s.o rööpliikumine+ pöördliikumine. Muutuvad punkti asukohad ja ka nurk. (telef) Tasapinnaline liikumine- jäiga keha selline liikumine, mille puhul kõik keha punktid liiguvad tasapindades, mis on paralleelsed ühe paigalseisva tasapinnaga. Seda võib lahutada tasapinnaliseks rööpliikumiseks ja pöörlemiseks. (telef) Liitliikumine- (telef) Abs. Liikumine- punkti liikumine liikumatu taustsüsteemi suhtes (nt Maa) Relatiivne liikumine- punkti liikumine liikuva taustsüsteemi suhtes. Kaasaliikumine- liikuva taustsüsteemi liikumine liikumatu taustsüsteemi suhtes. (telef) Abs. Kiirus- võrdeline relatiivse ja kaasaliikuva kiiruse vektorite summaga ja coriolise kiirendusega. Coriolis- Maakera liigub ja tekitab täiendava kiirenduse Ac (telef)
elektromontoorjõud. Vedelikus tekkiva elektrivoolu sound mainitud seaduse jõrgi on risti nii vedeliku vooluse kui ka magnetvoo suunaga. Elektromagnetilises kulumõõturis töötab juhtmena vedelik ja indutseeritav emj. On võrdeline vedeliku voolamise keskmise kiirusega magnetväljas. 17.Vedeliku nivoo mõõtmisviisi valikut mõjutab oluliselt vedelikule oluliselt mõjuv rõhk. Mehaanilistest nivoomõõturitest on lihtsamad ujuktajuriga mõõturid, kus vedeliku pinnaga kaasaliikumine kantakse ujukilt üle näiturseadisele vasturaskusega tasakaalustatud trossiga. Trossülekanne halvendab märgatavalt mõõturi tundlikkust, seda eriti rõhu all oleva nivoo mõõtmisel tihendpuksi väljaviigu puhul. Metallist õõnesujukite puudus on ujuvuse kaotus nt. korrosiooni tagajärjel. 22. Kromatograaf on kompleksne seade, mida kasutatakse ainete segu kromatograafiliseks lahutamiseks koos tulemuste registreerimisega. Kromatograaf koosneb reeglina järgmistest osadest: proovi kolonni
Pöörlemise korral ei tohi keha punktmassiks lugeda, sest siin on kuju ja mõõtmed olulised. Punkti liitliikumine Punkti liitliikumiseks ehk absoluutseks liikumiseks nimetatakse selle punkti liikumist koordinaatide süsteemi suhtes, mis on valitud põhiliseks. Punkti liikumist liikuva koordinaatide süsteemi suhtes nimetatakse relatiivseks. Liikuva teljestikuga muutumatult seotud punkti liikumine paigalseisva teljestiku suhtes on ülekandeliikumine ehk kaasaliikumine. Punktmass ja trajektoor Kuna liikumine on asukoha muutumine, siis tuleb liikumise kirjeldamist alustada keha asukoha määramisest. Mida aga lugeda näiteks 20 meetri pikkuse veoauto asukohaks? Kas eesmise numbrimärgi, juhi ninaotsa, koorma keskpunkti või hoopis haagisekonksu asukohta? Tegelikult polegi ühest linnast teise liikumise kirjeldamisel auto mõõtmed ja kuju olulised. Suurt veokit võime kahe linna vahemaaga võrreldes ette kujutada lihtsalt ühe punktina. Seda
võnkeamplituudiks. *Suurust t + nimetatakse võnkefaasiks ja võnkumise algfaasiks. *Vähimat ajavahemikku, mille möödumisel liikumine kordub, nimetatakse võnkeperioodiks. 24. Punkti liikumine ringjoonel. Punkti liikumise erijuht ( liikumine pöörlemisel) nurkkiirus: =` nurkkiirendus: =``; v=* => - konstantne, mida väiksem kiirus, seda suurem kiirus. 25. Punkti liitliikumine (absoluutne, relatiivne, ülekande- e. kaasaliikumine). *absoluutne - DEF:Punkti liitliikumiseks ehk absoluutseks liikumiseks nimetatakse selle punkti liikumist koordinaatide süsteemi suhtes, mis on valitud põhiliseks. *relatiivne - DEF: Punkti liikumist liikuva koordinaatide süsteemi suhtes nimetatakse relatiivseks. *ülekande ehk kaasliikumine - DEF: Liikuva teljestikuga muutumatult seotud punkti liikumine paigalseisva teljestiku suhtes on ülekandeliikumine ehk kaasaliikumine. 26
e) Akustilised (ultraheli) f) elektrimahtuvuslikud, kus rakendatakse elektrilise mahtuvuse sõltuvust vedeliku nivoost. g) Raadio-isotoopsed, milles kasutatakse tuumakiirguse intensiivsuse sõltuvust nivoost; Ujukiga nivoomõõturid jagunevad lihtsamateks ujuktajuriga mõõturiteks ja töökindlamateks ning levinumateks nn. Poitüüpi ujukiteks. Esimesel kantakse vedeliku pinnaga kaasaliikumine ujukilt üle näiturseadisele vasturaskusega tasakaalustatud trossiga. Poitüüpi ujukitel töötab tajurina rippuv massiivne metallsilinder, mille üleslükkejõud vedelikus sõltub nivoo kõrgusest Archimedese seaduse kohaselt. 35. Hüdrostaatilised nivoo-mõõturid. Elektrimahtuvuslikud nivoomõõturid. Hüdrostaatilistest nivoo-mõõturitest on lihtsaim mahutiga ühendatud nivoo mõõduklaas. Kuna
e) Akustilised (ultraheli) f) elektrimahtuvuslikud, kus rakendatakse elektrilise mahtuvuse sõltuvust vedeliku nivoost. g) Raadio-isotoopsed, milles kasutatakse tuumakiirguse intensiivsuse sõltuvust nivoost; Ujukiga nivoomõõturid jagunevad lihtsamateks ujuktajuriga mõõturiteks ja töökindlamateks ning levinumateks nn. Poitüüpi ujukiteks. Esimesel kantakse vedeliku pinnaga kaasaliikumine ujukilt üle näiturseadisele vasturaskusega tasakaalustatud trossiga. Poitüüpi ujukitel töötab tajurina rippuv massiivne metallsilinder, mille üleslükkejõud vedelikus sõltub nivoo kõrgusest Archimedese seaduse kohaselt. 35. Hüdrostaatilised nivoo-mõõturid. Elektrimahtuvuslikud nivoomõõturid. Hüdrostaatilistest nivoo-mõõturitest on lihtsaim mahutiga ühendatud nivoo mõõduklaas. Kuna
80. 81. Jäiga keha tasapinnaline liikumine · poolus punkt, ümber mille kujund pöörleb mingi nurkkiirusega 82. nurkkiirus ei sõltu pooluse valikust · kiiruste hetkeline tsenter punkt, mille kiirus võrdub nulliga.... teisisõnu vist, et ümber selle punkti toimubki pöörlemine. Teoreem: kui tasapinnalise kujundi nurkkiirus ei võrdu nulliga, siis on kiiruste 83. hetkeline tsenter olemas. 84. Liitliikumine · indeks e punkti kaasaliikumine. Kirs ütleb, et ,,lööme punkti keha külge(liikuv taustsüsteem) kinni ja vaatame siis selle punkti liikumist · Indeks r-relatiivne liikumine, vaadeldakse punkti liikumist taustsüsteemi suhtes. · ac = 2e vr Indeks c-Coriolise kiirendus. Iseloomustab kaasaliikumise kiirenduse muutumist relatiivsel liikumisel ja relatiivse kiiruse muutumist kaasaliikumist. · Taustsüsteemi enda liikumone on vaatluse alt väljas. 85
omakorda liigub ühe teise liikumatu taustsüsteemi suhtes. 170. Mida nimetatakse punkti relatiivseks liikumiseks, kaasaliikumiseks ja absoluutseks liikumiseks? Vaadeldava punkti liikumist liikumatu teljestiku suhtes nim absoluutseks liikumiseks. Vaadeldava punkti liikumist liikuva taustsüsteemi (, , ) nim relatiivseks liikumiseks. Liikuva taustsüsteemi liikumine liikumatu taustsüsteemi suhtes on punkti jaoks kaasaliikumine. 171. Mida nimetatakse punkti relatiivseks liikumiseks, relatiivseks kiiruseks ja relatiivseks kiirenduseks? 172. Mida nimetatakse punkti jaoks kaasaliikumiseks, kaasaliikumise kiiruseks ja kaasaliikumise kiirenduseks? 173. Mida nimetatakse punkti absoluutseks liikumiseks, absoluutseks kiiruseks ja absoluutseks kiirenduseks? Punkti absoluutne kiirus liitliikumisel on võrdne geom summaga selle punkti kaasaliikumisest ja
omakorda liigub ühe teise liikumatu taustsüsteemi suhtes. 170. Mida nimetatakse punkti relatiivseks liikumiseks, kaasaliikumiseks ja absoluutseks liikumiseks? Vaadeldava punkti liikumist liikumatu teljestiku suhtes nim absoluutseks liikumiseks. Vaadeldava punkti liikumist liikuva taustsüsteemi (, , ) nim relatiivseks liikumiseks. Liikuva taustsüsteemi liikumine liikumatu taustsüsteemi suhtes on punkti jaoks kaasaliikumine. 171. Mida nimetatakse punkti relatiivseks liikumiseks, relatiivseks kiiruseks ja relatiivseks kiirenduseks? 172. Mida nimetatakse punkti jaoks kaasaliikumiseks, kaasaliikumise kiiruseks ja kaasaliikumise kiirenduseks? 173. Mida nimetatakse punkti absoluutseks liikumiseks, absoluutseks kiiruseks ja absoluutseks kiirenduseks? Punkti absoluutne kiirus liitliikumisel on võrdne geom summaga selle punkti kaasaliikumisest ja
ja absoluutseks kiirenduseks? 23 Punkti absoluutseks liikumiseks nimetatakse punkti liikumist liikumatu taustsüsteemi suhtes. Punkti absoluutseks kiiruseks nimetatakse punkti kiirust liikumatu taustsüsteemi suhtes. Punkti absoluutseks kiirenduseks nimetatakse punkti kiirendust liikumatu taustsüsteemi suhtes. 186. Mis on punkti relatiivne liikumine, kaasaliikumine ja absoluutne liikumine? Punkti relatiivseks liikumiseks nimetatakse punkti liikumist liikuva taustsüsteemi suhtes. Punkti kaasaliikumiseks nimetatakse liikuva taustsüsteemi liikumist liikumatu taustsüsteemi suhtes. Punkti absoluutseks liikumiseks nimetatakse punkti liikumist liikumatu taustsüsteemi suhtes. 187. Sõnastada kiiruste liitmise teoreemi ja Coriolise teoreemi punkti liitliikumisel. Kirjutada ka valemid. Kiiruste liitmise teoreem:
.. 2.11 kusjuures selle suund selgub pärast düaadi kiirusplaani koostamist. 2. tüüpi lülid on translatsioonipaari abil seotud juhikuga x-x. 2. tüüpi lülide kiirusi arvestama hakates rakendatakse liitliikumise puhul kehtivat seost 14 vabs = v suht + v kaasaliik ... a. Joon. 6 Lüli CD (joon. 6) kaasaliikumine on liikumine koos juhikuga. Punkti C kaasaliikumiskiirus on seetõttu juhiku küljes oleva ja lüli punktiga C antud hetkel kokkulangeva punkti Cx kiirus v Cx . Suhtelise liikumise määrab translatsioonipaar D, mistõttu see kulgeb rööbiti sihiga x-x. Vastavat kiirust tähistatakse vCC . Seos a x avaldub seetõttu järgmiselt:
annaabi.ee 
