kus peetakse kitsi, lambaid, Jamssi veiseid. Maapähkleid Hernest Tööstus Vähesed tööstusettevõtted töötlevad puuvilla ja kohvi või toodavad tarbekaupu. Loodusvarad: niklimaaki, uraani, haruldaste muldmetallide oksiide, koobaltit, vaske, vanaadiumimaaki, tinamaaki, kulda ja plaatinat (viimast veel ei kaevandata), samuti fosforiiti, turvast ja kaoliini. Maakasutus põllumaa 44% mitmeaastased kultuurid 9% mitmeaastased rohumaad 36% metsad ja põõsastik 3% muu 8% Kaubandus ja transport Eksport käib läbi Bujumbura ja Kigoma-Ujiji (Tansaania sadama Tanganjika järve ääres) Dar es Salaam Bujumburas on
Kui kaua tunneb inimkond tina. Tina on esimesi inimesele tuntuks saanud metalle. Avastajat ning kasutusele v]tjat ei teata. Arvatavasti sais tina ja tinasulamid tuntuks meie eellastele umbes 6000-7000 aastat tagasi. Vanimateks leidudeks peetakse tinas]rmust ja pudelit, mis tulid v'lja 18. d[nastia vaaraode püramiidi hauapanustest. India vanimas kirjavaras veedades, mis p'rinevad 2. aastatuhandest ekr, nim. Tina trapu´ks. Egiptuses tinamaaki ei leitud kuid pronksi valmistamiseks veeti seda sisse mesopotaamiast, indiast ja iraanist. Kuni 12. saj oli britannia ainus riik euroopas, kus tina kaevandati. Vana- roomas olid veetorud pliist, muistsed kartaagolased ja foiniiklased aga juhtisid vett läbi tinatorude. Kasu oli ilmne, kuigi seda tolajal ei mõistetud. Pliitorudes muutus vesi mürgiseks ja lühendas roomlaste eluiga, tinatorustiku puhul seda ohtu polnud ning pealegi säilitas vesi seal värskuse ja meeldiva maitse.
viilkatustega Uskumused Andmed Surnud maeti endale Luust inimfiguurid, puuduvad lähedale, usuti elu jätku hingestamine, usk peale surma esivanematesse, hirm surma ees 3) Pronksiaeg ja rauaaja algus; Pronksiaeg (~1800a eKr - ~500a eKr.) oli Eestis vähetähtis periood, sest Eestis ei leidu vase ega tinamaaki, oli kallis ja pidi sisse ostma. Kivikalmed, kindlustatud asulad, kivikirstkalmed, uued ehte- ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama, võeti kasutusele ader, Rauaaeg (~500 eKr – 13. saj.) Uued ehted, tarandkalmed, kolmeviljasüsteem (kesa, talivili, suvivili), tähtsad olid ka karjaloomad (sõõnnik), rukis 4) Kirjutamata ajalugu. Eesti ajaloost Euroopa keskajal jutustavad meile peaaegu ainuüksi arheoloogilised allikad.
· Norrakad moodustavad 88,6% kogu rahvastikust ja immigrandid 11,4% · Rahvastik paikneb ebaühtlaselt- umbes pool rahvstikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul · 77% rahvastikust elab linnades · Keskmine eluiga meestel 77,4 ja naistel 82,9 aastat Loodus · Mets katab Norrat peaaegu mandriosa lõpuni ning 90% sellest on okasmets · Suure osa territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra · Looduses leidub raua-, titaani-, nikli-, vase- ja tinamaaki · Norra on järvederikas maa 4,7% kogu pindalast · Sügavale mägisesse loodusesse tungiv meri moodustab maailmakuulsad Norra fjordid · Fjordi kallastel asuvad joad, tuntumad neist Seitse Õde ja Kosilane Seitse õde Trollsveggen · Pikim püstloodis kaljusein Euroopas · Kõrgus orust kaljuseinani on 1700 meetrit · Mööda mäge läheb kuulus trollitee Trollstigen(1788 meetrit merepinnast) Trollitee Majandus
korrosioonikindlamad kui puhtad metallid. Melhiori üks koostisosa on vask( Cu ). Arvatakse, et vask oli esimesi või isegi esimene metall, mida inimkond tunneb. Vase kasutuselevõtt lõpetas ajaloos kiviaja. Vask hakkas asendama kivi relvade, tööriistade ja ehete valmistamisel näiteks enam kui viietuhande aasta vanust Cheopsi püramiidi rajati vasest tööriistadega. Vanimad arheoloogilised leiud arvatkse pärinevat ajast 9000 - 10 000 aastat e.Kr. Tinamaaki sisaldava vasemaagi töötlemisel tekib vase ja tina sulam pronks, mis on vasest kõvem materjal ja sobib paremini tööriistade valmistamiseks. Nii sai alguse pronksiaeg. Vase ja tsingi sulam on messing ehk valgevask. Melhiori teine koostisosa on nikkel ( Ni ). Nikkel on Läikiv hõbedane metall. Tihedus 8908 kg/m-3. Kõvadus 4,0 Mohsi skaalas. Sulamistemperatuur 1728 K (1455 °C). Ferromagneetik. Nikkel on vajalik microelement nii taim kui loomorganismides.
tinamaagi kamakas võis kogematta sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Tule kustumise järele võiski leida lõkkeasemest metallitombu. Muistsed metallurgid ja maagiotsijad olid terase silmaga ning avastasid, et metallimaaki võib leida sealt, kus kasvasid teatud taimed. Maaki otsiti nõiavitsaga. Metallurgia isa, saksa arst ja loodusteadlane Georg Agricola kirjutas oma 12- köitelises metallurgiaraamatus "De ra metallica" , kuidas leida tinamaaki nõiavitsaga ja kuidas sellest saab metalli. Sealt, kus kahe haruga nõiavitsa oks maagiotsija käes maapinna poole tõmbub, tulekski otsida metallimaaki. Sn paikneb tabelis pärast Indiumit ja enne Antimoni ning paikneb viiendas perioodis ja neljandas A rühmas. 4 Füüsikalised omadused · Aatommass: 118,71 · Sulamistemperatuur: 231,97 °C · Keemistemperatuur: 2602 °C
Marokot läbib kirdest edelasse Atlase kurdmäestik. Maroko lõunaosas madalduvad mäed Sahara kõrbe platooks. KLIIMA Asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Temperatuur varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. LOODUSVARAD Maroko peamised loodusvarad on põllumajanduslikud. Kõige olulisemal kohal on fosfaat. Palju leidub ka raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, koobalti-, vase-ja tinamaaki, püriiti, hõbedat, kulda, ja keedusoola. Energeetilistest maavaradest toodetakse kivisütt, väheses koguses naftat ja maagaasi. Kaldalähedased veed on kalarikkad. Maroko on maailma suurim sardiinikonservide tootja. Riigi arengutase SKT - $4800 (2010. aasta seisuga) Sündimus 19 promilli Suremus 4 promilli Imikusuremus 27 Kirjaoskus 15+ suudavad lugeda ja kirjutada Riikide rühm vaesed riigid Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse ABEDA ICC
peamiselt mägedes. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. ·Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. ·Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks Tööstuse areng Itaalias leidub plii-tsingimaaki, elavhõbedamaaki, väävlit, asbesti tinamaaki, boksiiti ja rauamaaki. Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstus. Kergetööstuse tähtsaimad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Transpordi iseloomustus Autotransport: Itaalias on maanteid 484 700 km, neist 6621 km kiirteid (2004). Raudteetransport: Raudteid on 30 400 km, sellest 20 200 km on elektriraudteid. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse.
katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki, elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Põllumajandus Hispaania ainus suurem lauskmaa asub Andaluusias, Lõuna-Hispaanias. Madrid on Euroopa kõige kõrgem pealinn. Hispaania rannikul leiab rohkem kui 2000 randa, mis meelitavad Hispaaniassse miljoneid turiste. Riigi tähtsamaks sissetuleku allikaks ongi turistid.
................................................5 1 2.Majandus 2.1 Sissejuhatus Referaadi teises osas tutvustan Burundi majandust. Käesolevas töös annan ülevaate nii Burundi SKT-st kokku kui ka ühe inimese kohta. Veel kirjutan loodusressurssidest, energeetikast, impordist ja ekspordist ning paljust muust. 2 2.2 Loodusressursid Maavaradest leidub Burundis nt. kulda, plaatinat, tinamaaki, vaske, turvast, fosforiiti ja palju muud. Veel leidub Tanganjika järve all ja Rusizi jõe orus naftat, kuid seda ei ole veel kasutusele võetud. Sealsed maavarad on väga hästi kaardistatud. Burundis on head põlluharimise ja karjakasvatuse võimalused ning ühtalsi ka väga hea hüdroenergia tootmise võimalus. 2008. aasta seisuga on maakasutus enamuse osast põllumajandus ja mitmeaastased rohumaad- mõlemad 35,0%. Järgmisena on mitmeaastased kultuurid(15,2%), siis metsad ja
Teised usulahud on riigis väga vähe levinud. · Hispaania loodusvarad ( loodustingimused ) Maavarade poolest on hispaania eriti rikas metallimaakidest. Seal leidub kivisütt, rauamaaki, tsihimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki ja elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Hispaania on tõõstuse- ja põllumajanduse maa. Oma tarbeks kasvatatakse suhkrupeeti, tsitruselisi puuvilju, päevalille, puuvilla, tubakat ja suhkrurooga ainsana Euroopas. Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses tsitruselised puuviljad, oliiviõli, viinamarjad, köögivili. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja
1000 meetrist kõrgemal. Kõrgeim piirkond on Norra lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa. Jotunheimeni kiltmaal paiknevad ka kaks Norra kõrgeimat tippu: Glittertind (2472m) ja ainult 3 meetrit madalam Galdhoppiggeni tipp. Seal paikneb samuti ka Euroopa mandriosa suurim jäätumisala (Jostedalsbre 815 ruutkilomeetrit). Norra on maavarade poolest rikas riik, seal leidub raua-, titaani-, nikli-, molübdeeni-, vase ja tinamaaki, püriiti ning Teravmägedel koksistuvat kivisütt; majanduslikult tähtsaimad on Põhjamere nafta-ja maagaasimaardlad. Norra kliima määravad Golfi hoovuse vahetu lähedus, mägine pinnamood ja meridionaalne ulatus. Sellest tulenevalt on kliima äärmiselt mereline; rannikul on talv pehme, suvi jahe ja sajab palju, sisemaal on aga talv karmim , suvi soojem ja sademeid vähem. Keskmine temperatuur Oslos jaanuaris on 4° C, juulis 20° C,
% elanikest on kirjaoskamatud). Portugal on kuulus viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Lõunas kasvatatakse toiduteraviljadest nisu, põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral viljeldakse ka banaani ja ananassi. Portugalist pärineb umbes pool maailma korgitoodangust. Litosfäär 3 Esineb maavärinaid, aastal 1755 purustas maavärin Lissaboni. Portugalist leiab ka maavarasid (volframimaaki, tinamaaki, rauamaaki, vasemaaki ja kivisütt). Tejo jõgi poolitab Portugali mägiseks põhjaosaks (Serra da Estrela ahelikus asub Portugali kõrgeim tipp, 1991 m) ja tasaseks lõunaosaks. Pedosfäär 4 Portugali põhjaosas on levinud muldadeks metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Portugali lõunaosas on levinud muldadeks kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad. Mägedes esineb ka mägimuldasid. Atmosfäär
tekkega Nyosi järv. 1986 aastal eraldus sellest suures koguses CO 2 te, mis oli järve all kogunenud. See tappis 2000 inimest. 1995 aasta märtsis algas järve puhastamine gaasidest, et selliseid sündmusi edaspidi vältida. Riigi madalaim punkt on Atlandi ookean 0 meetrit ja kõrgeim punkt Fako mägi 4095 meetrit üle merepinna. Maavaradest leidub Kamerunis boksiiti, rauamaaki, tähtsal kohal on puiduvarud. Väikestes kogustes on leitud ka kulda ja tinamaaki. Kliima 3 Kliima on Kamerunis mitmekesine, muutudes troopilisest kliimast rannikuäärsetel aladel semi-ariidseks ja kuumaks põhjaosas. Kameruni põhjaosa hõlmab kuiva kliimaga Tsaadi nõgu. Sademeid esineb seal keskmiselt 300-500 millimeetrit aastas. Keskmine õhutemperatuur võib ulatuda kuni 32ºC kraadini. Keskosa moodustaval Adamaua mägismaal ja Kameruni massiivil valitseb mussoonkliima
seal ligi 2 miljonit sõiduautot aastas. Tänapäeva Hispaania majandus on nii stabiilne, et välisfirmad söandavad sinna igal aastal miljardeid dollareid paigutada, asutades uusi tehaseid ja ostes üles vanade firmade aktsiaid. Kuna Hispaania on maavarade, eriti metallimaakide poolest rikas, kaevandatakse seda Hispaanias palju. Leidub kivisütt (sealhulgas antratsiiti) ja liginiiti, rauamaaki, püriiti, tsingimaaki, vasemaaki, uraanimaaki, tinamaaki, pliimaaki ning kinaveri. Salvador Dali muuseum Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech on sündinud 11. mail 1904.aastal Figueres ning surnud 23.jaanuaril 1989.aastal. Ta oli hispaania maalikunstnik, 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Salvador sündis keskklassist advokaadi ja notari Salvador Dalí i Cusí ning katoliiklasest ema Felipa Domenechi Dali peres. 1919. aastal, 15-aastasena asutas Dalí koolilehe, milles kirjutas suurte meistrite loomingust, nagu
leopardid, jõehobud, krokodillid, pühvlid, tüügassead, paavianid, antiloobid jpm. Imetajaid on kokku 107 liiki, kellest simpansid ja hüäänkoerad on eriti ohustatud liikide seas. [Burundi taimestik] Jõed on lühikesed ja kärestikulised, osa neist kuulub Niiluse, osa Kongo jõgikonda. Metsa kasvab ainult mägedes. (ENE 1 1985 lk. 661) Maavaradest leidub Burundis niklimaaki, uraani, haruldaste muldmetallide oksiide, koobaltit, vaske, vanaadiumimaaki ja tinamaaki. Samuti leidub kulda, plaatinat, fosforiiti, turvast ja kaoliini. Maakasutus riigis jaguneb: põllumaa 44%, mitmeaastased rohumaad 36%, mitmeaastased kultuurid 9%, metsad ja põõsastik 3% ning muu maa 8%. [Burundi loodusvarad] 1.5 Turism Turism Burundis on alles lapsekingades ning väiksemahuline, moodustads kõigest 3% riigi SKPst. Enamik turismiobjektidest asuvad Burundi pealinnas Bujumburas. Bujumbura on kaunis linn imeilusa Tanganyika järve kaldal. Väljaspool linna asuvad
15,100bbl/day taastuvad Petroolimu imporditakse energiallikad 107,000 bbl/day (2008) 0,68 Maavarad Kõige olulisemal kohal on fosfaat, mille varudest kogu maailmas omab Maroko 75%. Palju leidub ka raua-, Fosfaadi varude mangaani-, plii-, tsingi-, osakaal maailmas koobalti-, vase-ja tinamaaki, püriiti, hõbedat, kulda, jakeedusoola. Energeetilistest maavaradest toodetakse kivisütt, väheses koguses naftat ja maagaasi. Gaasi kasutamine inimese kohta Õli kasutamine Metsandus Metsa on riigis 11,5% (2010) Metsa olemasolu takistavad: Sahara kõrb ja Atlase mäestk. Metsa osakaal väheneb aastas 0,08% Marokos leidub valdavalt Vahemerelist taimestiku ja kuivalembelist põõsastiku.
kulude ja riskide vähendamiseks investorite jaoks. SKP-st annavad suurima osa mäetööstus ja energeetika, sellel järgnevad töötlev tööstus ja põllumajandus. 2.1 Mäetööstus LAV osa maailmamajanduses määrab tööstus, eeskätt paljuharuline mäetööstus, eriti kulla, plaatina, uraani, teemantide kaevandamine. LAV on ka üks suuremaid mangaanimaagi, kromiidi, antimoni, vanaadiumi ja asbesti eksportijaid. Sise- ja välisturu tarbeks kaevandatakse raua-, vase-, nikli- ja tinamaaki. Vanem mäetööstuspiirkond on Transvaal, kus on kõigi tähtsaimate mäetööstusharude ettevõtteid. Uuem mäetööstuspiirkond paikneb Põhja-Oranjes, sealt saadakse ¾ kullatoodangust. 2.2 Energeetika tööstus Energeetikatööstus põhineb põhiliselt kivisöetööstusel, mis peale 1970. aastate energiakriisi on jõudsasti kasvanud. Imporditud naftat töödeldakse Durbanis (Shelli tehased) ja Kaplinnas (Mobile, Cultex). 4/5 elektrienergiast annavad riikliku kompanii
investeerimine ja töökohtade loomine kogub hoogu. SKP-st annavad suurima osa mäetööstus ja energeetika, sellel järgnevad töötlev tööstus ja põllumajandus. 5.1 Mäetööstus LAV osa maailmamajanduses määrab tööstus, eeskätt paljuharuline mäetööstus, eriti kulla, plaatina, uraani, teemantide kaevandamine. LAV on ka üks suuremaid mangaanimaagi, kromiidi, antimoni, vanaadiumi ja asbesti eksportijaid. Sise- ja välisturu tarbeks kaevandatakse raua-, vase-, nikli- ja tinamaaki. Vanem mäetööstuspiirkond on Transvaal, kus on kõigi tähtsaimate mäetööstusharude ettevõtteid; suurimad kivisöebasseinid on Springs, Ermelo ja Witbank-Middelburg, rauamaaki kaevandatakse Thabazimbis. Uuem mäetööstuspiirkond paikneb Põhja-Oranjes, sealt saadakse ¾ kullatoodangust. 12 5.2 Energeetika tööstus
SKP-st annavad suurima osa mäetööstus ja energeetika, sellel järgnevad töötlev tööstus ja põllumajandus. 5.1 Mäetööstus Lõuna - Aafrika Vabariigi osa maailmamajanduses määrab tööstus, eeskätt paljuharuline mäetööstus, eriti kulla, plaatina, uraani ning teemantide kaevandamine. LAV on ka üks suuremaid mangaanimaagi, kromiidi, antimoni, vanaadiumi ja asbesti eksportijaid. Sise- ja välisturu tarbeks kaevandatakse raua-, vase-, nikli- ja tinamaaki. Vanem mäetööstuspiirkond on Transvaal, kus on kõigi tähtsaimate mäetööstusharude ettevõtteid. Suurimad kivisöebasseinid on Springs, Ermelo ja Witbank-Middelburg, rauamaaki kaevandatakse Thabazimbis. Uuem mäetööstuspiirkond paikneb Põhja-Oranjes, ning sealt saadakse ¾ kullatoodangust. 5.2 Energeetika tööstus Energeetikatööstus põhineb põhiliselt kivisöetööstusel, mis peale 1970. aastate energiakriisi on jõudsasti kasvanud
kuid sageli ei tehta nii nagu peab tegema. Üsna tihti jäetakse kasvama võsa, mis kindlasti ei ole metsa uuendamine. 8 Tööstuse areng 1. Milliseid tööstuslikke tooraineid (maake) riigis leidub? Kanna nende leiukohad kontuurkaardile. Itaalias leidub plii-tsingimaaki (Sardiinias), elavhõbedamaaki, väävlit (Sitsiilias), asbesti (Põhja-Itaalias), tinamaaki, boksiiti (Kesk- ja Lõuna-Apenniinides) ja rauamaaki (püriiti) (Elba saarel). 2. Millised tööstusharud on esindatud? Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstus. Kergetööstuse tähtsaimad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. 3. Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda. Suuremad tööstusettevõtted asuvad enamjaolt Põhja-Itaalias, sest seal on tasane maapind
Metsa uuendamise eesmärgiks on uue metsapõlvkonna saamine. Metsa uuendamiseks külvatakse metsaseemneid, istutatakse metsataimi või aidatakse kaasa loodusliku metsauuenduse tekkele, kuid sageli ei tehta nii nagu peab tegema. Üsna tihti jäetakse kasvama võsa, mis kindlasti ei ole metsa uuendamine. http://metsad.ee/main.html Tööstuse areng: Tööstuslikud toorained: Itaalias leidub plii-tsingimaaki (Sardiinias), elavhõbedamaaki, väävlit (Sitsiilias), asbesti (Põhja-Itaalias), tinamaaki, boksiiti (Kesk- ja Lõuna-Apenniinides) ja rauamaaki (püriiti) (Elba saarel). ENE 4 lk 10 Tööstusharud: Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstus. Kergetööstuse tähtsaimad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. ENE 4 lk 10 20 Tööstusettevõtete paiknemine: Suuremad tööstusettevõtted asuvad enamjaolt Põhja-Itaalias, sest seal on tasane maapind
Metsa uuendamiseks külvatakse metsaseemneid, istutatakse metsataimi või aidatakse kaasa loodusliku metsauuenduse tekkele, kuid sageli ei tehta nii nagu peab tegema. Üsna tihti jäetakse kasvama võsa, mis kindlasti ei ole metsa uuendamine. 8.Tööstuse areng 22 Itaalias leidub plii-tsingimaaki (Sardiinias), elavhõbedamaaki, väävlit (Sitsiilias), asbesti (Põhja-Itaalias), tinamaaki, boksiiti (Kesk- ja Lõuna-Apenniinides) ja rauamaaki (püriiti) (Elba saarel). Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstus. Kergetööstuse tähtsaimad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Suuremad tööstusettevõtted asuvad enamjaolt Põhja-Itaalias, sest seal on tasane maapind ettevõttete rajamiseks ning head ja soodsad võimalused toodete eksportimiseks. Veel asuvad tööstusettevõtted ka suuremate (sadama)linnade lähedal
Vaatamisväärsused Sevillas: · Sevilla katedraal · Giralda Torn · Plaza de España · Maria Luisa park · Sevilla Kunstimuuseum · Sevilla Ülikool Hispaania maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: · Kivisütt · Rauamaaki · Tsingimaaki · Pruunsütt · Kaalisoola · Tinamaaki · Volfamimaaki · Püriiti · Vasemaaki · Pliimaaki · Uraanimaaki · Elavhõbedat Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Hispaania majandus Hispaanias on olnud aastate jooksul väga kõrge tööpuudus, tänu püsivale majandustõusule õnnestus Hispaanial saada tööpuudus mõneks ajaks alla 10% piiri. Praeguse majanduskriisiga on tööpuudus hüppeliselt tõusnud ning 2010.aasta algul oli tööpuudus juba 20%
energiarikkad ning läbi aasta suht. ühtlase vooluhulgaga ja suure langusega. Norra on ka järvederikas maa, need moodustavad 4,7% pindalast. Suure osa pindalast hõlmavad paljad kaljud ja tundra. Mets katab 25% territooriumist ning 90% metsast on okasmets. Peamised loodusohud on rannikul ja mägedes rusuvoolud, savipinnasel maalihked ja merel tormid. Maavaradest leidub Norras rauda, titaani, niklit, molübdeeni, vaske ja tinamaaki ning kromiiti ja püriiti ja Teravmägedel koksistuvat kivisütt; majanduslikult tähtsamad on Põhjamere nafta- ja maagaasimaardlad. Norra majandus tugineb vabaturule ja tugevale riiklikule sektorile, valitsus kontrollib kõiki olulisemaid majandusharusid. Riigieelarve suurim tuluallikas on käibemaks, tulumaks on astmeline. Enne olid tähtamad majandusharud kalandus, merekaubandus, laevaehitus ja metsatööstus, nüüdisajal on tähtsaim naftatööstus
annaabi.ee 
