Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Toksiliste ainete kuhjumine toiduahelas ehk toiduahela kontsentreerumine Referaat Juhendaja: lek. Merle Ööpik Tartu 2010 Sissejuhatus Juba neoliitikumi ajal (umbes 5000-2000 aastat eKr) pani inimene aluse tänapäeva põllumajandusele, minnes anastavalt majanduselt üle viljelusmajandusele. Seda sündmust peetakse inimkonna arengus murranguliseks, sest muututi eluviisilt paikseks, sõltuvus loodusest vähenes (hakati ise endale toiduaineid kasvatama), vähenesid ka näljahädad ja selle mõjul pikenes eluiga ning vähenes suremus. Koos rahvaarvu kasvuga tekkis aga vajadus rakendada produktiivsemaid põlluharimisvõtteid, et tagada suurem saagikus. Põllumaa tootl...
4. Kuidas on moodustunud korallirifid (nt Suur Vallrahu)? Miks on seal elu liigirikas? Miks on korallirifid hävimisohus? Korallid elavad suurtes koloniates, milles korallide lubiskeletid liituvad. Surnud polüüpide lubiskelettidele kinnituvad aina uued korallid ja nii võivad koloonjad kasvada hiigelsuureks. Seal elab palju nolke sest korallid on loomadele head varjupaigad, seal on toitu ja seal leitakse elu- või sigimispaiku. Naftalekked, jõgede veega merre kandunud väetised, taimekaitsemürgid, tööstusjäägid jm on põhjustanud veereostust ja korallide suremist. 5. Usside üldised tunnused. Kahekülgne sümmeetria Lihtne ,,aju" Elavad niiskes keskkonnas. 6. Tigude ehitus. Mis tähtsus on tigudel looduses ja inimese jaoks? Tähtis koht toiduahelas Parasiitusside vaheperemehed Toiduks meile Suveriinid Taimekahjurid Näokreemi saab limast (lol) Purupurset värvi saab 7. Limuste ehitus (joonis Õ lk 20). Mis tähtsus on limustel looduses j...
Energiavoog ökosüsteemis • Mis rolli mängib energia ökosüsteemis? • Kuidas liigub energia toiduahelates? Päikesevalgus • Olulisim energiaallikas on Päike. • Päikesevalgus tagab fotosünteesi toimimise. • Fotosünteesivatest organismidest toituvad taimtoidulised, neist omakorda loomtoidulised. • Süvaookeanis toimub valguse puuduses kemosüntees – bakterid sünteesivad anorgaanilistest ühenditest orgaanilist. Energia liikumine ökosüsteemis • Toiduahelas energia muundub ja mingi osa energiast läheb kaduma. • Primaarproduktsioon • Sekundaarproduktsioon • Ökoloogiline tõhusus • Energia väljavool Primaar- ja sekundaarproduktsioon • Esmastoodang on ökosüsteemis kindla aja jooksul tootjate poolt toodetud biomass. • Biomass – organismide kogumass ökosüsteemis mingil ajahetkel. • Taimede biomassis ei kajastu kogu toodetud energia, kuna osa sellest (15-60%) kulub rakuhingam...
Bioloogia kontrolltöö: Limused ja Lülijalgsed 8.klass · Limusete rühmad +N Teod, Karbid, Peajalgsed. N: Vööttigu, Rõõnekarp, Hiidkalmaar · Limuste ühised tunniused. Pehme keha, mantel, jalg, lubjaainest koda mis võib olla muundunud või kadunud. · Tigude välisehitus. Ohtude eest kaitsev koda(nälkjatel kadunud), limanäärmeteja jalg, kahe paari kombitsatega pea. · Miks limused eluslooduses vajalikud? Tähtis osa toiduahelas, puhastavad veekogusid. · Lülijalgsete rühmad+N Vähid, ämblikud ja nende sugulased, putukad. N: jõevähk, hiidlinnutapik, kärbes. · Vähkide iseloomulikud tunnused. Elavad peamiselt vees, liiguvad enamasti vabalt, liitsilmad, koorik. · Lülijalgsete ühised tunnused. Lüliline keha, kitiinainest kest, lülilised jätked. · Vähi siseehitus. Kõva koorik, keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, lülilised jätked, kaks paari tundlaid, liitsilmad. · Vähkide tähtsus looduses ja inimese elus. Osa toiduahelas, puhastavad veekogus...
Tallinna Tehnikagümnaasium Järv troopikas Victoria järv Referaat Eesnimi Perekonnanimi 10a Õpetaja: Bioloogia õpetaja Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus 2. Abiootliste tegurite iseloomustus · VValguskiirgus · Ultraviolettkiirgus · Infrapunane kiirgus · Hapniku hulk · Happelisus · Kitsa ökoamplituudiga organism · Laia ökoamplituudiga organism 3. Biootilised tegurid · SSümbioos · PParasitism · KKisklus · KKonkurents · TTaimtoidulisus 4. Energia liikumine · TTootjad · EEsmased tarbijad · TTeisesed tarbijad · TTipptarbijad · ÖÖkopüramiid 5. Ökosüsteem kui tervik · TToiduahelad · TToiduahelate võrgustik · TToiduahelate katkemine 6. Populatsiooni iseloomustus · PPopulatsiooni arvukus ja selle muutus ajas · PPopulatsiooni ti...
Niidu-uruhiir on suuremat kasvu hiir, kelle kehapikkus on 9...13 cm. Ta on ühtlaselt halli karvkattega, millel võib olla veidi pruunikas varjund. Saba on lühike - see moodustab kõigest veerandi kogu keha pikkusest. Niidu-uruhiir on levinud igal pool Eestis ning ta asustab igasuguseid metsi ja ka avamaastikke, kuigi viimastest eelistab niiskemaid ja rohurikkamaid alasid. Niidu-uruhiir võib elutseda ka rabade servaaladel, soistel niitudel ja rannaniitudel ning siseveekogude kaldapõõsastikes. Ta uuristab madalaid urge, kuid pesapaikadena kasutab meelsasti ka looduslikke varjekohti või ehitab maapinnale rohust ja samblast pesi. Rannaniitudel võib ta oma kodu rajada ka lihtsalt kivide alla. Niidu-uruhiire toiduks on valdavalt taimedeNiidu-uruhiir on suuremat kasvu hiir, kelle kehapikkus on 9...13 cm. Ta on ühtlaselt halli karvkattega, millel võib olla veidi pruunikas varjund. Saba on lühike - see moodustab kõigest veerandi kogu keha pikkuses...
Bioloogia kogu 7.klassi kordamine Ptk. 1 Teadus on ühtaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünni. Loodust uurivad ja käsitlevad loodusteadused, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia. Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. Botaanika uurib taimi, zoloogia uurib loomi, mikrobioloogia baktereid jt mikroorganisme, mükoloogia seeni ja rakubioloogia rake. Ptk. 2 Vaatluse käigus jälgitakse objekte hoolikalt sellisena, nagu nad on. Teadlased loovad katse tegemiseks kindlad tingimused. Teaduslik uurimismeetod: 1. uurimisküsimuse esitamine 2. info kogumine 3. hüpoteesi püstitamine 4. hüpoteesi kontrollimine 5. katseandmete kogumine ja analüüsimine 6. järelduste tegemine Ptk. 3 Organismid koosnevad rakkudest. Kõike elusat iseloomustab kasvamine, arenemine, paljunemine, ainevahetus ja reageerimine keskkonna muutustele. Organismid jagatakse 5 suurde rühma: 1. bakterid (piimhap...
ELAVHÕBE – Hg Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, mille sümbol tuleb tema ladinakeelsest nimetusest Hydrargyrum. Elavhõbe asum perioodilisustabeli IIB rühmas ja 6. perioodis. Leidumine/saamine Elavhõbe oli tuntud juba Muinas-Hiinas, -Indias ja –Egptuses. Kuid looduses on elavhõbe siiski väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Elavhõbeda toodang maailmas on tugevasti langenud varude ammendumise tõttu. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Suurem osa elavhõbedast satub atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda allikaks...
Keldrikakand Tormi Lust 8.B Jakob Westholmi Gümnaasium Välimus Keldrikakand võib kasvada kuni 20 mm pikaks Tavaliselt halli värvi ja alt heledam. Võib ka olla pruuni, sinise, kollase või roosaka tooniga Elupaik Keldrikakandil on palju elupaiku, kus on palju õhuniiskust. Keldrikakandit võib tihti leida lillepottide või telliste alla, sest nad annavad peavarju ja lähedalasuvat toitu. Toit Keldrikakand toitub peamiselt surnud taimedest ja eritatud jäätmetest. Suurem grupp keldrikakandeid saavad ka elustaimi sööma hakata, põhjustades probleeme aedades, kus nad elavad Tavaliselt on toiduahelas kõige all. Anatoomia Nende pea koosneb kolmest sagarast. Peas on ühendsilm ja kaks sarve. Nad eritavad lämmastikväetise jäätmeid ammoniaagina. Lisafaktid Pole looduskaitse all Keldrikakand on kakandiliste seltsi kuuluv vähilaadne Kasutatud kirjandus ht...
Ämblikud KENDRA-SHERIL JOASOON 8.A 2018 Kehaehitus · Ämbliku keha on kuni 10 cm pikk · Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast · Neil on 8 lülilist jalga · Neil on 8 lihtsilma, millega nad näevad vaid mõne cm kaugusele · Ämblikutel on lõugtundlad, mis lõppevad terava küünisega Toitumine ja seedeelundkond Ämblikud toituvad väga erinevatest saakloomadest, kes võrku satuvad. Ämbliku seedeelundkond läbib kogu keha, ning eritamiseks on peened torukesed Hingamine Hingab läbi raamatkopsude avatud vereringe https://youtu.be/08WoRKw1VyQ Paljunemine Emas ämblikud hoiavad oma poegi enne koorumist kookonis. Kookoni koos munadega kinnitavad nad kas oma tagakeha lõpul paiknevate võrgunäsade külge või võrku, kuhu see jääb 2-3 nädalaks, kuni munad arenevad. Tähtsus looduses ning inimese elus Looduses: Ämblikel on koht toiduahelas Inimese elus: Ämblikud toituvad enamikest kahjuritest Inimestele toiduks Kasutatu...
Uurimistöö Võhandu jõeosas koos paisjärvega Räpina linna piires Oma uurimuslikul tööl tutvusime Võhandu jõe kallastel ja paisjärve vees kasvavate taimedega ning kalaliikidega. Võhandu jõe kallaste taimestik on üpriski mitmekesine ja huvitav. Nii kaldal kui vees on erinevaid liike. Kalastiku poolest on Võhandu jõgi vägagi liigirikas, kuna seal leidub väga palju erinevaid kalaliike. Oma uurimuslikul tööl käisime neljal päeval Võhandu jõe kallastel taimi määramas. Kalastiku kohta saime informatsiooni peamiselt kirjandusallikatest, kuid lugesime ka kalastusportaale, kus kalamehed kirjutasid, mis kalu nad Võhandu jõest püüdnud on. Määrasime ka Võhandu jõe pH jõe pH on 8 ehk mõõdukalt aluseline. Taimestik Oma uurimuslikku tööd alustasime taimeliikide määramisega. Jagasime jõe ja paisjärve erinevateks lõikudeks ja käisime vaatamas taimi, kus pääses vee äärde. Alustasime liikide määramist Räpina pargi piires ja allika ääres. Paisjär...
HEINARITSIKAS 1. Välimus ja erilised tunnused. Suur ritsikas, isane on 21-28 mm pikk, emane 26-45 mm pikk. Värvus on väga muutlik, kuid sagedamine roheline tumedate laikudega. Tundlad on umbes kehapikused. Siristamine meenutab õmblusmasina heli. Laul on kõige aktiivsem hommikul ja päeval, õhtuks vaibub. 2. Elupaik ja levik. Heinaritsikas on levinud kõikjal Eestis see ritsikaline on arvukas puisniitudel, vanadel kesapõldudel metsa lähedal, kasevõsades, noortel ristikupõldudel, metsaservadel, raiesmikel, üksikult ka madalsoodel ja rabadel. 3. Arengutüüp. Heinaritsikas areneb vaegmoondega see tähendab,et munast kasvab vastne ja vastsest kasvab mõne aja pärast täiskasvanu. 4. Toitumine Heinaritsikad söövad peamiselt putukaid kuid võivad süüa ka taimi. 5. Sarnased liigid. Heinaritsikaga sarnased liigid on lauluritsikas,rohutirts,harilik niiduritsikas,männiritsikas ning teised ritsikalised. ...
Ökosüsteem kui tervik • Toiduahela peamiste lülide – tootjate, tarbijate ja lagundajate – omavahelised toitumissuhted. • Iseregulatsiooni kujunemine ökosüsteemis ning seda mõjutavad tegurid. Ökosüsteem • Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mis koosneb elukooslusest ja eluta keskkonnast. • Elusorganismid on mõjutatud üksteisest ja ka eluta keskkonnast (biootilised ja abiootilised tegurid). Rollid ökosüsteemis Tarbijad Enamasti loomad. Tarbivad toiduks tootjate loodut või nendest toitujaid. Kiskjad, herbivoorid, omnivoorid. Tootjad Lagundajad Fotosünteesivad Enamasti seened ja taimed. Toodavad bakterid. orgaanilisi Lagundavad surnud ühe...
Vähilaadsed Heliis Põder ja Grete-Janette Teesalu 8.A klass Võru Kesklinna Kool Vähid · Lüliline keha · Kitiinainest kest · Lülilised jätked · Puhta veega veekogud · Väikekalad, surnud organismid, vetikad · Lahksugulised · Lüli toiduahelas Erakvähk · Võivad elada kasulikku kooselu meriroosiga · Kannavad meriroosi teokarbi pinnal kaasas · Peidavad oma pehme kaitseta tagakeha tühja teokarbi sisse https://www.youtube.com/watch? v=0jZe_VGLRYI Krabid · Tagakeha on redutseerunud · Neid katab enamasti tugev välisskelett · Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks · Ookeanites, maismaal ja ka magevees Ämblikkrabi · Sõrad, meenutab ämbliku · Vetikad, karbid, surnud organismid · Muneb · Meenutab ämblikku (liikumine) · https://www.youtube.com/watch? v=qoCiTkQnVWg Huvitav teada · Krabide suurus variee...
Ökoloogia Ökosusteemide klassifikatsioon: Mikroökosüsteemid Mesoökosüsteemid Makroökosüsteemid ( bioomid) Globaalne ökosüsteem (biosfäär) BIOOM samatüübiliste ökosüsteemide kogum ; ühe kliima- ja taimekattevööndi või mäestike kõrgusvööndi koosluste kogum Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides: Abiootilised faktorid -Kliima -Mullatüüp -Reljeef -Tuul Biootilised faktorid Füüsilised barjäärid A+B koos Laiuskraadide erinevus Energia ökosüsteemides Energia omadusi kirjeldavad seadused: Termodünaamiline I pritsiip energia võib minna ühest vormist teise aga ta ei kao ja teda ei saa uuesti luua. Termodünaamiline II pritsiip protsessid, mis on seotud energia muundumisega võivad iseseisvalt toimuda ainult sel tingimusel, kui energi...
Toidu ohutus Veronika Kukk Valerija Oja Sandra Saluste Toidu ohutus • Toidukaupade liikumisega maailma erinevate turgude vahel kaasneb paratamatult ka risk tarbijate tervisele. • Eelkõige peab teadma, et toiduohutuse nõuete rikkumisel kannatab inimese tervis. Kuidas saavutatakse toidu ohutus? • Toidu ohutus saavutatakse targasti koos tegutsedes. Põhimõtet "põllult/farmist lauale" kohaldatakse vilja- ja loomakasvatamisest kuni toidu valmistamiseni ning üleandmiseni tarbijale. Selleks teevad koostööd kõik lülid toiduahelas: nii vilja- kui loomakasvatajad, töötlejad ja müüjad. Kui ettevõtjale on kehtestatud ranged nõuded toiduohutuse alal, siis sama olulised on tarbija teadmised toiduohutuse säilitamiseks kodustes tingimustes. Toiduhügieen 1. Jälgi toidu pakendil olevat säilimisaega 2. Toidu säilitamisel jälgi tootja poolt ette nähtud temperatuuri 3. Enne toidu valmistam...
Liivtatik 8. klass Anu Roosna Iseloomustus: ● Oranžpruun. ● Väikesed poorid ja torukesed on pruunist oliivpruunini ning muutuvad katsumisel siniseks. ● Pikk jalg on pruun, punase ja oliivja varjundiga, ülaltpoolt kollakas. ● Seeneliha on sidrunkollane. ● Kuiva kübaraga, mis on pigem sametine kui limane. ● Kübara läbimõõt on 6–13 cm. Leviala ja kasvukoht. ● Kasvab Euroopas ja Põhja-Ameerikas. ● Üks tavalisemaid Eesti puravikulisi. ● Kasvab väikeste kogumikena okkakõdus okasmetsades ja sageli ka nõmmedel liivasel happelisel mullal. Kasutamine: ● Liivtatik on söögiseen, mida pole tarvis kupatada. ● Lõnga värvimine. Midagi huvitavat: ● Esimesena kirjeldas liivtatikut teaduslikult Olof Swartz 1810 nime Boletus variegatus all. Tänapäevase nime andis liivtatikule 1898 Otto Kuntze. ● Soome k. "kangastatti", rootsi k. "sandsopp". Kasulikkus: ● Toiduahelas ● Värviseen ● Moodustab mükoriisa kaheokkaliste mändideg...
Rumaluse vastu Subjektiivne, võimalikult tõepärane, kindlalt solvav- kõik need on sõnad, millega kirjeldan rumalust. Rumalus on intelligentsuse, loogika, mõistlikuse puudulikus. Rumaluse võib aktiveerida, käivitada leinamine või trauma. Mitte keegi ei sünni siia ilma rumalana. Kas olete näinud filmi ,,Rainman" ehk siis eesti keeles ,,Vihmamees"? Mees nimega Dustin Hoffman mängis seal filmis Raymond'it, kes omakorda oli tõsise haiguse, sündroomiga mis eristas teda ülejäänust. Aga see polnud mingi halb asi. Ta reageerimisvõime lugeda, loetleda kõike, oli midagi ennenägematut. Ainult motoorika probleemid olid. Seepärast me ei saa rumaluse vastu, keegi pole samasugune, keegi pole sama tark. Maailmas on palju, palju erinevaid inimesi ja kõigil muidugi omad vead. See teebki meist ühiskonna. Olgem ausad ja mõelgem reaalsemalt, me ei hakka ju tulevikus oma lastele tegema IQ-teste ja kui pole soovitud tulemust, kas v...
Võõrliigid Läänemeres Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestis põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemeres avalduvad mitmed bioloogilised ohud, üks neist on võõrliikide sissetung. See on intensiivistunud tänu kaubanduse, transpordi, laevaliikluse ja turisminduse arengule. Võõrliikide sattumine Läänemerre toimub peamiselt laevade abil, enamasti ballastvee (ballastvesi on laeva spetsiaalsesse ruumi pumbatud selleks, et laev püsiks võimalikult hästi tasakaaluasendis) ja laevakerede kaudu. Samuti võivad võõrliigid sattuda võõrasse levilasse näiteks koduakvaarumite tühjendamisel looduslikesse veekogudesse või loomade põgenemisel kasvandustest. Veetranspordiga kaasnev võõrliikide sissetoomine uutesse piirkondadesse on paratamatu protsess. Läänemeres on võõrliike kokku registreeritud 125. 35% invasiivsetes...
Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada negatiivset mõju tervisele, põhjustades maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi kahjustusi ning mõningatel juhtudel ka vähki. Sarnase toksilise mõjuga on ka dioksiinitaolised PCB`d. Kuigi nende tootmine ja kasutamin...
Globaalne soojenemine Nimi Klass 30. detsember 2009 NIMI 1 Mis on ja miks tekib globaalne soojenemine? · Kogu maad haarav õhu- ja ookeanitemperatuuri soojenemine · Põhjustavad kasvuhoonegaasid Inimtekkelised Looduslikud · Toimib tasakaalus 30. detsember 2009 NIMI 2 Inimtekkelisel moel tekkinud kasvuhoonegaasid · Fossiilkütuste põletamine · Transport · Metsade hävitamine · Hooned, ehitised 30. detsember 2009 NIMI 3 Kasvuhoonegaaside kasv tööstusrevulutsiooni eelsest ajast Tähis Nimetus Kasv %-des CO2 Süsinikdioksiid 38% CH4 Metaan 230% NO lämmastikoksiid 14% 30. detsember 2009 NIMI 4 Igaastased kasvuhoonegaaside õhkupaiskamised sektorite k...
Oluline! Jälgi, et slaidil ei oleks liiga palju teksti kasuta märksõnu Soovitatav on panna slaidile mõni iseloomulik pilt Kasuta kõigil slaididel samasugust kujundust, tähekuju ja tähesuurust Kui tekst ei mahu ühele slaidile ära, siis tee mitu slaidi (nt 6.1 paljunemine, 6.2 arenemine jne) Kui lisad linke videolõikudele, siis pead enne ettekannet proovima, kas need töötavad Salvesta ettekanne soovituslikult .ppt failina (võib ka lisaks veel .pdf failina) Natukene vähemoluline, kuid siiski oluline Slaidid peavad olema kergelt loetavad ei soovita tumedal taustal heledat kirja Kirjasuurus peab olema lugeja jaoks nähtav Joonistel on allkirjad, tabelitel pealkirjad Igasugustesse eriefektidesse tuleks suhtuda mõistlikult (mitte üle pingutada) jne Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata 2. Iseloomulikud tunnused Siin kirjeldad looma peamisi ja huvitavaid tunnuseid 3. Levik ja arvukus Siia pane võimalusel kaart, kus on näidat...
Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a)Valgus b)Ultraviolettkiirgus c)Infrapunane kiirgus d)Õhuniiskus e)Hapniku hulk f)Happelisus g)Kitsa ökoamplituudiga liigi näide e)Laia ökoamplituudiga liigi näide 3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted a)Sümbioos(2 näidet koos selgitusega) b)Parasitism(näide koos selgitusega) c)Kisklus(5 näidet koos selgitusega) d)Konkurents(5 näidet koos selgitusega) e)Taimtoidulisus(5 näidet koos selgitusega) 4.Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a)Tootjad ehk produtsendid(iseloomusta, too näiteid) b)Esmased tarbijad ehk herbivoorid(iseloomusta, too näiteid) c)Teised tarbijad ehk karnivoorid(iseloomusta, too näiteid) d)Tipptarbijad(iseloomusta, too näiteid) e)Ökopüramiid(joonis...
DOKSIINID Juhendaja: Karin Hellat Tartu 2012 Sissejuhatus Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada ne...
Bioloogia- Kordamine Kontrolltööks Mõisted: · ökoloogia- teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · elupaik- ala, kus valitsevad organismirühmad eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. · koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. · sümbioos- kasulik kooselu eri liiki organismide vahel. · sümbiont- sümbioosis elavad organismid. · kommensalism- erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele- kommensiaalile kasulik, teisele kahjulik. · konkurents- sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. · Parasitism- erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. · peremees- organism, kelle arvel parasiit elab. · pesaparasitism- siis, kui võõrvanemad kasvatavad üles teise lo...
Tööleht-12.KlassÖkoloogia 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Moodustatõesedlausedkasutadesvastusevariante- A) B) C) D) 12. Vastaküsimustele- a) Mille poolest erinevad toiduahel ja toiduvõrgustik? b) Millised on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid? c) Milles seisneb öko...
Tallinna Laagna Gümnaasium Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas Referaat Teele Kuri 11b Klass Tallinn 2010 Keskkonnamürgid Keskkonnamürgid on ained, mis tekivad või vabanevad inimtegevuse tulemusena ning sattudes keskkonda mõjutavad otseselt elusorganisme või kahjustavad looduse üldist funktsioneerimist. Harilikult käsitletakse keskkonnamürkidena keemilisi aineid. Põhimõtteliselt on elu ise ka keemia: elutagevuse käigus kasutatakse paljusid ühendeid, nad tekivad ja lagunevad. Kuid paljud ühendid, mida kaasaegne inimkond kasutab, on elule kahjulikud. Olulise osa keskkonnamürkidest moodustavad põllumajanduskemikaalid. Kuna haritava maa pindala pidevalt väheneb, siis püütakse intensiivistada põllumajanduslikku tootmist. Nii kasutatakse üha rohkem mitmesuguseid mineraalväetisi ning taimekaitsevahendeid. Põllumaj...
Bakterid Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed, mille rakus puuduvad membraansed organellid. Bakterid jagunevad pooldudes. NB! Gaasimullid, rakumembraan, rakukest, DNA (nukleoid), plasmiidid (lisageenid rõngasmolekulid), piilid (et kinnituda toidulaua külge), limakest, vibur, ribosoomid. Liikumine Aktiivne Passiivne Viburi abil Vee, tuule abil Lima abil libisedes Loomade abil Edasi kruvides Hingamine Aeroobid (mügarbakter) ja anaeroobid (piimhappebakter) Toitumine Enamasti on bakterid heterotroofid (mügar-, piimhappe...
Algloom. Välimus: mikroskoopiline, päristuumne, üherakuline organism. Toitumine: enamikule on omane loomne toitumisviis (vajavad valmis orgaanilist ainet) toit seeditakse toitevakuoolis. Paljunemine: pooldumise teel. Elukoht: tiikides, lompides, mullas, teistes organismides. Ebasoodastes tingimustes moodustavad tsüste. Amööb: kõige lihtsama ehitusega algloom. Kingloom: kõige raskema ehitusega algloom. Silmviburlane: tal on valgustundlik silmtäpp. Vibur. Pisituum- osaleb sugulisel paljunemisel. Suurtuum- reguleerib kinglooma elutegevust. Taimne toitumine- fotosünteesides, selle tagajärjel koguneb tsütoplasmasse varuainet mida saab vajadusel kasutada toiduna. Loomne toitumine toitub valmisorgaanilisest ainest läbi keha pinna. Tähtsus inimesele saab nende abil uurida minevikku, lubjakivist ja kriidilademetest saab kriiti. Väljasurnud kiirloomi kasutatakse metallide poleerimisel ja lihvimisel. Haigused. Tähtsus loodusele- toit paljudele ...
Mardikad Christopher Tammesoo 8.a Egerti Kiisk 8.a Mardikad Lülijalgsete hõimkond putukate klassis. Hinnanguliselt 5-8 miljonit liiki, kirjeldatud ainult 350 000 liiki. Eestis ligikaudu 3000 liiki. Iseloomulikud tunnused 6 lülilist jalga Pea, rindmik ja tagakeha Tundlad ja suised Keha katab kitiinkest 1 paar liitsilmi Näevad UV-d Suurused erinevad 2 tiivapaari Toitumine Fütogaafid toituvad taimelehtedest, seemnetest, taimedest ja nektarist. Saprofaagid toituvad sõnnikust, kõdunevatest taimedest ja loomakorjustest. Polüfaagid toituvad nii taimsest kui loomsest toidust. https://youtu.be/Sy_cGLoAgw4?t=33s Elupaigad, kaitsekohastumused ja paljunemine Kohastunud elama kõikjal. Eestiivad kaitsevad tagakeha ja tagatiibu. Mõned mar...
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Organismide kooseksisteerimine Ökosüsteemile või üksikule organismile positiivset või negatiivset mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organismide vastastikkused suhted; sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid; päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb ...
Taimerakk, bakterid ja seened Bakterid kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks. 1.puudub membraaniga piiratletud rakutuum. *eeltuumad *kest *väikesed *üherakulised *limakapsel *vaid üks kromosoom *kuju on väga erinev *spoorid Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni. · taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide ja valkude lagundamine · taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest · kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm · taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid Seened on üks eukarüootsete or...
Bioloogia KT 06.09 Vetikad: Tähtsus looduses: Veekogude aineringe Esimene lüli toiduahelas Varustavad hapnikuga (90% toodavad vetikad) Pakuvad veeloomadele kaitset ja varju Liiksus: Rohevetikad (juusvetikas) Puna-ja pruunvetikad (harilik põisadru- pruun, agarik- puna) Sinivetikad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Fotosünteesimine- valmistab ise toidu Samblad: Tähtsus looduses: Hoiavad mulda liigniiskeks muutumast ja põua ajal takistavad kuivamist Aitavad hoida atmosfääri hapniku taset Säilitavad vett ja vähendavad veetaseme kõikumist Murendavad pinnast ja valmistavad ette sobivat kasvupinda teistele Turvast kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses, allapanuks loomadele ning on tähtis keemiatööstuse tooraine. Neil on bakterivastased omadused Liiksus: Helvik Harilik karusammal ehk käolina Turbasamblad Tunnused mis teevad edukamaks, kui...
Sõudikud/vesikirbud Sõudik on väike mõne millimeetri pikkune vähiline. · Sõudikul on oluline roll veekogu toiduahelas - nad paljunevad väga kiiresti ning on oluliseks toiduks suurematele loomadele. · Sõudikul on tilgakujuline keha, mis lõppeb hargiga. Hargi harud on kaetud harjastega. · Sõudikud on väga osavad ujujad, moodustades ujudes kaari ning tehes kiireid sööste. · Keha on sõudikutel läbipaistev ning selgelt võib näha siseelundeid. · Peaosas paikneb silm. · Sõudikud toituvad hõljumist. · Sõudikud hingavad kogu keha pinnaga. · Sõudikud on lahksugulised, emastel võib paljunemisperioodil märgata tagakeha küljes rippuvaid munakotte. · Rohkelt võib sõudikuid märgata kaldapiirkonnas kasvavate taimede ümber. · Sõudikud on nõudlikud vee puhtuse suhtes, kui vees on palju orgaanilist kõdu, surevad nad kiiresti. (Crustacea) Vähilaadsetele i...
Kemikaalid meie elus Koostaja: Rühm: Juhendaja: Kuidas me puutume kokku kemikaalidega ? TOODE KEMIKAAL Laste tooted - Ftalaadid mänguasjades - Bisfenool A toitepudelites ja lauanõudes Toit ja vesi - Ftalaadid ja bisfenool A purgi- pudelikaantes Kodu ja kontori -Ftalaadid kaablites, liimides ehitusmaterjalid -Ftalaadid PVC toodetes (põrandakattematerjalid) Kodukeemia - Kunstlikud muskusühendid kodukeemia puhastusvahendites, pesupesemis- detergentides ja tooted pinnapuhastajates Mööbel - Ftalaadid, põlemisprotsessi aeglustavad ained Kosmeetika - Ftalaadid, kunstlikud muskusühendid, triklosaan Elektroonika - Broomitud põlemisprotsessi aeglustavad ained vahendid Kuidas satuvad kemikaaid meie kehasse ? Läbi hingamise Läbi söömise...
VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE Indrek Tõkke 12. klass Bioinvasioon ehk võõrliikide sissetoomine On nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala Algas maadeavastajate uurimisretkedega 15. sajandil Protsess 1. Introdutseerimine ehk sissetoomine. Liik satub inimese kaasabil uude regiooni, enamasti juhuslikult, kuid mõnikord ka tahtlikult. 2. Naturaliseerumine on etapp, kus liik hakkab moodustama püsivaid populatsioone. 3. Kohastumine on organismi sobitumine uute keskkonnatingimustega. 4. Levik Invasiivne liik hakkab levima naaberaladele. 5. Interaktsioon ehk vastastikmõju teiste loomade ja taimede vahel 6. Stabiliseerumine Paljud invasiivid hakkavad looduslike liikide üle domineerima, tõrjudes viimased piirkonnast välja. Kuidas võõrliigid uude keskkonda satuvad? Tuuakse jahiloomadeks Juhuslikult laevadega, nagu rändrott Laevade küljes nagu rändkarp Ballastveeg...
ALGLOOMAD Kes on algloomad? Algloomad on ainuraksed rakutuumaga organismid Kogu nende elutegevus toimub ühes rakus Omavad eluks vajalike ülesannete täitmiseks eri stuktuure Võib olla üks või mitu tuuma Õhuke tsütoplasma ei kaitse neid kuivamise eest Elavad ainult niisketes või märgades Kingloom Amööb http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm http://www.biomatefus.matefus.eu/amoobpilt.jpg Kuidas algloomad toituvad ja hingavad? Ainevahetus toimub tsütoplasma tihenenud väliskihi kaudu Totuvad: bakteritest, üherakulistest vetikatest, mikroskoopilistest seentest ja teistest algloomadest Ainult kingloomadel on eriline suuava kuhu toit juhitakse Silmviburlased on võimelised fotosün...
Bakterite kasulikkus looduses Bakterid on üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid moodustavad fülogeneetiliselt suure prokarüootsete mikroorganismide domeeni. Nad on kujult üsna sarnased, tavaliselt kerakujulised või ka pulkjate või spiraalsete vormidega. Bakterid olid ühed esmastest Maal tekkinud eluvormidest. Nende elupaigad on väga mitmekesised. Baktereid leidub nii pinnases, vees, happelistes kuumavee allikates kui ka radioaktiivsetes jäätmetes. Bakterid on väga olulised aineringes, näiteks surnud orgaanilise aine lagundajatena ja lämmastiku sidujatena atmosfäärist. Mõned lämmastikku fikseerivad bakterid on sümbioosis taimedega, olles viimaste juuremügarates. Näiteks mügarbakterid fikseerivad lämmastikku sümbioosis liblikõielistega. Bakterid tagavad elu säilimise ka veealuste külma- ja kuumaveeallikate lõõride ümbrust asustava...
ORGANISMI AINE JA ENERGIA VAHETUS e metabolism Üks elu omadustest. Hõlmab kõiki organismis toimuvaid sünteesi- ja lagunemisprotsesse kokku. Organismid on avatud st toimub suhtlemine aine ja energia vahetus läbi keskkonna. Vastavalt ainevahetustüübile jagatakse kaheks: · Autotroofid. Kõik rohelised taimed ja osad bakterid, kes päikeseenergia abil sünteesivad anorgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid. · Heterotroofid. Kõik loomad, seened ja enamik baktereid kes tarbivad autotroofide poolt toodetud orgaanilist ainet. Assimilatsioon moodustavad kõik organismis toimuvad biosünteesiprotsessid kokku. Vajab alati täiendavat energiat Dissimilatsioon kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku. Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele. I...
TROOPILINE VIHMAMETS Vihmametsast Vihmametsad moodustavad 5% meie planeedist. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Paiknemine Ekvatoriaalses kliimavöötmes Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Valgus Varjulembesed taimede osad sõnajalaliigid, alokaasia, väikesed palmid. Valgust vajavad taimed liaanid, epifüüdid. Ööloomad - ööahvid, leemurid, jaava soomusloomad, seepia. Kohastumused temperatuurile Kõrge õhuniiskus võimaldab osadel veeloomadel elada ka maapinnal ja kõrgetel puudel. Taime lehed on pealt poolt läikivad ja nahkjad. Taime lehed on alt poolt tuhmid, kaetud karvakestega või viltjad. Sümbioos Näitek...
1. Millised organismid kuuluvad eeltuumsete hulka? Eeltuumsete hulka kuuluvad bakterid. 2. Millised organismid kuuluvad päristuumsete hulka? Päristuumsete hulka kuuluvad algloomad, taimed, seened ja loomad. 3. Kuidas jagatakse taimed? Kas ainuraksed rohevetikad on taimed? Taimed jaotatakse viide rühma: hulkraksed rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. 4. Nimeta taimede iseloomulikud tunnused! Peamine erinevus on toitumine, taimed fotosünteesivad, aga loomad toituvad valmis orgaanilisest ainest. Taimed ei liigu aktiivselt, kuid loomad küll. Taimerakud erinevad loomarakkudest. Taimed (taime osa) võib kasvada kogu elu. Taime organid on lihtsama ehitusega. Taimedel pole närvisüsteemi, nende elutegevust reguleerivad erilised ained, hormoonid. Taime toestavad puitunud kestaga rakud ning rakusisene rõhk, loomadel on selleks luustik (selgroogsetel loomadel). Taimed võivad paljuneda ka kehaosaga. 5. I...
Referaat või PowerPoint ühest konkreetsest ÖKOSÜSTEEMist Referaadi sisu peab vastama täpselt õpetaja poolt ette antud kavale. Kavapunktide sisu avate rohkete näidete varal vaadeldavast ökosüsteemist. Lisamaterjali otsite teatmeteostest. Viited peab salvestama, need lisatakse referaadi lõppu. Referaat esitage pannes ta üles Moodli keskkonda. Materjali otsimise käigus salvestage ilusaid, ja iseloomulikke pilte ökosüsteemist ja ka seal elavatest liikidest. Kui see tundub lihtsam, siis koostage PowerPoint esitlus. Teoreetiliste teadmiste saamiseks kasutate õpikuid: Bioloogia gümnaasiumile I osa või Bioloogia XI klassile (K. Kalamees) 1. Üldiseloomustus (liigivaene/rikas, peamised taime- ja loomariigid) 2. Asukoht (kliimavööde, manner jne) 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus (näited valguslembestest, varulembestest, öö-ja päevaloomadest jne) b) Ultraviolettkiirgus...
Mis on dioksiinid? Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiine peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks, mida inimene suudab tekitada. Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad tööstusjäätmete (keemia-,paberi, kummi-,kunstkiu,-plastmassi-ja elektroonikatööstuse jäätmete) põletamisel. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid lagunevad ning kloori aatomid kinnituvad orgaaniliste ühendite külge – nii tekivadki dioksiinid. Omadused Dioksiinid on värvitud, lõhnatud, ei lahustu vees. Dioksiinid on rasvades lahustuvad (seonduvad rasvadega) ja toiduahelas kergesti ronivad (bioakumuleeruvad). Kuidas jõuavad meieni? Dioksiinide sadestumine õhust, toidusöödataimedele, toidu (inimestel peamiselt kala-, liha- ja piimatoodete kau...
1. Peamised ökoloogilised tegurid Keskkond kõik, mis ümbritseb organismi (k.a. laud, toit, sõbrad) Ökoloogilised tegurid on keskkonna üksikud komponendid, mis võivad mõjutada organismi kas positiivselt või negatiivselt Ökoloogilised tegurid jagunevad kahte rühma: 1. Biootilised organismide vastastikmõju. (teised organismid: liigikaaslased, kirbud, bakterid...) 2. Abiootilised ökotoop: a) kliima b) elukeskkond: 1) õhk 2) vesi 3) muld Abiootilised tegurid: Valguskiirguse mõju organismidele: 1. Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub FS ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine. 2. ...
Tallinna Tehnikagümnaasium Eesti luhad ja lammid Referaat Koostaja: Kätlin Tiigi 10c Juhendaja õp. Kersti Veskimets Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................lk 2 Üldiseloomustus........................................................................lk 3 Abiootilised tegurid.................................................................lk 3 Valgus..........................................................................................lk 3 Ultraviolettkiirgus........................................................................lk 4 Infrapunane kiirgus...........................................................................lk 4 Õhuniiskus..................................................................................lk 4 Kitsa ökoamplituudiga liik..........................................
Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, vesi ja muld) ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse(nt populatsioon, liik, perekond) asuala. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Biosfäär Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biotsönoos (elukooslus) ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Karnivoor (kiskja) loomtoi...
Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim. Ökoloogilisteks teguriteks. abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluv...
Kordamine III arvestus 1. Mõisted: bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. biokile- bakterite mass, mis puhastavad reovett generatsiooniaeg- aeg, mis kulub bakterite põlvkonna kahekordistamiseks hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit mükotoksiin- seenetoksiin, mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum mükoloogia- seeneteadus, seeni uuriv teadusharu. plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks plasmodesm- rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro...
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ LOODUSÕPETUS 6. KLASS 8. MAI 2003 VARIANT A ÕPILASE NIMI ____________________________ POISS VÕI TÜDRUK KOOL ___________________________________ MAAKOND ______________________LINN___________ 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE _________ TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA ___________ TASEMETÖÖ HINNE ___________________ _____________________________________ Õpetajale 4 punkti 1. ÜLESANNE Otsusta, kas väide on õige või väär. Märgi kasti +, kui väide on õige ja -, kui väide on väär. Paranda väär(ad) lause(d). 1) 1) Päikesesüsteem on maailmaruumi osa. ...
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ LOODUSÕPETUS 6. KLASS 8. MAI 2003 VARIANT A ÕPILASE NIMI ____________________________ POISS VÕI TÜDRUK KOOL ___________________________________ MAAKOND ______________________LINN___________ 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE _________ TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA ___________ TASEMETÖÖ HINNE ___________________ _____________________________________ Õpetajale 4 punkti 1. ÜLESANNE Otsusta, kas väide on õige või väär. Märgi kasti +, kui väide on õige ja -, kui väide on väär. Paranda väär(ad) lause(d). 1) 1) Päikesesüsteem on maailmaruumi osa. ...
annaabi.ee 
