paljunemist) . Kroonilise B-hepatiidi tegelevad gastroenteroloogid ja infektsionistid (nakkushaiguste arstid) Vaktsineerimine imikuid (korraldavad neonatoloogid ja perearstid) 13-aastased lapsi, keda pole veel vaktsineeritud (korraldavad kooliarstid) Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilasi (korraldab TÜ Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste kabinet) tervishoiutöötajatele (korraldavad tervishoiuasutused) päästeteenistuse töötajatele, politseinikele, vanglaametnikele, kaitseväelastele (korraldavad vastavad institutsioonid) ohus inimestele (kokkuleppel tööandjaga tööandja kulul või inimese enda kulul) ägeda või kroonilise HBV infektsiooniga isikute perekonnaliikmetele ja püsivatele seksuaalpartneritele narkomaanidele prostituutidele homoseksuaalselt aktiivsetele meestele
Eestlase peamised terviseprobleemide põhjustajad: Suitsetamine; Vähene füüsiline aktiivsus; Alkoholi tarbimine; Ülekaalulisus. Peamised surma põhjused: Südame-veresoonkonna haigused; Vähktõbi; Muud haigused; Struktruur Sotsiaalministeerium Ravimiamet, Tervishoiuamet, Tervise Arengu Instituut, Tervisekaitseinspektsioon; Eesti Haigekassa; haiglad ja eraõiguslikud esmatasandi tervishoiuasutused; valitsusvälised organisatsioonid ja erialaühingud. Tervisesüsteemi struktuur Alates 1991. aastat 2 olulist muutust: Muutumine riigi kontrolli all olevast tsentraliseeritud süsteemist detsentraliseeritud süsteemiks Muutumine riigieelarvest rahastatud süsteemist ravikindlustusmaksust rahastatavaks süsteemiks. Kuue peamise hulgimüüja turuosa (%), 20002007
3 1. KÄTEHÜGIEEN Õenduses esineb väga tihti kehalisi kontakte patsiendi ja õendustöötaja vahel. Turvatunde tagamiseks tuleb protseduuride teostamisel kasutada õigeid tööviise. Kätehügieen on kõige lihtsam viis nakkushaiguste ja bakterite ennetamiseks. Käte pesemine ning desinfitseerimine kuuluvad kätehügieeni kõige olulisemate protseduuride alla. (Remmel jt 2006: 32). Haiglanakkustega puutuvad kokku kõik tervishoiuasutused üle maailma. Üldised prognoosid näitavad, et enam kui 1,4 miljonit patsienti üle kogu maailma on pidevalt mõjutatud haiglanakkustest. (Guidelines On… 2009: 6). Haiglanakkused ohustavad patsientide turvalisust, suurendavad nende kannatusi, põhjustades pikaajalist töövõimetust, suurenevad kulutused nii patsientidele, nende peredele kui ka tervishoiule, mistõttu pikeneb haiglas viibimise aeg ning tõuseb suremus. (Sax jt 2007; Guidelines On… 2009)
imikuid (korraldavad neonatoloogid ja perearstid) 13-aastased lapsi, keda pole imikueas immuniseeritud (korraldavad kooliarstid) Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilasi (korraldab TÜ Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste kabinet) meditsiinikoolide üliõpilasi (korraldavad vastavad õppeasutused) Vaktsineerimine on näidustatud: tööalaselt vere ja B-hepatiidi haigetega kokku puutuvad tervishoiutöötajatele (korraldavad tervishoiuasutused) päästeteenistuse töötajatele, politseinikele, vanglaametnikele, kaitseväelastele (korraldavad vastavad institutsioonid) teistele tööalaselt kõrgendatud riskiga inimestele (kokkuleppel tööandjaga tööandja kulul või inimese enda kulul) Vaktsineerimine on soovitatav (inimese enda kulul): ägeda või kroonilise HBV infektsiooniga isikute perekonnaliikmetele ja püsivatele seksuaalpartneritele narkomaanidele prostituutidele
organiks Sotsiaalministeerium (Eesti tervisesüsteemi ülevaade 2008:26). Struktuuri poolest on süsteem keerukas ning kaasab endaga ka palju teisi osapooli, kes kõik seisavad tervise edenemise eest (Samas). Eesti tervisesüsteemi mõjutavad osapooled (Eesti tervisesüsteemi ülevaade 2008:26): 1. Sotsiaalministeeriumi haldusalas asuvad asutused. 2. Avalik-õiguslikud iseseisvad asutused. 3. Eraõiguse alusel tegutsevad haiglad. 4. Eraõiguslikud esmatasandi tervishoiuasutused. 5. Mitmed valitsusvälised organisatsioonid ja erialaühingud. Eesti tervisesüsteem saab oma ressursid, mille alusel nad täidavad oma eesmärke tervise edenemise osas, põhiliselt avaliku sektori poolt solidaarsuse põhimõttest lähtuva kohustusliku sotsiaalmaksu kaudu (Eesti tervisesüsteemi ülevaade 2008:26). Selle eest on võimalik kõigil, kes antud maksu tasuvad, saada ravikindlustust (Tervishoiusüsteem...)
organiks Sotsiaalministeerium (Eesti tervisesüsteemi ülevaade 2008:26). Struktuuri poolest on süsteem keerukas ning kaasab endaga ka palju teisi osapooli, kes kõik seisavad tervise edenemise eest (Samas). Eesti tervisesüsteemi mõjutavad osapooled (Eesti tervisesüsteemi ülevaade 2008:26): 1. Sotsiaalministeeriumi haldusalas asuvad asutused. 2. Avalik-õiguslikud iseseisvad asutused. 3. Eraõiguse alusel tegutsevad haiglad. 4. Eraõiguslikud esmatasandi tervishoiuasutused. 5. Mitmed valitsusvälised organisatsioonid ja erialaühingud. Eesti tervisesüsteem saab oma ressursid, mille alusel nad täidavad oma eesmärke tervise edenemise osas, põhiliselt avaliku sektori poolt solidaarsuse põhimõttest lähtuva kohustusliku sotsiaalmaksu kaudu (Eesti tervisesüsteemi ülevaade 2008:26). Selle eest on võimalik kõigil, kes antud maksu tasuvad, saada ravikindlustust (Tervishoiusüsteem...)
ideaalne keha. See kõik kujundab inimeste arusaama iluideaalist ja tekitab väga paljudes tõsist enesehinnangu langust, mille tagajärjeks võivad olla buliimia ja anoreksia (Luik, 2009). Sellelaadse propaganda vastu astus esimese riigina Prantsusmaa, kus võeti vastu seadus, mis lubab, et kui inimene propaganda tulemusena sureb näljasurma, võib nälgimisele õhutajat karistada vangistuse või rahatrahviga (Luik, 2009). Leian, et pigem oleks lahenduseks, kui tervishoiuasutused oma kodulehel jagaksid toitumisalast informatsiooni ja nõuandeid tervislikuks kaalualandamiseks, lisades juurde hoiatavad näiteid toitumishäirete kohta. Suurimateks lapsi ähvardavateks ohtudeks internetikeskkonnas on seksuaalne ahistamine (pedofiilia, pornograafia) ja vägivald, rassistlik, vihkamist või enesekahjustamist õhutav netisisu, ebasündsad või potentsiaalselt kahjulikud kontaktid võõrastega, privaatsuse häirimine, isikuandmete kuritarvitamine ja
.................................................................... 13 6. Turvariskid............................................................................................................................. 15 6.1. Mida saab kasutaja ise teha, et oma andmeid kaitsta? ................................................... 15 2 7. Tervishoiuasutused ................................................................................................................ 17 7.1. ISO OID standard ........................................................................................................... 17 7.2. Delikaatsete isikuandmete töötlemise luba .................................................................... 18 7.3. Digilugu arstile ................................................................................
õde-spetsialistiks ja koolitusõeks. Samuti võib vastutav õde (koordineerib osakonnasisesest õendustegevust) asuda tööle õendusjuhina (asutuse juhatuse liige). LÄHEDASED AMETID Õele lähedased ametid on ämmaemand, radioloogiatehnik, füsioterapeut. PALK JA MUUD SOODUSTUSED Ligi pooled haiglaid kasutavad põhipalga ja tulemuspalga kombinatsiooni ja põhipalka. Kõige kõrgem on õdede palk eri- ja piirkondlikes haiglates, kõige madalam hooldushaiglates, kui päevaravi osutavad tervishoiuasutused kõrvale jätta. Peamised lisamotivaatorid on tervishoiusektoris koolitused, lisapuhkus ja ületunnitasu. Levinud on ka töötajate mobiiltelefoni kõnede kompenseerimine ja töötajatele soodsate sportimisvõimaluste pakkumine. TÄIENDAV INFO Kutsekvalifikatsiooni omistavad organid on Eesti Õdede Liit koostöös Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga. Eesti Õdede Liit Koidu 20-34, 10136 Tallinn E-post: [email protected] www.ena.ee Eesti Õde-uurijate Nõukogu Koidu 20-34, 10136 Tallinn
Annavad laele värske ja puhta välimuse. Muster suurendab ka laeplaadi helineelduvust, mistõttu sobivad eriti hästi büroohoonetesse. Valged sileda lihtsa välimusega plaadid tagavad hea valguspeegelduse. Valgusküllases ruumis on lihtsam töödata ja hästi valgust peegeldav lagi aitab säästa energiat. See on eriti oluline just õpperuumides. Sileda pinnaga laeplaati saab kavärvida ja seda on hõlpsam puhastada. · Kasutuskohad: haridusasutused, tervishoiuasutused, hotellid, hooned vaba aja veetmiseks, bürood, kauplused. 10 Kipsmoodulplaatidest ripplaed Tavaliselt toob sõna "kipslagi" esimesena silme ette sileda valgeks värvitud lae. Kuid kipsist ripplae ehituseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Ripplaena, mille funktsioon peaks olema varjata lakke paigaldatud kommunikatsioone, võimaldades neile vajadusel kergesti ligi pääseda, ei ole monoliitsena ehitatud kipsplaadist ripplagi just parim lahendus
omandiks teenindussüsteeme (tüüpe). Projektitootmine. Kogus väike, nomenklatuur suur. Tootmine keeruline ja tihti ajamahukas. Näiteks laevaehitus. •Töökoja (tellimusjärgne) tootmine. Töökoda - ettevõte, mis toodab kaupu või teenuseid väikeste partiidena või üksiktoodetena. Töid sooritatakse tellija spetsifikatsiooni alusel. Tööprotsessid sõltuvad tellija soovidest (remonditöökojad, tervishoiuasutused, rätsep). Saritootmine (partii tootmine) - tootmissüsteem, mis valmistab keskmise mahuga ühelaadilist toodangut. - kõige levinum tootmise tüüp - kasutatakse samu masinaid ja seadmeid, toimub ümberhäälestamine - saritootmisettevõteteks on näiteks toiduainetööstuse ettevõtted. •Hulgi (mass)tootmine - tootmissüsteem, mis on loodud ühe või mõne kõrgelt standardiseeritud toode valmistamiseks või teenuse osutamiseks.
majanduse iseärasustele. Euroopas on kasutusel kuus mudelit: suurtööstuse, grupiteenuste, eratervishoiukeskuste, piirkondlike tervishoiukeskuste, riiklike tervishoiukeskuste ja sotsiaalhooldeasutuste mudel. Väikesed ettevõtted, liikuva iseloomuga ja üksikettevõtjad on töötervishoiuteenuste proovikivi. Püüdes lahendada väikeettevõtete töötajate teenindamise probleeme, pakuvad piirkondlikud esmatasandi tervishoiuasutused ja tööstusele orienteeritud töötervishoiuüksused teenuseid ettevõtete rühmadele. Mõnes riigis üritavad suuri ettevõtteid teenindavad töötervishoiukeskused teenindada ka sama piirkonna väiksemaid ettevõtteid. Itaalias viidi läbi eksperiment, kus paljusid väikeettevõtteid teenindas kohalik tervishoiukeskus. Kogutud informatsiooni kasutati selle mudeli ulatuslikumaks rakendamiseks. Tööstusharudes, kus töö on liikuva iseloomuga (ehitus, transport ja liiklus, merendus,
51 FIE-t, 9 aktsiaseltsi, 82 mittetulundusühingut, 120 osaühingut, 1 sihtasutust, 9 tulundusühistut, 2 usaldusühingut. Potentsiaalsed päevaturistid suvehooajal: Narva, Sillamäe, Jõhvi. Majutusettevõtete baasil Narva-Jõesuu linnas pakutavad teenused: majutus, toitlustus, konverentsteenused, spaa, taastusravi (Narva-Jõesuu arengukava 2011-2025: 27). Lisaks eelpool toodule on Narva-Jõesuu turismiasjalisteks ka kõik kaubandus- ja teenindusettevõtjad, päästeteenistus, politsei, tervishoiuasutused ja teised, kes oma igapäevategevustes puutuvad kokku piirkonna külaliste ja turistidega. Linnas on politseiteenistus, abi annavad Ida-Viru tuletõrje-ja päästeteenistus ning vetelpäästeteenistused. Linnas tegutsevad ettevõtted kasutavad turvafirmasid ja -töötajaid. Olemas on ranna- ja päästeinventar. Merel ja jõel aitab turvalisust tagada piirivalve. Tervise eest hoolitsevad linna kaks perearsti, apteek, sanatooriumid. Lähimad polikliinikud ja haigla asuvad Narvas (Narva-Jõesuu
· koostööd Euroopa Ravimiametiga, mis nõustab liikmesriike meditsiinitoodete kvaliteedi, ohutuse ja toime küsimustes · esmatähtsate ravimite parema kättesaadavuse tagamist arengumaades. Vaktsineerimine Nakkushaigused on Euroopa Liidu kodanike tervisele suureks ohuks. Riiklikud tervishoiuasutused ja Euroopa Liidu institutsioonid vastutavad ühiselt uute haigusetekitajate leviku tõkestamise ja muude haigusetekitajate taasesilekerkimise eest. Samuti parandavad nad suutlikkust tegutseda nimetatud ohtude puhul kiiresti ja kooskõlastatult. Vaktsineerimine on kodanike kaitsmisel nakkushaiguste eest kahtlemata üks majanduslikult tasuvamaid rahvatervise valdkonna meetmeid. Vaktsineerimise laialdase kasutamise tulemusena on likvideeritud rõuged ning Euroopas ei esine enam lastehalvatust
ebapiisav rakendamine; Töötajate madal motivatsioon puudus hirm jääda töötuks ja kaotada sissetulek; Madalad palgad, eelsitatud olid füüsilise töötegijad nõukogude tööline; ,,Teie teete näo, et maksate palka, meie teeme näo, et teeme tööd!" Tervisekaitse ja arstiabi Eesti NSV kodanikel on õigus tervise kaitsele. Selle õiguse tagavad: kvalifitseeritud tasuta arstiabi, mida annavad riiklikud tervishoiuasutused; kodanike raviks ja tervise tugevdamiseks määratud asutuste võrgu laiendamine; ohutustehnika ja töötervishoiu arendamine ning täiustamine; laialdaste profülaktikaürituste korraldamine; keskkonna tervendamise abinõude rakendamine; eriline hoolitsus sirguva põlvkonna tervise eest, sealhulgas õpetamise ja töökasvatusega mitteseotud lastetöö keelamine; haigestumiste ärahoidmisele ja vähendamisele ning kodanike pikaajalise
võimaldatud)? Mil määral on perepoolne meditsiiniteenuste kasutamine mõjutatud nende teenuste maksumusest? Kui perel on tervisekindlustus (kas eraviisiline, "Medicare" ja/või "Medicaid"), kas ollakse täpsemalt informeeritud, milliseid teenuseid see hõlmab; näiteks mil määral hõlmab see profülaktilisi teenuseid, spetsiaalset meditsiinivarustust, koduvisiite? 24. 16. Meditsiiniteenustega seotud transpordiprobleemid. Kui kaugel tervishoiuasutused perekonna elukohast asuvad? Mis liiki transporti pere kasutab sinna pääsemiseks? Kui pere sõltub ühistranspordist, millised probleemid eksisteerivad seoses vastuvõtuaegadega tervishoiuasutustes ja transpordivahendite sõiduaegadega? PEREKONNA STRESS JA TOIMETULEK 25. Stressitekitajad ja vastupanutegurid : Milliste stressitekitajatega (nii lühi- kui pika- ajalised, ühisk.-majanduslikud või keskkonnast tingitud) on perel tulnud tegemist teha?
võimaldatud)? Mil määral on perepoolne meditsiiniteenuste kasutamine mõjutatud nende teenuste maksumusest? Kui perel on tervisekindlustus (kas eraviisiline, "Medicare" ja/või "Medicaid"), kas ollakse täpsemalt informeeritud, milliseid teenuseid see hõlmab; näiteks mil määral hõlmab see profülaktilisi teenuseid, spetsiaalset meditsiinivarustust, koduvisiite? 24. 16. Meditsiiniteenustega seotud transpordiprobleemid. Kui kaugel tervishoiuasutused perekonna elukohast asuvad? Mis liiki transporti pere kasutab sinna pääsemiseks? Kui pere sõltub ühistranspordist, millised probleemid eksisteerivad seoses vastuvõtuaegadega tervishoiuasutustes ja transpordivahendite sõiduaegadega? PEREKONNA STRESS JA TOIMETULEK 25. Stressitekitajad ja vastupanutegurid : Milliste stressitekitajatega (nii lühi- kui pika- ajalised, ühisk.-majanduslikud või keskkonnast tingitud) on perel tulnud tegemist teha?
tsentraliseeritust Mida enam tehniline vastastikune sõltuvus üksuste vahel, seda rohkem peab kasutama ressursse koordineerimiseks Professionaalide organisatsioonid Mida kõrgemal tasemel on töö komplekssus, ebamäärasus ja vastastikune sõltuvus, seda enam professionaale peab organisatsioonis töötama Sageli on need organisatsioonid allutatud mitteprofessionaalidde kontrollile (nt. tervishoiuasutused, raamatukogud, kõrgkoolid, tarkvara firma jt) Uued tehnoloogiad Abstraktsus – vajab inimestel fantaasiat Probleemid ja üllatused sagadased Pidevad, nõuavad kogu aeg tähelepanu Avatud paljudele võimalustele Sotsiaalse konstruktsiooni teooria Keskendub tehnoloogilistele innovatsioonidele Tehnoloogia interpreteerimisele Küb-organisatsioon Midagi mõlemast – inimesest ja masinast, inimese ja masina hübriid
Kui sotsiaalhooldusosakonnas või tervisekeskuses selgub, et lapse seksuaalse kuritarvitamise kahtluse on põhjendatud, teatatakse sellest otsekohe lastekaitsele. Tavaliselt teatab lastekaitse teatavaks saanud seksuaalse kuritarvitamise juhtudest omakorda politseile. Akuutsetes olukordades või muude uuringute käigus kuritarvitamise märke leides tehakse esmased uuringud lastehaiglas. Muudel juhtudel hakkavad sotsiaalhoolduse ja tervishoiuasutused lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtluse tegelema alles pärast politsei taotlust professionaalse abi saamiseks. Muud vajalikud uuringud, nagu psühhiaatriliseravi vajaduse hindamine, tehakse nagu harilikult lastepsühhiaatriaasutustes. Tõsise kahtluse tekkimise korral tuleb niisiis alati ühendust võtta lastekaitseametnikega, nendega arutatakse ka vajadust saata laps või nooruk turvakodusse. Lapse või nooruki jaoks on seksuaalne
Streigist osavõtt on vabatahtlik. Streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist ei tohi takistada. Streigid on keelatud valitsusasutustes ja muudes riigiorganites, kaitseväes, kaitseorganisatsioonides, kohtutes ja tuletõrje ning päästeteenistuses. Nendes asutustes lahendatakse töötülid riikliku lepitaja vahendusel või kohtus, streiki aga kasutada ei tohi. Erinõuded on ka organisatsioonidele, mis tegelevad elanike ja majanduse esmavajaduste rahuldamisega (Ndx. tervishoiuasutused). Nendes asutustes tagab streigi või töösulu kuulutanud organ hädavajaliku tootmis- või teenindusmahu, mis määratakse kindlaks poolte omavahelise kokkuleppega. Kui kokkuleppeni ei jõuta, lahendatakse töötüli lahendamise protseduuri järgi. Lepitaja otsus on lõplik. Lepitaja on riiklik institutsioon. Riiklik lepitaja nimetatakse ametisse vabariigi valitsuse poolt Sotsiaalministeeriumi, tööandjate liitude ja töötajate liitude ühise kokkuleppe alusel
Sõjakommunismil oli ka pehmem pool- sõjakommunismi korras likvideeriti linnaelanikel kommunaalteenuste eest maksmine, korteriüüre enam ei tuntud. Keegi ei hoolitsenud korterite ja majade eest, polnud isegi kojamehi. Jagati tasuta nii toiduaineid linlastele (tööpanuse eest tasumiseks, palka ei makstud), ka tööstustöölistele vajalikke töörõivaid, jalanõusid, ka koolilastele 1920 lõpus mingil määral ja suuremates linnades. Tasuta tegutsesid linnades saunad, tervishoiuasutused, kui tegutsesid, samuti ka mõned vähesed säilinud teatrid ja kinod. Neis üksikutes linnades, kus olid ühistranspordi jäänused, olid ka trammid jne tasuta. 1920 majandusseis oli Vm-l katastroofiline, ähvardas kaasa tuua enamliku võimu kokku varisemise. Tööstuses enamik ettevõtetest seisis- kellel polnud toorainet, kütust, töölisi jne. Oli kordades vähenenud tööliste arv. Hulk töölisi oli mobiliseeritud Punaarmeesse, enamjaolt
annaabi.ee 
