Päikesesüsteemi väikekehad (0)

Keskkool - Füüsika - Astronoomia ja astroloogia

1 Hindamata

Lõik failist

Päikesesüsteemi väikekehad

Päikesesüsteemi väikekehadeks on asteroidid , komeedid (ehk sabatähed), meteoorid ja meteoriidid .

Asteroidideks nimetatakse Maa-rühma planeetide sarnaseid, kuid mõõtmetelt oluliselt väiksemaid ebakorrapärase kujuga taevakehi. Asteroidide orbiidid on enamasti ringikujulised ja ekliptika tasandis, kuigi leidub ka tasandist väljuvaid piklikke orbiite. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, sellest hoolimata leidub ka asteroide mille kulg lõikab Maa orbiiti. Asteroidide rohkuse ja ristuvate orbiitide tõttu eksisteerib kokkupõrkeid nii omavahel kui ka planeetide ning nende kaaslastega, enamik planeetide kaaslasi ongi täis erinevate väikekehadega toimunud kokkupõrgete tagajärjel tekkinud kraatreid.

Komeedid on taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiididst ja orgaanilistest ning anorgaanilistest lisanditest. Komeet koosneb tuumast, peast ja sabast, maalt on vaadeldav ainult komeedi saba, mis tekib Päikese valgusrõhu toimel. Sabasid on komeetidel reeglina 2, ioonsaba mis koosneb laetud osakestest , mille suund on Päikesest eemale ning tolmusaba, mis koosneb raskematest osakestest ja mille suunda Päike vähem mõjutab. Enamik komeete liiguvad ebakorrapäraselt (kõikmõeldavad erinevad tasandid ja suunad) ja ilmuvad taevaruumi ootamatult, perioodilisi komeete on teada mõnikümmend. Komeetide orbiidid on väga piklikud ja nad arvatakse olevat pärit Päikesesüsteemi äärealadelt.

Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake ehk nn langev täht.

Meteoriit on maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha.

Maale langenud meteoriitide suuremad ja tuntumad kraatrid on Chicxulub Mehhikos, Acraman Austraalias, Sudburi kraater, Manicougani ja Clearwateri kraatrid Kanadas, Kara -kuli järv Tadžikistanis, Vredefort Lõuna-Aafrika vabariigis ja Popigai Siberis. Euroopa suurimad on Boltõš Ukrainas, Dellen Rootsis, lisaks sellele on tuntud veel ka Kaali järv Saaremaal.

Meteoriidid koosnevad üle 90% ulatuses rauast, hapnikust, ränist ja mangaanist. Lisaks eelpoolnimetatud elementidele leidub neis ka niklit , väävlit, alumiiniumi, kaltsiumi. Meteoriitidest on leitud mineraale šreibersiiti ja olhamiiti, mis on Maal tundmatud. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud, kivi ja segameteoriitideks.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

lühiuurimus Päikesesüsteemi väikekehade teemal.

päikesesüsteem väikekehad kuud meteoriit komeet

Sarnased õppematerjalid

doc

Päikesesüsteemi väikekehad.

Asteroidi langemine tiheda asustatusega piirkonda tähendaks miljonite inimeste hukkumist ja tõsist ohtu elukeskkonnale Maal; seetõttu jälgitakse väikeplaneetide liikumist erilise hoolega; Maad ohustada võivad objektid on kõik arvel ja nende orbiite kontrollitakse pidevalt. Ootamatult ilmuva asteroidi leidmiseks kasutatakse lisaks tavalistele teleskoobivaatlustele ka radarsüsteeme. 3. Mis on komeet? Komeedi ehitus. Kirjelda tema liikumist. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub

Füüsika

doc

Päikesesüsteemi väikekehade referaat

SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks Päikesesüsteemi väikekehad, kuna antud teema tundus huvitav ja müstiline. Palju on räägitud Kaali meteoriidikraatrist ja meteoriitidest, komeetidest ja asteroididest, mis võivad Maad tabada. Otsustasin lähemalt uurida: · mida need väikekehad endast kujutavad; · millest nad koosnevad; · kus kohas nad asetsevad; · kuidas nad on tekkinud; · millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest.

Füüsika

doc

taevakehad

Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide liikumiskiiruseks võib keskmiselt hinnata 21 km/s. Asteroididel on oma kindlad orbiidid. Mõned neist nagu Apollo riivab ka Maa orbiiti. Palju asteroide asetseb aga Marsi ümber, kus on suur asteroidide vöö. Soome teadlaste sõnul liiguvad asteroidid osaliselt päikesekiirguse mõjust sõltuvalt. See muudabki vahel nende orbiite. 3. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub

Astronoomia

doc

Päikesesüsteemi väikekehade ülevaade

1. Nimeta Päikesesüsteemi väikekehad. Asteroidid, komeedid, meteoorid, meteoriidid. 2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidid on Päikesesüsteemi väikekehad, mis on kujult ebakorrapärased ja tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. 3. Mis on komeet

Füüsika

doc

Nimetu

Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks.Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks. Seega kuuluvad asteroidid Päikesesüsteemi ürgsete kehade hulka, mistõttu nende uurimine aitab aru saada ka planeetide tekkimisest.[ 1 ] H. Raudsaare raamatus "Pilk tähistaevale" on asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi: · tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest · tekkinud üheaegselt komeetidega · tekkinud komeetidest - asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad · tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel 4 Pilt 2

Füüsika

doc

Päikesesüsteemi väikekehad

....................................................lk 13 5. Kokkuvõte....................................................................................lk 14 6. Kasutatud kirjandus........................................................................lk 15 2 1. Sissejuhatus Järgnevas referaadis uurin ma rohkemat Päikesesüsteemi väikekehade kohta. Väikekehasid on mitmeid ja kõik need on omamoodi ohtlikud Maale. Kõik need väikekehad on minevikus põhjustanud ohtu ja võivad teha seda ka tulevikus tabades Maad. Tehes seda referaati, uurin ma välja kuivõrd ohtlikud on Päikesesüsteemi väikekehad ohtlikud Maale 3 2. Asteroidid 2.1 Mis on asteroidid?

Füüsika

doc

Päikesesüsteemi väikekehad

kõigist avastatud väikeplaneetidest. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Suure asteroidide vöö sees tuntakse ka suhteliselt tühje alasid, näiteks Kirkwoodi augud. Neljas ala jääb teisele poole Jupiteri ja seda nimetatakse Kuiperi vööks. Sealt arvatakse pärinevat lühiperioodilised komeedid. Neid tuntakse ka Kentauride nime all. Nende koostis sarnaneb rohkem komeetidele või Kuiperi vöö objektidele. 2. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, millest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub

Füüsika

odt

Päikesesüsteem ja selle väikekehad

...................................................................................7 6.Kasutatud kirjandus...........................................................................................................................8 PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel. (http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem) Meie Päikesesüsteem asub galaktikas nimega Linnutee. Selle keskmes asub Päike ja selle ümber tiirlevad planeedid. Päike tekkis umbes 6 miljardit aastat tagasi ja tema eluiga ennustatakse veel 4 – 5 miljardile aastale. Päike on hõõguv gaasikera massiga 1030 kg, mis on ca 300 000 korda Maa massist suurem. Päike on tüüpiline täht, nagu kõik öötaevas nähtavad tähed. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa planeeti. Päikese poolt loetuna on need: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun

Astronoomia ja astroloogia

Rohkem sarnaseid