tegelev teadus ÜLDKEELETEADUS käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid KEELESÜSTEEM üldkeeleteaduse kui ka üksikkeelte põhiline uurimisobjekt KEELETÜPOLOOGIA keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine DIALEKTOLOOGIA murdeuurimine VARIEERUMINE vaheldumine TEKSTILINGVISTIKA uurimisobjektiks on terviktekstid VASTLUSANALÜÜS uuritakse reaalseid vestlusi PRAGMAATIKA uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälistest situatiivsetest faktoritest KRIITILINE LINGVISTIKA püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid PSÜHHOLINGVISTIKA keskendub keeleprotsessi selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutavate meetoditega. Tähtsamateks uurimisobjektideks on kõne tootmine
ja hoiakutest, mis neid antud hetkel valdab. Reklaamipsühholoogia kasutamine turunduses 13 Lisa 1. Avise reklaam Reklaamipsühholoogia kasutamine turunduses 14 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Arvola, R. (2002). Turunduskommunikatsioon. Tallinn: Külim 2. Bachmann, T. (1994). Reklaamipsühholoogia. Tallinn: Kontuur Disain 3. Eesti õigusaktide sisukorrastatud terviktekstid. (04.02.2009). Reklaamiseadus. [http://wlex.lc.ee/log/REKLAAMISEADUS] 4. Eesti õigusaktide sisukorrastatud terviktekstid. (06.02.2009). Äriseadustik. [http://wlex.lc.ee/test/?act=https://www.riigiteataja.ee%2Fert%2Fact.jsp%3Fid %3D13113704&now=06.2.2009#p7] 5. Kotler, P. (2002). Kotleri turundus. Tallinn: Pegasus OÜ 6. NrG Advertising. (11.02.2009). E sight. [http://www.nrgadvertising.com.au/email_insight_article_5.html] 7. Ries, A. & Trout, J. (2003)
Tähendusväli omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja Saussure'i termin keelelise vormi jaoks Tähistatav Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks Tajufoneetika pertseptiivne häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldeline eristamine/tajumime Teema teada olevat infot väljendav lauseosa Tekst keelelise suhtluse suurim üksus Tekstilingvistika - keeleteaduse haru, mille uurimisobjektiks on terviktekstid. Teoreetiline keeleteadus tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega Tsirkumfiks diakriitiline märk vokaali kohal Tüpoloogiline liigitus jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi Ühildumine verbile lisandub marker, mis märgib, kumb sihitislikus lauses on alus, kumb sihitis Üldkeeleteadus inimkeele üldisi seaduspärasusi uuriv keeleteadus Vaba morfeem morfeem, mis võib esineda iseseisva sõnavormina
Varieerumise olilisim dimensioon on aeg ja muutumine. Keele variatiivsus toimub: geograafilise(siin mängib rolli indiviidi ühiskond, elukoht,) sotsiaalse(vanus, sugu, sotsiaalne klass) ja situatsioonilise(still, formaalsus) tunnuste järgi. 16. Keeleteaduse harud (suunad) a. Sotsiaallingvistika uuritakse keele tunnuste ja kategooriate varieeriumise ning sotsiaalmajanduslike muutujate suhet b. Tekstilingvistika mille uurimisobjekt on terviktekstid c. Vestlusanalüüs uuritakse reaalsed vestlusi d. Pragmaatika keskendub keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälistest situatiivsetest faktoritest. e. Kriitiline lingvistika püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid. f. Psühholingvistika keeleprotsessi mehhanismide selgitamine. g. Neurolingvistika keelevõime lokaliseerimusele ajus ja keelekasutusprotsesside
hääldusüksuste kuuldelist eristamist ja tajumist (äratundmist). Teema: semantiline roll, millega viidatakse esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Tekst: keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess Tekstilingvistika: keeleteaduse suund, mille uurimisobjektiks on terviktekstid Teoreetiline keeleteadus: tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Tsirkumfiks: tüve ümber (nii ette kui lõppu) liituv morfeem, mille mõlemad osad on vajalikud ühe tähenduse edasi andmiseks (nt sks k ge+mach+t) Tüpoloogiline liigitus: jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi.
edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ja tajumist (äratundmist). Teema - semantiline roll, millega viidatakse esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Tekst - keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess Tekstilingvistika - keeleteaduse suund, mille uurimisobjektiks on terviktekstid Teoreetiline keeleteadus - tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Tsirkumfiks - tüve ümber (nii ette kui lõppu) liituv morfeem, mille mõlemad osad on vajalikud ühe tähenduse edasi andmiseks (nt sks k ge+mach+t) Tüpoloogiline liigitus - jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi. Ühildumine - nähtus, mille puhul verbile lisandub marker, mis märgib, kumb
Korpus on ligi 500000-sõnaline, koosneb eesti ilukirjanduse, tõlkekirjanduse, ajakirjanduse, seaduse ja suulise keele tekstidest. Osade tekstide märgendus on veel ühtlustamta. 7. Mis on tasakaalus korpus? Tasakaalus korpus on mõeldud selleks, et võrrelda omavahel kirjaliku keelekasutuse kolme tähtsamat tekstiklassi: ilukirjanduse, ajakirjanduse ja teaduse keelt. 8. Missugustest osadest koosneb eesti keele segakorpus? Siin korpuses on ainult terviktekstid, mitte 2000-sõnalised tekstikatked, millest suures osas koosneb Eesti Kirjakeele Korpus 1890-1990 Kogume ainult kirjalikku keelt, suulise kõne korpust koostab suulise kõne uurimisrühm. Segakorpus koosneb: · Eesti ilukirjandus 1990- · «Postimees» · «Eesti Ekspress» · «Eesti Päevaleht» · «Valgamaalane» · «Lääne Elu» · «Maaleht» · «Horisont» · «Luup» · «Kroonika» · «Eesti Arst»
pärimusmuusikaks Noodikirjal põhinev kirjalik muusika, mille lähedased mõisted on kunstmuusika ja (Lääne) klassikaline muusika Tehnoloogia kasutamisel põhinev levimuusika ehk populaarmuusika NB! Rahvamuusika on teatud inimrühma kasutuses olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. Eesti rahvalaulude üleskirjutused 12.-16. saj teated laulmisest (nt Saxo Grammaticus, LHK, Fabricius) 17. saj esimesed laulude terviktekstid (1660. aastatel J. St. Von Holsteini käsikirjas, trükis 1695.a Ch. Kelchi kroonikas) 18. saj A. W. Hupeli saadetised J. G. Herderile (10 teksti), kes avaldab need kogumikus „Volkslieder“ (1778-1779) 19. saj A. H. Neus, A. F. J. Knüpffer, M. Veske, J. Hurt (40 500 laulu), 20. saj alguses viiside üleskirjutamine (EÜS) ja fonografeeringud Eesti rahvalaulude liigituse alused Elavas kasutuses („esimene elu“)
erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks Morfoloogia- uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme , nende moodustamis ja liitmist sõnadeks Leksikoloogia- uurib sõnavara Süntaks- uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalausteks , lausteks ja liitlausteks Tekstilingvistika- keeleteaduse suund , mille uurimis objektiks on terviktekstid TÄHENDUSE ALUSEL Semantika-uurib keelelisi tähendusi Pragmaatika- võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti Keeleteaduse meetodid • Lingvisti • Andmete kogumine:- • Andmete töötlemine: keelepädevus salvestus, - kvalitatiivsed - litereerimine,- meetodid,
andmeid, mis on olulised organisatsiooni töö ja selle juhtimise jaoks. Struktureeritud andmed hoitakse kirjetena (record) – omavahel seotud väljade (field) kogumid, mis iseloomustavad organisatsiooni tegutsemise objekti (business object) või tegevust Informatsiooni loomine toimub väljade pealt päringute tegemisega (n: anna kõik nimekirjas olevate tudengite andmed, kelle perekonnanime esitäht on „A―) Struktureerimata andmed on terviktekstid, pildid jne. Informatsiooni loomine toimub läbi märksõnade järgi otsimise (n: otsi tekstist sõna „aga―) 46. Andmebaasi mõiste- Andmebaasi näol on tegemist infovajaduste rahuldamiseks põhilise andmeallikaga. Andmebaas on ettevõtte tegutsemise seisundit esitavate struktureeritud andmete kogum, mis kajastab ettevõtte ja tema toimimise hetkeseisu (kõige värskemaid andmeid). Andmebaasis hoitakse erinevat tüüpi fakte esitatuna vastavalt andmebaasi
Vabariigi Valitsuse õigusaktid /Riigi Teataja I osas avaldatakse: 1) esimeses jaos - rahvahääletusel vastuvõetud ning Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadused ja rahvahääletuse otsused riigielu küsimustes, rahvahääletusele pandud seaduseelnõud ja muud otsuste eelnõud riigielu küsimustes, Riigikogus vastuvõetud ning Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadused, nende terviktekstid ja Vabariigi Presidendi seadlused; 2) teises jaos - Riigikogu otsused, avaldused, deklaratsioonid ja pöördumised; 3) kolmandas jaos - Vabariigi Valitsuse määrused ja nende terviktekstid; 4) neljandas jaos Vabariigi Valimiskomisjoni teadaanded rahvahääletuse tulemuste ning Vabariigi Valimiskomisjoni otsused Vabariigi Presidendi, Riigikogu, Riigikogu juhatuse ja Euroopa Parlamendi
lastelaulud ... (Kihnu lauik Liis Alas) Lauldes sai öelda asju, mida näost näkku ütlema ei mindud (nt. ,,Tões ja õiguses" on näide Andrese ja Mari abielu kohta) Regilaulu üleskirjutised: II aastatatuhat: - 12.-16. saj. teated laulmisest, mõned tekstikatked - 17. sajand esimesed teadaolevad laulu terviktekstid (1660. aastail, 1680 käsikirjas, 1695. trükituna Ch. Kelchi kroonikas) - 18. sajand (1770ndail aastail) A. W. Hupeli saadetised Herderile (alla 10 teksti) - 19. sajand: Neus, Knüpffer (ligi 600-700); Veske, Hurt (Riia kongressil esitatud aruandes 40500 laulu) Regilaulu stiil: - Tekstitasandil o Muusika o Sõnad o Esitus - Mõttetasandil o Teemad ja züseed o Laulud seotus esituskontekstiga
Sajandil: o Esituse, muusika ja sõnade seotus (laul sünnib lauldes); o Laul ( ja selle juurde kuuluv) õpitakse pärimusrühma liikmena lauldes; o Eripärane kasutusviis ja esitustava; o Laulude seotus muude valdkondadega (mütoloogia, usund, kombestik). Eesti rahavalulu üleskirjutused Sellest ajast peale, kui on kirjalikke andmeid eesti ajaloost,on ka lauldud. 16ndalt sajandil on kirjeldatud laulude monotoonsust. Esimesed rahvalaulude terviktekstid on säilinug 17nda sajandi teisest poolest Holsteini käsikirjast. 19. Sajandil oli Mihkel Veseke esimene doktorikraadiga lingvist, kes tundis huvi rahavalaulud vastu. 20nda sajandi algusest hakati kirjutama üles ka viise. www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/ Rahavalaulude liigituse alused Elavas kasutused (,,esimene elu") o Kasutusvaldkonna aluselt (nt kiigelaulud, pulmalaulud, vastlalaulud, mängulaulud); NB! Laulude funktsioon võis ja ajooksul muutuda!!!
Regilaulu ajalooline kontekst vana rahvalaulu tekkeaega ei ole võimalik määratleda, üleminek toimus 19. sajandi II poolel. Regilaul võis tekkida 1000..2000 a eKr. Esimesed regilaulutekstid pärit 1660. aastatest. 1695. aastal ilmus Christian Kelchi(?) kroonika. 18. sajandil kirjutas laule üles Hupel ja saatis neid Herderile. ,,Nõelamängu laul" esimene teadaolev regilaulu tekst 1680. aastatel. 1990ndatel avastati 3 regilauluteksti, mis pärit 1660ndatest. Seega laulude terviktekstid pärinevad 17. sajandist. Praegu umbes 200 000 teksti. Elustiili muutudes hakkavad kaduma tekstid, mis teatud perioodidel olid autoriteetsed. Uuem rahvalaul kujunes välja Euroopa (eelkõige saksa, aga ka rootsi, soome ja slaavi) muusikast. Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega. Maaharimisega laulud seotud sest praeguste allikate hulgas on maaharimise teema kõige laialdasem. Paikseteks jäädi ~20004000 e.Kr
edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ja tajumist (äratundmist). Teema: semantiline roll, millega viidatakse esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Tekst: keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess Tekstilingvistika: keeleteaduse suund, mille uurimisobjektiks on terviktekstid Teoreetiline keeleteadus: tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Tsirkumfiks: tüve ümber (nii ette kui lõppu) liituv morfeem, mille mõlemad osad on vajalikud ühe tähenduse edasi andmiseks (nt sks k ge+mach+t) Tüpoloogiline liigitus: jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi. Ühildumine: nähtus, mille puhul verbile lisandub marker, mis märgib, kumb
tähenduses. Diskursuse liigid on nt argivestlus, väitlus, jutustus ja ametlik kõne- kõigil neil liikidel on iseloomulikud tunnused. Diskursuseanalüüsi üks peamisi eesmärke on klassifitseerida diskursusi ja leida diskursuse osi markeerivaid diskursusemarkereid; nt nonäitab tavaliselt vooru või teema algust. Diskursuseanalüüsi meetoditega on uuritud näiteks õpetaja ja õpilaste suhtlust klassiruumis õppeprotsessi käigus. Tekstilingvistika uurimisobjektiks on terviktekstid. 85. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Semantika ja pragmaatika on tähenduseõpetused. Mida X-ga öelda võib ? Kõneakt suulise suhtlemisprotsess , kõneleja rääkides sooritab selle. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. 1) mõte, mõistestamine, keelendamine e sõnastamine 2) sõnumi tootmine, artikulatoorne tegevus, väljaütlemine
selle juhtimise jaoks Struktureeritud andmed hoitakse kirjetena (record) omavahel seotud väljade (field) kogumid, mis iseloomustavad organisatsiooni tegutsemise objekti (business object) või tegevust Informatsiooni loomine toimub väljade pealt päringute tegemisega (n: anna kõik nimekirjas olevate tudengite andmed, kelle perekonnanime esitäht on ,,A") Struktureerimata andmed on terviktekstid, pildid jne. Informatsiooni loomine toimub läbi märksõnade järgi otsimise (n: otsi tekstist sõna ,,aga") Andmehoidlatüüpide kasutus rakendussüsteemides Andmebaas (database) Infosüsteemi "tuum", milles organiseeritakse infosüsteemis kasutatavad andmed. Andmebaasi näol on tegemist infovajaduste rahuldamiseks põhilise andmeallikaga Andmebaasis on organisatsiooni seisundit esitavate struktureeritud andmete kogum, mis kajastab
peaaegu kogu see jutt ei käsitle mitte suhteid, vaid siin tuletab minategelane meelde ühe loo ja üritatakse seda lugu tõlgendada või selles loos olnud olulisi elemente seostades aru saada, mis kadunud mehega juhtus. Siin toimub mingite märkide või ennekõike mingite lausungite, sõnade tõlgendamine, nendest aru saamine. Need ehlvesti tegelased paljuski tegelevad mingite religioossete, filosoofiliste või esoteeriliste tekstide dekodeerimisega. Need ei pruugi olla üksnes konkreetsed terviktekstid, vaid ka numbrikombinatsioonid, juhuslikud sõnad prügikastilt, teleka puldi nupud jne., mida tõlgendama hakatakse. Tõde võib varjata ennast ülimalt argistes märkides, numbrites, märkides vms. Selle tõlgendamise pärast on nendes tekstides kasutusel olevate teiste tekstidena olulised kas nt Piibel või mingid muud religioossed või ka filosoofilised tekstid ja arutlused. Nendest lähtuvalt püütakse tuvastada selle sõnumi tegelikku tähendust.
Valitsuse korraldused ning võidakse teha kättesaadavaks muu oluline teave (nt eelnõude 201 seletuskirjad). Riigi Teatajas on kättesaadav enamik akte alates 1990. aastast. Alates 2002. aasta 1. juunist on Riigi Teatajas avaldatud seaduste, Vabariigi Presidendi seadluste, valitsuse määruste ja korralduste, ministrite määruste, Eesti Panga presidendi määruste ja Vabariigi Valimiskomisjoni määruste ametlikud terviktekstid. 2010. aasta 1. juunist avaldatakse Riigikogu otsuste terviktekste ja 2011. aasta lõpust kohalike omavalitsuste määruste terviktekste. Nende õigusaktide igakordse muutmise korral koostatakse muudatusi sisaldav terviktekst ja avaldatakse muutva aktiga samal ajal koos teabega selle kehtivusaja kohta. Terviktekste võib vaadata mis tahes kuupäeva kehtivuse seisuga. Samuti on juurdepääs kõnealuste õigusaktide võimalikele tulevikuredaktsioonidele. Tervikteksti iga redaktsioon on
annaabi.ee 
