JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM KONTSERDI VÕI TEATRIETENDUSE PEALKIRI Retsensioon Õpilase ees- ja perekonnanimi klass Õpetaja ees- ja perekonnanimi Tallinn 2007 KONTSERDI (MUUSIKATEATRI) RETSENSIOON Retsensioon arvustus, arvamus raamatu, teatrilavastuse, filmi, kontserdi vms. kriitiline analüüs ja argumenteeritud hinnang. Toetuspunktid retsensiooni kirjutamiseks: * Kontserdi aeg ja koht * Esinejate nimed (koor(id), orkester, solist(id), dirigent jne.) ja lühitutvustus * Kontserdi kava sisuline iseloomustus - millises zanris teoseid esitati, millisest ajastust olid teosed pärit, kas kava oli oma ülesehituselt huvitav jne. * Kontserdi ettekande analüüs - esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, laulja(te), koori(de) puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, dünaamika jne., üldine kontserdi meeleolu ja õnnestumine
Kelpkatus Poolkelpkatus Mansardikatus Püramiidkatus Sibulkatus Koonuskatus 8. Pennsarikatega katusekonstruktsiooni joonis ja seletus 9. Lamavsarikatega katusekonstruktsiooni joonis ja seletus 10. Kuidas jagatakse katuseid sademevee ärajuhtimise järgi V: Välimine vee äravool, sisemine vee äravool 11. Millised sarikad on vabakandval viilkatusel? 12. Millised sarikad on toetatud viilkatusel? 13. Mis on toolvärk? V: Katuse toetuspunktid (????) 14. Nimeta puitkatuseid? (3) V: Silindkatus, kimmkatus, laastkatus 15. Millega ühendatakse katuseplekid omavahel? V: kinnitatakse puitroovidele katuseplekiga sobivas toonis tihendiga varustatud kruvidega. 16. Millega kinnitatakse valtsplekkkatus roovide külge? V: Valtsprofiil kinnitatakse alusele valtsidesse paigaldatavate klambrite abil 17. Milliste materjalidega kaetakse lamekatuseid? V: SPS, APP, PVC, EPDM 18. Vihmavee süsteemi osad?
liigese 50. Kanna pöialiigesed: Asuvad kanna distaalse rea luude ja pöialuude põimike vahel. Need on amfiartoorsed ja need suurendavad jalvõlvi elastust . 51. Pöia-varbalülide liigesed: Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide vahel. Keraliigesed kuigi käega on erinev see, et liikuvus on piiratud. Liigutused ümber frontaaltelje. 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine: Plokkliigesed. Üheteljeline liikumine(F) 53. Nimetage jala toetuspunktid: 1. Ja 4-5.pöialuu distaalsed otsad ja kandluuköber 54. Jala pikivõlvid, rist võlv: pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. 55. Jalavõlvide tähtsus: Jalavõlvide tähtsus on see, et need kaitsevad pöidluude all olevaid pehmeid lihaseid, veresoni ja närve. Kui võlve poleks oleks meil koguaeg valus.
Abiseadeldised Kihn, sidemed sidemed Liikumine Ümber frontaaltelje Pöia mediaalse Väike liikuvus, Selgmine ja päka tõstmine ja ja lateraalse pöiale vetruvus taldmine painutus langetamine, vähene serva tõstmine külgliikumine 52. Varbalülide vaheliigesed Plokkliigese. Liikumine ümber frontaaltelje 53. Jala toetuspunktid Seismisel : Tagumine osa kandluuköbru mediaalsel jätkul Eesmine osa pöialuude peadel Käimisel: lisanduvad varbad 54. Jala pikivõlv ja ristivõlv jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles, nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. 55. Jalavõlvide tähtsus
Liigutuste õppimist mõjutavad faktorid · Vaheldusrikas, toetav ja turvaline õppimiskeskkond · Head treeningkaaslased · Emotsionaalne seisund (hirm kukkuda, ebaõnnestumised jne) · Ronimise intensiivsuse tase õppimisel Tasakaalu stabiliseerimise võtted ronimises · Toetuspinna laiendamine · Keha tsentri viimine ruumis toetuspinnale lähemale · Tsentri viimine võimalikult madalale - Toetuspunktid (käed, jalad,jm) - Toetuspind (toetuspunktide vaheline mõtteline tasapind) - Keha raskuskese ehk tsenter Ronimise baastehnikad Ronimistehnikad nihutatud tasakaalu stabiliseerimiseks 1. Keha pööre Võimaldab parandada keha tasakaalu, viies raskuskeskme kaljule ja toetuspinnale lähemale Loob mehaanilise eelise käte ja jalgade efektiivsemaks kasutamiseks kangina Motivatsiooni tekitamine
Lodi on nagu paat. See on ratas-keraliiges see on eriline liiges. Toimub jalapöia lähendamine ja eemaldamine jala pendeldamine - mediaalse serva tõstmine ja lateraalse serva tõstmine. 111. Jala pikivõlvid ja ristivõlv, nende tähtsus. Joonis 25. Jalg toetub üksikutele punktidele ja nende punktide vahele jäävad võlvid. Pikivõlv kannast kuni pöia lõpuni. Ristivõlv I, IV, V pöialuu osa. Tähtsus - Jalg toetub seismisel kandluule + pöialuudele (I, IV ja V) toetuspunktid, annab võimaluse amortiseeruda. Esimese pöialuu all on 2 seesamluud. 112. Skeletilihase kui elundi ehituse põhikomponendid. Joonis 3 Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kipmudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 113. Nimeta keha tähtsamad lihased ja nende funktsioonid. Joonis 26 ja tabel. 1- 4 seljalihased. 1. Lülisambasirgestaja - Kulgeb lülisamba kõrval mõlemal pool sirgestab selga
Koormus selgroole oleks viidud minimaalseks ja selgroo õige asend hoitakse ainult vähese lihaspinge varal. Jalaasendite vaba vahetamine ei oleks takistatud. Jalad oleksid tugevasti põrandale toetatud. Töötamiskohale juurdepääs oleks vaba takistustest. Töötool vastaks järgmistele nõuetele: Istekõrgus peab olema kergesti reguleeritav ja kohandatav vahemikus, mis on kasutajale tööülesande lahendamiseks sobiv. Seljatoe kõrgus ja kaldenurk peavad olema reguleeritavad. Toetuspunktid peavad tagama tooli püsikindluse. Polster peab olema pehme. Isteplaadi esiserv peab olema allapoole käänatud või ümar. Seisutöö korraldamine: Töökoht kujudnada selliselt, et ei tekiks vajadust olla ettekummardunud või pöördunud sundasendis. Töötamiseks ei oleks käed pidevalt tõstetud või õlad kõrgendatud. Tööd saaks teha mõlemale jalale toetudes. Töötamiskohal oleks piisavalt ruumi liikumise jaoks. Põrand ei oleks libe, konarlik ega külm.
50. Pöia-varbalülide liigesed: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Pöia-varbalülide liigesed moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Keraliigised, liikuvus suhteliselt piiratud. Liigutused ümber frontaaltelje, kuid ümber sagitaaltelje. 51. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine Varbalülide vaheliigesed on plokkliigesed, liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). 52. Nimetage jala toetuspunktid seismisel Seismisel toetub jala tagumine osa kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa pöialuude peadele. Seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel. 53. Jala pikivõlvid, ristivõlv. Nende paiknemine jala anatoomiliste punktide vahel Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles, nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi.
201) 202) Ära käi teiste jälgedes, nii eksib kõige kergemini 203) 204) Selleks et alustada, ei pea olema kõikvõimas... ... aga et olla kõikvõimas, peab alustama 205) 206) Eesmärk ja selle saavutamise hind on sama asi: elu ise 207) 208) Oma nõrkuste üle naermine teeb sind tugevaks 209) 210) Ära ole miski... ... ole keegi! 211) 212) Oluline pole see, kus me praegu oleme, vaid see, kuhu me liigume 213) 214) Usu ja see läheb täide ! 215) 216) Takistused ja probleemid on varjatud toetuspunktid 217) 218) Kui sa usud, et kaotad, siis sa juba oledki kaotanud 219) 220) Edu valem on mitte alla anda ! 221) 222) Suurim edu on rajatud ebaõnnestumisele! 223) 224) Tee kõike südamega ! 225) Kõigil olukordadel on varuväljapääs. Iseasi, kas kõik selle ülesse leiavad. 226) Neli ameeriklast pole kümnest kunagi hambaarsti juures käinud. Heli levib terases 15 korda kiiremini kui õhus. Prantsuse kuningal Louis XIV-l olu 40 isiklikku parukameistrit ja üle tuhande paruka.
Lameliiges-amfiartoorsed ja need suurendavad jalavõlvi elastsust. 51. Pöia-varbalülide liigesed: Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liigesed on keraliigesed ja analoogsed käe vastavate liigestega, kuid nende liikuvus on piiratum. Liigutused ümber frontaaltelje. 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine: Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). 53. Nimeta jala toetuspunktid: a) Kandluuköbru -seismisel b) Pöialuude pead (1.4.5. pöialuu pead) seismisel c) Varbad (käimisel). 54. Jala pikivõlvid, ristivõlv: Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles ja nõgusus alla. Pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi
põhimike vahel. Need liigesed on ehituse ja talitluse poolest keraliigesed, mis on analoogilised käe vastavate liigestega. Erinevalt käe vastavatest liigestest on nende liikuvus piiratum. Nendes toimuvad valdavalt liigutused ümber frontaaltelje, kuid ka ümber sagitaaltelje. 53. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine. Varbalülidevaheliigesed on plokkliigesed, neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) 54. Nimeta jala toetuspunktid. Jala toetuspunktideks on ristivõlvil 1. ja 4.-5.pöialuu pead ja kandluuköber. Pikivõlvil toetub jala tagumine osa kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa pöialuude peadele. 55. Jala pikivõlvid, ristivõlv. Pikivõlv on sagitaalsuunaline ja ristivõlv on frontaalsuunaline. Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kandluuköbrul. Ristivõlv paikneb talb-, kuup- ja pöialuude põhimike piirkonnas. Mõnikord on ristivõlv
· liikumine - 51. Pöia-varbalülide liigesed: · liigenduvad luud pöialuud ja varbalülid · liigese pinnad - pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel · liigese tüüp - keraliigesed · abiseadeldised - · liikumine liigutused ümber frontaaltelje (selgmine ja taldmine painutus) 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp, 53. Nimetage jala toetuspunktid. liikumine. Seismisel toetub jala tagumine osa Varbalülidevaheliigesed on plokkliigesed (1- kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine teljelised), neis toimub liikumine ümber osa pöialuude paedele. frontaaltelje (painutus ja sirutus) 54. Jala pikivõlvid, ristivõlv. · Pikivõlv on sagitaalsuunaline. Koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad
Frontaaltelg: 1) Sirutus: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarba-sirutaja = ristluupõimiku süva pindluunärv 2) Painutus: tagumine sääreluulihas, pikk varvastepainutaja, pikk suurvarba-painutaja =ristluupõimiku sääreluunärv Alumine hüppeliiges Sagitaaltelg: 1) Lähendamine – tagumine sääreluulihas = sääreluunärv; eesmine sääreluulihas = süva pindluunärv 2) Eemaldamine – pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja= süva pindluunärv 24. Jala toetuspunktid seismisel 4 toetuspunkti- Kandluu köber, 1., 4., 5. pöialuu pead -jalavõlvid: Pikivõlv - Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kannaköbrul. Ristivõlv – kanna ja pöia kokkupuute piirkonnas kõige suurem kumerus 25. Kolju luudevahelised ühendused Koljuluude vahel on liidused – õmblused Alalõualiiges ainus liikuv liiges. 26. Alalõualuuliiges, liikumisvõimalused Liigestuvad: alalõualuu pea ja oimuluu alalõuaauk ning
maasse. Selle kõrval leidub ka vähekasutatud iseankurduv rippsild, mille korral peatrossid ankurdatakse peatalade külge. Talasild on sild, mille korral raskust kandvad talad (silladekk) toetuvad kahe otspunktiga tugedele. Kõige lihtsam talasild on purre, mis võib sisuliselt olla üle takistuse (jõe, kuristiku) asetatud laud või palk. Pikemad talasillad on jaotatud osadeks, igal talal oma toetuspunktid. Konsoolsild on sillatüüp, mis ehitatakse horisontaalselt ulatuvate konsoolide abil. Tavaliselt kasutatakse kahte vastaskaldal asuvat konsooli, mis eenduvad takistuse (nt. jõe) kohale. Konsoolide vabad otsad võivad omavahel kokku puutuda, moodustades ise silladeki või võivad toetada nende vahel olevat vaba osa või talasilda, tavaliselt sõrestiksilda. Kuna konsooli üks ots peab kangisüsteemi laadselt ehk õla põhimõtet kasutades tasakaalustama
tähtsust. 51. Pöia-varbalülide liigesed: moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Need liigesed on ehituse ja talitluse poolest keraliigesed, mis on analoogilised käe vastavate liigestega. Nendes toimuvad liigutused ümber frontaaltelje (selgmine ja taldmine painutus). 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine. Varbalülidevaheliigesed on plokkliigesed, neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (selgmine ja taldmine painutus). 53. Nimetage jala toetuspunktid. Seismisel toetub jala tagumine osa kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa pöialuude peadele. Seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel. 54. Jala pikivõlvid ja ristivõlv. Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles, nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest, mis koonduvad kanna köbrul.
Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 52. Pöia-varbalülideliigesed Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liikuvus on piiratud. Liigutused ümber frontaaltelje. 53. Varbalülide vaheliigeste tüüp Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). 54. Jala toetuspunktid Kandluuköbru mediaalne jätke. Pöialuude pead (1.4.5. pöialuu pead, kui ristivõlv on hästi väljendunud). Varbad (käimisel). 55. Jala pikivõlvid, ristivõlvid Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles ja nõgusus alla. Pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule
on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. 51. Pöia-varbalülide liigesed: Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liigesed on keraliigesed ja analoogsed käe vastavate liigestega, kuid nende liikuvus on piiratum. Liigutused ümber frontaaltelje. 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp,liikumine: Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). 53. Nimeta jala toetuspunktid: a) Kandluuköbru mediaalne jätke. b) Pöialuude pead (1.4.5. pöialuu pead, kui ristivõlv on hästi väljendunud). c) Varbad (käimisel). 54. Jala pikivõlvid, ristivõlv: Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles ja nõgusus alla. Pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi
Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust. On Lameliiges. 51. Pöia-varbalülide liigesed: Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liigesed on keraliigesed ja analoogsed käe vastavate liigestega, kuid nende liikuvus on piiratum. Liigutused ümber frontaaltelje. 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp,liikumine: Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). 53. Nimeta jala toetuspunktid: a) Kandluuköbru mediaalne jätke. b) Pöialuude pead (1.4.5. pöialuu pead, kui ristivõlv on hästi väljendunud). c) Varbad (käimisel). 54. Jala pikivõlvid, ristivõlv: Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles ja nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi.
juurde kuulusid muusikud, peakorteri kompanii osana. Muusikat tegime sää! kaunis harva, sest meid hakati kohe ära kasutama rünnaküksusena külade puhastamiseks partisanidest, transportide julgestamiseks eskordina ja üksikute toetuspunktide mehistamiseks külades ja strateegiliste kohtade juures nagu sillad, kanalid jne. Suurem osa muusikuist olid niimoodi mööda Cochinchina't (Lõuna-Vietnamfi too-aegne osariik) laiali toetuspunktides. Sellised toetuspunktid olid kas siis kiiresti ehitatud punkrid või kindlustatud kivimajad {tihti pagoodid). Need ..kindlused" olid mehistatud kolme vöi nelja leegionäri ja paarikümne kohaliku vabatahtlikuga, kes elasid koos naiste ja lastega neis toetuspunktides, mida prantslased nimetasid ..postideks". Selliste väikeste postide ülemaks oli tavaliselt seersant või kapral. 1946./47. aastatel, minu Cochinchina's viibimise algul, oli saal punaste partisanide
liikumine- pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine(kombineeritud liiges) 50. kanna-pöialiiges- amfiartroos- suurendavad jalavõlvi elastsust 51. pöia- varbalülide liigesed- keraliigesed liikumine- 3-teljeline- sag- varvaste kokku ja lahku Front- selgmine ja taldmine painutus 52. varbalülide vaheliigeste tüüp- plokkliigesed liikumine- front- painutus, sirutus 53. jala toetuspunktid- tagumine osa kandluule eesmine osa(1,4,5) pöialuude peadele 54. jala pikivõlv- koosneb viiest kaarest, koonduvad kanna köbrul jala ristivõlv- tugeva jalavõlvi alla pehmed osad(lihased, veresooned, närvid) hästi kaitsud NB lampjalgsus 55. tähtsus- kaitseomadused annab jalale vetruvuse
liikumine- pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine(kombineeritud liiges) 50. kanna-pöialiiges- amfiartroos- suurendavad jalavõlvi elastsust 51. pöia- varbalülide liigesed- keraliigesed liikumine- 3-teljeline- sag- varvaste kokku ja lahku Front- selgmine ja taldmine painutus 52. varbalülide vaheliigeste tüüp- plokkliigesed liikumine- front- painutus, sirutus 53. jala toetuspunktid- tagumine osa kandluule eesmine osa(1,4,5) pöialuude peadele 54. jala pikivõlv- koosneb viiest kaarest, koonduvad kanna köbrul jala ristivõlv- tugeva jalavõlvi alla pehmed osad(lihased, veresooned, närvid) hästi kaitsud NB lampjalgsus 55. tähtsus- kaitseomadused annab jalale vetruvuse
on vaja enne võita, siis alles vormistatakse see mingi otserünnakuga. Gramsci järgi loob iga klass omad intellektuaalid. Kapitalistide klass: nendega käib kaasas intellektuaalide sfäär: poliitikud, mehaanikud, kirjanikud jne. Orgaanilised intellektuaalid (mitte intellektuaal kui staatus vaid kui funktsioon) hoiavad seda klassi elus. 7) Strukturalism, poststrukturalism, eeldused. Saussure, teooria (Saussure'i toetuspunktid). Levi Strauss. Barthesi "Mütoloogia" Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia, mis oli kasutuses mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt humanitaarteadustes). Strukturalismis pööratakse peatähelepanu uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode)
reageerinud ning olukorda ignoreerides muutus vigastus väga tõsiseks, mis kulmineerus poolteist aastat peale esimeste märkide ilmingut luu välja opereerimisega. Tantsijana on see 38 vigastus minu jaoks suuremamõõtmelisem kui igapäeva elus, kus see mind suuresti ei mõjuta. Kuna tantsin enamasti paljajalu ja ühe luu puudumisel on toetuspunktid muutunud ning surve ja koormus teistele luudele päkas suurem, pean nii tihti kui võimalik kandma spetsiaalset päkka kaitsvat ja toetavat sidet ning tantsides olema alati väga teadlik ja tähelepanelik selle suhtes, kuidas ma astun (kuhu suunan rohkem keharaskust jne). Mida pead enda suurimaks taastumiseks karjääri vältel? Arvan, et piisavalt endaga töötades ja tähelepanelik olles on füüsilistest vigastustest taastumine kergem kui vaimne taastumine
annaabi.ee 
