TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond AÜSR2 TERVISHOIU SOTSIAALTÖÖ TERMINAALSELT HAIGETE INIMESTEGA Referaat Juhendaja: Pärnu 2016 SISSEJUHATUS Tänapäeval tuleb tervishoius järjest rohkem kokku puutuda inimestega, kes on teadlikud neile määratud elupäevade arvust. Mõned neist on terminaalselt haiged, kes kannatavad pikaajalise surmaga lõppeva haiguse käes ja kannatavad pikalt nii oma haiguse kui ka teadmisega, et nende elu on lõppemas. Mõned aga saavad diagnoosi oma elu viimasel hetkel ega pea kaua kannatama. Siiski on mõlemal juhul kliendil ja tema perel vaja nõustamist ja inimest, kes aitaks leida vastused nende küsimustele ja pakuks erinevaid võimalusi lisatoe saamiseks. Surma ootav inimene on tavaliselt hirmul või lausa šokiseisundis. Nende mõttelaad muutub ja
Kapsel koosneb peamiselt lämmastikku sisaldavatest polüsahhariididest. Kapsel kaitseb bakterit kuivamise ja teiste kahjulike välismõjude eest. 12. Eosed ja sporogenees Osa baktereid moodustavad pärast vegetatsioonitsüklit eoseid. Et eosed paiknevad raku sees siis nim. neid endospoorideks. Eose kuju on kas ümar, ovaalne või veidi välja venitatud, peaaegu kepikujuline. Eos võib batsillis paikneda ekvatoriaalselt raku keskosas, terminaalselt raku otstes, subterminaalselt raku keskosa ja otste vahel. Bakterite kasv ja paljunemine Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuanite süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine- pärast seda on rakus kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks umbes ühesuurust tütarrakku. Kumbki neist
Kuninganna moodustab munarakke meiootiliselt, spermid isastel tekivad mitootiliselt. Mõisted 4: - Rakutsükkel - raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni - Meioos - rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust (diploidsest somaatilisest rakust) tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. - Mitoos - on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt - Terminaalselt diferentseerunud rakud (näiteid) - terminaalselt e. lõplikult diferentseerunud rakud: erütrotsüüdid, epiteeli rakud, närvirakud, südamelihase- ja skeletilihase rakud, silma läätse rakud - Apoptoos - programmeeritud rakusurm - Kääv - jagunevas rakus moodustuv valguniidikeste kogum, mille abil kromosoomid lahknevad tütarrakkudesse - Multipolaarne mitoosikääv - kus kromosoomid lahknevad juhuslikult 3-4 tütarraku vahel
ühine epitoop immuniseerimise antigeeniga või sellel antigeenil on ehituselt sarnane epitoop immuniseeriv antigeeniga Antigeen- antikeha vastasmõju Organismi satub võõrkeha, mille küljes on antigeen. Võõrantigeeni toimel asub organismis kiiresti paljunema üks konkreetne B-lümfotsüüt, tekitades klonaalse rakupopulatsiooni. Selliseid B-lümfotsüüte, mis on asunud antikehi sekreteerima, nimetatakse ka plasmarakkudeks. Need on terminaalselt diferentseerunud rakud (täiskasvanud rakud, ei arene enam edasi) ja nende eluiga pole pikk. Kui organismist see antigeen kaob, siis kaovad ka antikehi tootnud B-rakud. Kuid siiski, väike osa nendest rakkudest jääb pikaealisteks nn. mälurakkudeks. Nende funktsioon seisneb selles, et kui organism hiljem kohtab samasugust antigeeni, siis tekib immuunvastus sellele palju kiiremini ja efektiivsemalt. Sellega seletatakse ka seda, miks osasid haigusi põetakse ainult
organiseerituse loomine ruumis ja ajas). Rakkude arengupotentside ahenemine. Totipotentsed rakud võivad areneda organismi kõikides rakutüüpideks (sügoot ja moorula). Pluripotentsed rakud võivad areneda kõikides kolme lootelehe (ektoderm, endoderm ja mesoderm) rakkudeks (embrüonaalsed tüvirakkud). Multipotentsed rakudarenevd paljudeks piiratud rakutüüpideks. Oligopotented rakud arneevad mõneks rakutüübiks (eellasrakud). Terminaalselt diferentseerunud rakud on täiskasvanud spetsialiseerunud rakud ei arene enam edasi. Täiskasvanud rakkudes ja kudedes on multipotentsed tüvirakkud mis osalevad kudede uuenemises ja regeneratsioonis. Igal arengu etappil on rakk piiratud valikute ees. Rakk võib olla osaliselt determineeritud, mis areneb valitud suunas sõltumata keskkonnamuutustest. Rakkude arengupotentside ahenemine on pöördumatu. Seda määravad rakutüübide omased epigeneetilised muutused.
Enne tuleks lineariseerida. Lisaks GFP-le peavad olema antibiootikumide resistentsusgeenid- nii saab rakke ära tunda. · Kas saab transfekteerida ka lineaarset DNA molekuli? Saab, aga see on juhuslik ja väikese efektiivsusega. · Lisaks GFP-le teised liitvalgu tag'id His-tag- 6-8 his jääki Flag-tag GST-tag Kordamisküsimused 2.prax: · Mida nimetatakse diferentseerumiseks? Mis on raku arengupuu ja kus selles asuvad terminaalselt diferentseerunud rakud? Diferentseerumine tähendab geenide valikulist ekspressiooni. Ühe organismi kõik rakud, vaatamata nende väga erinevale diferentseeritusele, omavad ühesugust genoomi (eranditeks on erütrotsüüdid, B-lümfotsüüdid). Rakkude diferentseerumise käigus muutub geenide ekspressiooni tase ja muster (ka splaising). Diferentseerunud rakud sisaldavad sama genoomi, nende proteoom aga on erinev. Seetõttu erinevad need rakud
Erandeid on ka. Näiteks Metabacterium polyspora rakus moodustub 4-9 endospoori. Anaerobacter'i rakus on leitud kuni 5 endospoori. Tsüst puhkevorm, võimaldab bakterirakul üle elada halbu keskkonnatingimusi. Tsüste moodustavad: o Müksobakterid o Spiroheedid o Azotobacter o Riketsiatel Eksospoorid moodustuvad vegetatiivsetest rakkudest nöördumise teel. Esinevad punguvatel bakteritel. On termoresistentsed. Endospooride paiknemine rakus: Terminaalselt ja paisutab rakku (plektridiaalne spoor). Clostridium tetani. Terminaalselt ja ei paisuta rakku (batsillaarne spoor). B. megaterium, B. cereus, B. mycoides, B. subtilis. Tsentraalselt ja paisutab rakku (klostridiaalne spoor). B. polymyxa, B. macerans. Külgmiselt. B. laterosporus. Endospoori omadused: 1. Endospoor on väga termoresistentne. Termoresistentsus tuleneb spoori väga väikesest veesisaldusest ja temas sisalduvast dipikoliinhappest. Spooride hävitamiseks tuleb
Neid kohastumusi nimetatakse modulatsioonideks. Mehhanismid, mis tagavad diferentseerunud rakkude õige hulga koes. 1. Asendamatute rakkude olemasolu-närvirakud, südame lihasrakud, kõrva kuulmisretseptorrakud ja silma läätse rakud. 24 2. Uuenemine tüvirakkude abil. Tüvirakud ei ole terminaalselt diferentseerunud, nad võivad piiramatult jaguneda ning säilitada ise oma populatsiooni. Tüviraku all mõistetakse selliseid rakke mis: ei ole ise terminaalselt diferentseerunud võivad piiramatult jaguneda (vähemalt organismi eluea jooksul) säilitavad ise oma populatsiooni, s.t. jagunemisel tekkinud tütarrakkudest osa jääb edasi tüvirakkudeks, osa aga alustab lõplikule diferentseerumisele viivat rada.
o Spooride säilumine: Võivad säiluda väga kaua, kui on kaitstud kiirguse eest · Vanimad idandatud spoorid - 250 milj aastat vanad spoorid leiti New Mexico kõrbest 800 m sügavuselt endise ookeani alalt väljakaevatud soolakristallidest o Sporulatsiooni indutseerivad: Ebasoodsad keskkonnatingimused Mg Kultiveerimine mulla- ja kartuliagaril o Paiknevad rakus: Keskel (tsentraalselt) Otsas (terminaalselt) Otsa lähedal (subterminaalselt) Külgmiselt (lateraalselt) o Spoor võib ka rakku paisutada o Arhed ei moodusta endospoore · Eksospoorid o Moodustuvad vegetatiivsest rakust nöördumise teel o Esinevad punguvatel bakteritel o On termoresistentsed Mikroorganismi paljunemine · Enamik baktereid paljuneb pooldumise teel · Tekkivad tütarrakud on identsed · Enne poolnudmist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbki tütarrakk saab sellest koopia
Lag e stardifaas, ekponentsiaalne kasv e logaritmiline faas, aeglustumise faas, statsionaarne faas. 48. Sporogeensete bakterite perekonnad Bacillus Sporolactobacillus Thermoactinomyces Desulfotomaculum Clostridium Sporomusa Propionispora vibrioides Sporohalobacter Anaerobacter Heliobacterium, Heliophilum Syntrophospora Sporosarcina 49.Spoori võimalikud asukohad bakterirakus? (terminaalne, külgmine...) Endospoorid võivad rakus paikneda rakuk keskel (tsentraalselt), otsas (terminaalselt), otsa lähedal (subterminaalselt) või külgmiselt (lateraalselt). Nad võivad rakku paisutada või mitte. Need spoori painemise moodused on kõiks geneetiliselt määratletud ja neid kasutatakse ka bakterite määramistunnustena. Bacillus thuringensis'el moodustuvad lisaks endospooridele ka valgulised kristallilised parasporaalkehad (kollane joonis, variant 2), millel on insektitsiidsed omadused nad on mürgised putukate vastsetele. 50
Kapsel koosneb peamiselt lämmastikku sisaldavatest polüsahhariididest. Kapsel kaitseb bakterit kuivamise ja teiste kahjulike välismõjude eest. 12. Eosed Osa baktereid moodustavad pärast vegetatsioonitsüklit eoseid. Et eosed paiknevad raku sees siis nim. neid endospoorideks. Eose kuju on kas ümar, ovaalne või veidi välja venitatud, peaaegu kepikujuline. Eos võib batsillis paikneda ekvatoriaalselt raku keskosas, terminaalselt raku otstes, subterminaalselt raku keskosa ja otste vahel. 14. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused Taimed -autotroofsed organismid -olemas plastiidid (koroplastid) - rakukest koosneb tselulloosist loomad - rakukest puudub - heterotroofse toitumisega organismid - hulkraksed päristuumsed organismid protistid - tavaliselt üherakkulised organismid (puudub liitsruktuur)
Veri– transpordib hapniku, toitained, gaase jne, immuunsüstemmi rakke jne Lümfikude – transpordib lümfi Sidekude: toetab struktuure (kõhr kõrvas),täidab vahemiku lihaste vahel, nahaalusel rasval – pehmendav toime löökidele jms Sidekoe liigid: kohev sidekude, rasvkude, kõhrkude, luukude, (veres vereplasma). Kudede uuenemine: rakkude jagunemine, suremine (apoptoos), tüvirakud, diferentseerumine. Hulkraksetes organismides on spetsialiseerunud ehk terminaalselt (lõplikult) diferentseerunud rakud (nt neuronid, nahapinna rakud) sageli jagunemisvõime kaotanud. Kude uuendatakse tänu tüvirakkudele (stem cells), mis jagunevad assümeetriliselt – st üks tütarrakk kahest suudab edasi jaguneda, kuid teine tütarrakk asub diferetsneeruma ehk eristuma, omandades antud rakutüübile spetsiifilsied tunnused (kuju, funkstsiooni jne). Vanad rakud surevad programmeeritud rakusurma ehk apoptoosi käigus.
Kapsel koosneb peamiselt lämmastikku sisaldavatest polüsahhariididest. Kapsel kaitseb bakterit kuivamise ja teiste kahjulike välismõjude eest. 12. Eosed Osa baktereid moodustavad pärast vegetatsioonitsüklit eoseid. Et eosed paiknevad raku sees siis nim. neid endospoorideks. Eose kuju on kas ümar, ovaalne või veidi välja venitatud, peaaegu kepikujuline. Eos võib batsillis paikneda ekvatoriaalselt raku keskosas, terminaalselt raku otstes, subterminaalselt raku keskosa ja otste vahel. 14. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused · Taimed -autotroofsed organismid -olemas plastiidid (koroplastid) - rakukest koosneb tselulloosist · loomad - rakukest puudub - heterotroofse toitumisega organismid - hulkraksed päristuumsed organismid · protistid
Rakkude jagunemine : oluline osa on tsentrosoomil. See koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Igas loomarakus vaid üks mikrotuubul, mis oaikneb rakutuuma lähedal. Raku jagunemisel lähtuvad neist kääviniidid, mis osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. Hulkraksetes organismides on spetsialiseerunud ehk TERMINAALSELT (lõplikult) DIFERENTSEERUNUD rakud (nt neuronid, nahapinna rakud) sageli jagunemisvõime kaotanud. Kude uuendatakse tänu TÜVIRAKKUDELE (stem cells), mis jagunevad assümeetriliselt – st üks tütarrakk kahest suudab edasi jaguneda, kuid teine tütarrakk asub diferetsneeruma ehk eristuma, omandades antud rakutüübile spetsiifilsied tunnused (kuju, funkstsiooni jne). VANAD RAKUD surevad programmeeritud rakusurma ehk APOPTOOSI käigus.
Rakkude jagunemine : oluline osa on tsentrosoomil. See koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Igas loomarakus vaid üks mikrotuubul, mis oaikneb rakutuuma lähedal. Raku jagunemisel lähtuvad neist kääviniidid, mis osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. Hulkraksetes organismides on spetsialiseerunud ehk TERMINAALSELT (lõplikult) DIFERENTSEERUNUD rakud (nt neuronid, nahapinna rakud) sageli jagunemisvõime kaotanud. Kude uuendatakse tänu TÜVIRAKKUDELE (stem cells), mis jagunevad assümeetriliselt st üks tütarrakk kahest suudab edasi jaguneda, kuid teine tütarrakk asub diferetsneeruma ehk eristuma, omandades antud rakutüübile spetsiifilsied tunnused (kuju, funkstsiooni jne). VANAD RAKUD surevad programmeeritud rakusurma ehk APOPTOOSI käigus.
Clostridium Pulkbakter Sporolactobacillus Pulkbakter Sporomusa Pulkbakter Desulfotomaculum Pulkbakter Proprionispora Spirill Sporosarcina Kokk Thermoactinomyces: aktinobakter, moodustab termoresistentseid endospoore. Endospooride paiknemine rakus 1. Terminaalselt ja paisutab rakku (plektridiaalne spoor). Clostridium tetani. 2. Terminaalselt ja ei paisuta rakku (batsillaarne spoor). B. megaterium, B. cereus, B. mycoides, B. subtilis. 3. Tsentraalselt ja paisutab rakku (klostridiaalne spoor). B. polymyxa, B. macerans. 4. Külgmiselt. B. laterosporus. Sporosarcina. Erandlik sporogeensete bakterite seas, sest rakud on mitte pulgad, vaid kokid. Rakud on paaris, tetraadide või pakenditena. Rakul enamasti 1 vibur. Ümarad endospoorid. Aeroobsed
korral. Asendamatud rakud tekivad kindlal hulgal organismi embrüonaalses eas ning säilivad kogu organismi eluea jooksul. Need rakud ei jagune enam mitte kunagi ja neid ei saa ka asendada hävimise korral. Selliseid rakke pole väga palju -närvirakud, südamelihase rakud, kõrva kuulmisretseptorid ja silma läätse rakud. Antud rakud on väga pika elueaga ning peavad olema hästi kaitstud keskkonnas. Tüviraku all mõistetakse selliseid rakke, mis ei ole ise terminaalselt diferentseerunud, võivad piiramatult jaguneda (vähemalt organismi eluea jooksul) ning säilitavad ise oma populatsiooni, s.t. jagunemisel tekkinud tütarrakkudest osa jääb edasi tüvirakkudeks, osa aga alustab lõplikule diferentseerumisele viivat rada. Uuenemine tüvirakkude abil - tüvirakke vajatakse seal, kus on pidev tarvidus diferentseerunud rakkude järele, mis ise ei ole jagunemisvõimelised. Kuigi tüvirakk on
Harilikult lüsiin, arginiin või leutsiin, mis sisaldavad 2H, 13C 15 või N aatomeid. Valgud lõigatakse peptiidideks ja peptiidid eraldatakse kromatograafiliselt. Kindla väärtusega m/z ioonide kvantitatiivne suhe näitab peptiidide ja seega ka valkude suhet. Trüpsiin lõikab valguahelat positiivselt laetud 3 AH (R, K) C-terminaalselt. LysC lõikab vaid lüsiini tagant. Kümotrüpsiin lõikab aromaatsete AH (F, Y, W) tagant. Kasutades massi märkega ühte neist AH-st, saab kindla massnihkega peptiide.pSILAC. Pulss märkimisega SILAC. Rakkudele lisatakse erineva märkega aminohappeid (söötmevahetus). Jälgitakse kahe või enama märkega peptiidide suhet LQC/MS abil. Võimaldab analüüsida paljude valkude sünteesi kineetikat samades rakkudes
korral. Asendamatud rakud tekivad kindlal hulgal organismi embrüonaalses eas ning säilivad kogu organismi eluea jooksul. Need rakud ei jagune enam mitte kunagi ja neid ei saa ka asendada hävimise korral. Selliseid rakke pole väga palju -närvirakud, südamelihase rakud, kõrva kuulmisretseptorid ja silma läätse rakud. Antud rakud on väga pika elueaga ning peavad olema hästi kaitstud keskkonnas. Tüviraku all mõistetakse selliseid rakke, mis ei ole ise terminaalselt diferentseerunud, võivad piiramatult jaguneda (vähemalt organismi eluea jooksul) ning säilitavad ise oma populatsiooni, s.t. jagunemisel tekkinud tütarrakkudest osa jääb edasi tüvirakkudeks, osa aga alustab lõplikule diferentseerumisele viivat rada. Uuenemine tüvirakkude abil - tüvirakke vajatakse seal, kus on pidev tarvidus diferentseerunud rakkude järele, mis ise ei ole jagunemisvõimelised. Kuigi tüvirakk on lõplikult diferentseerumata, on ta siiski
vähirakkude transport). Liigse vedeliku transport kudedest verre. Toitainete, eriti lipiidide transport. Lümfiringe ja vereringe võrdlus: Lümfiringes voolab lümf, vereringes veri. Lümfiringe on ühesuunaline (kudedest südame poole), vereringe kahesuunaline. Lümfikapillaarid on läbilaskvamad kui verekapillaarid. 5. Kirjelda vereloome arengut ning joonista vastav skeem. Nimeta tüvirakust algavad arenguteed ja kõik terminaalselt diferentseerunud vererakud, nende kuuluvus adaptiivsesse või innate süsteemi, ning funktsioon organismis. Granülotsüüdid: Neutrofiilid (N)- 50-70% vere leukotsüütidest, N arvu tõus ja noorvormid veres näitavad põletikku, põletikukoldes lõhkevad, vähesel määral ka fagotsüteerivad, hukkunud neutrofiilidest moodustub mäda. Basofiilid (B)- Veres alla 1%, olulised parasiitide vastu ja allergilistes reaktsioonides, graanulites histamiin.
ise enam jagunemisvõimelised, on siiski võimalik neid juurde tekitada tüvirakkude abil. Tüvirakku vajatakse seal, kus on pidev tarvidus diferentseerunud rakkude järele, mis ise ei ole jagunemisvõimelised. Kuigi tüvirakk on lõplikult diferentseerumata, on ta siiski determineeritud - ta saab diferentseeruda ainult teatud kindlates suundades (tema arengupotentsiaalid on piiratud). 69. Tüvirakkudele iseloomulikud omadused (3). 1) Tüvirakud ei ole ise terminaalselt diferentseerunud 2) Nad võivad piiramatult jaguneda (vähemalt organismi eluea jooksul) 3) Säilitavad ise oma populatsiooni, s.t. jagunemisel tekkinud tütarrakkudest osa jääb edasi tüvirakkudeks, osa aga alustab lõplikule diferentseerumisele viivat rada. 70. unipoteKirjelda tüvirakkudele iseloomulikku rakujagunemist. Tüvirakud taastoodavad enda sarnaseid rakke ja omavad võimet areneda eri tüüpi diferentseerunud rakkudeks. 71. Tüvirakkude potents ja plastilisus
Valmis valkudele lisatakse sageli mitmesugusei rühmi (sünteesijärgsed modifikatsioonid), mille tulemusena tekivad modifitseeritud e. mittekodeeritud 6 aminohapped. Olulisemad modifikatsioonid on fosforüleerimine (foforhappe jäägi lisamine), atsetüleerimine (NH2 rühmale äädikhappe jäägi lsamine amiidsideme abil, esineb sageli N-terminaalselt ja lüsiinidel), metüleerimine ja glükosüleerimine (suhkrujääkide lisamine OH ja NH2 rühmadele). Lisaks on veel mitmeid post- translatsioonilisi (sünteesijärgseid) modifikatsioone, näiteks proliini hüdroksüleerimine, mille tagajärjel tekib hüdroksü-proliin (esineb suure sagedusega kollageenis). Modifitseeritud aminohapped esinevad enamsti valgu pinnal. Eriti sageli on modifitseeritud need valgud, mis on raku pinnal või lahustuvad rakkudevahelises ruumis st
annaabi.ee 
