1. Varrastarindi skeem valitud mõõtkavas. Mõõtkavas 1:20 Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d ja koormuse F suurim lubatav väärtus. 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F. LÕIGE Nt - terastrossi pikijõud, see on tõmbejõud. Np puitvarda pikijõud, see on survejõud. Teen parema joonis nurkade leidmiseks. Nurk F-i ja y-telje vahel on 45o, ning x-telje vahel on samuti 45o. Nurk Np ja x-telje vahel on 0o, ning y-telje vahel on 90o. Nurk Nt ja x-telje vahel on 7o, ning y-telje vahel on 83o (joonisel on see nurk valesti). Tasakaalutingimus. Avaldan trossi ja puitvarda sisejõud => 3. Tugevusarvutused ja tugevustingimused 3.1. Terastrossi tugevustingimus 3.2
..................................................................... 1 ........................................................................................................................... 1 1. Ülesande püstitus........................................................................................... 2 2. Trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F............................5 3. Komponentide tugevustingimused ja puitvarda optimaalne läbimõõt d.........7 3.1. Terastrossi tugevustingimus ja terastrossi koormuse F suurim lubatud väärtus............................................................................................................ 7 3.2. Puitvarda tugevustingimus ja puitvardale ohutu koormus F.....................7 3.3. Puitvarda optimaalne läbimõõt d.............................................................8 4. Puitvarda koormuse F suurim lubatud väärtus täiskilonjuutonites.................8 5. Tugevuskontroll....................
......................................................................................5 .....................................................................................................................................................5 3. Trossi ja puitvarda sisejõud ja funktsioonid............................................................................6 4. Tugevusarvutused ja tugevustingimused..............................................................................10 4.1 Terastrossi tugevustingimus............................................................................................10 4.2 Terastrossi koormuse "F" suurim lubatud väärtus..........................................................10 4.3 Puitvarda tugevustingimus..............................................................................................10 4.4 Puitvarda ohutu koormus F, mis sõltub varda läbimõõdust............................................10 4
.. 4 1. Varrastarindi skeem joonmõõtkavas ................................................................................. 5 2. Trossi ja puitvarda sisejõud ja funktsioonid ...................................................................... 6 2.1 Trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F ........................................ 9 Arvutused ja arvutuskäik ..................................................................................................... 10 3. Terastrossi ja puitvarda tugevustingimus .................................................................... 10 3.0.1 Terastrossi koormuse “F” suurim lubatud väärtus ............................................. 10 3.2 Puitvarda optimaalne läbimõõt .............................................................................. 10 4. Puitvarda ohutu koormus F, mis sõltub varda läbimõõdust ........................................ 10 5
F(x) = 0 F(y) = 0 F(x) = Np F × cos30 + Nt × sin30 = 0 F(y) = Nt × cos30 F × sin30 = 0 Np - 0,866 × F + 0,5 × Nt = 0 0,866 × Nt 0,5 × F = 0 3 Np = 0,5775 × F (const -) Nt = 0,577 × F 3. Tugevustingimused Kuna mõlemal juhul on tegu ühtlaste varrastega, jaotub pinge kogu varda pikkuses ühtlaselt. Puitvarda puhul on tegu survega ning terastrossil tõmbega. Joonis 2: Puitvarda ja terastrossi jõuepüürid Terastrossi tugevustingimus: Fu N T [ N ]T = [S ] Trossi tugevusarvutus: Nt = 0,577 × F Terastross on ühtlaselt tõmmatud Fu = 40,8 kN [S] = 6 0,577 × F (40,8 × 103) / 6 F 11785 N 11 kN Trossile on ohutu, kui F < 11 kN Puitvarda optimaalse läbimõõdu leidmine: Suurim jõud, mida saab tarindile rakendada on 11 kN, mis tuleneb trossi tugevusest. Np = 0,5775 × F = 0,5775 × 11 kN 7 kN
H = 3,8 m L = 1,1 m 1. Tarindi varraste sisejõud Arvutatakse nurgad a ja b 1) Esmalt leitakse pikkus B sin60°= Leitakse c c = 3800-866 = 2934mm Leitakse d d = cos60°*1000 = 500 mm Leitakse nurk a tana = b = 90 61,8 = 28,6 Tasakaalutingimused (1) (2) (1) (2) Avaldan (1)'st Asendan (2)'st Miinusmärk tähendab, et peab olema joonisel vastupidise suunaga 2. Terastrossi tugevusarvutus Terastross on ühtlaselt tõmmatud Terastrossi tugevustingimus t = - tegelik tõmbepinge - lubatav tõmbepinge Terastrossile on ilmselt ohutu kui Puitvarras on ühtlselt surutud Puitvarda tugevustingimus p = = 0,055 m = 6 cm 6 cm on puitvarda optimaalne läbimööt Tarindi lubatav koormusparameeter F 16 kN 3. Tugevuskontroll Missuguse väärtusega on lülide tugevusvarutegurid, kui F = 16 kN Puitvarda tgevusvarutegur Tugevus on tagatud!!
Np = 1,08F 2. Puitvarda tugevusarvutus Puitvarras on ühtlaselt surutud: Np = 1,08F = const (-) Puitvarda tugevustingimus: p = Np/Ap 1,08F/S Fp=6173 kN, kui S = 1 m2 3. Trossi tugevusarvutus Tross on ühtlaselt tõmmatud Nt = 0,8F = const (+) Tugevustingimus: 0,8F Ft = 12,146 kN 4. Leian puitvarda diameetri Fp / Ft * S = 0,002 m2 = 20 cm2 Leian puitvarda diameetri täissentimeetrites: 5. Leian tarindile lubatava suurima koormuse: Kui terastrossi lubatav koormus on teada, siis uue diameetriga puitvarda maksimaalne koormus tuleb üle kontrollida: 1,08F/0,002 Fp = 12,345 kN Võrdlen trossi ja puuvarda koormusi: Fp = 12,345 kN > Ft = 12,146 kN Tarindile suurim lubatav koormus on 12,146 kN, täiskilonjuutonites 12 kN 6. Arvutan varutegurite väärtused ja kontrollin tugevust = 6,17 Tingimus kehtib puitvarda tugevus on tagatud! 58,3 / (0,8 * 12) = 6,04
u,Surve = 40 Mpa Nõutav tugevusvarutegur: |S| = 6 Varda nurk horisontaali suhtes: = 60° Tugede kõrguse vahe: H = 3,5 m Tugede horisontaalne vahe: L = 1,6 m Puitvarda pikkus: l=1m 2.Tarindi sisejõud Sisejõudude arvutamiseks on tarvis leida nurk terastrossi ja horisontaali vahel. h1 h1 tan = l 1 => = arctan l 1 h1 = H + sin60° * l = 3,5 + sin60° * 1 = 4,36m l1 = L + cos60° * l = 1,6 + sin60° * 1 = 2,1m 4,36 = arctan 2,1 64° Selge on see, et trossile mõjub tõmbejõud. Eeldan, et ka puitvardale peab mõjuma tõmbejõud, muidu oleks võimatu saavutada tasakaalu x telje suhtes (oleks ainult ühes suunas jõud x teljel). Tarind on tasakaalus, kui { Fx=0
[S] = 6 Nõutav 0,55 F ≤ (58,3 × 103) / 6 F ≤ 17667 N 17 kN tõmbejõud Trossile on ohutu, kui F < 17kN. Puitvardale optimaalse läbimõõdu D leidmine : Suurim jõud, mida saab varrastarindile rakendada on 17kN. Tuleneb trossi tugevusest. Suurema jõu korral pole terastrossi tugevus tagatud. F = 17 kN Pikkepinge valem: N p,Surve = 40 MPa σU = p Ap Np = 0,64 F 11kN Puitvarda pikkepinge epüür : 2
............................................................................................... 3 1. LÄHTEANDMED.................................................................................................................... 3 2. PAINDUV TÕSTEELEMENT ............................................................................................... 5 2.1. Trossiharu koormus ............................................................................................................. 5 2.2. Terastrossi valik ................................................................................................................... 6 2.3. Trossi varuteguri kontroll .................................................................................................... 6 3. TRUMLI ARVUTUS ............................................................................................................... 7 3.1. Trumli läbimõõdu Dtr leidmine ..................................................................
((0,042 2 3,14)/4) (0,6913000 ) S puitvarda läbimõõtu täissentimeetriteni ümardades: 40*106/( )=8,7 on suurem ((0,05 2 3,14)/4) nõutud varutegurist S= 6, seega sobib. Ülesandes oli nõutud varutegurite ligikaudset võrdsust. Suur vahe viimasena leitud varuteguri ja terastrossi varuteguri (6,32 vs 8,7) vahel on tingitud puitvarda läbimõõdu ümardamisest täissentimeetriteni. 6. Vastus Puitvarda optimaalne läbimõõt on 5 cm
vertikaalava. Ujukid on kerakujulised ja valmistatudpastmassist (õõneskehad). Raskused - kinnitatakse traalnooda alumisele selisele,et kindlustada traalnooda vertikaalava. Raskusteks kasutatakse ankrukette või spetsiaalset raskusselist. Traallaud - seadis traalnooda horisontaalava kindlustamiseks, mida kasutatakse üksiktraalpüügil. Materjal - metall (kujuga:ristkülik,ovaalne,tiivakujulised). Kaablid - traallaudu traalnoodaga ühendatavad terastrossi otsad, mis võimaldavad reguleerida traalnooda horisontaalava. Vaierid - traalnooda pukseerimiseks kasutatavad painduvast terastrossist otsad, mis on ühendatud laeval asuva traalvintsi javeesolevate traallaudadega. Traalvints - püügimehhanism vaierite ja kaablite sisselaskmiseks ning väljavõtmiseks. Traallook - profiilmetallist seadis traallaua vettelaskmiseks ja hiivamiseks. Kajalood hüdroakustiline seade, millega mõõdetakse laeva kiilu ja merepõhja või
herkules-otsa abil ja pingutatakse puupulgaga pingule. Konteinerite kinnitamine- konteinerid laaditakse üksteise otsa ja ühendatakse twistlock-idega. Teki külge kinnitatakse konteinerid kuni kolmanda reani kas kettidega, kinnitusvarrastega või trossidega. Ülevalt ühendatakse erinevad read bridge fitting-uga. Lehtterase kinnitamine- lehtteras laaditakse üksteise peale virnadesse. Iga lehe vahele tuleb panna puupruss või kummiriba. Laeva külge kinnitatakse terastrossi või ketiga. Teki ja trümmi hooldus- ja puhastustööd Tööks on vajalikud luuad, kühvlid, labidad, pika liiniga panged, voolikud jne. Prügi pühitakse kokku, tõstetakse pangedega tekile ning pannakse prügikonteinerisse. Kui prügi on palju tuleb see tekile tõsta tõstevahendiga. Trümmides on pilsid. Pilsid on kaetud äravõetavate luukidega. Trümmi ahtripoolses osas on pilsikaevud, mis tavaliselt on kaetud restidega
seinapaneel Tõsted autokraanaga pekkaniska 35T 16,0 tund Taridetailid JPL 200x150 128,0 tk Tarilappide paigaldamine kaaluga kuni 4 kg 128,0 tk 33 Vahe- ja katuslaed 332 Betoontarindid Monoliitsest raudbetoonist talad, betooni mark C35/45 37,0 m3 Tõsted autokraanaga pekkaniska 35T 8,0 tund 333 Metalltarindid Terastrossi DN8 paigaldamine 411,0 jm Terastrossi DN8 paigaldamine 202,0 jm AEP peitkonsool AEP 450 64,0 tk 335 Lagede elemendid Õõnespaneeli EP6/220 (HCE220) paigaldamine koos 670,0 m2 monoliitimisega Õõnespaneelide transport Tamsalu Haapsalu 20,0 reis 34 Trepielemendid
(kui ei, tuleb üritust korrata). Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma. Ettevaatlikult tõmbame ankru klüüsi. Nüüd jääb lõpetada operatsiooni ohtlikum osa võõra ankruketi lahti laskmine. See on väga ohtlik, kuna pollaril olev tross on suure pinge all! Pollarilt vabanedes võnkleb trossi ots õhus ja võib vabastajat vigastada. Veidi lihtsam on vabastada ankrut takistusest kasutades selleks taimkiust trossi. Seda läbi raiuda on ohutum, kui vabastada terastrossi pollarilt. Peale takistuse eemaldamist võib roolikambrisse teatada, et ankur on klaar ja laevale võib käigu anda. 23 · Ohutustehnika ankrupeliga töötamisel Ankru allalaskmine ja selle hiivamine võib toimuda ainult vahitüürimehe loal. Sisselülitataud ankrupeli ja kepslit on keelatud jätta valveta isegi lühikeseks ajaks. Enne ankru allalaskmist või hiivamist tuleb veenduda, et ankruketi kastis
piki paneeli ümmargused või piklikud õõnsuses paneeli omakaalu vähendamiseks. Paneeli laiuseks on 1,2m ning paneeli pikkuse saab tellida vastavalt vajadusele. Vt ka peatükk 9 ,,Betoon ja raudbetoon". Õõnespaneele toodetakse erineva kõrgusega: HCE: 200; 220; 265; 320; 400; 500 mm TAM: 200; 220; 265; 320 mm Paneelide eelpingestamiseks kasutatakse kõrgtugevat terastrossi läbimõõduga 9,3 mm või 12,5 mm. Õõnespaneelid valatakse surveliugvalu meetodil (ekstruudermeetod) pika lindina (120 m) stendil valmis ja lõigatakse peale betooni vajaliku algtugevuse saavutamist projektikohase pikkusega paneelideks. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 7 of 19
Avariijuhtimine: antud juhul on võimalik kasutada talisi, mis ühendatakse reduktorajami nurkadega. Avariijuhtimise teostamiseks ühendatakse roolimasin reduktorajamist lahti, roolilehe asendit muudetakse ühte tali pingutades, teist sama aeg järgi andes. Järgnev süsteem on rakendatav väiksemate laevade puhul. Väikeste (kala)laevade roolisüsteem on selline: roolimajas asuvale silindrile on keritud mõni keerd pehmet terastrossi, mis suunavate torude kaudu läheb rumpliruumi. Seal antakse trossi tõmme edasi rumpli kaudu ballerile. Avariijuhtimine toimub järgmiselt: balleri tsentris asuvasse pessa asetatakse läbi teki ulatuv avariirumpel, millel on kohad talide kinnitamiseks. • Topisõlm, lühike pleiss. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded tormise ilmaga tekil töötamisel. Tüürimees teavitab tormihoiatusest. Madrus peab teki üle kontrollima, et kõik
Trossi valik. Trossi valikul osutus määravaks ette antud jõud , mis mõjus mõlemale trossi harule võrdselt. Kuna valisin trossi haarade vahel olevaks nurgaks 180° siis on trossile mõjuv kogujõud mõlemale haarale mõjuvate jõudude summa. F12=F1+F2 kus F12 on trosslie mõjuv kogujõud ning F1 ja F2 on mõlemale harule mõjuv jõud. F1=3143 N F2=3143 N F12=3143 N+3143N=6286 N Trossiks valisin orgaanilise südamikuga terastrossi ,mis on valmistatud ISO 2408 standarti järgi. [1 ] . Selle trossi füüsikalised näitajad on järgmised: 1) Trossi diameeter- 4 mm 2) Minimaalne katkemistugevus- 950 Kg 3) Ehitus- 6x7+ FC 4) Traatide arv- 42 5) Kaal Kg/ 100 m- 5,6 Kg Antud valiku puhul arvutan trossi varuteguri (S) S=Fmin/ F12 Kus: F- trossi minimaalne katkemistugevus, 9500 N F12- Trossile mõjuv kogujõud, 6286 N S=9500 N/ 6286 N =1,5
välja . Kui saak on suur , vajub ülejäänud kala pära lõpu ülestõstmisel parda taga rippuvasse traalnooda ossa . Pärast esimese tõste väljakallamist tõmmatakse pära ots jälle kinni ja lastakse vette . Traalnoota jäänud kala valgub pärasse ja pära tõstetakse uuesti tekile . Suurte saakide puhul toimub see operatsioon mitu korda .Et pära lainetuse ajal teki kohal ei kõiguks , tõmmatakse tema teele terastrossi otsad , mida nimetatakse ohjadeks . Ühe otsaga kinnitatakse ohjad vööripoolse looga juures asuvate rõngaspoltide külge , teise otsaga laeva keskosa reelingu külge Ohjade keskosa tõstetakse plokkseadeldise gordeni abil 1-1,5 m pardalatist kõrgemale . Kui kogu püütud kala on traalnoodast välja kallatud ja pära ots kinni seotud , paigutatakse pära parda taha ja hakkatakse noota uuesti vette laskma . -11-
Tekilastis olevad avad (vintsikaevud, mastijalad) peavad olema ümbritsetud kaitsepiirdega. Kui pole kasutatud püsttugesid, peab üle tekilasti käimiseks ehitama tugeva laudadest tee püsttugedega, mille kaugus üksteisest ei tohi ületada 3 m ning mille külge kinnitatakse tormitrossid. Ülemise tormitrossi kõrgus lasti pinnast peab olema vähemalt 1 m. Nende nõuete asendusena võib 2 m kõrgusele tekilasti kohale tõmmata pingul terastrossi, mille külge tekil töötavad meremehed saavad haakida oma kaitsevööde trossid. Tekilastilt peavad tekile viima korralikud käsipuudega trepid. 3.6.6. Tekilasti hooldamine merel Reisi alguses peab kontrollima kõigi soringute seisukorda ja nad pingutama. Reisi jooksul tuleb iga päev last üle vaadata. Vibratsiooni tagajärjel soringud lõdvenevad, seepärast tuleb soringuid merel regulaarsete ajavahemike tagant pingutada. Kõigi lasti ülevaatuste ja soringute pingutamise kohta on
Avariijuhtimine: antud juhul on võimalik kasutada talisi, mis ühendatakse reduktorajami nurkadega. Avariijuhtimise teostamiseks ühendatakse roolimasin reduktorajamist lahti, roolilehe asendit muudetakse ühte tali pingutades, teist sama aeg järgi andes. Järgnev süsteem on rakendatav väiksemate laevade puhul. Väikeste (kala)laevade roolisüsteem on selline: roolimajas asuvale silindrile on keritud mõni keerd pehmet terastrossi, mis suunavate torude kaudu läheb rumpliruumi. Seal antakse trossi tõmme edasi rumpli kaudu ballerile. Avariijuhtimine toimub järgmiselt: balleri tsentris asuvasse pessa asetatakse läbi teki ulatuv avariirumpel, millel on kohad talide kinnitamiseks. 2. Värvide hoiuruum, ohutusnõuded Lakkide ja värvide hoidmine laevas. Kõik värvid on tuleohtlikud ja mürgised. Nende hoidmisel ja kasutamisel tuleb järgida ohutustehnika nõudeid ja tuletõrje eeskirju
jagunevad regiooniks ,,A" ja regiooniks ,,B". kasutades selleks taimkiust trossi. Seda läbi ahtrituld Regioon ,,B" Põhja-, Kesk-,ja Lõuna- raiuda on ohutum, kui vabastada terastrossi b. alla 20 m purjelaeval võivad eelmises Ameerika, Jaapan, Korea ja Filipiinid. pollarilt. Peale takistuse eemaldamist võib punktis toodud tuled olla ühildatud. Ülejäänud jäävad regiooni ,,A". Lisaks vt Pilet roolikambrisse teatada, et ankur on klaar ja c
Lisame mõned selgitavad illustratsioonid. Joon. 17.13. Ankru tõstmine paadile. 1- ankur; 2- taimkiust tross; 3- paat; 4- pruss; 5- tropp. Ilmselt ei saa paadiga vedada suuremat kogust ankruketti (mitte enam ühest seeklist). Seega peab ankur olema lahti ühendatud ja tõmbe tekitamiseks kasutatakse vastava diameetriga terastrossi. Joon. 17. 14. 1- kandepruss;2- laagid; 3- kinni-tusotsad; 4-kandetross; 5- ankru-kett; 6- ankur. Ankur võib olla ka paadi ahtris parrastele tuginevatele prussidele paigutatud (vt. Joon. 17.15.). Sellisel juhul tuleb jälgida paadi trimmi, püstuvust ja olla ettevaatlik ankru vetteheitmisel. Joon. 17.15. Kuid võib soovitada teist praktilist võtet
Kaabli tuulekoormuse (kõikumisnähtus) vähendamiseks keeratakse need (8-ehitusega kaablid) 8-10 keerdu postivahe kohta. Sidumistehnikat kasutades saab valguskaableid kinnitada selliste endiste ehitiste külge, nagu elektriraudtee, maanduspostid ja kõrgepingeliinid. Sidumistehnika on sammuti arenenud, nii et seotud kaablid kannatavad suuremat tuulekoormust. Aladel, kus on oodata lume ja jäitekoormust peavad õhukaablikandjad olema üsna paksud. Tavaliselt kasutatakse 7x1,57mm terastrossi. Tele kaablispetsifikatsiooni järgi peab kaabel taluma 2,5kg/m lumekoormust, ilma et kiud veniksid üle 0,20%. Siiski talvel 1986 mõõdeti juba 4,5kg/m lumekoormust. Uusimat õhukaablipaigaldusviisi esindab kaabli paigaldus elektrijuhtmete, äikese kaitse (kõrgem traat) sisemusse. Põhjalalaijuskraadidel võivad välis temp. laskuda alla 45 C. see, nagu ka tuul, lumi, päikesevalgus, tekitab kaablile koormust. Selge, te õhukaabli leiuga (umbes 20.a.) on lühem, kui maakaablil(30.a.)
annaabi.ee 
