Toidu ohutus
Veronika Kukk
Valerija Oja
Sandra Saluste
Toidu ohutus
• Toidukaupade liikumisega maailma
erinevate turgude vahel kaasneb
paratamatult ka risk tarbijate
tervisele.
• Eelkõige peab teadma, et
toiduohutuse nõuete rikkumisel
kannatab inimese tervis.
Kuidas saavutatakse toidu ohutus?
• Toidu ohutus saavutatakse targasti koos
tegutsedes. Põhimõtet "põllult/farmist lauale"
kohaldatakse vilja- ja loomakasvatamisest kuni
toidu valmistamiseni ning üleandmiseni tarbijale.
Selleks teevad koostööd kõik lülid toiduahelas : nii
vilja- kui loomakasvatajad, töötlejad ja müüjad.
Kui ettevõtjale on kehtestatud ranged nõuded
toiduohutuse alal, siis sama olulised on tarbija
teadmised toiduohutuse säilitamiseks kodustes
tingimustes.
Toiduhügieen
1. Jälgi toidu pakendil olevat säilimisaega
2. Toidu säilitamisel jälgi tootja poolt ette nähtud temperatuuri
3. Enne toidu valmistamist pese käsi
4. Pese hoolikalt värskelt tarbitavaid puu- ja juurvilju
5. Ära külmuta sulanud toitu uuesti, vaid valmista sellest
kuumtöödeldud roog
6. Väldi toore ja töödeldud toidu kokkupuudet
7. Jälgi tootja soovitusi toidu valmistamiseks
8. Kuumuta toitu vähemalt 75 °C sisetemperatuurini
9. Jahuta kuumtöödeldud toitu enne külmkappi asetamist
10.Hoia köök ning köögi tööpinnad, -vahendid ja toidunõud
puhtana
Kasutatud allikad
• http://www.agri.ee/et/eesmargid-teg
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Kui teed ise süüa saad soola sisaldust kontrollida, aga valmistoitudele on pandud tihti soola rohkem kui võiks ja see ei mõju samuti ka suurtes kogustes igal toidukorral sinu organismile hästi. 9. Joo päevas piisavalt vett. Täiskasvanu võiks päevas juua 2-3 liitrit. 10.Ära liialda alkoholiga, sest see annab lisaenergiat. 2014 Rakvere Ametikool Toiduhügieeni ABC. 1. Jälgi toidu pakendil olevat säilimisaega. "Kõlblik kuni" kuupäevaga toitu ei tohi pärast pakendile märgitud kuupäeva tarvitada. "Parim enne" kuupäevaga toitu tohib tarvitada pärast pakendile märgitud kuupäeva möödumist vaid juhul, kui see toit on kvaliteetne. Tuleb meeles pidada, et sageli ei ole sellise toote omadused enam head. 2. Toidu säilitamisel jälgi tootja poolt ette nähtud temperatuuri Poest koju jõudes pane jahutatud ja külmutatud toidud võimalikult
Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et sarnastest toitudest ei jääks toitumine ühekülgseks. Organism peaks saama kõik oma vajalikud ained toidust. Mitmekesise toitumise puhul ei ole vajadust võtta lisaks toidulisandeid. Ühekülgse toitumise puhul võib organism saada ka liigselt toidus sisalduda võivaid raskmetalle, saasteaineid ja lisaaineid (nt säilitusained, toiduvärvid), kuigi igas toidus eraldi võttes on kogused normi piires. Toidu ohutus Toidu ohutus saavutatakse targasti koos tegutsedes. Põhimõtet "põllult/farmist lauale" kohaldatakse vilja- ja loomakasvatamisest kuni toidu valmistamiseni ning üleandmiseni tarbijale. Selleks teevad koostööd kõik lülid toiduahelas: nii vilja- kui loomakasvatajad, töötlejad ja müüjad. Kui ettevõtjale on kehtestatud ranged nõuded toiduohutuse alal, siis sama olulised on tarbija teadmised toiduohutuse säilitamiseks kodustes tingimustes.
Toitumine peab olema regulaarne, kogused mõõdukad - päevas peaks sööma 3 põhitoidukorda ning 1-2 oodet. Toidukogused peaksid jaotuma järgmiselt: hommikueine 30- 35%, oode 10%, lõuna 45-50%, õhtusöök 10%. Koolieelikute toidust saadav energia peaks toidukordadele jaotuma järgmiselt: hommikusöök 20%, oode 5%, lõuna 25%, oode 10–20%, õhtusöök 25%, oode 5–10%. Oodeteks on kõige sobilikumad puu- ja köögiviljad, sobivad ka piimatooted, võileivad, mahl. Toidu kogus, mida tarbitakse ühe toidukorra ajal, peaks olema mõõdukas. Nii on võimalik vältida ülesöömise tagajärjel tekkivat ebamugavustunnet ning organismi liigset koormamist. Hommikusöögi söömine on väga oluline, kuna see varustab organismi (sh aju) päevaks vajaliku energia ja toitainetega. Viimane toidukord võiks olla mitte hiljem kui 2-3 tundi enne magama minekut. Puu- ja köögivilju ning marju peab päevas sööma vähemalt viis portsjonit; üks portsjon on
Kordamisküsimused ‘Toiduohutus’ (2018) 1. Toiduohutus. Toiduhügieen, ülesanded. Toidu julgeolek e –turvalisus e toiduga varustatus. Toiduohutus – kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel/kasutamisel/säilitamisel kahju tarbijale. Toiduhügieen – kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toidu kõlblikkuse tagamine inimtoiduks, ohtude ohjeldamiseks. Toiduhügieeni ülesanneteks kõik tegevused, mis: kaitsevad toitu saastumise eest; hoiavad ära olemasolevate bakterite paljunemise piirini, mis muudab toidu ohtlikuks või enneaegselt riknenuks; hävitavad kahjulikud mikroorganismid kuumtöötlemise või muu meetodi abil. Toiduga kindlustatus e turvalisus – eksisteerib, kui kõigil inimestel on pidevalt
Tõendid toiduhügieeni läbimise kohta säilitatakse enesekontrolliplaani vahel. Samuti peab enesekontrolliplaani vahel olema ka tervisetõendid, mida väljastab perearst. Tervisetõendid tuleb uuendada iga kahe aasta tagant. Toidu puhul on tegemist valdkonnaga, kus lisaks üldistele majandustegevust reguleerivatele õigusaktidele tuleb järgida spetsiifilisi nõudeid ja norme. Kõigi nõuete eesmärgiks on tagada tarbijatele ohutu toidu kättesaadavus, samuti aga võimalus teha teadlikke valikuid. Professionaalne toidukäitleja peab omama põhjalikke teadmisi sellest, kuidas köögis tagada toiduohutus. Toidukäitleja tagab, et kõik tema juhtimise all olevad tootmise, töötlemise ja turustamise etapid vastavad asjakohastele hügieeninõuetele. Alates 1. juulist 2007 on toiduohutuse ja -järelevalve korraldajaks Põllumajandusministeerium ning
,,Enesekontrolliplaan ja HACCP." referaat 2012 Enesekontrolliplaan. Enesekontroll on osa heast klienditeenindusest. Enesekontrolli abil on võimalik vähendada toidu valest käitlemisest/ säilitamisest tulenevaid kadusid ja materiaalset kahju. Enesekontrolliplaan on osa töötajate tööalasest juhendamisest ettevõttest, sest selles on lühidalt lahti kirjutatud kogu ettevõtte tegevus. Enesekontrolliplaan sisaldab järgmisi punkte: Soovi korral ettevõtte tunnustamine Ettevõtte tegevuse kirjeldus Ettevõtte asendiplaan ja ruumide plaan Käitlemisettappide kirjeldus Toidu varumine ja vastuvõtt
TOITLUSTAMISEGA TEGELEVALE ETTEVÕTTELE ENESEKONTROLLIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Käesolev juhend on mõeldud abimaterjaliks enesekontrolliplaani koostamisel ja haldamisel ning enesekontrollisüsteemi rakendamisel kohvikutes, sööklates, restoranides jt toitlustusettevõtetes (välja arvatud toitlustusettevõttes, kus käideldakse ainult sellist toitu, mida ei tule toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril nt alkohol, kuumad joogid, näksid, maiustused). Toimiv enesekontrollisüsteem on vajalik mitmel põhjusel: • Seadusest tulenev kohustus. HACCP põhist enesekontrollisüsteemi nõuab seadusandlus ja enesekontrolliplaani ja –süsteemi toimimist hindab regulaarselt järelevalveasutus • Tarbija tervis. Toimiv enesekontrollisüsteem aitab ennetada ja kõrvaldada
maaletoomiseks ja/või turustamiseks on vaja taotleda käitlemisluba. Käitlemisluba peavad taotlema kas valmistajad, pakendajad või importijad. Uuendtoit on toit, mida ei ole varem ulatuslikult toiduna kasutatud ning: mis sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või koosneb neist (näiteks mais, mille ühe valgu aminohappelist koostist on insenergeneetiliselt muudetud; geenide siirdamise eesmärkideks võivad olla näiteks nii taime muundamine taimekahjuritele resistentseks kui ka toidu toiteväärtuse tõstmine); mis on saadud geneetiliselt muundatud organismidest, kuid ei sisalda neid. Siin võib näiteks tuua geneetiliselt muundatud rapsist valmistatud toiduõli või suhkru, mis on saadud herbitsiiditolerantsest geneetiliselt muundatud suhkrupee- 7 dist. Siinkohal on geneetilist muundamist kasutatud organismi puhul, millest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid