Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Teoreem 2 – Cauchy teoreem Olgu kaks funktsiooni f (x) ja g (x) , mis rahuldavad tingimusi: 1) nad on pidevad lõigul [a, b] 2) nad on diferentseeruvad vahemikus (a, b) 3) g (a) − g (b) ≠ 0 4) f ( x) ja g ( x) ei muutu üheaegselt nulliks vahemikus (a, b) Siis leidub vähemalt üks niisugune punkt c ∈ (a, b), et f (b) − f (a) f ' (c) (14.2) = Cauchy valem g (b) − g (a) g ' (c)
Teoreem on t˜estatud. o 1 N¨iteid. 1. Arvutame a −1 ex dx. Kuna ex dx = ex +C, siis Newton-Leibnitzi valemit kasutades saame 1 1 1 ex dx = ex −1 = e1 − e−1 = e − . −1 e π 1 2. Arvutame 6 0 cos 3xdx. Kuna cos 3xdx = 3 sin 3x + C, siis π 6 1 π 1 π 1 1 cos 3xdx = sin 3x 6 0 = [sin − sin 0] = [1 − 0] = . 0 3 3 2 3 3
Teoreemi eeldustel on funktsiooni y = f(x) graafik sile joon, mille otspunktid A = (a,f(a)) ja B = (b,f(b)) asuvad x-telje suhtes samal k˜orgusel. Teoreem v¨aidab, et sellisel juhul leidub vahemikus (a,b) v¨ahemalt u¨ks punkt c, mille korral funktsiooni tuletis on null, st funktsiooni graafiku puutuja on paralleelne x- teljega.
Teoreem 1 – Lagrange’i teoreem Olgu täidetud tingimused: Definitsioon 2 Funktsioon on esitatud ilmutamata kujul, kui 1) funktsioon f(x) on pidev lõigul [a,b] on antud avaldis, mis sisaldab nii argumenti x kui ka 2) funktsioon f(x) on diferentseeruv vahemikus (a,b) funktsiooni väärtust y ja võrdub nulliga.
Teoreem 1 – Lagrange’i teoreem Olgu täidetud tingimused: 1) funktsioon f (x) on pidev lõigul [a, b] 2) funktsioon f (x) on diferentseeruv vahemikus (a, b) Siis leidub vähemalt üks selline punkt c ∈ (a, b), et (14.1) f (b) − f (a) = f ' (c) ⋅ (b − a) Lagrange’i või lõpliku muudu valem
Teoreemi väide on tõene 2.Võrdhaarse kolmnurga alusnurgad on võrdsed.
Teoreemidest on näha, et esimene samm on närvivõrgu õige arhitektuuri valik Kui probleemi lahendamisel kasutatakse otsesuunatud (peatükk 1.3.1) või tagasisidestatud (peatükk 1.3.2) närvivõrk, siis probleem seisneb peidetud kihi neuronite arvu valikus.
Teoreem on t˜estatud. o o M¨¨ramata integraali m˜iste. Funktsiooni f algfunktsioonide uldavaldist aa o ¨ F (x) + C, kus C∫on konstant, nimetatakse funktsiooni f m¨¨ramata integraaliks aa ja t¨histatakse f (x)dx. Seega definitsiooni kohaselt
Teoreem on t˜estatud. o x→a g(x) 0 l’Hospitali reegli p˜hjal saab 0 t¨ upi m¨¨ramatusega piirv¨¨rtuse arvu- o u¨ aa aa tamisel ule minna piirv¨¨rtusele, mille all esineb esialgse murru lugeja tuletise ¨ aa ja nimetaja tuletise jagatis.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Teoreem on tõestatud. 32Joone asümptoodi definitsioon: Vaatleme tasandil xy - teljestikus joont y = f(x). Sirget l nimetatakse joone y = Teoreem 3.6 (Lagrange'i teoreem). Kui funktsioon f on l~oigul [a, b] pidev ja vahemikus f(x) asümptoodiks, kui joone y = f(x) jooksva punkti eemaldumisel lõpmatusse selle punkti kaugus sirgest l läheneb (a, b) diferentseeruv, siis leidub vahemikus (a, b) vähemalt üks punkt c nii, et nullile.
Teoreemil on tingimuste poolest veidi erinevaid variante, ent üldistatult võib öelda, et suvalise ühtmoodi jaotunud sõltumatute juhuslike suuruste summa või keskväärtuse jaotus läheneb liidetavate arvu kasvades normaaljaotusele.
Teoreemi järgi on mistahes graafis, mille igal tipul v∈V on maksimaalselt ∆(G) naabrit tipud võimalik värvida ainult ∆(G) erineva värviga, va. juhul kui: *G on klikk või *G on paaritu pikkusega tsükkel.
Teoreem on t˜estatud. o Teoreem 3.6 (Lagrange’i teoreem). Kui funktsioon f on l˜igul [a, b] pidev ja o vahemikus (a, b) diferentseeruv, siis leidub vahemikus (a, b) v¨hemalt uks punkt a ¨
Teoreem - algfunktsioonide üldavaldise kohta Kui F on funktsiooni f algfunktsioon hulgas D, siis kõik funktsiooni f algfunktsioonid hulgas D avalduvad kujul F + C, kus C on suvaline konstant.
Teoreem lvs - i lahendite arvust Olgu LVS-i maatriksiks A ja süsteemi laiendatud maatriksiks B ja olgu LVSis tundmatute arvuks n. 1. Kui rank(A) ≠ rank(B), siis LVSil ei ole lahendeid.
Teoreemi kohaselt on F funktsiooni f algfunktsioon lõigul [a,b]. Kuna ühe ja sama funktsiooni algfunktsioonid võivad üksteisest erineda liidetava konstandi võrra siis kehtib seos
Teoreem - • Kui mingi lause tõesust saab matemaatikas põhjendada varem teada olevate tõdede (teiste tõeste lausete) abil, siis öeldakse, et see lause on teoreem.
Teoreem on tõestatud. Seega saame funktsiooni Φ muudu jaoks seose ΔΦ = Φ(x + Δx) − Φ(x) = ∫ x+Δx x f(t)dt . (5.22) Määramata integraali mõiste.
Teoreem on tõestatud. l’Hospitali reegel jääb kehtima ka siis, kui piirprotsessis x→a asendada piirprotsessiga x→∞ või x→-∞.
Teoreemi tõestamine - loogiline arutelu; Ül.616 teoreemi tõesuse põhjendamine; Antud AM=AN. Tõesta, et kasutatakse aksioome; lähtutakse TÕESTUS.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Teoreem - Keha poolt tehtud töö on jõust.T=mg T=mgcosα võrdne keha kineetilise energia muuduga 2punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, Pot. Teoreem- Keha poolt tehtud töö on mis on võrdeline nende võrdne potentsiaalse energia muudu vastand masside korrutisega ning pöördvõrdeline nende väärtusega kauguse ruuduga.
Teoreem kumerus - ja nõgusus-piirkonnast Tõestus: Kehtivad võrratused mi ≤ f(ξi)≤Mi ξi є [xi- (tõestusega). 1,xi] 22. Asümptoodid.
Teoreem a on tegelikult tõene, aga kasutatud formaalsest süsteemist endast teda tuletada ei saa, tarvis on aksioome juurde lisada.
Teoreem – lause, mille õigsust tuleb tõestada arutluse kaudu, tuginedes aksioomidele ja varem tõestatud lausetele.
Teoreem ise – täisnurkse kolmnurga kaatetitele ehitatud ruutude pindalade summa võrdub hüpotenuusile ehitatud ruudu
Teoreem on t˜estatud. o ∫1 ∫ N¨iteid. 1. Arvutame −1 ex dx. Kuna ex dx = ex +C, siis Newton-Leibnitzi
Teoreemi tõestamist nimetatakse teoreemi tõestuse põhjendamist Aktsioomideks nimetatakse varem teada olevaid tõdesid.
Teoreemi eeldustel on funktsiooni graafik sile joon, mille otspunktid asuvad x- telje suhtes samal kõrgusel.
Teoreemi eeldus - teoreemi osa; ütleb, Ül.605,606 mis on antud või mis on teada; teoreemi Teoreem.
Teoreem on t˜oestatud. 27. Kõrgemat järku tuletiste ja diferentsiaalide definitsioonid.
Teoreem on lause, mille õigsust ssab põhjendada varem teada olevate tõdede kaudu.
Teoreemiks nimetatakse lauset, mida saab põhjendada varem teadaolevate tõdede abil.
Teoreemiks nimetatakse mingi lause tõestust matemaatikas varem tuntud tõdede abil.
Teoreem - lause, mille õigsus tõestatakse faktidele tuginedes arutluse kaudu.
Teoreemi nimi on antud 17. sajandi prantsuse matemaatiku Pierre de Fermat’ järgi.
Teoreemi väiteks nimetatakse lauset, mida saab eeldusest järeldada ehk mida on tarvis
Teoreem – Lause, mida saab tõestada varem teada olevate tõdede abil.
Teoreem - Funktsiooni kasvamise ja kahanemise seos tuletise märgiga
Teoreemid 2 - 5 kehtivad ka lõplike ühepoolsete piirväärtuste puhul.
Teoreem on lause, mille õigsust tõestatakse arutluse abil.
Teoreem on ehk matemaatika kõige austusväärsem žanr.
Teoreemi eelduseks nimetatakse lauset, mis on antud või on teada.
Teoreem on tõestatud. Integreerime seda avaldist.
Teoreem kumerus - ja nõgusus- piirkonnast (tõestusega).
Teoreemid piirv - st. teoreem1. Arv a on f.-I f(x) piirv.
Teoreem on tõestatud. puutuja tõus väheneb.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun