Meteoor mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Meteoor - Maa atmosfääri sattunud taevakeha, ilmuvad tihedalt, atmosfääris põleb või aurustub, väikse massiga Meteoriit-suur meteoor, mis ei aurustu atmosfääris täielikult ja jõuab maale, koonevad rauast, tekivad kraatrid • Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest, tekkiva tähe (prototähe) kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur.

Astronoomia

Meteoorid – väiksem ringilendav praht, mis Maa atmosfääri sattudes ära põleb ( nn. “langevad tähed” ) 28.mis on meteoriit suurem meteoor, mis ei jõua atmosfääris ära põleda ja osa temast jõuab maapinnale 29.mis on komeet Komeet on väike taevakeha, mis koosneb tolmust, jääst, kivikestest ja külmunud gaasist.

Astronoomia

Meteoore on palju, tehke ajamärgid iga veerandi tunni järel üksikasjad kõigi nähtud meteooride kohta (vt. punkt 5.4) vaatevälja keskpunkt; märkige selle otsetõus ja kääne 10° täpsusega või jätke meelde sealne tähtkuju või tuntud täht -- koordinaadid leiate siis hiljem tähekaartide abil.

Metooridid

Meteoorid – väiksem ringilendav praht, mis Maa atmosfääri sattudes ära põleb - see võimaldab määrata ka taevakehade massi ( nn. “langevad tähed” ) - meteoriit – suurem meteoor, mis ei jõua atmosfääris ära põleda ja osa temast 6. Päikesesüsteemi koostis jõuab maapinnale

Astronoomia konspekt 12. klassile

Meteoorid - Kui osa komeeditolmust satub Maa lähedale, mõjub sellele Maa külgetõmbejõud. Seetõttu siseneb tolm atmosfääri väga suure kiirusega ning põleb ära. Meie nimetame neil langevateks tähtedeks ehk lendtähtedeks, kuigi neil pole tähtedega mitte midagi tegemist.

Metooridid

Meteoorkeha - on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mille suurus ulatub liivatera suurusest piljardikuuli suuruseni, tekivad komeetide tuumade lagunemisel, atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.

Kosmoloogia

Meteoorkeha kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s. Üksikud väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit meteoorid on suurema liikumiskiirusega. Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine sageli plahvatuslikult.

Meteoorid

Meteoor – tahke suure tihedusega ebakorrapärase kujuga keha, mis pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt või teistest süsteemidest ning mille liikumistrajektoor on põhjustatud Päikese tõmbejõust ja taevakeha enda impulsist.

9. klassi füüsika kontrolltöö

Meteoor on õigemini nähtus, mis tekib nn meteoorkeha tungimisel Maa atmosfääri väga suure kiirusega. Tavaliselt on meteoorkehad väga väikesed kivi- või raudterad, mis atmosfääri sattudes kas aurustuvad või ära põlevad.

Päikesesüsteemi koostis.

Meteoorid on atmosfääris lõpuni põlenud taevakehad veepiiskadest koos jääkristallide ja lumehelvestega, annavad sademeid nõrga Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam vihma või lumena.

Keskkonnafüüsika arvestuse spikker

Meteoor - meteoorkeha mis on sattunud Maa atmosfääri(võib meteoriidina Maale langeda) 5. Kepleri I seadus- on planeedid liiguvad ümber Päikese mõõda ellipsikujulist trajektori ,mille ühes fookuses on Päike.

Keskkonnafüüsika

Meteoori kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s. Üksikud väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit meteoorid on suurema liikumiskiirusega.

Päikesesüsteem ja selle väikekehad

Meteoorkeha kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s. Üksikud väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit meteoorid on suurema liikumiskiirusega.

Päikesesüsteemi väikekehad

Meteoorid on eredad välgatused öises taevas, mida me kutsume “langevateks tähtedeks”. Meteoor pole tegelikult muud, kui Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi.

Keskkonnafüüsika kodamisküsimuste vastused.

Meteoor on Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Maa atmosfääri sattudes süttivad nad põlema, sest hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid osutavad on suur.

Astronoomia konspekt

Meteooriidid meteoriitideks nimetatakse vaikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfaaris kuumenevad kovasti. Selle tagajarjel tekib hooguv tulekera – boliid, millega kaasneb looklaine.

Füüsika eksam

Meteoorid ehk “langevad tähed ”või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad.

Päikesesüsteemi tekkimine

Meteoorkeha on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.

Nimetu

Meteoorkehad - planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.

FÜÜSIKA RIIGIEKSAM: MÕISTED

Meteoorid on peamiselt asteroidide vööst pärit kosmiline „prügi“, mis sattudes Maa raskusvälja tõttu Maa atmosfääri kuumeneb ja süttib.

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

Meteoorid on eredad välgatused öises taevas, mida me kutsume "langevateks tähtedeks". Kui näed sellist "tähesadu", anna sellest teada.

Metooridid

Meteoor on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks.

Päikesesüsteemi väikekehad

Meteoorkehad – tahked raua-, jää- või kivitükikesed, mis justkui hakkaksid taevas alla kukkuma, kuid siis kustuvad.

Astronoomia

Meteoorkehad on kehad,mille läbimõõt on 10–5 kuni 104 meetrit, väiksemad osakesed moodustavad kosmilise tolmu.

Nimetu

Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake ehk nn langev täht.

Päikesesüsteemi väikekehad

Meteooriidid - tahked kehad, mis atmosfääri sattudes ei põle täielikult ja kangevad Maale, tekitades kraatreid.

Astronoomia

Meteoor ehk "langev täht" on kosmiline ainekübe, mis Maa atmosfääri tungides kuumeneb ja ära põleb.

Füüsika valemid mõisted

Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest.

Nimetu

Meteoor – rahvakeeles langev täht – on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud

Kosmoloogia

Meteoore ehk „langevaid tähti“ on selge taeva korral võimalik märgata peaaegu igal öösel.

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

Meteoorkeha kiirus on suur. Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on selge ilm ja piisavalt kannatust.

Gosmoloogia kt

Meteoorkehad on vähimad ümber Päikese tiirlevad taevakehad – tolmukübemed ja jääkristallid.

Konspekt Päikesesüsteemist ja selle tekkimisest

Meteoor - nähtus mis tekib nn meteoorkeha tungimisel maa atmosfääri väga suure kiirusega.

Astronoomia konspekt

Meteoorid - Kui osa komeeditolmust satub Maa lähedale, mõjub sellele Maa külgetõmbejõud.

Meteoorid

Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake.

12. klassi kordamisküsimused füüsikas

Meteoor - väike ainekilluke, mis Maa atmosfääri sattudes enamasti ära põleb.

Planeet Saturn

Meteoor – planetaarse ainese fragment, mis langeb põledes läbi atmosfääri

Geoloogia alused (täiendatud)

Meteoorkeha kiirus on suur. Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine sageli plahvatuslikult.

Kosmoloogia

Meteoorkehaks ehk meteooriks. Täppisteadlased teavad nii tähtede arvu kui asukohti.

Meteoorid ja meteoriidid

Meteoorid on eredad välgatused öises spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad.

Keskkonnafüüsika eksam

Meteoor - tahke tükk, mis satb Maa atmosfääri ja põleb seal täielikult.

Astronoomia

Meteoor on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-,

taevakehad

Meteoor - „langev täht“ e. taevakeha, mis jõuab Maa atmosfääri.

Kosmoloogia

Meteoorkehad – Tiirlevad ümber Päikese ellipsikujulistel orbiitidel.

FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA

Meteoorkehad - Komeetidega võrreldes on meteoorkehad imepisikesed.

Metooridid

Meteoor – ere välgatus öises taevas e langev täht.

Päikesesüsteem

Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune.

Päikesesüsteemi väikekehad

Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvatavad.

Meteoorid

Meteoorkeha - planeetide vahelises ruumis liikuv tahke keha

Keskkonnafüüsika

Meteoor – taevas ära põlev meteoorkeha

Keskkonnageoloogia

Meteoorid 100 - 120 kilomeetri kõrgusel.

Päikesesüsteemi tekkimine

Meteoorivoolu nimetatakse ka tähesajuks.

Päikesesüsteemi väikekehad

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

autoveoseadus on vastu võetud selleks et kaitsta transporditeenust osutavate vedajata, ostjate ja müüjate huve.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti