Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Test 2: statistika, variatsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
punktisumma, märgista, poisi, standardhälve, reast, mediaani, tudengite, vastuste, vastuseks, korrektne, kvartiil, tendentsi, arvnäitaja, väited, mediaanid, 8200, üksikud, variatsioonirida, testitulemused, reastatud, kvartiili, kirjeldavad, standardhälbed, brutopalk, ammu, 6200, 10200Started on esmaspäev, 20 veebruar 2017, 7:23 State Finished Completed on esmaspäev, 20 veebruar 2017, 8:24 Time taken 1 hour Marks 37.5/70.0 Grade 3.2 out of 6.0 ( 54 %) Question 1 Millised väited on korrektsed? Incorrect Select one or more: Mark 0.0 out of 5.0 Keskväärtus võib olla ka selline väärtus, mida reaalsete vastuste hulgas ei esine Mood on alati reaalne väärtus uuritud valimi väärtuste hulgast Mediaan on alati reaalne väärtus uuritud valimi väärtuste hulgast Mood võib olla ka selline väärtus, mida reaalsete vastuste hulgas ei esine Keskmine on alati reaalne väärtus uuritud valimi väärtuste hulgast
Andmeanalüüsi netitest 1. Märgi keskmist tendentsi kirjeldavad arvnäitajad , mida on sisuliselt korrektne arvutada nominaaltunnuste korral? Mood, kus tunnusel on vähe erinevad väärtusid. 2. Pikkuse järgi kasvavalt reastatud koolipoiste reas näitab kolmas kvartal? Selle poisi pikkust, kellest vasemale jääb 75% kogureast selle poisi pikkust, kellest paremale jääb 25% kogu reast. 3. Mitu % andmetest jääb ülemise, alumise kvartiili vahele? 50% 4. Tudengite eksamitulemused olid järgmised: Mehed: 1 2 3 4 5 Naised: 11 22 33 44 55 Väited õiged: Meeste, naiste eksamihinnete mediaanid on võrdsed. Meeste, naiste keskmised eksamitulemused olid võrdsed. Naiste tulemuste standardhälve on väiksem, kuna naisi on rohkem. 5. Millised väited on korrektsed? Keskväärtus võib olla ka selline väärtus, mida reaalsete vastuste hulgas ei esine.
Õige Hindepunkte Valige üks: 1.00/1.00 a. -1 kuni 0 b. -1 kuni 1 c. 0 kuni 1 Küsimus 15 Ühes väikses linnas on korterite hinna aritmeetiline keskmine 65 000 eurot, kuid hinna mediaan on 35 000 eurot. Kuidas on see Õige võimalik? Hindepunkte 1.00/1.00 Valige üks: a. Väike protsent väga kalleid kortereid teeb mediaani väiksemaks, kuid ei mõjuta eriti aritmeetilist keskmist. b. Väike protsent väga kalleid kortereid suurendab aritmeetilist keskmist, kuid ei mõjuta eriti mediaani. c. Rohkem kui poolte korterite hinnad on väiksemad, kui 35 000 eurot. Sinu vastus on õige. Küsimus 16 Millised väited on õiged? Osaliselt õige Hindepunkte Valige üks või mitu: 0.33/1.00 a
mediaani. 1.2. Andmete paiknemist kirjeldavad arvnäitajad. Kvartiilid - jagavad vaatlustulemused nelja võrdsesse ossa. Standardhälve – hajuvuse näitaja, mis arvestab kõiki vaatlustulemusi ning näitab kui palju üksikud tulemused erinevad keskmisest. Mida suurem on hajuvus, seda rohkem nad erinevad ning seda suurem on standardhälve. Kui kõik vaatlustulemused on ühesugused (Nt. kõik tudengid said kontrolltööl 15 palli), siis hajuvust ei ole ja standardhälve on 0. (standardhälve ei ületa tavaliselt poolt jaotuse ulatusest) 2. Kirjeldavate arvnäitajate arvutamine programmis SPSS Arvutame tunnuse koolikäidud aastate arv kohta kirjeldavad arvnäitajad. Vali Analyze/Descriptive Statistics/Frequencies... Vii tunnus kooliskäidud aastate arv Variable(s) väljale ning klpsa nupul Statistics ja vali soovitud statistikud: Andmeanalüüsi ülesanne: anda ülevaade meeste-naiste jaotumisest rahvuste lõikes. Teie ülesanded:
Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 autoosad kapital nafta Vastus 2 leiukoht maa Vastus 3 laohoone kapital Vastus 4 printer kapital pangaamet Vastus 5 nik töö Vastus 6 karjamaa maa Küsimus 2 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 maa rent ettevõtlikk Vastus 2 us kasum Vastus 3 töö palk Vastus 4 kapital intress Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega.
TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6
g. inimese vanus tunnus h. need inimesed, kelle sissetulek on väiksem kui 5000 kr osakogum i. inimese sissetulek tunnus 3. Milliste vaatlustega on tegemist? a. küsimustiku täitmine veebis ankeetvaatlus b. andmete hankimine internetist dokumentaalvaatlus c. ettevõte saadab perioodiliselt andmeid statistikaametile korrespondentvaatlus d. küsitleja vestleb inimesega ja täidab vastuste põhjal küsitlusankeeti suuline vaatlus e. ülevaade ettevõtte telefoniarvetest dokumentaalvaatlus 4. Andmete kogumise meetodid on vaatlus ja eksperiment 5. Jäme mõõtmisviga, mis enamasti on põhjustatud inimlikust eksimusest, on ekse 6. Inimese vanus täisaastates on diskreetne intervallskaala. 7. Kogumi maht on kogumi elementide arv 8. Kauplusse sisenejate loendamine on otsene vaatlus. 9. Tööjõu-uuringu ankeedis oli järgmine küsimus:
Tunnuste vahel on keskmine kasvav monotoonne seos. e. Tunnuste vahel on keskmine kahanev monotoonne seos. Küsimus 22 Millised järgmistest karakteristikutest on hajuvuse karakteristikud? Õige Hindepunkte Valige üks või mitu: 1.00/1.00 a. Dispersioon Märgi küsimus lipuga b. Mood c. Mediaan d. Keskväärtus e. Standardhälve Küsimus 23 Leidke järgmiste variantide seast õiged paarid: Õige Hindepunkte Tegeleb reaalsete andmete kirjeldamise, organiseerimise ning visualiseerimisega kasutades tabelid, diagrammid ja arvkarakteristikud kirjeldav statistika 1.00/1.00 Märgi
tabelid, diagrammid ja arvkarakteristikud Sinu vastus on õige. Küsimus 20 Millised järgmistest karakteristikutest on hajuvuse karakteristikud? Õige Hindepunkte Valige üks või mitu: 1.00/1.00 a. Dispersioon b. Mood c. Standardhälve d. Mediaan e. Keskväärtus Küsimus 21 Protsentiilid on tunnuse väärtused, mis jagavad variatsioonirea sajaks ligikaudu Õige võrdseks osaks. Hindepunkte 1.00/1.00 kümneks neljaks Küsimus 22 Järgmiste tunnuste paaride puhul selgitada, kas vastav lineaarne korrelatsioonikordaja r on negatiivne, positiivne või Õige võrdub nulliga? Hindepunkte 1.00/1.00
4 2 0 4 3 0 1 3 1 0 1 4 0 1 2 0 3 0 4 5 0 1 1 3 3 2 3 4 5 0 2 0 1 5 0 3 4 1 1 2 4 2 2 2 2 3 ÜLESANNE Sagedustabel Mitmesugustest uuringutest kokkuvõtete tegemiseks kasutatakse tihti sagedustabeleid. 68 inimest vastasid mitmest küsimusest koosnevale ankeedile. Vastusevariandid olid ette antud. Esimese kahe küsimuse vastused on toodud veergudes J ja K. Küsimuse 1 vastusevariante oli kuus ja vastav sagedustabel on toodud allpool. ÜLESANNE: koosta samasugune sagedustabel küsimuse 2 vastuste kohta. Küsimuse 1 vastuste jaotus Antud vastusevariandi sageduse leidmiseks Vastusevariant Sagedus Suhteline sagedus kasutatakse funktsiooni COUNTIF Range andmetega lahtrite piirkond 1 13 19,1% Criteria lahter, kus asub väärtus, mille 2 15 22,1% esinemissagedust soovitakse leida.
Tunnuse kõikide väärtuste esinemissagedust absoluutarvudes, suhtarvudes ning protsentides. b. Tunnuse erinevate väärtuste esinemissagedust absoluutarvudes, suhtarvudes ning protsentides. c. Tunnuse erinevate väärtuste esinemissagedust ainult absoluutarvudes Väär Selle esituse hinded 0/1. Question 5 Punktid: 1 Millised järgmistest karakteristikutest on asendikarakteristikud? Vali üks või enam vastust. a. Mood b. Mediaan c. Keskväärtus d. Standardhälve e. Dispersioon f. Alumine kvartiil Osaliselt õige Selle esituse hinded 0.67/1. Question 6 Punktid: 3 Järgmine tabel näitab ühe väikese riigi nafta ostukogust ja hinda kolmes erinevas kohas ühe nädala jooksul: Allikas Mehhiko Kuveit Sularahaturg (Spot Market) Kogus (barrel) 1000 200 100
vahe. Ei anna varieerumisest täielikku pilti, sest sõltub ainult kahest äärmisest väärtusest Keskmine absoluuthälve - Dispersioon - Hälvete ruutude aritmeetiline keskmine on dispersion. Puudus - ühikuks on tunnuse X ühik ruudus. Standardhälve - ruutjuur dispersioonist. Standardhälbe ühik on sama, mis tunnusel X Variatsioonikordaja on standardhälbe ja aritmeetilise keskmise suhe: Esitatakse tavaliselt protsentides. Näitab, mitu protsenti moodustab standardhälve aritmeetilisest keskmisest. Standardiseeritud väärtus näitab, mitmekordse standardhälbe σ kaugusel aritmeetilisest keskmisest asub vaadeldav väärtus xi Assümeetria - Asümmeetria on jaotuskõvera maksimumi kõrvalekaldumine sümmeetriateljest. Kui jaotuskõvera maksimum (mood) on sümmeetriateljest (mediaan) paremal pool, on tegemist on negatiivse ehk vasakkaldelise asümmeetriaga. Kui maksimum on sümmeetriateljest vasakul, on tegemist positiivse ehk paremkaldelise asümmeetriaga
) 2 ( - x + x2 - x + + xn + x ) 2 Dispersioon hälvete ruutude keskväärtus. Valem: n Standardhälve ruutjuur dispersioonist. Iseloomustab hajuvust keskväärtusest mida suurem standardhälve, seda hajuvamad on tunnuse väärtused. Variatsioonkordaja et võrrelda standardhälbeid. Standardhälbe ja aritmeetilise keskmise suhe protsentides. Näitab suhtelist hajuvust mida väiksem on variatsioonkordaja, seda ühtlasem on kogum. Sissejuhatus Tegin oma uurimustöö reisimise kohta NRG õpilaste seas. Küsitlesin kokku 67-t õpilast, kellest 36 olid naised ja 31 mehed. Kõik õpilased olid 16-18 aastased. Kokku küsisin
Eksponentkeskmist kasutatakse, kui on tegemist: ei ole mitte 1 keskmine väärtus, vaid rea tasandamine, rea silumise meetod keskmise taseme leidmisega väga pikkades aegridades – VALE keskmise taseme leidmisega momentreas ja ajavahemikud on võrdsed - VALE, kronoloogilist keskmist kasutaks keskmise taseme leidmisega perioodreas ja perioodid ei ole võrdsed - VALE, tavalist aritmeetilist keskmist kasutaks aegreaga ja väärtuste standardhälbe arvutamise juures - VALE, standardhälve leidmisel kasutatakse aritmeetilist keskmist aegreaga ja selle tasandamise juures – ÕIGE Tugeva samasuunalise lineaarse seose y=a+bx korral regressioonikordaja on alati vahemikus 0 kuni +1 - kindlalt vale, võib olla mis iganes (nii neg kui üle ühe), näitab x ühikulist mõju y-le lineaarse kor.kordaja ja regr.funktsiooni parameetri a märgid langevad kokku regr.kordaja peab olema eranditult positiivne - õige, (muidu võib olla neg) aga loe küsimust, samasuunaline.
harmooniline keskmine, geomeetriline keskmine, ruutkeskmine) - sõltuvad rea mahust. ASENDIKESKMISED Mediaan variatsioonrea keskmine liige. Tähis Me. Kui liikmeid on paaritu arv, siis keskmine liige. Kui liikmeid on paaris arv, siis kahe keskmise liikme aritmeetiline keskmine. Suure kogumi korral on mediaaniks statistiliste andmete 50% punkt. Mediaani kasutatakse juhul, kui andmete hulgas on ekstremaalseid väärtusi, mis oluliselt mõjutavad keskväärtust. Mood variatsioonrea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo Bimoodaalne - 2 moodi; multimoodaalne - rohkem moode (tegelikult mood puudub); antimodaalne - andmete reas esinevad ainult ühesuguse sagedusega tunnuse väärtused. Mood on tunnuse kõige tüüpilisem väärtus. Mood on ainus keskmine , mida
) Näitab, mil määral tulemused keskmise ümber varieeruvad. Sedavõrd, kuivõrd inimesed reaalselt erinevad, saavad nad ka erinevaid skoore. Saame konkreetse arvulise näitaja iga indiviidi jaoks (hälbe keskmise suhtes), mille abil hiljem inimesi võrrelda. Variatiivsuse mõõtmine e karakteristikud: - ulatus ehk haare (range) - suurima ja väikseima väärtuse vahe - dispersioon (dispersioon on tulemuste hälvete ruutude keskmine) (variance); - standardhälve (ruutjuur dispersioonist) (standard deviation) HAJUVUS e DISPERSIOON - Mingi arvuliselt väljendatud tunnuse hajuvus kirjeldab seda, kui suurel määral selle üksikud väärtused hälbivad keskmisest väärtusest. Tulemuste hälvete ruutude keskmine. z-skoor - näitab standardhälbe ühikutes, kui kaugel on antud isiku tulemus grupi keskmisest. (Individuaalse skoori hälve grupi keskmisest skoorist jagatud grupi standardhälbega). Varieerub vahemikus -3z kuni +3z.
täpselt kaks korda tugevam hinde "2" saanust. Järjestuskaalas mõõdetud suurustega võib teha tehteid, mis ei muuda tunnuse väärtuste järjekorda. Näiteks numbriliste väärtuste asendamine tähestiku järjekorras tähtedega, logaritmimine, ruutu tõstmine.Ei tohi liita ja lahutada, leida aritmeetilist keskmist vms. 3. Intervallskaala (scale). Skaalajaotuse intervallid on täpselt ühepikkused. Näiteks inimese vanus, testimisel saadud õigete vastuste arv, ülesande lahendamiseks kulunud aeg, pulsi sagedus, töötajate arv. Intervallskaalad jagunevad veel kaheks: 5 · vahemikskaala - nullpunkti asukoht on kokkuleppeline (Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks, aeg). Võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid. · suhteskaala - nullpunkt on fikseeritud absoluutselt (pikkus, kaal). Intervallskaala võib olla a) diskreetne, b) pidev.
Lineaarne regressioonimudelil: 1. pole põhjus ega tagajärge 2. kordaja võb olla nii pos kui neg 3. vabaliikme abil saame kirjeldada seoste tugevust 4. regressiooni kordaja b abil saame kirjeldada seose tugevust Dispersioonanalüüsi eesmärk on: 1. dispersioonide leidmine 2. uuritava nähtuste tegurite mõju olulisuse hindamine Valimi andmete põhjal saadi järgmised tulemused: aritm.keskmine=80 ja standardhälve 20. Üldkogumi maht 1200. Kui suur peaks olema valim, et teha kindlaks üle 110 väärtusega elementide osakaalu üldkogumis täpsusega +/-4 ühikut, usaldatavusega 95%. 1. 1700 (üldkogum 1200) 2. 1280 (üldkogum 1200) 3. Ei saa arvutada, sest dispersioon ei ole teada (standarthälbe väärtus on olemas, tõstam ruutu saan dispersiooni, 2. Tahan teha kindlaks elementide osakaalu, ehk et kui dispersiooni ei tea, saan arvutada võttes maksimaalse dispersiooni)
Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 7 Hinded: 1 Aegrea kompleksanalüüsil kasutati multiplikatiivset mudelit. Teatud ajaperioodil on trendi väärtus 23 ja keskmine sesoonne komponent 2,5. Uuritava suuruse väärtus on siis sellel ajaperioodil Vali üks vastus. a. 25,5 b. 57,5 c. 9,2 Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 8 Hinded: 1 Nominaalskaala korral Vali üks vastus. a. saab leida mediaani b. saab leida moodi c. saab leida geomeetrilist keskmist Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 9 Hinded: 1 Kogumi maht on Vali üks vastus. a. esimese ja viimase elemendi vahe statistilises reas b. statistilise kogumi elementide summa c. statistilise kogumi elementide arv Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 10 Hinded: 1 Sagedustabelis on kolm sagedusklassi: A sagedusega 15; B sagedusega 20 ja C sagedusega 15
a. otsene vaatlus b. eksperiment c. sekundaarne vaatlus Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 7 Hinded: 1 Aegrea kompleksanalüüsil kasutati multiplikatiivset mudelit. Teatud ajaperioodil on trendi väärtus 23 ja keskmine sesoonne komponent 2,5. Uuritava suuruse väärtus on siis sellel ajaperioodil Vali üks vastus. a. 25,5 b. 57,5 c. 9,2 Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 8 Hinded: 1 Nominaalskaala korral Vali üks vastus. a. saab leida mediaani b. saab leida moodi c. saab leida geomeetrilist keskmist Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 9 Hinded: 1 Kogumi maht on Vali üks vastus. a. esimese ja viimase elemendi vahe statistilises reas b. statistilise kogumi elementide summa c. statistilise kogumi elementide arv Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 10 Hinded: 1 Sagedustabelis on kolm sagedusklassi: A sagedusega 15; B sagedusega 20 ja C sagedusega 15. Klassi B kumulatiivne suhteline sagedus on siis
......................................... 3 2.3Millised on variatsiooninäitarvud........................................................................................ 4 2.4Mis on mood?..................................................................................................................... 4 2.5Mis on mediaan?................................................................................................................ 4 2.6Olukord (loengukiledelt). Millal kasutada moodi / mediaani / aritm. keskmist. mitu olukorda (nominaalskaalal, järjeskaalal, intevallskaalal).........................................................4 3Kahe tunnuse analüüs. Sageduste risttabel. Hii-ruut-test........................................................4 3.1Risttabelis üks lahter esile toodud (värviga). Kuidas interpreteerida (rea / veeru / üldprotsent) 3 küsimust.......................................................................................................... 4 3
Millised on alternatiivid kvantitatiivsetele meetoditele. Kvalitatiivsed ja kombineeritud meetodid. Kvantitatiivsed meetodid- kui palju midagi esineb, seoste analüüsimine, hüpoteeside testimine; arvuline; suhteliselt palju uuritavaid Kvalitatiivne- kuidas midagi kirjeldatakse, tihti uuritakse arvamusi, hoiakuid; sõnaline; vähem uuritavaid 2) Ankeedi koostamine: mida tuleks silmas pidada hea ankeedi koostamisel; küsimuste tüübid, vastuste tüübid. Ankeedi struktuur · Sissejuhatus: miks uurimust tehakse, anonüümsus, võimalik tasu, tulemuste esitus, kontaktandmed tänud juba ette või lõpus · Lihtsamad küsimused, avaküsimused · Keerulisemad küsimused, põhiküsimused · Sotsiaal-demograafiline osa (sugu, vanus) · Lõpuosa, tänusõnad Avatud küsimused vastaja vastab oma sõnadega · Hea intervjuudes
olnud: 60+120/2=90 km/h · Mood ehk dominant (domineeriv e kõige sagedasem näitaja). Intervallrea moodi hinnatakse graafiliselt. Mood sobib ka järje- ja nimeskaalas mõõdetud tunnuste iseloomustamiseks. Juhul kui rea liikmete arv on suur, tuleks rida enne moodi leidmist korrastada ning leida variantide esinemissagedused. · Mediaan ehk keskliige (reas keskel asuv). Eeldab korrastatud rida. Mediaani kasutatakse juhul , kui aritmeetilist keskmist leida ei ole võimalik. Tugevalt ebasümmeetrilise rea korral on ta tüüpilisem kui aritmeetiline keskmine. Kui reas on paaritu arv liikmeid, siis võrdub mediaan järjestatud rea asendilt keskmise liikmega, mistõttu moodi nimetatakse ka rea keskliikmeks. Kui reas on paarisarv liikmeid, siis leitakse ta järjestuses kahe keskmise liikme aritmeetilise keskmisena, mistõttu mediaan ei pruugi võrduda ühegi rea liikmega.
Valimi valikumeetodid jagatakse kaheks, tõenäosuslikud ja empiirilised valikud: · Tõenäosuslikud valikud eeldavad, et iga üldkogumi indiviidi kohta on teada tema valimisse sattusime tõenäosus. Tõenäosuslik valik eeldab loendi olemasolu (N on teada), millest uurija mingi valikueeskirja alusel kaasab uuritavad. · Lihtne juhuvalik tähendab, et igal üldkogumi indiviidil on võrdne võimalus valimisse sattuda, vastav lihtsaim korrektne valikumeetod on süstemaatiline juhuslik valik mingist registrist, näiteks äriregistrist iga 100. ettevõtte, telefoniraamatust iga 50. elanik jm. Teine sobiv lahendus on valitavate objektide järjekorranumbri määramine juhuslike arvude genereerimisega. Tõenäosuslike valikute probleemiks on üldkogumi jaoks registri olemasolu ja sellele juurdepääs ning seejärel valitud objektidega koostöö saavutamine.
muu 15% mõtlemine 85% Lõua silitamine tähendab Nierenbergi raamatu järgi otsusele jõudmist. Enamus vastanutest on pakkunud välja "mõtlemine". Selle vastuse võib lugeda õigeks kuna mõtlemise tulemusel jõutaksegi otsusele. Ülejäänud 15 % vastanutest pakkusid midagi muud, mis ei osutunud populaarseks vastuseks. Kuulaja ristab käed rinnale Joonis 6 Kuulaja ristab käed rinnale (autor) ei tea muu 7% 8% kuulamine 8% kaitsepositsio on 77% Jaskolka raamatus tähendab see zest eitavat seisukohta, tähelepanu hajutamist. Selles
5. ei ükski Keskmine esindusviga 1. on vale keskmise valiku tulemus 2. on väljavõtukeskmiste lineaarhälve 3. vahe ühe valimi keskmise ja üldkogumi keskmise vahel 4. on ruutjuur valimite keskmiste dispersioonist 5. ei ükski Keskmise taseme arvutamise juures 1. ruutkeskmine annab võrreldes aritm. keskmisega 1,253 korda väiksema tulemuse 2. kronoloogiline keskmine sobib kasutamiseks ainult aegridade korral 3. mediaani ei kasutata kunagi paarituarvulistes ridades 4. ....harmooniline keskmine... Kronoloogilist keskmist kasutatakse kui on tegemist: 1. periodreaga ja perioodid on võrdsed 2. perioodreaga ja perioodid ei ole võrdsed 3. standardhäbe arvutamise juures 4. momentreaga aegrea kesmise taseme arvutamiseks. 5. ei ükski Dispersioonanalüüsi eesmärk on: 1. dispersioonide leidmine 2. uuritava nähtuste tegurite mõju olulisuse hindamine
midagi esineb, arvuline, suhteliselt palju uuritavad. Kvalitatiivsed meetodid- Kuidas midagi kirjaldatakse, sõnaline, vähem uuritavad. Kombineeritud meetodid- kasut koos. Andmed.kas olemas või vaja koguda. Keda uurida: kas valim või üldkogum. Kuidas andmeid koguda: küsitlus, intervjuu, Vaatlus Andmete sisestamine ja analüüs, tulemuste esitamine ja järelduste tegemine 2) Ankeedi koostamine: mida tuleks silmas pidada hea ankeedi koostamisel; küsimuste tüübid, vastuste tüübid. Ankeedi struktuur · Sissejuhatus: miks uurimust tehakse, anonüümsus, võimalik tasu, tulemuste esitus, kontaktandmed tänud juba ette või lõpus · Lihtsamad küsimused, avaküsimused · Keerulisemad küsimused, põhiküsimused · Sotsiaal-demograafiline osa · Lõpuosa, tänusõnad Avatud küsimused vastaja vastab oma sõnadega 1. Hea intervjuudes 2
Õige toit mõjutab otseselt meie terviseseisundit, mis peegeldub näiteks kehakaalus, juustes, nahas. Toitumine mõjutab ka meie und, mis valmistab meid ette järgmiseks päevaks. Seega on toitumisel väga tähtis koht meie elus. Käesoleva statistika kodutöö eesmärgiks ongi saada väike ülevaade Eestlaste toitumusharjumustest. Antud uuringu viisime läbi ankeedi põhiselt-ankeedi koostamine, jagamine ja vastuste kogumine. Objektid valimisse valisime mugavusvalimi kasutamisel. Valituks osutusid parajasti kättesaadavad objektid. Ankeet koosnes 13 küsimusest ning hõlmas endas erinevaid tunnusetüüpe. 1. METOODIKA Ainetöö jaoks läbiviidud küsitlus oli ankeedipõhine ning vastajateks olid suuremalt jaolt tuttavad ja nende tuttavad või inimesed, kes olid parasjagu kättesaadavad ehk uuring viidi läbi mugavusvalimi kasutamisel. Mugavusvalimi kasutamisel kaasatakse objektid
Asendikarakteristikud(annavad infot selle kohta, kuidas tunnuse väärtus paikneb). Need on aritmeetiline keskmine, mediaan ja mood. Nende välja arvutamine oleneb sellest, pas meil on tegu pidevate(mingi vahemik) või diskreetsete(1 väärtus) andmetega. Hajuvuskarakteristikud(kui erinevad on väärtused valimi erinevatelobjektidel).Nende eesmärgiks on mõõta andmete varieeruvust andmekogumis(iseloomustavad tunnuse üksikväärtuseerinevust keskmisest) Need on dispersioon ja standardhälve. ASENDIKARAKTERISTIKUTE ARVUTAMINE 1.1. Tabuleerimata(rühmitamata) diskreetsed andmed Keskmine- näiteks KOKKU TOOTEID/NENDES ESINENUD VIGADE ARV. Näitetabelis= 2190/1500=1,46 viga on keskmiselt. X= / Mediaan- kasutatakse kumulatiivset sagedust. Me=(n+1)/2. Mediaan näitetabelis on 750,5, sellele vastav vigade arv on 1. Samamoodi arvutatakse teisi kvartiile. Mood- kõige sagedasem suurus. Näitetabelis on kõige rohkem(440 korda) 0 viga. Mood on 0.
Hüpoteesid enamasti kasutatakse kvantitatiivsetes töödes, kus selge taustateooria, mis näitab selgeid seoseid kontseptide või muutujate vahel. Kui seda pole, siis pole hüpoteesid vajalikud ja kohustuslikud! Paigutatakse tihti teooria ossa või selle lõppu Alauurimiseesmärgid mõnikord kirjutatakse ka need lahti või need asendavad ala-uurimisküsimusi pole aga RTI BA-töödes eriti levinud praktika Levinuimad tudengite vead uurimisdisaini tegemisel Teemal puudub riigiteaduslik fookus "Põlva maaparandusameti" sündroom liiga kitsas, vähe huvipakkuv uurimisprobleem "Ühe arvu" sündroom selgub üks arv/fakt või tehakse üks tabel ja rohkem polegi midagi uurida "Maailma uurimise" sündroom liiga lai uurimisfookus Uurimisküsimused ja alauurimisküsimused ei lähe kokku või üks alauurimisküsimus vastab kõik teised ära
Normaaljaotuse graafik Normaaljaotusega tunnuse väärtuste ulatust saab iseloomustada standardhälbe kaudu. Kolme sigma reegli kohaselt asub 99,7% normaaljaotuse väärtustest arvude x ± 3 vahel. 95,5% väärtustest paikneb kahe standardhälbe ulatuses keskväärtusest ühes ja teises suunas. 68,3% väärtustest asub ühe standardhälbe kaugusel. Joonis 1. Normaaljaotuse keskväärtus, mood ja meridiaan on võrdsed. Joonis 4. Ebasümmeetrilise jaotuse korral on aga mood, meridiaan ja standardhälve erinevad. Joonis 6.1 ja 6.2. Kvantiil määrab, et mitu protsenti inimesi said antud tulemusi. Mediaan on järjestatud tulemuste keskmine tulemus. Hajuvusaste näitab tulemuste haaret. Standarthälve iseloomustab rea elementide paiknevust keskväärtuse suhtes. Kui on tegemist normaaljaotusega siis jaotuse proportsioonidest teame seda, et keskväärtus, mood ja mediaan on võrdsed (vt Joonis 2). Arvuliselt kõige enam esinenud tulemus on ka loendamise tulemusena keskel ning on sama,
3. Mediaan (median) • Jaotuse keskmine liige, millest mõlemale poole jääb võrdne arv elemente. • Mediaan jaotab järjestatud statistilise rea kaheks • Paarituarvulise rea korral on mediaan järjestatud rea keskmine liige • Paarisarvulise rea korral leitakse mediaan kahe keskmise liikme aritmeetilise keskmisena Variatsiooninäitarvud • Variatsioonnäitarvud iseloomustavad uuritava suuruse varieerumist ehk hajuvust. • Dispersioon ehk keskmine ruuthälve • Standardhälve ehk ruutkeskmine hälve on ruutjuur dispersioonist (realiikmetega samades ühikutes) • Standardhälbe kaudu iseloomustatakse tunnuse väärtuse hajuvust keskmise väärtuse suhtes • Mida suuremad on dispersioon ja standardhälve, seda suurem on tunnuste väärtuste hajuvus • Mida suurem on hajuvus, seda moonutatum on ka aritmeetiline keskmine Nähtustevahelised seosed: • Seosed – ühtede objektide olemasolu, puudumine või muutumine on teiste objektide olemasolu,
rahvastiku vahelist seost. Rahvastiku sookoostist ehk soojaotust kui tõenäoliselt esineb patsiendil uuritav haigus või seisund. Ei anna karpdiagramm. Üksikute äärmuslikke vaatsluste korral kasutame iseloomustatakse tavaliselt suhtarvuga, mis näitab ühe sugupoole tulemuseks kindlat diagnoosi, vaid ainult tõenäosuse, et testitav põeb mediaani. esindajate arvu vastassugupoole esindajate arvu kohta. Muude uuritavat haigust. Milleks diagnostilised testid? *Diagnoosimiseks rahvastikku iseloomustavate tunnuste hulka kuuluvad veel olukorras, kus täpsed meetodid puuduvad, on liiga kallid või kodakondsus, etniline ja rassiline kuuluvus, jaotamine haridustaseme, aeganõudvad. *Nn sõeluuringu e skriiningu eesmärkidel: leida Dispersioon s2
annaabi.ee 
