Kasutagasüntemaatiliselt järjest väiksemateralisi paberied. Sel viisil kõrvaldate kriimustused, mis muidu viimistluskihi all nähtavale jääksid. Granaatkattega lihvpaber Granaatpaber on kaetud purustatud kiviosakestega, mis on kõvemad ja kestavad kauem kui klaas. Need oranzi värvi lehed sobivad väga hästi käsitsi lihvimiseks. Seda paberit võib kasutada nii okas kui lehtpuidu lihvimiseks ning see on saadaval 40-320 teralisusega. Alumiiniumoksiidkattega lihvpaber Alumiiniumoksiidpaber sobib kõige paremini elektrilistele tööriistadele ning lihvmasinatele ja on üldiselt jämedam 40-320 teralisusega.Osakesed on kõvamad kui kranaadil. Ränikabriidkattega lihvpaber See in kõige kõvem abrasiivmaterjal – peaaegu sama kõva kui teemant. Võite seda kasutada värvide ja lakkide, klaasi jne lihvimiseks.Ränikabriidpaber on kõige kallim, samas hästi painduv
4. Et treitera mitte üle kuumutada ja sellega vältida temas pragude tekkimist, ei tohi treitera suruda liiga tugevasti vastu ketast. 5. Tööriista tuleb teritamisel katkestamatult ja küllaldaselt jahutada veega. Tilkhaaval jahutamine, samuti ka tugevasti kuumenenud rista vette kastmine on lubamatu. Kui pole võimalik tagada pidevat jahutust, siis on parem teritada kuivalt. 6. Kiirlõiketerasest tööriistade eelteritust tuleb toimetada keskmiselt kõvadel korundketastel teralisusega F40-F36, lõppteritust aga samasugustel ketastel teralisusega F30-F24. 7. Ei tohi teritada ketastel, milledelt on kõrvaldatud kaitsekilp. 8. Teritamise ajal tuleb tingimata kanda kaitseprille. Kiirlõike terasest treiterade teritamine ja lihvimine. Terituskäial teritamine pole väga hõlpus, sest temal puudub rakis treitera ülesseadmiseks, mistõttu õigete nurkade ja tahkude saamine sõltub täiesti töölise oskusest ja vilumusest
2.2 Mördid Mört on sideaine (lubja, tsemendi vm), peene täitematerjali (liiva), vee ja lisandite segu. Parim komponentide suhe mördis on selline, kus on täpselt niipalju sideainet, et ta moodustaks täitematerjali terade vahel õhukese kelme, mis ka terad omavahel seob. Kui liivasegu on liiga tühikuterikas, peab sideaine neid tühikuid täitma, mis omakorda viib pragude tekkeni krohvis. Seetõttu on nõutav, et liivas oleks peeneteralise liiva (teralisusega 0- 0,25 mm) osa 10-30%. Mördi töötlemiskergus sõltub liivaterade teralisusest. Kui kasutada mördis savisisaldusega liiva, siis saame küll hõlpsasti töödeldava mördi, aga samas suureneb pragude tekkeoht. Sellised krohvid on kuivalt küll tugevad ja kandvad, niiskudes kaotavad nad järsult oma tugevuse. Krohvisüsteemi omadused ei sõltu ainuüksi mördi koostisest, vaid ka paljudest muudest teguritest, mis mõjutavad mördi omadusi tema tootmise, töötlemise ja kuivamise ajal. 2
reguleerida. Pink sobib tisleritöös peaaegu kõikide sirgete esemete lihvimiseks, ka pinnatöötluse vahelihvimiseks. Ketaslihvpink Pingi lõikeelemendiks on lihvketas. Lihvketas on kinnitatud võllile ja käivitatakse kiilrihmadega. Lihvketta töölaud on kallutatav. Lihvketast kasutatakse sahtlite sobitamisel. Trummellihvpink Seda pinki kasutatakse mööblikilpide karestamiseks, kalibreerimiseks, raamide puhastamiseks. Trummlile kinnitatakse sobiva teralisusega lihvmaterjal. Vastavalt teralisusele häälestatakse trummel puidukihi kindlale paksusele. Detailid antakse ette konveieri abil. Trummli kõrguse reguleerimine käib kruvimehhanismi abil. Kombineeritud lihvpink Kombineeritud lihvpingid on ette nähtud karpide, sahtlite puhastamiseks ja sobitamiseks, prussdetailide otspindade ja kõverjooneliste detailide lihvimiseks.
Ülejäänud mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab eelmist. · Mohsi skaala: 1. Talk 2. Kips 3. Kaltsiit 4. Fluoriit 5. Apatiit 6. Ortoklass 7. Kvarts 8. Topaas 9. Korund 10. Teemant 14. Selgita abrasiivmaterjali teralisuse mõistet, teralisuse skaala? · Teralisus iseloomustab abrasiivi osakeste suurust. Erinevaks otstarbeks kasutatakse erineva teralisusega materjale. · Abrasiivmaterjalid jahvatatakse ja seejärel sõelutakse. · Sõela avade arv pinnaühikul iseloomustab materjali tera suurust. · Mida suurem number, seda peenema teralisusega on abrasiivi pulber. · Kasutatakse abrasiive teralisusega 10...400 15. Selgita lihvmaterjalide ehitust, millest koosneb lihvmaterjal · Liihvmaterjjall abrasiivmaterjal, mis on kinnitatud mingile alusmaterjalile · Lihvmaterjal koosneb : 1. Alusmaterjal 2. Sideaine
Ülejäänud mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab eelmist. • Mohsi skaala: 1. Talk 2. Kips 3. Kaltsiit 4. Fluoriit 5. Apatiit 6. Ortoklass 7. Kvarts 8. Topaas 9. Korund 10. Teemant 14. Selgita abrasiivmaterjali teralisuse mõistet, teralisuse skaala? • Teralisus iseloomustab abrasiivi osakeste suurust. Erinevaks otstarbeks kasutatakse erineva teralisusega materjale. • Abrasiivmaterjalid jahvatatakse ja seejärel sõelutakse. • Sõela avade arv pinnaühikul iseloomustab materjali tera suurust. • Mida suurem number, seda peenema teralisusega on abrasiivi pulber. • Kasutatakse abrasiive teralisusega 10…400 15. Selgita lihvmaterjalide ehitust, millest koosneb lihvmaterjal • Liihvmaterjjall – abrasiivmaterjal, mis on kinnitatud mingile alusmaterjalile • Lihvmaterjal koosneb : 1. Alusmaterjal 2
Enne viimistlemist tuleb parandada võimalikud pinnadefektid (lõhed, kildumised). Defektide parandamiseks kasutatakse erinevaid pahtleid. Puiduparandused, mustad oksad ja suuremad vigastused tuleb plommida. Läbikulunud detail(id) asendada sarnasega. 5. Eelkarestus ja lihvimine. Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinna- sileduse saavutamiseks. Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehaanilise töötlemise jäljed. Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume, samuti on laki kulu suur. Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150...180. 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks alus- pinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne. Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme (peits ei märga pinda korralikult, lakk ei nakku korrektselt) ning ilma viimistluseta tõuseb vaik pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult
Anda toodetele teatud esteetiline välimus Puitpindade ettevalmistamine Viimistlemiseks Enne viimistlemist tuleb parandada võimalikud pinnadefektid (lõhed, kildumised) Defektide parandamiseks kasutatakse erinevaid pahtleid Lihvimine Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinnasileduse saavutamiseks Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehhaanilise töötlemise jäljed Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume; samuti on laki kulu suur. Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150..180 Pindade puhtus Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks aluspinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne. Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme viimistlemisel. Detailide seismisel ilma viimistluseta tõuseb vaik pinnale Viimistlemine peaks toimuma võimalikult
Lihvimine on vajalik : Eelneva mehhaanilise töötlemise jälgede tasandamiseks Vahelihvina kahe viimistluskorra vahel . Lihvimist materjlidega . Lihvmaterjal – paber – või riidealusele liimitud abrasiivpulber Sõltuvalt otstarbest kasutatakse erineva jämedusega lihvmaterjale . Lihvmaterjalide teralisuste rida : 36, 40, 50, 60, 70, 80, 100, 120, 150, 180, 240, 280, 320 . Mida suurem on number, seda peenema teralisusega on tegemist . Kalibreeimine 40….60 Esimene lihvimine 60…80 Teine lihvimine 100….120 Kolmas lihvimine 150….180 Laki vahelihimine 280…320 Vajaliku pinnasileduse saavutamiseks on reeglina vaja lihvida mitme jämedusega lihvmaterjaliga . Põhimõte – jämedamalt peenemale . Teralisuse erinevus ei tohiks olla üle ühe astme . Käsitsi lihvimine töövõtted Käsiklotsiga lihvimine .
moodustavad tema lõikavat osa. Käia teralisuse mõju lihvimisprotsessile: 1) mõjutab töödeldud pinna karedust 2) mõjutab lihvimisprotsessi tootlikkust 3) suuremateraline tööriist sobib paremini sitkete, kleepuvat laastu andvate materjalide töötlemiseks, sest käi rasvub paremini 4) suuremat tera sobib kasutada käia ja töödeldava pinna suurema kokkupuutepinna korral, sest lihvteradele langeb suurem koormus. Käiade valmistamiseks kasutatakse põhiliselt suure ja keskmise teralisusega abrasiive. Peene- ja eriti peeneteralised abrasiivid leiavad kasutamist mitmesugustel viimistlustöödel. Makroterad ( suur, kesk, peen tera), mikroterad (eriti peen tera) Kõvadus Abrasiivtööriista kõvadus on sideaine omadus avaldada vastupanu abrasiivmaterjali terade lahtimurdumisele tööriista pinnas. Mida suuremat jõudu on tarvis terakeste lahtimurdumiseks, seda kõvem on sideaine. Tööriista kõvadus tagatakse sideaine koostise ja käia valmistamise tehnoloogilise protsessiga
Ülejäänud mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab eelmist. Mohsi skaala Talk Kips Kaltsiit Fluoriit Teemant Apatiit Ortoklass Kvarts Topaas Abrasiivmaterjalide teralisus Teralisus iseloomustab abrasiivi osakeste suurust. Erinevaks otstarbeks kasutatakse erineva teralisusega materjale. Abrasiivmaterjalid jahvatatakse ja seejärel sõelutakse. Sõela avade arv pinnaühikul iseloomustab matejali tera suurust Mida suurem number, seda peenema teralisusega on abrasiivi pulber Kasutatakse abrsasiive teralisusega 10...400 Lihvmaterjal – abrasiivmaterjal, mis on kinnitatud mingile alusmaterjalile Lihvmaterjal koosneb : Alusmaterjal Sideaine Abrasiivmaterjal Alusmaterjalik võib olla
mahub lihvkettaid sinna 5- 30, ja nii saadakse soovitud laiusega lihvpind. Seadme töö põhineb sellel, et pöörlemisel lihvpaberiribad keerduvad ja tekitavad elastse, vormidega sobiva lihv pinna, millega saab õrnalt lihvida mitmesuguse kujuga detaile. Lihvimisseade sobib eriti profiilservade ja vormi painutatud detailide viimistluslihvimiseks. Trummellihvpink Seda pinki kasutatakse mööblikilpide karestamiseks, kalibreerimiseks, raamide puhastamiseks. Trummlile kinnitatakse sobiva teralisusega lihvmaterjal. Vastavalt teralisusele häälestatakse trummel puidukihi kindlale paksusele. Detailid antakse ette konveieri abil. Trummli kõrguse reguleerimine käib kruvimehhanismi abil. Kombineeritud lihvpink Kombineeritud lihvpingid on ette nähtud karpide, sahtlite puhastamiseks ja sobitamiseks, prussdetailide otspindade ja kõverjooneliste detailide lihvimiseks. Tööohutusnõuded lihvpinkidel töötamisel ENNE TÖÖD
Lisaks sobib see väikeste detalide töötlemiseks. Lihvketas ehk lihvseib Vertikaalselt lihvpaberiga kaetud metallketast kasutatakse nii sirgeservaliste kui ka ümartatud otste lihvimiseks. Suurim võimalik lihvmilaius on natuke väiksem kui pool ketta läbimõõdust. Tavalisel kinnitatakse paberpõhjal lihvpaber ketta külge paberi taga oleva liimiga. Kui paber ära kulub, võta see ära ja asenda uuega. Lihvpaber Esialgseks lihvimiseks ja detailide vormimiseks kasuta lihvpaberit teralisusega 60 ja 80. Kergemaks ja viimistlevaks lihvimisek kasuta teralisust 120. Töölaud Lihvketta kõrval paiknev malmist töölaud on varustatud juhtlatiga, mis on nihutatav ja muudetava nurgaga. Töölauda saab kallutada kuni 450 nurga alla., see võimaldab ka kaldpindu lihvida. Lülitid Enamasti on lihvpingil eraldi sisse- ja väljalülitusnupud. Tolmueemaldus Kasuta tolmueemaldussüsteemi. Peen tolm on tervisele kahjulik, lisaks tekitab õhus plahvatusohu.
Lisaks sobib see väikeste detalide töötlemiseks. Lihvketas ehk lihvseib Vertikaalselt lihvpaberiga kaetud metallketast kasutatakse nii sirgeservaliste kui ka ümartatud otste lihvimiseks. Suurim võimalik lihvmilaius on natuke väiksem kui pool ketta läbimõõdust. Tavalisel kinnitatakse paberpõhjal lihvpaber ketta külge paberi taga oleva liimiga. Kui paber ära kulub, võta see ära ja asenda uuega. Lihvpaber Esialgseks lihvimiseks ja detailide vormimiseks kasuta lihvpaberit teralisusega 60 ja 80. Kergemaks ja viimistlevaks lihvimisek kasuta teralisust 120. Töölaud Lihvketta kõrval paiknev malmist töölaud on varustatud juhtlatiga, mis on nihutatav ja muudetava nurgaga. Töölauda saab kallutada kuni 450 nurga alla., see võimaldab ka kaldpindu lihvida. Lülitid Enamasti on lihvpingil eraldi sisse- ja väljalülitusnupud. Tolmueemaldus Kasuta tolmueemaldussüsteemi. Peen tolm on tervisele kahjulik, lisaks tekitab õhus plahvatusohu.
teravus ja töödeldavalt materjalilt eemaldunud laast muutub õhemaks. Seetõttu saadakse peeneteralise materjali kasutamisel parem pinna kvaliteet. Abrasiivide haprus põhjustab uute lõikeservade tekkimist. Algselt on abrasiivterakese kontuur siksakiline. Kogu protsess võib lõppeda ka tunduvalt varem kui abrasiivtera murtakse paberi küljest lahti ning tekkinud ava täidetakse tolmu ja vaiguga. Lihvimisel on üsna oluline tähtsus kontaktpinna suurusel, mida arvestatakse erineva teralisusega abrasiivide puhul. Vajaliku eendekiiruse leidmiseks, et tagada nõutav pinna kvaliteet tuleb leida lihvimise eritootlikus, mis erinevatel abrasiivmaterjalidel on erinev. Kuna põhiline materjal mida kasutatakse lihvriiete ja paberite puhul on elektrokorund, siis määratakse selle eritootlikus ja arvestatakse ka lihvmaterjali kulu tootele. Puidu lihvimine võib toimuda kitsa või laia lihvlindiga. Lihvlint võib olla kettakujuline või paigutatud õhkrullile.
M 100/900 1:6 MÖRDI TOORAINED Müürimört on täitematerjali sideaine, õhu, vee ja võimaliku lisaaine segu. Müürimört sõtub kasutus eesmärgist mis vahkorras neid mördi põhikomponente on omavahe segaud. Nende ainete omadused ja vahekord määravad ka valmismördi omadused. Müürimördi täiteaineks on heakvaliteediga looduslik liiv. Liiv on teralisusega 0.1-4 mm ja sisaldab selles vahemikus erineva suurusega terasid. Hea müüriliiv ei tohi sisaldada liiga palju setet ega ka huumust. MÖRDI LISANDID Lisaboore tekitavad ained-Moodustavad segamis etapil mördis väikesi õhumulle. Sobiv boorsus suurendab ka mördi külmakindlust. Kiirendid-Nende abil saab kiirendada möri kivistumist Aeglustid-Aeglustavad mörd kuivamist
Käia teralisuse mõju lihvimisprotsessile: 1) mõjutab töödeldud pinna karedust 2) mõjutab lihvimisprotsessi tootlikkust 3) suuremateraline tööriist sobib paremini sitkete, kleepuvat laastu andvate materjalide töötlemiseks, sest käi rasvub paremini 4) suuremat tera sobib kasutada käia ja töödeldava pinna suurema kokkupuutepinna korral, sest lihvteradele langeb suurem koormus. Käiade valmistamiseks kasutatakse põhiliselt suure ja keskmise teralisusega abrasiive. Peene- ja eriti peeneteralised abrasiivid leiavad kasutamist mitmesugustel viimistlustöödel. Makroterad ( suur, kesk, peen tera), mikroterad (eriti peen tera) Kõvadus Abrasiivtööriista kõvadus on sideaine omadus avaldada vastupanu abrasiivmaterjali terade lahtimurdumisele tööriista pinnas. Mida suuremat jõudu on tarvis terakeste lahtimurdumiseks, seda kõvem on sideaine. Tööriista kõvadus tagatakse sideaine koostise ja käia valmistamise tehnoloogilise protsessiga
Mörte kasutatakse tootja juhendi kohaselt. Plokkide ladumisel kasutatakse tavaliselt müürimörti M 100/500, mis sisaldab 100 kaaluosa müüritsementi ja 500 kaaluosa liiva Ehitusplatsil valmistatav mört segatakse liivast, sideainest ja veest. Liiv peab olema sõelutud ja õige teralisusega. Mört ei tohi sisaldada huumust ega muda. Täitematerjali maksimaalne terasuurus võib olla u 30…40% vuugi paksusest. Kuivmört on valmis mördisegu, mis sisaldab sideainet, täitematerjali, lisaaineid ja pigmenti. Kuivmördile lisatakse ehitusplatsil ainult vesi
Abrasiivosakeste suurus oli 0,1...0,3 mm. Osakesed, mis hõljuvad vedelikus haaratakse katsekeha ja terasketta vahelisse pilusse. Surve mõjul enamik abrasiivteri puruneb väiksemateks kildudeks. Läbitud teed pikkus määrati pööretelugeja abil ja moodustas 260 m. Katsekeha kaaluti enne ja pärast katsetamist täpsusega 0,1 mg. Igas katsepunkti kohta katsetati vähemalt 3 katsekeha. Enne katsetamist katsekeha lihviti teemantkäial teralisusega 100/63. 1.2. WC-Co kermiste abrasiivkulumine WC-Co kermiste abrasiivkulumist mitmesugustes tingimustes on uuritud ja leitud, et kõvasulamite kulumine sõltub WC ja Co suhtest ja karbiidterade suurusest. Koobalti sisalduse ja karbiidterade suuruse suurenedes kulumiskindlus langeb. On näidatud, et ülipeenema struktuuriga kermised 2-10 korda suurema kulumiskindlusega kui jämedastruktuuriga sulamid (joon.1.2).
annaabi.ee 
