2. Leena oleks nüüd pidanud minema edasi. 3. Võib juhtuda, [et mõni paneb jala ette või tõukab]. 4. Ta oli tõepoolest lootnud, [et siin ei sega [teda] keegi]. 5. Mehed teadsid [rääkida, [et kõik raielangid pole veel nii vanadki]]. 6. Ja ma mõistsin, [et võin nüüd rääkida nendega, keda enam pole]. 7. Paraku teda ei uuritud, ma ei tea, [kas tal oligi üldse haigekassakaarti]. 8. Mind ei hirmutanud ähvardav ajalehesõnum põrmugi, pigem tiivustas. 9. Linda olla enne lõunat tulistamist kuulnud. 10. Tööd olid varakult valmis saanud ja premeerisin ennast parajasti kohviga. 11. Ta kahtlustas isa, kuid mingeid tõendeid tal ei olnud... 12. Mulle meeldib [naabrinaist kiusata]! 13. [Kes teda kutsus], ma ei tea. 14. Ja ometi on neis kirjades tundeid. 15. Seda teed mööda pidi varsti Olav tulema. 16. Eestlastel ei olnud [ka mitte mingit seaduseaustamist]. 17
onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. Koidula lisatud laulud-kupleed ning kaasaja kooliolude kriitika väärtustasid märgatavalt T.Körneri jantlikku kosjalugu. Esikteose ja selle lavastuse erakordselt hea vastuvõtt tiivustas Koidulat ning juba sama aasta sügisel tõi ta lavale oma uue näidendi komöödia ,,Marret ja Mina ehk Kosja-kassed''. "Kosjakaskede''aluseks on J.V.Jannseni tõlkelaenuline külajutt ,, Naabre tütred''. Koidula dramatiseeringus olid tulipunkti tõstetud taas armastusabielu ja hariduse probleemid, kuid olulisemgi oli ärkamisaja radikaalsemate ideede kuulutamine. Kodukülla naasnud Tõlla-Hans oli mõnda aega linnas elanud ning omaks võtnud
surnud maadeavatuse kihk ja suure admirali mõtted jai deed koos temaga, vaid jäid edasi kandmiseks järgmistele põlvedele. PEATEGELASTE ISELOOMUSTUS Rodrigo Ponto oli õpihimuline poiss, kes ihkas saada kord tõeliseks meresõitjaks. Tema ema oli surnud ja tubli meremehest isa tormiga mere sügavustesse kadunud. Rodrigo unistas suurtest asjadest, hädaohtudest, seiklustest ja julgetest tegudest. Suur eesmärk reisida koos kapten Kolumbusega tiivustas teda hoolsasti õppima ja kannatlikult ootama, kuni suur Kolumbus valmistus pikaks reisiks üle ookeani, kuhu temagi oli lubatud kaasa võtta. Rodrigo oli aus, iial ei võtnud ta endale midagi, mis kuulus teistele. Tema abivalmidus, nutikus ja siirus aitasid nii mõnigi kord keerulistest olukordadest hästi välja tulla. Ta oli piiritult ustav oma admiralil Kolumbusele. Aususe ja vapruse eest ülendati ta esmalt lootsiks, siis ohvitseriks
populariseeris suuresti lugemist ja andis hoogu prillide valmistamisele. Vajadus kõrgekvaliteediliste läätsede järgi ilmnes aga alles seoses teleskoobi leiutamisega Galileo poolt 1608 aastal. Fraunhoferi päikese spektraalanalüüsi eksperimendid, tema kirjeldus valguse dispersioonist ja valguskiirte murdumisest klaasil, termin "kindlad jooned spektril" ning huvi värvide korrektsioonist teleskoobi läätsedega, kõik see tiivustas inglast John Dollandit 1757 aastal välja mõtlema akromaatilist läätse, mis valmistati kroon- ja flintklaasi komponentidest. Omadussõna "kroon" oli 17 ja 18 sajandil kasutuses Inglismaa kodudes, tähendades aknaklaasi. Samuti öeldi enne optiliste klaaside arengut ka prilliklaaside kohta krooni lääts. Tänapäeval viitab see sõna klaasile, mis koosneb paljudest koostisosadest: ränidioksiid, sooda või kaaliumkarbonaat, lubi.
Kogu tema pere oli muusikalembeline. 1.2 HARIDUSTEE Kooliteed alustas ta Kaansoo vallakoolis, kuhu tulles oli Saar juba vilunud orelimängija. Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides. ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis. Suure-Jaani oli sel aja üheks väljapaistvamaks kihelkonnakeskuseks Eestis. Saare muusikaõpetajaks oli seal kihelkonnakoolis Artur Kapi isa Joosep Kapp. Suure-Jaani pakkus Saarele palju uut ja huvitavat, avardas silmaringi ning süvendas ja tiivustas tema püüdlusi. 1899. aastal läks Saar õppima kaheks aastaks Põltsamaale Eesti Aleksandri-linnakooli. Seal tugevnes tema huvi rahvusliku kultuuri vastu. Saar tutvus ligemalt eesti kirjandusega ja puutus kokku maailmavaateliste küsimustega. Omandas seal vajaliku vene keele oskuse ja esialgse ülevaate vene kultuuri ja kirjanduse arengust. Paraku aga jättis selle kooli lõpetamata. 1901.aastal alustas Saar oma õpinguid Peterburi konservatooriumis L. Homiliuse oreliklassis
leiutiste ettenägelikkust. Vägilaslik hoogne loominguline tegevus meie maal, elluviidavate plaanide seninähtamatud mõõtmed loovad A. N. Tolstoi arvates eriti soodsaid eeldusi nõukogude teaduslik-fantastilise romaani arenguks. A. N. Tolstoi arvates ei saa valgustada teaduslikke ja tehnilisi probleeme, ei saa olla fantaasia lendu nõukogude kirjanike teostes väljaspool nende tegevuse patriootilisi ülesandeid. A. N. Tolstoi julgeid unistusi tiivustas ta sügav usk revolutsiooni läbi vabaks saanud rahva loomingulisse jõusse ja geniaalsusesse, sotsialistliku kodumaa suurepärasesse tulevikku. Allikad: A.Tolstoi "Insener Garini hüperboloid" ja "Aeliita", ENE, Kirjandusleksikon
eeskätt tänu E. Aava muusikale. "Vikerlaste" muusika köidab oma meloodilisusega ja helikeele rahvusliku koloriidiga. Erilist huvi pakuvad meisterlikult arendatud koorid. E. Aav ei kasuta ooperis autentseid rahvaviise, ometigi on kogu teoses tunda rahvamuusikale omast põhivärvingut. Võrreldes vokaalse küljega on orkestri osatähtsus "Vikerlastes" suhteliselt tagasihoidlikum. Teosel oli küllaltki suur menu- ainuüksi esimesel hooajal etendati teda 18 korda. E. Aava "Vikerlaste" edu tiivustas teisigi heliloojaid pöörama tähelepanu ooperiloomingule. Kaasa mõjus ka "Estonia" teatri olukorra teatav paranemine. Nimelt saadi täiendada orkestri koosseisu, solistide kaader täienes noorte lootustandvate lauljatega, teatri kunstiline juhtkond hakkas tundma senisest suuremat huvi algupärase ooperi vastu. "Estonia" avas 1929. aastal oma sügisese hooaja järjekordse uudisooperiga, millek oli Artur Lemba "Kalmuneid".
arusaamadele monarhia olemusest ja monarhia ülesannetest. Kuna ta tundis ennast oma ametis subjektiivselt võimetuna ja objektiivselt käis see tal üle jõu, hakkas ta otsima sobivamat ja muidugi mõista migavamat teed: ta hakkas loobuma oma ajastust ja iseenda ülesandest selles ning astus lõpuks kõrvale. Ajal, mil maarahvas linnadesse siirdus, põgenes Ludwig linnast maale. Loodust, mis talle sobis, mis tiivustas ta unelmaid ja tuli kasuks ta eelistustele, sellist loodust armastas ta üle kõige, samuti ka loomi- luiki, kes kandsid ta Lohengrini võlumaailma, või paabulinde, kes ta ees oma sabad lahti lõid. Ning hobuseid, kelle turjal suutis ta olla üle ruumist ja, nagu ta lootis, jätta selja taha aja. Öö oli aeg, mil kuninga unistused ärkasid, tõusid horisondile ja saavutasid seniidi- et hommikuahetatuses taas hääbuda
lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. Koidula lisatud laulud-kupleed ning kaasaja kooliolude kriitika väärtustasid märgatavalt T.Körneri jantlikku kosjalugu. Esikteose ja selle lavastuse erakordselt hea vastuvõtt tiivustas Koidulat ning juba sama aasta sügisel tõi ta lavale oma uue näidendi komöödia ,,Marret ja Mina ehk Kosja-kassed''. "Kosjakaskede''aluseks on J.V.Jannseni tõlkelaenuline külajutt ,, Naabre tütred''. Koidula dramatiseeringus olid tulipunkti tõstetud taas armastusabielu ja hariduse probleemid, kuid olulisemgi oli ärkamisaja radikaalsemate ideede kuulutamine. Kodukülla naasnud Tõlla-Hans oli mõnda aega linnas
(1827-28) avavad uue suuna klaverimuusika arengus, loovad uut tüüpi romantilis- lüürilise miniatüüri. Hoolimata Schuberti meeleheitlikust olukorrast, ei jäta teda kunagi lõplikult maha tema loomupärane optimism ja tema viimaste teoste hulka kuuluvad sellised elujaatavad suurteosed nagu monumentaalselt eepiline C-duur sümfoonia, võimas kantaat "Mirjami võidulaul", helge ja värvikas klaveritrio B-duur ja palju teisi. 1828. a. Schubert projekteeris rida uusi suuri töid. Teda tiivustas mõte, et tema elus saabub lõpuks pöördepunkt, et tee suure kuulajaskonna juurde on nüüd lahti tema ees. Sel hetkel tabab teda surm. Schubert suri süüfilisse 19. nov.1828. a. Süüfilisse haigestus ta juba aastal 1822. Hiljem on ka avastatud, et sama saatus tabas ka paljusid poeete, kelle luulet Schubert viisistas. Franz Schuberti kirjutatud laul "Im Freien" Looming Schubert ei kirjutanud mitte anonüümsele kuulajaskonnale vaid oma sõprusringile, kus korraldati korrapäraselt nn
Selle arenguprotsessi kulminatsiooniks oli esimene Eesti rahvuslik laulupidu 1869. aastal Tartus, millest võttis osa 45 eesti laulukoori, üks saksa meeskoor ja neli pasunakoori. Esmakordselt esitati sellel laulupeol I. V. Janseni sõnadel loodud laul Mo isamaa, mo õn ja rõõm, samuti Lydia Koidula luuletus - "Sind surmani küll tahan..." Esimene eesti üldlaulupidu oli ühtlasi esimene avalik ja võimas eesti rahvuslik meeleavaldus, mis süvendas eestlastes rahvuslikku ühistunnet ja tiivustas rahvast uutele ühistele ja kõrgematele eesmärkidele. Mõtted oma riigist Üle-eelmise sajandi keskel alanud Eesti rahva kultuuriline- ja majanduslik areng ning rahvuspoliitiline küpsemine tõid nii ühiskondlikus elus, kui ka tolleaegsete omavalitsuste tegevuses kaasa eestlaste osatähtsuse kasvu. Uue sajandi algul alustasid linnades oma õiguste maksmapanemise eest võitlust linnakodanikud. Kuid eesti rahva soovid ulatusid juba siis märksa kaugemale
5. TUNTUSE SAABUNIME LÄBI TUNDEKÜLLASE "PIPI" Käsikirja koopia, mille Astrid Lingren oli 1944. aastal saatnud Bonnieri kirjastusele tagastati talle, kirjastus tol korral seda ei avaldanud. Ilmselt ei jätkunud neil selleks julgust. Samas Astrid Lingren jätkas kirjutamist ja nii valmis tema sulest teismelisteraamat "Britt-Mari puistab südant", mis võitis Rabéni & Sjögreni kirjastuse 1944. aastal korraldatud lastekirjanduse võistlusel teise koha. Edu tiivustas teda kirjutamist jätkama ja nii võttis ta ja töötas "Pipi" käsikirja üsna põhjalikult ümber. Ta jättis välja episoode ja repliike, mis pakuksid rohkem huvi täiskasvanutele. Samuti mahendas Pipi häbematust täiskasvanutega suhtlemisel. Lõppvariandis rõhutatakse rohkem Pipi suuremeelsust ja vähenõudlikkust. Raamat sai konkreetsema, ühtlasema ja südamlikuma mulje. Pipist on saanud süütu looduslaps. Lõpliku käsikirja stiil on selgem ja keel muutunud lastepärasemaks
romantilislüürilise miniatüüri. Hoolimata Schuberti meeleheitlikust olukorrast, ei jäta teda kunagi lõplikult maha tema loomupärane optimism ja tema viimaste teoste hulka kuuluvad sellised elujaatavad suurteosed nagu monumentaalselt eepiline C-duur sümfoonia, võimas kantaat "Mirjami võidulaul", helge ja värvikas klaveritrio B-duur ja palju teisi. 1828. a. Schubert projekteeris rida uusi suuri töid. Teda tiivustas mõte, et tema elus saabub lõpuks pöördepunkt, et tee suure kuulajaskonna juurde on nüüd lahti tema ees. Sel hetkel tabab teda surm. Schubert suri tüüfusesse 19. nov.1828. a. Schuberti laulutsüklid 1. Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse. Laulu dramatiseerimine astub siin uude, kõrgemasse etappi. Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost
lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. Koidula lisatud laulud-kupleed ning kaasaja kooliolude kriitika väärtustasid märgatavalt T.Körneri jantlikku kosjalugu. Esikteose ja selle lavastuse erakordselt hea vastuvõtt tiivustas Koidulat ning juba sama aasta sügisel tõi ta lavale oma uue näidendi komöödia ,,Marret ja Mina ehk Kosja-kassed''. "Kosjakaskede''aluseks on J.V.Jannseni tõlkelaenuline külajutt ,, Naabre tütred''. Koidula dramatiseeringus olid tulipunkti tõstetud taas armastusabielu ja hariduse probleemid, kuid olulisemgi oli ärkamisaja radikaalsemate ideede kuulutamine. Kodukülla naasnud Tõlla-Hans oli mõnda aega linnas
repertuaar kui ka lavastada.24 .juunil 1870 esietendus ,,Vanemuises'' Koidula lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. Esikteose ja selle lavastuse erakordselt hea vastuvõtt tiivustas Koidulat ning juba sama aasta sügisel tõi ta lavale oma uue näidendi komöödia ,,Marret ja Mina ehk Kosja-kassed''. "Kosjakaskede''aluseks on J.V.Jannseni tõlkelaenuline külajutt ,, Naabre tütred''. Koidula dramatiseeringus olid tulipunkti tõstetud taas armastusabielu ja hariduse probleemid, kuid olulisemgi oli ärkamisaja radikaalsemate ideede kuulutamine. 3.juunil 1871. a esietendus ,,Vanemuise'' seltsis Koidula lavastuses tema algupärane
näiteks see, et Hitleri sõnul näitas osalemine Esimeses maailmasõjas talle, kui hunnitu on meestest koosnev kogukond. Lothar Machtan viitab oma teoses Hitleri sõjakaaslasele Hans Mendile, kes kirjutas, et magas oma kaassõduriga, "oma meeshooraga, kelle nimi oli Adolf Hitler." Kui Hitler karjääri algul vahistati, jagas ta kongi Rudolf Hessiga, kellest sai Hitleri lähedasemaid liitlasi. Adolfil ja Rudolfil oli kombeks ihualasti ringi joosta ja korda rikkuda. Mõnede ajaloolaste arvates tiivustas Hitlerit homosid taga kiusama hirm saada ise paljastatud. 30. juunil 1934 lasi Hitler mõrvata oma lähedase sõbra ja tuntud homo, Natsionaalsotsialistliku Töölispartei rünnakrühma Sturmabteilung'i komandöri Ernst Röhmi. Pärast seda saatis ta koonduslaagritesse tuhandeid homosid. 9 2 Jossif Stalin Jossif Vissarionovits Stalin, tegelik nimi Ioseb Dzugasvili, sündis 21. detsember 1879 Gruusia ja suri Gori 5
suitsetada, et hoiduda rasvumisest." Madis Oviir meenutab: ,,Kreek jutustas õpilastele, kuidas tema Peterburi konservatooriumis käies suvevaheaegadel mööda Läänemaad ringi rändas ja inimeste käest lauluviise korjas. "Oli neid, kes laulsid ja lasksid ka kirja panna, aga oli ka neid, kes oskasid vanu viise, aga ühegi asjaga ei meelitanud neid suud laulmiseks lahti tegema." Need Kreegi jutustatud seigad olid huvitavad ja õpilased kuulasid neid kiindunult. See muidugi omakorda tiivustas õpilasi oma kodu ümbrusest korjama, õigem kuulama ja meelde jätma. Aga paljudel õpilastel siit- sealt olid viisid ja laulud juba "loomu poolest suus ja südames", sest nad pärinesid perekondadest, kus rahva laulutraditsiooni au sees peeti, laule lauldi ja ka edasi kanti. Enam huvitasid teda viisid; kui oli need kirja pannud, siis märkis ka sõnu ülesse, nii palju kui keegi teadis. Kreek ütles alati: "Ärge te omast peast midagi juurde pange, laulge niimoodi, kuidas teie kuulsite
,,Eksivad südamed", naljajutt ,,Ameerika kosjavennad" ning looke Peeter Suure elust ,,Hiilgav täht Vene ajaloo taevas". Luunjas puhates kirjutab Vilde novelli ,,Der rothe Muljk", mis garanteeribki talle koha saksa ajalehes. Ent siiski tema tööaeg oli selle lehe juures ainult 10 poolteist kuud. ,,Postimehes " ilmub valik lühijutte ,,Jumala tahe" ning humoresk ,,Kosilane Rakverest". ,,Der rothe Muljki" soe vastuvõtt tiivustas Vildet oma teisi töid tõlkima. Ta tõlkis oma novelli ,,Rõugearmid" pealkirja ,,Blatternarbeni" all ja saatis selle 1889. aasta suvel Riia ajalehe ,,Zeitung für Statd und Land" toimetusele. Vilde saab koha selle lehe tometuses ning kolib Riiga. Ta kirjutas lehele teateid ja artikkleid eesti kultuurielust, luges korrektuuri ning võttis kuulutusi vastu. Riiast algab ka tema pikaajaline tutvus noore läti kirjaniku Rudolf Baumaniga, kelle novelle ta hiljem eesti keelde tõlgib
Kapp mängis Bachi prelüüde. Rincki, keda mängiti eriti, kuulasin suure naudinguga. Enne ei lahkunud kirikust, kui postluudiumi ära mängis." Oma mitmekülgse tegevusega oli Joosep Kapp imponeeriv ja eeskuju pakkuv isiksus: ta oli sihikindel rahva- ja rahvuslike huvide eest võitleja, kultuuriliste ürituste organiseerija, hea pedagoog, dirigent ja organist. Suure-Jaani pakkus seetõttu Saarele palju uut ja huvitavat, avardas tema silmaringi ning süvendas ja tiivustas ta püüdlusi. Esijoones leidis ta rahuldust ja tuge oma muusikaharrastustele. Alles siin võis unistus astuda Peterburi konservatooriumi kujuneda vältimatult kindlaks otsuseks. Siit võis Mart Saar leida tuge ka selleks, et end sisseastumiseks vajalikult ette valmistada. Joosep Kapi poeg Hans Kapp, kes peale isa surma jätkas tema tegevust, hakkas Saarele õpetama klaverimängu. Kõige enam õhutas Saare muusikahuvi Joosep Kapi noorem poeg Artur Kapp. Suviti
Fahelmanni vaadetele ning kirjandusele loomingule. Algul stiihilisel toimunud rahvaliikumine omandas 1860.aastateks sihiteadlikuma iseloomu. Eelnevate aastakümnete areng oli kulgenud juhuslikumas plaanis, kusjuures uued ideed ja sihiseaded ulatusid siiski vaid üksikute niigi väikesearvulise eestlastest intelligentsi esindajateni. Sajandi kolmandal veerandil toimunud rahvuse väljakujunemisprotsessis sai talupojast rahvusliku liikumise kandev jõud, kelle tegevust tiivustas soov vabaneda igasugusest orjusest ja viha alistajate vastu. Toimus rahvuse ärkamine, mis tugines majandusliku iseseisvumise tunnetamisele, rahvuse eneseleidmisele, oma rahvusest haritlaskonna kujunemisele, ühise kirjakeele olemasolule ja eestikeelse trükisõna laiemale levikule. Suur tähtsus oli eestluse propagandal. Rahvusliku liikumise keskseteks ja tähendusrikasteks üritusteks kujunesid palvekirjade aktsioon, laia avalikkuse kaasahaaramaine Eesti
Algupärased tekstid aga ei küündi luule kunstilise tasemeni. Koidula on eesti rahvusliku teatri asutajaks ja eesti algupärase näitekirjanduse rajaja. 1870. aastal kui ,,Vanemuise" selts kolis uude majja, soovis Koidula, et seda tähistataks teatrietendusega, mõtte realiseerimiseks tuli tal endal muretseda nii repertuaar kui lavastada. 24. juunil 1870. aastal esietenduski Koidula lavastuses ,,Saremaa onnopoeg", mis pani aluse rahvuslikule teatritegevusele. Suur menu tiivustas Koidulat jätkama kirjutama ja lavastama. Koidula oli rajaleidja ja teerajaja reale ärkamisajastu püüdlustele ja tegemistele, tema talent, ajastutunnetus, ühiskondlik aktiivsus, töökus aitasid saavutada kõrgusi, mis teistele veel hiljemgi kätte ei küündinud. 21. Teisi eelärkamisaja ja ärkamisaja juhtautoreid luules (J. Weitzenberg, M. Veske, A. Reinvald, F. Kuhlbars, J. Kunder jt). 19
tõusid võrreldes sajandi algusega peaaegu kahekordseks. Tekkinud konkurents tõi kaasa kirjastusfirmade tekkimise, st kapital kontsentreerus. Kolm põhilist kirjastust Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, Vaba Maa ja Postimees hakkasid 1930. aastatel kujundama nn ajalehekette, luues Eesti eri paikades kaas- ja lisaväljaandeid. Tugev konkurents kujunes ka trükitööstuses, mis sundis uuendama ja täiendama oma sisseseadet (uued rotatsioonimasinad võimaldasid ka värvitrükki), see omakorda tiivustas muutma ajalehtede kujundust ja sisu. Reklaami ja kuulutuste hankimine pani toimima nn tiraazispiraali suured reklaamitulud võimaldasid teha uusi investeeringuid, et suurendada tiraazi. Tiraazispiraali käivitas ainsana Päevaleht, mis oli kõige edukam reklaamikanal kahe maailmasõja vahelises Eestis. Kui Eesti Postimees (ilmus aastast 1864) oli esialgu perekondlik ettevõtmine, siis peagi hakati abijõudu otsima väljastpoolt. XIX sajandi lõpukümnenditel töötasid eesti
vares. Samasugune hääl vastas üsna ligidalt. Varsti ragisesid kuivad oksad kellegi jalgade all ja Priidu kuju ilmus kui tont põõsaste tagant. «Pane mind nüüd maha!» sosistas Mai. «Ei, nüüd on rutt taga,» vastas sepp ja pistis hiiglasammudega pimeda metsa sisse jooksma. Vaene Priidu! Niisugust jooksu ei olnud ta veel eluajal katsunud. Tal ei olnud peale tubli vembla midagi kända, aga ta jõudis suure vaevaga sepale järele, kelle sammusid kallis koorem ei raskendanud, vaid tiivustas! 9 Põgenejad võisid vahest tuhat sammu jooksnud olla, kui sepp tähele pani, et Priidut enam tema kännul ei olnud. «Priidu ae, Priidu!» hõikas sepp seisma jäädes ja tagasi vaadates. 199 Kaugelt vastas valus oigamine; sinna tõtates leidis Villu, et Priidu ennast puu najale toetas ja külgi hõõrus. Ta lõõtsutas nii kangesti, et vaevalt häält sai teha. Aga ta segaseid sõnu ei olnud vajagi; oli muidugi näha, et Priidu hirmus väsinud ja valusatest pistetest vaevatud oli.
annaabi.ee 
