14.saj lõpus hakati ehitama TIIBALTAREID. Need altarid meenutasid kappe suurte uste ja paljude dekoratsioonidega. Need võisid olla puust või maalitud. Tähtsaimad tiibaltarite meistrid Saksamaal olid RODE ja NOTKE. Nad on jälje jätnud ka Eestisse: Rode ehitas tiibaltari Niguliste kirikusse ja Notke Pühavaimu kirikusse kappaltari. Notke skulptuuridest on kuulsaim "Püha Jüri" Stockholmis. Kuulus tiibaltarite meister oli ka VEIT STOSS. Tema kuulsaimad tiibaltarid asuvad Krakowis MAARJA KIRIKUS ja Bamburgis, mis on kaunistatud puureljeefidega. Levis ka MINIATUURKUNST, mille tähtsaimateks kunstnikeks olid vennad Limbourgid. Nende tähtsaimaks teoseks on Berry Hertsogi "Tundideraamat", mis on ka miniatuurkunsti esiteoseks. Võeti kasutusele tahvelmaalid, mida pole siiski väga palju säilinud. Tekkis 2 suurt koolkonda: FIRENZE ja SIENA. Firenze tähtsaimaks kunstnikuks oli GIOTTO.
kabeli altari maal*medicite hauakabel.*rafael-kasutab palju värve *kompositsioon on parallelsete ridadena*"ateena kool-platoni ja aristotelese koolkondade vaidlus *paavst julius2. portree *sixtuse madonna-altari maal julius 2. tellis kodu taust pisikesed inglid. *"madonna roheluses" MADALMAADE MAALIKUNST:*erineb itaalia renesansist* ilmalikum *kujutatakse rahvast ja talupoegi*tähtsaim maalikunstrealistlik ja looduslähedane*fantastiline kooslus-sürrealism *tiibaltarid*põhiline õlimaal mitte fresko*peenmaali tehnika *jan ja hubert van eyck*hubert suri varem*genti altar(24pilti) *arnolfini abielupaar-tegi ainult jan. *hieronimus boch-*lõbude aed-tripühhon(vasakult jubedamaks)*püha antoniuse kiusamine *`ristikandmine *pieter braughel vanem-*maalib talupoegi humoorikalt ja lihtsalt *ei kannata hispaanlasi*Pimedad- kujutab vaimset nõrkust.*jahimehed lumes-aastaaegade sari 1 viiest maalist*kasutab oma töödes esi- taga- ja keskplaani
Kõrgusesse pürgimine Üks või kaks läänetorni Kõige enam kaunistati portaale, Milaano toomkirik mahult suurim gooti sambakapiteele ja fassaade stiilis ehitis Kirikute seinu katavad maalingud olid Jaani kirik haruldaste naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta terrakotaskulptuuridega Peamisteks ehituskeskusteks olid Tekkis ümarplastika kloostrid Nelitistornid ehk nelitised Tiibaltarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu katavad maalingud ning pühakute skulptuurid. 2. Leia materjali teemal gootika Eestis, Vanalinn Tallinn. Kasuta otsingusüsteemi http://www.neti.ee Miks on meie vanalinn Tallinnas UNESCO kaitse all? Millised on suurimad ja tuntuad gooti kirikud? Millisel kirikul on ainukesena peal gooti tornikiiver? Mida veel huvitavat said teada?
saj. siia saabusid oli see Lääne-Euroopas juba moest läinud. 5. Millised teemad olid levinud keskaegses skulptuuris ja maalikunstis? Tol ajal oli maalikunstis oluline elamusi väljendada.Vitraazid olid justkui peatükid pühakirjast. Romaani kunstist tehti miniatuure. 6. Millised on gooti arhitektuuri põhitunnused? Teravkaar. Hoone üleüldine kõrgusse pürgimine(kõik ehitised suundusid ülespoole). Kirikud oli kaunistatud raidkivikaunistustega. Tekkisid tiibaltarid. 7. Mille poolest erineb gooti basiilika romaani basiilikast? Rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Uuendusteks olid : roidvõlvid, roosaken,tugipiilarid, tugikaared. 8. Millised on Euroopa kuulsamad gooti stiilis ehitised? Mont Saint-Michele. Chartresi, Reimsi ja Amiensi katedraal ja Saint-Chapelle. 9. Millised uuendused toimusid gooti ajastu maalikunstis? Värvilised klaasaknad. Sündis värvitud puuskulptuur
Gootika (12.-14.saj) Notre Dame'i koolkond, motetid Arhitektuur Kirikute püstitamine: Romaani kirik- kindluskirik Gooti kirik- kerged, saledad, taeva poole sirguvad Linnused (linnamüürid) Linnades raekohad Basiilika- Vana-Rooma kohtu- ja ärihoone, millest kujunes kristliku kirikuhoone üks tüüpe. Maalikunst: Freskod- äsja krohvitud, niiskele seinale maalitud Seinamaalid Raamatuillustratsioonid Gootikas suured roosaknad Tahvelmaalid Tiibaltarid. Skulptuur: Ehitiste juurde kuuluv (reljeefid) Piibli sündmustega seotud- Romaani kiriku kaunistusi kutsutakse ka ,,vaeste piibliks" Materjalideks kivi, pronks, ka puu. Kirjandus: Hümnid lugulaulud/kangelaslaulud nt Prantsuse rahvuseepol ,,Rolandi laul" Liturgilised tekstid Rüütliluule/laul Rändüliõpilaste (vagandide) ladinakeelsed ilmalikud laulud nt Carima Burana Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia"
Varasem kujutav kunst oli pidulik ja suursugune Pärast epideemiat ilmuvad kunsti traagilised kannatajad (Kristuse kujutamisel - nüüd kohutavalt kõhn, ära piinatud ristilöömisel) Gooti kujutava kunsti teisel perioodil ilmuvad ka surmatantsu teemalised reljeeftööd ja maalid Nende töödega püütakse usklikke lepitada Katk kaob koos sanitaarsete olude paranemisega 18.sajandi alguses Uueks nähtuseks on ka tiibaltarid. Need kujutavad endast puureljeefide ja puuskulptuuride ühendamist maalingutega, nad on mitmeosalised, külgedelt lahti- ja kinnilükatavad. Maalingud ja skulptuurid on nii esi- kui tagaküljel. Keskel asuvad puureljeefid/skulptuurid Tiibaltarid levivad Saksamaalt naabermaadesse ja jõuavad ka Baltikumi On moes ka renessansi ajastul. Eesti alal tehtud kuni 17.saj alguseni Kujutised 1
Hilisgootika päevil püüti värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi detailirohkemaks, kuid sellised taotlused olid vastuolus klaasimaali eripäraga. Sealt algaski klaasimaali langus, mis kestis küllalt pikka aega. Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. Võimaldas ju tahvelmaal edasi anda elu mitmekesisust ja peeni nüansse. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne komositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat)
(13.sajandi algus) pisike. Oleviste ja Niguliste kirikud on 3-löövilised basiilikad. · Oleviste kirik on kõige suurem. Seal pole nii rikkalikult kaunistusi kui teistes kirikutes. Kirik on mitu korda põlenud. Selle välisseinal on kaupmees H.Pawelsile 16. sajandi alguses püstitatud kenotaaf. 123 m tänapäeval. · Niguliste kirikus asub tohutusuur tiibaltar, mille autor on Lübecki meister H.Rode. Tiibaltarid ilmusid gooti ajastul Saksamaal ning nende puhul ümbritsevad altarit tahvelmaalid, mida saab kokku ja lahku lükata. Niguliste kirikus asub ka tahvelmaal, mis kujutab Surmatantsu (see motiiv on seotud katkuepideemiaga) ning mille autor on B.Notke Lübeckist. Kõige kuulsam kunstiteos Eestis. Pühavaimu kirikus oli ka väiksem kappaltar B.Notkelt. Eesti maakirikutes pole suuri kunstiväärtusi. Kõige paremini on säilinud Saaremaa ja
Kolmelööviline kodakirik. Linnades basiilika nt. Toomkirik, Niguliste, Oleviste. Tähtvõlvid, teravkaar. Puudusid transept, kabelite pärg ja tugikaared. 16.EESTI KUJUT K: Seinamaalikunst. Valjala-ümarkaareline lääneportaal, romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Karja kirik-maagilised märgid, kolgata reljeef(ristiusu põhisõnumi kokkuvõtmine, kristuse ülestõusmine) paikneb lõuna eeskoja seinal, 14sj. 17.LÜBECK: Herman Rode, Bernt Notke. Tähtsaim toodang tiibaltarid. Surmatants-Notke, 7.5m pikk, elu kalduvust ja kõige surelikkust rõhutav teema,surma ees on kõik võrdsed, peenmaalitehnika.15.saj lõpp.Tallinnas Niguliste kiriku Antoniuse kabelis. 18.ITAALIA MAAL 15.SAJ: Õpitakse tundma inimese keha ja seda loomulikult kujutama, järgneb arhitektuuri kujutamine maali taustal, teiste staatiliste esemete kujutamine-perspektiiv, õhu, valguse, vee, taimestiku kujutamine. NT. "Aadama ja Eeva väljaajamine". Aluseks on uut tüüpi suhted ja ellusuhtumine
tulekeele kujundeid, viinapuuvääte jne., rääkimata piiblitegelastest ja pühakutest. Nimeta kuulsaid gooti kirikuid Chartres'i, Reimsi ja Amiens'i katedraal Prantsusmaal, Sainte-Chapelle Pariisis; Kölni toomkirik Saksamaal, Doodzide palee Veneetsias; Canterbury katedraal ja Westminster Abbey Londonis. Gooti ajastu uuendused skulptuuris ja maalikunstis Saksamaal sündis värvitud puuskulptuur, mida kasutati altarite kujunduses. Uue altaritüübina tekivad õhukest kappi meenutavad nn. tiibaltarid, mis on kaunistatud kujude ja maalingutega. Seinamaale loodi kõige enam Itaalias. Need maaliti veel märjale krohvile ja nimetatakse freskodeks. Jätkus raamatumaali harrastamine, suurimad meistrid Prantsusmaal töötanud vennad Limbourg'id. Gooti ajastul tekib ka tahvelmaal puuplaadile või lõuendile maalitud pildid, mida sai ühest kohas teise ümber paigutada. Vaibakunst gooti ajastul Kõrgetasemelisi piltvaipu loodi gooti ajastul Madalmaades. Prantsuse gooti vaibakunsti
sarnanevad Egiptuse · tahvelmaal kunstile tiibaltaritele · voogav riidevoldistik · taust sinine või kuldne N: Tallina Niguliste ja Oleviste · väänlev ornamentidega kirikutes on tahvelmaalidega raamistik tiibaltarid miniatuurmaal - raamatuillustratsioonid Vaimuelu Keskaja tähtsaim tüli oli Rooma paavst Gergorius VII ja Saksa-Rooma keisri Heinrich IV vahel. Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest, püüdes sellega lõppu teha ilmaliku võimu sekkumisele kiriku ellu. Tüli lõppes 1122.a.s Heinrich V ja Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaadiga
läks külla Neitsi Maarjale, mõlemad lapseootel. Ilusad hingestatud näod) * Bambergi katedraalis Saksamaal ka väga kuulus Külastusgrupi motiiv * Strassburgi katedraalis kiriku ja sünagoogi allegoorilised figuurid * Magdeburgi toomkirikus Saksamaal tarkade ja rumalate neitsite figuurid Gooti aja lõpupoole hakati rohkem valmistama värvilisi puuskulptuure. Nendega kaunistati altareid. Kujunesid välja tiibaltarid õhuke kapp, mille tiivad (uksed) kaeti maalide ja/või skulptuuridega. III Maalikunst Kuna gooti kirikute aknad olid suuremad, jäi akendevahelist pinda vähemaks ja seinamaalidele vähem ruumi. Seinamaalidel oli siiski kirikutes tähtis roll. Freskotehnika. Ainestik piiblist. Väga olulised olid endiselt kiriku siseruumi ilmestavad vitraazid. Võib mainida üht kunstnikku ka nimeliselt, see on itaallane Giotto di Bondone (1266/67- 1337)
Vitraaz oli kõige silmapaistvam osa, aknad jäid peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Klaaside värvid olid väga kirkad. Enamasti olid inimfiguurid. Nende peaülesanne oli religioosseid jutustusi edasi anna. Tahvelmaal oli uue, looduslähedasema kunsti ettekuulutaja. Võimaldas edasi anda peeneid nüansse ja mitmekesisust. Kasutati peamiselt altarite juures (tiibaltarid). Maalide temaatika oli religioosne. Näod, poosid olid ilmekad, kuid moonutatud. Freskot iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Maalid on küllaltki looduslähedased, maastikuline. Iseloomulik oli intiimne ja lüüriline kallak. -seinamaal:sageli kirikutes, pinnaline ja lineaarne laad, liikuvad ja väljendusrikkad figuurid. Peamised teemad olid imedega, ka piiblilugude otsesed illustratsioonid, kirikutes võis kohata ka maalitud ornamentikat.
Initsiaalidest hargnevad dekoratiivsed lisandid: väädid, oksad ja lehed, mis ümbritsevad tervet lehekülge. Äärekaunistuste keskel on sageli humoristlikud satiirilist laadi väikesed figuurid ja grupid. Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. Tahvelmaal võimaldas edasi anda elu mitmekesisust ja peeni nüansse. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel, olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne komositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne. Kõige levinumad stseenid olid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest. Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid ning ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid peamiselt ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud.
antiikseid sambaid ei kasutata// ehitusmaterjaliks erinevates piirkondades kas maakivi või punane telliskivi algus g. skupltuuridel jälgitav Chartres’i katedraali lf, portaalide paletiku figuurid- realistlikumad ja rohkem eraldatud, kõrggootika: Reimsi ja Amiens’i katedraali figuurid-lahkus ja üldse näoilme väga oluline, mitte anatoomia niipalju Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis- rüütliideaale väljendab, ratsanik seotud kirikuseinaga Tiibaltarid.- puuskulpt. ühendamine tahvelmaalidega. Kokku ja lahti käivad ning maalingud mõlemal pool. nt. TLN Niguliste kiriku peaaltar by Herman Rode (Lübeckist) 7-8 tahvlit säilinud b. notke poolt// Pühavaimu kirikus (3 tahvel-kappaltar) by B. Nothe(Lübeckist)- surmatants Maalikunst:katku kujutaminesurmatants. 24 tseeni, Veit Stoss Lõuna- Saksamaalt. Tiibaltar (suurim g. altar Euroopas) Krakowis- Maarja eluga seotud stseenid, 13 meetrit, puureljeef /// Bambergi altar
8. Gooti basiilika võlvidel aitasid raskust kanda erilised tugipiilarid. 9. Tuntuimad gootistiili ehitised on Maastrichti toomkirik, Utrechti toomkiriku koor ja Prantsusmaa Jumalaema kirik. 10. Eestis on gooti stiili Ridala ja Karja kirikutes. 11. Tallinna gooti kirikutel on muus stiilis tornikiivrid, kuna 19. saj. hakati neid uuendama. 12. Maalikunstis viljeleti peamiselt miniatuurmaale, freskosid ning vitraaze. 13. Tiibaltarid olid ehitatud nii, et tema erinevad osad käisid kinni-lahti justkui kapil. Romaani 1. Romaani kunst on oma nime saanud ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. 2. Romaani stiilis rajatud hoonete tunnused on ümarkaar ja kuupkapiteel. 3. Piilar on mitteantiikses stiilis korralikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. 4. 4.saj. pärinevad esimesed varakristlikud kirikud ehk basiilikad. 5
Pariisi Jumalaema katedraal(Notre-Dame); roosaken; maasvärk; Doodzide palee; Palazzo; Profaanarhitektuur: linnused(Malbork Poolas), raekojad(Brüsseli). Gootika Eestis: Pöide kirik Saaremaal; Järva-Jaani kirik ja Kuressaare linnus, Toompea linnus; Niguliste kirik, Oleviste kirik ja Tallinna toomkirik, Tartu Jaani kirik. Skulptuur muutub täiuslikumaks ja looduslähedasemaks. Tekib ümarplastika. Tiibaltarid, mis koosnevad paljudest väikestest skulptuuridest. GIOTTO ,,Kristuse taganutmine". NOTKE ,,Surmatants" 13. Renessanss(15. saj Itaalia 16. saj). Tuleb itaaliakeelsest sõnast, mis tähendab taassündi. Renessanss on antiigi taassünd. Linnakultuuri edenemine Itaalias, vastanudmine keskajale, antiigi tundmaõppimine, humanism, moraal, kirik ja uuspaganlus. Uusplatonism. Vt õpik lk 31-35. seletatakse lahti eeltoodud mõisted.
Seetõttu on loomulik, et klaasmaalikunstis algas langus, ja küllalt pikaks ajaks. Tahvelmaal selle sõna otseses mõttes hakkas levima just hilisgootika päevil. Tahvelmaal oligi juba uue, looduslähedasema kunstistiili ettekuulutaja võimaldab ju tahvelmaal edasi anda elu mitmekesisust ja peeni nüansse. XIV-XV sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. ,,Ustel" olid maalid (tavaliselt õlivärvidega), lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne või samuti maalitud kompositsioon. Põhja-Saksamaalt on mõned niisugused altarid jõudnud ka Eestisse. Maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid pühakute elulugudest või Kristuse kannatusloost). Inimesed on kujutatud XV sajandi rõivastuses, valitsevad lokaaltoonid, ruumikujutus on enamasti tinglik
Egiptuse kunstile · tahvelmaal · voogav tiibaltaritele riidevoldistik · taust sinine või N: Tallina Niguliste ja kuldne Oleviste kirikutes on · väänlev tahvelmaalidega tiibaltarid ornamentidega raamistik miniatuurmaal - raamatuillustratsioonid Vaimuelu Keskaja tähtsaim tüli oli Rooma paavst Gergorius VII ja Saksa-Rooma keisri Heinrich IV vahel. Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest, püüdes sellega
uued. Raamatumaalides valitses üldjoontes dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi kui varasematel aegadel. Gooti kunstis hakkas levima aga tahvelmaal, just hilisgootia päevil. Tahvelmaal võimaldas edasi anda elu mitmekesisust ja peeni nüansse. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Nendel tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne kompositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne, enamasti stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest. Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Gooti ajal viljeldi Itaalias ka seinamaali (freskotehnikat)
mille värvilised klaasid lasid sisse palju valgust. Portaalide kohale tehti ümar roosaken. Ehitise tugevdamiseks tugipiilarid, ka tugikared suurtel basiilikatel. Ohtrate raidkaunsitustega. Gooti stiili tuntuimaid skulptuure asub reimsi kirikus, nn naeratav ingel. Saksamaal pärliks kölni toomkirik, itaalias doodzide palee veneetsias, inglismaal west minster abbey londonis. Saksamaal sündis värvitud puuskulptuur, mida kasutati altarite kujunduses. Uue altaritüübina tiibaltarid, mis on kaunistatud kujude ja maalingutega. Seinamaale loodi kõige rohkem itaalias, freskodeks nimetati, sest märjale krohvile maaliti. Gooti ajastul tekib ka tahvelmaal- puuplaadile või lõuendile maalitud pildid, mida sai paigutada ühest kohast teise. Vaibakunsti tuntuim daam ükssarvega, euroopa vaibakunsti tipp. Gootikat eesti on tallinna vanalinn, toomkirik, niguliste, pühavaimu, oleviste kirik. Renessanss14-16saj
või skelettide kujutisi. detailirohkemaks, kuid sellised taotlused olid vastuolus klaasimaali eripäraga. Sealt algaski klaasimaali langus, mis kestis küllalt pikka aega. Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. Võimaldas ju tahvelmaal edasi anda elu mitmekesisust ja peeni nüansse. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne komositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud.
jutustusi. Hilisgootika päevil püüti värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi detailirohkemaks, kuid sellised taotlused olid vastuolus klaasimaali eripäraga. Sealt algaski klaasimaali langus, mis kestis küllalt pikka aega. TAHVELMAAL: Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. Võimaldas ju tahvelmaal edasi anda elu mitmekesisust ja peeni nüansse. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne kompositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat)
lihtsustatud akantuslehe ase m ele tulid värsked, looduslähedased taime m otiivid * nn Külastusgrupp Rei msi katedraali peaportaali palestikus * Ba mbergi katedraalis Saksa maal ka väga kuulus Külastusgrupi m otiiv * Strassburgi katedraalis kiriku ja sünagoogi allegoorilised figuurid * Magdeburgi too mkirikus Saksa maal tarkade ja rumalate neitsite figuurid Gooti aja lõpupoole hakati rohke m val mistama värvilisi puuskulptuure. Nendega kaunistati altareid. Kujunesid välja tiibaltarid õhuke kapp, mille tiivad (uksed) kaeti maalide ja/v õi skulptuuridega. Maalikunst Kuna gooti kirikute aknad olid suure mad, jäi akendevahelist pinda vähe maks ja seinamaalidele vähe m ruumi. Seinamaalidel oli siiski kirikutes tähtis roll. Freskotehnika. Ainestik piiblist. Väga olulised olid endiselt kiriku siseruumi il mestavad vitraazid. Itaallane Giotto di Bondone. Varase mal ajal kujutati ini mesi seinamaalidel pikkade, peente ja lamedatena
annaabi.ee 
