu abiraha, puudega inimeste teostused, toimetulekutoetused Kindlustusväljamaksed vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis 2. Mis on võim, tema allikad ja riigivõimu tunnused Võimu võib määratleda kui inimese või grupi suutlikust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. ALLIKAD Ainelised raha, maa, kapital Inimkapital teadmised, oskused Sotsiaalne kapital suhtlemine, koostöö TUNNUSED 1. Kehtestada seadusi 2. Koguda makse 3. Kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks 4
REGULATIIVSED – Kohustused, piirangud, õigused + rikkumiste eest sanktsioonid • Õigused: nt inimõigused • Standardid: nt keskkonna- või tootestandardid • Piirangud ja keelud: nt. karistusõigus, piirangud alkoholireklaamile • Reeglid tootmisele ja tarbimisele: nt. Turule sisenemise piirangud MAJANDUSLIKUD – Maksud, aktsiisid • Tasud: nt keskkonnatasud ressursside kasutamise eest • Toetused, subsiidiumid, maksuvabastused: nt toimetulekutoetused, maksuvabastus koolitusele kulutatud summadele, taastuvenergia subsideerimine • Kaubeldavad load ja kvoodid: nt CO2 kvoodid • Valitsuse tagatud laenud, garantiid, kindlustus: nt. õppelaen, haiguskindlustus INFORMATSIOONILISED – Haridus, teave ja veenmine Teavitamine uutest regulatsioonidest Sotsiaalne marketing (nt uue suhtumise kujundamine) Aruandlus- ja avalikustamiskohustused (nt keskkonnateave)
Sinna hulka kuuluvad kulud teenuste organiseerimiseks ja rahalised ülekanded. Need kulutused mis tagavad heaolu ühiskonnaliikmetele sotsiaalsete riskiolukordade ja probleemide korral, katavad sotsiaalse kaitse ehk sotsiaalse turvalisuse poliitikat. Sotsiaalturvalisuse liigid: Sotsiaalkindlustus: Pensioni-, tervise- ja töötuskindlustus. Peretoetused: Lapsetoetus, sünnitoetus, lapsehooldustasu, koolitoetus. Sotsiaalhoolekanne ja toetused: Toimetulekutoetused, puuetega inimeste toetused, lastekodud, hooldekodud, varjupaigad, hoolekandeteenused. Sotsiaalne risk: asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist. Töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine. Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard. Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: I sammas: Riiklik pension II sammas: Kogumispension
Tema otsene mõju- annab kindlustunnet. Vanemahüvitis annab keskmist palka, kui jääd lapsega koju. (makstakse 1,5 aastat). Riiklik eesmärk: rohkem tasuvaid töökohti läbi madalate tööjõumaksude, hea hariduse ja aktiivsete tööturumeetmete. Võimalused: tulumaksu vähendamine, tulumaksuvaba miinimumi suurendamine, üldhariduskulude katmine kohalikele omavalitsustele (KOV), aktiivsed tööturumeetodid, vanemahüvitis ja peretoetused; tervishoiukulud; pensionid; toimetulekutoetused; õigusabi; turvalisus 7. Maksude sihtotstarve, st jaotus Maksu ja Tolliameti poolt(põhilised jaotused)ül. Maksustamise olemuselt jaotuvad maksud: otsesed maksud maksustatakse nii füüsiliste kui juriidiliste isikute sissetulekuid. Ära peab maksma mingi kindla % või summa oma tuludest, kasumilt või varalt. Sotsiaal-, maa-, rasekeveoki-, tulumaks. kaudsed maksud kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. See suurendab kaupade, teenuste hinda
Valem: Tn=[(m x ak-an) 0,9 x cn] 6. Kohalik tulu · Maksutulu (MT) = füüsilise isiku tulumaks (TM)+ maamaks (MM)+kohalikud maksud(KM)+tasu maavarade kaevandamisõiguse eest (nn ressursimaks, RM). · Tulubaas (TB) = maksutulud (MT)+tasandusfond (TF) · Sihtfinantseerimise (SF)+muud eraldised (E)= Koolieelsete lasteasutuste + Kultuuritöötajate palkade ühtlustamine + Hariduskulud + Investeeringutoetused + Toimetulekutoetused + Koolilõunatoetused + 2 Väikesaartetoetused + Hooldajatoetused jne... KOV eelarvete kogumaht = TB+SF+E 7. Maksuteooria alused Maks- on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjale otsest kasu ei anna. Lõiv- makstakse tavaliselt juhul, kui soovitakse mõne riigiasutuse teenust (notar, kohtu jt). Teenusest loobumisega saab vältida lõivu maksmist
Põhja riikides pangandus, kindlustus, reklaamiteenused jt. Suurem osa teenuseid on äriteenused. Teenuste rahvusvahelistumine Üha suurem kauplemine teenustega. Edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas. Rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees. Valitsuste suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi. TÖÖLEHELT 4. Teine pool Tänavavalgustus, teede korrashoid, huvialaringid, sotsiaalabi, toimetulekutoetused, haljasalade korrashoid, lasteaiad, vanadekodud, KOV rahastamine jne. Transport Transport ja side Seotud kõikide majandusharudega. Toimimiseks vajalik arenenud infrastruktuur. Transport jaguneb: 1. Inimeste ja kaupade veoks 2. Auto-, raudtee-, vee-, õhu-, torutransport. 3. Allharudena logistika ja laomajandus. 17.-18. sajand purjelaevad, hobused 18.-19. sajand rongid 20. sajandi algus autod, telekommunikatsioon, lennukid, infoajastu.
Ühitarbimine välistatav Tarbimist ei saa välistada Hulk oluline Mererand, valgusfoor, TV jne Eelarve - numbriliselt väljendatav rahaline plaan, tulude ja kulude suhte väljendamiseks. Tulud sissetulekud, kui suures ulatuses raha laekub Kulud väljaminekute arvestus Riigieelarve riiklik tulude ja kulude plaan. Selle koostab rahandusministeerium. Vastu võtab riigikogu. Valitsuse kulutused · Toetused lastetoetused, toimetulekutoetused, töötuabiraha · Toetused kohalikele omavalitsustele · riigikaitse ( Kogu aastasest SKPst 1%) · riigitöötajate palgad · intressid riigivõlgadest Valitsuse tulud · Maksud e fiskaaltulud · rahahoiustus e finantstulu · varade müük/kinnisvara tulu
nõrgenemist (nt töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine, alaealiste laste kasvatamine, toitja kaotus) Riik kasutab meetmetena rahalisi väljamakseid (pensionid, toetused) kui ka teenuseid (hooldekodud, haiglad, töötutoetused, varjupaigad, nõustamine). 6. Nimeta sotsiaalturva liigid (koos alaliikidega). Sotsiaalkindlustus: Peretoetused: Sotsiaalhoolekanne ja toetused: · Pensionikindlustus · Lapsetoetus · Toimetulekutoetused · Tervisekindlustus · Sünnitoetus · Puuetega inimeste toetused · Töötuskindlustus · Lapsehooldustasu · Lastekodud, hooldekodud, varjupaigad · Koolitoetus · Hoolekandeteenused. 7. Millistel põhimõtetel on korraldatud sotsiaalturva väljamaksed : 1) sotsiaalkindlustuse puhul, 2) sotsiaaltoetuste puhul? Kuidas esimesel ja teisel juhul selleks vajalikud rahalised vahendid leitakse?
(Potisepp 2011:121) Maal elavad leibkonnad saavad väga palju toidust ise kasvatada ja samuti maapiirkondades on odavamad korterite ja majade hinnad, ning üür. Linnas peavad üldjuhul inimesed kõik ise ostma, mistõttu nende toimetulek on raskem, kuigi tööealisest elanikkonnast on töö leidmine linnas lihtsam võrreldes maaga. Kui oli majanduskriisi tipphetk, said need maainimesed paremini hakkama, kes kasvatasid endale toitu ise. Leibkondade toimetulekuks on määratud toimetulekutoetused nendele, kes ei saa ise hakkama. Toimetulekutoetus on rahaline toetus leibkonnale olukorras, kus leibkonna netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulutuste mahaarvamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. (Statistikaamet 2005) KOKKUVÕTE 2000-2007 oli Eestis üleüldine majanduse kasv, tööturul oli tööhõive puudus ja ilma tööta olid enamuses need inimesed, kes ei olnudki ise tööst huvitatud. Majanduslangus alates 2008
invaliidsuse astmest, mitte perekonna stabiliseerimisfunktsiooni. Kindlustuses tuleb eristada 2 hinda: bruto-ja põhimudeliks algoritm sissetulekust või eelnevate tulude suurusest). Allokatsioonifunktsiooni täidab avalik netohinda e. makset. xt+1K = (1+rt+1)bt wt , Toimetulekutoetused on marginaalse sektor sotsiaalsete kaupade ja teenuste Brutohind, ehk hind mida turul pakutakse, kus xt+1 - pension, mida indiviid ajal t+1 saab; iseloomuga (sõltuvad sissetulekust). tootmise protsessis. Tihti peetakse nendeks määratakse kindlustuse pakkuja poolt ja see rt+1 - exogeenne reaalne intressimäär;
teatud kokkulepitud hulk kindla kvaliteediga sotsiaalteenuseid Heaoluriigi ideoloogia Residuaalne mudel 1. toetused/teenused (minimaalsed) 2. vastavalt hädavajadusele (vaesustestid) Ümberjaotav (redistributiivne) mudel - avalikud ressursid suunatakse abivajajatele läbi maksu- ja sotsiaaltoetuste süsteemi (töötu abiraha, puuetega inimeste toetused, toimetulekutoetused) jätkub... Institutsionaalne mudel riigi sekkumine hüvede pakkumisel otsesed avaliku sektori poolt pakutavad kaubad ja teenused (tervishoid, haridus, sotsiaaleluasemed jm.) Richard Titmuss (1907-1973) Sotsiaalse arengu ideoloogia: sotsiaalne sekkumise määr peab olema ühitatud majanduskasvuga Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999 1. efektiivne vabaturumajandus 2. kodanikuõigused (sõnavabadus, rahumeelsed protestiaktsioonid jms.); 3
Teenuseid, raha antakse vajaduse järgi. (vajaduse kindlakstegemise objektiivsus) 1.toetused/teenused (minimaalsed) 4 2. vastavalt hädavajadusele (vaesustestid) 2.Ümberjaotav (redistributiivne) mudel - avalikud ressursid suunatakse abivajajatele läbi maksu- ja sotsiaaltoetuste süsteemi (töötu abiraha, puuetega inimeste toetused, toimetulekutoetused) 3.Institutsionaalne mudel – riigi sekkumine hüvede pakkumisel – otsesed avaliku sektori poolt pakutavad kaubad ja teenused (tervishoid, haridus, sotsiaaleluasemed jm.) Richard Titmuss (1907-1973) 4.Sotsiaalse arengu ideoloogia: sotsiaalne sekkumise määr peab olema ühitatud majanduskasvuga Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999 efektiivne vabaturumajandus kodanikuõigused (sõnavabadus, rahumeelsed protestiaktsioonid jms.);
Üksikisiku tulumaks 11.57% ( Riigieelarvesse läheb ca 45%), Käibemaks; Aktsiisid; Hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 47.Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal! Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17%; Kulud: sotsiaalne kaitse (pensionid, toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, haridus 12%, tervishoid 13% 48.Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu). Kindlaksmääratud kulu kulusummat ei tohi ületada, järgmisesse aastasse võib kanda kuni 3%. Arvestuslik kulu võib eelarveaastal ületada (nt Riigikogu liikme töötasu) Ülekantav kulu võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse (nt investeeringud). 49.Kirjeldage riigieelarve menetluse protsessi. 1
luksuskauba ostmiseks ja firmapidudeks) d. Sotsiaal- ja ravikindlustusmaksu maksab Eestis töövõtja. >V (,,töövõtja" asemel peab olema ,,tööandja") e. Aktsiisimaksu ei ole kehtestatud alkoholile, tubakale ja mootorikütusele. -> V (,,ei ole" asemel peab olema ,,on") 89) Sotsiaalturva liigid a. Sotsiaalkindlustus (penisoni-, tervise- ja töötuskindlustus) b. Peretoetused (laste-, sünni-, lapsehooldustasu ja koolitoetus) c. Sotsiaalhoolekanne ja toetused (toimetulekutoetused, puuetega inimeste toetused, lastekodud, hooldekodud, varjupaigad, hoolekandeteenused) 90) Varjupaika või rehabilitatsioonikeskusesse sattumise põhjused Eestis a. elukoha puudumine b. hulkurlus c. kodune hoolimatus d. perevägivald e. raske majanduslik olukord f. alkoholi kuritarvitamine V PEATÜKK ÜKSIKISIK JA MAJANDUS 91) Põhimõisted a. Sisemajanduse koguprodukt ehk SKP ühiskonna rikkuse taseme näitaja (rahvuslik rikkus jagada inimeste arvuga riigis)
Üksikisiku tulumaks 11.57% ( Riigieelarvesse läheb ca 45%), Käibemaks; Aktsiisid; Hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 42.Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal! Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17%; Kulud: sotsiaalne kaitse (pensionid, toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, haridus 12%, tervishoid 13% 43. Riigieelarves kulude jaotus. KINDLAKSMÄÄRATUD KULU –kulusummat ei tohi ületada, ega kanda üle järgmisesse aastasse (enamus kuludest). ARVESTUSLIK KULU - kulu, mida võib üle kulutada eeldusel et ülekulu kaetakse tulude ülelaekumisest või valitsuse reservist (nt Riigikogu liikme töötasu). ÜLEKANTAV KULU - võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse, kuid kulusummat ei tohi ületada (nt investeeringud). 44
Tulumaks 20% (riigieelarvesse läheb ca 45%), käibemaks 20%, aktsiisid, hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 42. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal! Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17% Kulud: sotsiaalne kaitse (pensionid, toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, tervishoid 13% haridus 12% 43. Riigieelarves kulude jaotus Kindlaksmääratud kulu kulusummat ei tohi ületada, järgmisesse aastasse võib kanda kuni 3%. Arvestuslik kulu võib eelarveaastal ületada (nt Riigikogu liikme töötasu) Ülekantav kulu võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse (nt investeeringud) 44. Kirjeldage riigieelarve menetluse protsessi Riigieelarve koostamine ja esitamine Riigikogule. Riigieelarve eelnõu menetlemine Riigikogus.
vanemahüvitis, puuetega inimeste sotsiaaltoetused ja matusetoetus. Heaoluriik – pärit UK-st, vastand warfare state (Saksamaa). Kõige ulatuslikum mõju tekkis pärast laevakindlustuse väljapakkumist – annab turul väärtust juurde. Rahalised väljamaksed riigilt: 1)sotsiaalkindlustuse põhimõttel: väljamakseid tehakse neile, kes on teinud sissemakseid. Nt töötuskindlustus. 2)sissemaksega mitte seotud: universaalsed- nt lastetoetused. Sostsiaalhoolekande toetused- nt toimetulekutoetused. Heaoluriigi eesmärgid: 1) Elamisstandardite toetamine: vaesuse leevendamine, kindlustus (et vältida suurt ja ootamatut langust elatustasemes nt töötuskindlustus, mis sõltub sissemaksetest), tarbimise ühtlustamise võimaldamine. 2) Ebavõrdsuse vähendamine: vertikaalne õiglus (ümberjaotus), horisontaalne õiglus (kohelda võrdseid võrdselt). 3) Sotsiaalne kaasatus: väärikuse tagamine, ühiskondlik solidaarsus.
sellest jaotatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud 1 431 500 000 1 431 500 000 0 0 0 0 1 431 500 000 korras hariduskulud, koolilõuna kulud, toimetulekutoetused, 3 737 254 190 3 737 254 190 0 0 0 0 3 737 254 190 koolieelsete munitsipaallasteasutuste toetused, sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus, täiendav toetus saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele, mis jaotatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud korras 452
annaabi.ee 
