Takistuse temperatuurisõltuvus KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Metalli takistuse temperatuurisõltuvus Uuritav metall: m2 Uuritav pooljuht: p2 Mõõtesamm: 3oC Temp Metalli takistus Pooljuhi takistus o C 1 14 27,4 7785,8 2 17 27,7 7159,5 3 20 28,3 6508,6
KATSEANDMED Tabel 1. Takistuse temperatuurisõltuvus Temperatuu Metalli Pooljuhi Nr. r °C takistus Ω takistus Ω 1/T lnR 0,0032 8,4664 1 30 117,7 4752,5 99 26 0,0032 8,4078 2 32 118,6 4482,3 77 92
..4. Elektroodidena kasutatakse õhukest fooliumi, paksus 5 m, või kilele sadestatud alumiiniumi õhukest kihti. Fooliumkilekondensaatori elektroodideks on õhukesest alumiiniumplekist (fooliumist) lindid, mis on koos nende vahel asetsevate 2...10 m paksuste dielektrikuribadega rulli keeratud. 2.Kõrgsagedus-keraamikakondensaatorid Dielektrik on väikese läbitavusega, ulatudes 3...550. Kõrgsageduskeraamikal on väga väikesed kaod kõrgete sagedusteni ja nõrk mahtuvuse temperatuurisõltuvus. Omadustelt on kõrgsageduskeraamikal baseeruvad kondensaatorid igikestvad, nad ei vanane peaaegu üldse. Mahtuvuse temperatuurisõltuvus on neil üpris lineaarne ja võib olla nii positiivne kui negatiivne. 3.Senjett-keraamikakondensaatorid Dielektriline läbitavus võib ulatuda 10 000. Selline dielektriline läbitavus võimaldab luua väikeste mõõtmetega väga suure mahtuvusega kondensaatoreid. Kuid senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja
Keraamikakondensaatorid Keraamilise dielektriku järgi jagatakse keraamikakondensaatorid kõrgsagedus- keraamikakonden-saatoriteks ja senjett-keraamikakondensaatoriteks. Kõrgsageduskeraamikal baseeruvate kondensaatorite dielektrik on väikese läbitavusega, ulatudes 3...550. Võrdluseks mainitagu, et kilekondensaatorite puhul on dielektriku läbitavus ainult 2...4. Kõrgsageduskeraamikal on väga väikesed kaod kõrgete sagedusteni ja nõrk mahtuvuse temperatuurisõltuvus. Omadustelt on kõrgsageduskeraamikal baseeruvad kondensaatorid igikestvad, nad ei vanane peaaegu üldse. Mahtuvuse temperatuurisõltuvus on neil üpris lineaarne ja võib olla nii positiivne (P) kui negatiivne (N). Tabelis 2.5 on erinevate dielektrikute temperatuurisõltuvused ja kodeering. Elektrolüütkondensaatorid Alumiiniumelektroodidega elektrolüütkondensaatorid on suure mahtuvusega püsikondensaatorid. Nende ühe plaadi moodustab alumiiniumpleki riba. Teise plaadina toimib
kõik ettetulevad probleemid, vaid töövahend asjatundjatele. Primaarseks jäävad elektrivõrgu käidu- ja plaanimisülesandeid lahendavate inseneride oskused ja kogemused. Koormusmudel võimaldab sellekohaste rakendusprogrammide vahendusel inseneride nägemusi tõhusalt rakendada. 2.Koormust iseloomustavad andmed regulaarsed muutused, milleks on ööpäeva-, nädala- ja aastasisesed perioodilisused, trend ning koormuse iseloom erandpäevadel; temperatuurisõltuvus, mille osakaal on näiteks elekterkütte korral küllaltki suur. Mudelis arvestatakse temperatuurisõltuvuse inertsi, mittelineaarsust ja ajalisi muutusi; sõltuvus talitlusparameetritest, mis avaldub koormuse pinge ja sagedustundlikkusena; juhuslikkus, mis on eriti märgatav väikestes, jaotusvõrgu koormustes. Selliste koormuste ruuthälbe suhe matemaatilisse ootusesse on suhteliselt suur. Ka võib väikestes koormustes esineda suuremaid kõrvalekaldeid, mis
..1358 K. Referentspunktideks on madalatel temperatuuridel gaaside kolmikpunktid ja kõrgetel metallide sulamistemperatuurid. Viimane vastuvõetud temperatuuriskaala defineerib nii rahvusvahelise Kelvini temperatuuri, mille tähiseks on T90 ja sümboliks K, kui ka rahvusvahelise Celsiuse temperatuuri, mille tähiseks on t90 ja sümboliks °C. Ühtlasi seotakse need kaks skaalat omavahel. t90/°C = T90/K - 273,15 Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, poolju- katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, hi omajuhtivuse tekkimiseks vajali- autotransformaator, oommeeter, lüliti, ku aktivatsioonienergia arvutamine. ühendusjuhtmed. Töö teoreetilised alused. Küllalt laias temperatuurivahemikus sõltub juhi takistus temperatuurist
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 OT allkiri: Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, poolju-hi omajuhtivuse autotransformaator, oommeeter, lüliti, tekkimiseks vajali-ku ühendusjuhtmed. aktivatsioonienergia arvutamine. Skeem
Neist viimane kuulub nn. piesokeraamiliste materjalide hulka. Kristalliliste (anisotroopsete) materjalide korral on juhtivusomadused materjali eri suundades erinevad ning seepärast avaldub ka piesoefekt eri suunas erinevalt. Piesoelektrilisi materjale saab kasutada mitmesuguste elektromehaaniliste muundurite nagu piesoelektriliste resonaatorite, mikrofonide, kõlarite ja andurite valmistamiseks. Piesotajuritele esitatavad põhinõudeiks on suur elektriline ja mehaaniline vastupidavus, väike temperatuurisõltuvus, niiskusekindlus ning suur hüvetegur. On olemas nii otsene piesoefekt kui ka pieso pöördefekt. Piesotajurite töö põhineb otsesel piesoefektil, mille korral välise jõu toimel tekib piesomaterjali pinnal elektripotentsiaal (joonis 3.14). Pöördefekti kasutatakse piesotäiturites, nt. kõlarites ja mootorites, kus piesomaterjali elektilise mõjutamise tulemusena muutuvad tema mõõtmed. Kristallide piesoelektrilised omadused sõltuvad nende struktuurist. Piesoelektrikuteks on kõik
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:14.02.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 12 OT Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli takistuse temperatuuriteguri määramine. Metallist ja pooljuhist katsekehad elektriahjus, Pooljuhi omajuhtivuse aktivatsioonienergia komputeriseeritud mõõteseade (vt. lisajuhend), isiklik diskett ja määramine. vähemalt üks leht valget paberit formaadis A4. Skeem Töö käik. 1
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Sergei Ovsjanski Teostatud: Õpperühm: IAEB 21 Kaitstud: Töö nr. 12 OT allkiri: Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, poolju- katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, hi omajuhtivuse tekkimiseks vajali- autotransformaator, oommeeter, lüliti, ku aktivatsioonienergia arvutamine. ühendusjuhtmed. Skeem Nr Temp Temp Metall Pooljuht Ln(R) 1/T (1/K) °C K Oom Oom
sest ta võib täituda mõne kõrval aatomi elektroniga. St ta käitub vastupidiselt elektronile. Puhastes pooljuhtides tekkivale elektrijuhtivusele on iseloomulik, et alati tekib pooljuhis elektrone ja auke ühepalju. Kirjeldatud juhtivust nimetatakse pooljuhi omajuhtivuseks. Omajuhtivusele on iseloomulik väga tugev temperatuuri sõltuvus. Sest mida kõrgem on aine temperatuur, seda suurem on elektronide kiirus ja seda rohkem tekib elektrone ja auke. Omajuhtivuse temperatuurisõltuvus on eksponentsiaalne nii, et iga 10 kraadi temperatuuri tõusuga suureneb juhtivus 2 korda. Pooljuhid Pooljuhtideks nimetatakse elektrimaterjalide klassikalise liigituse alusel materjale, millede eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10-6...108 m. Pooljuhtmaterjalide eritakistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid),
= Ae RT ( V,13) siis ln = ln A + EA/RT. ( V,14) 4)Seega saab aktiveerimisenergiat arvutada graafiku ln = f(1/T) tōusu abil. Töö vormistamine toimub kohustuslikult arvutiga, kas Excelis või mõnes teises graafilises töölehekeskkonnas. Näited vormistusest: Kõigepealt Tuleb välja arvutada keskkonna (glütseriini) tiheduse temperatuurisõltuvus selleks, et leida vastavad viskoossuse väärtused mõõtmistemperatuuril. Näide sellest määramisest vormistatuna Originis: 280 29 0 300T, 1.270 =1.2675-(3.41429*(E K310 320 33021.270 1.265 - 4) * T-(2.
..4. Elektroodidena kasutatakse õhukest fooliumi, paksus 5 m, või kilele sadestatud alumiiniumi õhukest kihti. Fooliumkilekondensaatori elektroodideks on õhukesest alumiiniumplekist (fooliumist) lindid, mis on koos nende vahel asetsevate 2...10 m paksuste dielektrikuribadega rulli keeratud. Kõrgsagedus keraamikakondensaatorid - Dielektrik on väikese läbitavusega, ulatudes 3...550. Kõrgsageduskeraamikal on väga väikesed kaod kõrgete sagedusteni ja nõrk mahtuvuse temperatuurisõltuvus. Omadustelt on kõrgsageduskeraamikal baseeruvad kondensaatorid igikestvad, nad ei vanane peaaegu üldse. Mahtuvuse temperatuurisõltuvus on neil üpris lineaarne ja võib olla nii positiivne kui negatiivne. Senjett keraamikakondensaatorid - Dielektriline läbitavus võib ulatuda 10 000. Selline dielektriline läbitavus võimaldab luua väikeste mõõtmetega väga suure mahtuvusega kondensaatoreid. Kuid senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus
polaarsusega pingega, mida tuleb kasutamisel hoolikalt jälgida. On olemas ka kahepolaarseid elektrolüütkondensaatoreid, millel on ka teine plaat (elektrood) oksüdeeritud. Nende mahtuvused on aga väiksemad ja gabariidid suuremad JOON.2.4 Tänu suurtele mahtuvustele kasutatakse alumiinium-elektrolüütkondensaatoreid küllalt laialdaselt, kuid ehitusest tingituna saab seda teha ainult alalis- või pulseerival pingel. Nende puuduseks on mahtuvuse suur temperatuurisõltuvus, mahtuvuse kadumine seismisel (peale kuuekuulist seismist on soovitatav nad uuesti formeerida tööpingest väiksemal pingel) ja mahtuvuse kadumine väikesel tööpingel. Tantaal-elektrolüütkondensaatorid on nn. kuivad, kuna nad ei sisalda vedelat elektrolüüti. Anoodiks on tantaali tükike, mille pind oksüdeeritakse elektrolüütiliselt. Saadud oksiidikihi Ta2O dielektriline läbitavus on 25, mis võimaldab saada suuremaid mahtuvusi väiksemate gabariitide juures
põhikomponentideks on korpus 1, regulaator 2 ja düüs 3. Vedeliku Sele 9.10 Pidurdusventiili tingmärk voolamisel avast A avasse B toimub vedelikuvoolu takistamine avas 4, mille pindala saab muuta siibri 5 pööramisega. Madal temperatuurisõltuvus saavu- tatakse tänu ava õhukeseservalisele ehitusele. Reguleerimiskruviga 6 saab muuta siibri 5 asendit, millega saavutatakse eriti täpne reguleerimine. Valitud asendi blokeerimiseks
väliskeskkonnast ning tööle, mida süsteem teeb välisjõudude vastu. Inetgraalne kuju süsteemi lõpliku muutuse jaoks: q=U+w, kus qsoojushulk (J), Usüsteemi siseenergia muut(on võrdne soojusefektiga konstantsel ruumalal) (J), w töö (J) Isoprotsesside jaoks: V=const, A=0, , kus Atöö(J), qsoojushulk(J),nmoolide arv(mol),Runiversaalne gaasikonstant 8,314J/K*mol,T xtemperatuur (K), ivabadusastmete arv 22)Erisoojus.Soojusmahtuvus.Takistuse temperatuurisõltuvus Erisoojus Ce on soojushulk, mis kulub, et tõsta ühikulise massiga keha soojust ühe kraadi võrra. (J/kg*K) Soojusmahtuvus C on soojushulk, mis kulub, et tõsta keha soojust ühe kraadi võrra (J/K) Metalli takistus põhjustab juhtivuselektronide vastastikkust mõju kristallvõre ioonidega. , kus metalli takistus, 0eritakistus, ttemperatuur (°C), takistuse temperatuuritegur. 23)Adiabaatiline protsess Adiabaatseks nimetatakse protsessi, kus puudub soojusvahetus
aurustumine). Vask on termotakistustajuris kasutatav kuni 180 °C (kõrgematel temperatuuridel vask oksüdeerib väga kiiresti ning tal on vähene keemiline vastupidavus agressiivsele keskkonnale. Vase eeliseks on hea töödeldavus, odavus ning kättesaadavus. Niklil on suur takistuse temperatuuritegur α = 0,0064, alates temperatuurist +370 °C toimuvad niklis struktuursed muutused, mistõttu taksituse temperatuurisõltuvus on oluliselt mittelineaarne. Raua (terase) takistuse temperatuuritegur on samuti suur, α = 0,0065 ning sõltub vähesel määral lisanditest. Nii raua kui ka terase peamiseks puuduseks tuleb lugeda keemilist aktiivsust, sest temperatuuridel üle 100 °C korrodeerub raud väga kiiresti [7]. 2.1.3. Termistor Termistor ehk termotakisti on termoelektriline pooljuhtseadis, mille ta-kistus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist.
valgus erivärvilisteks valgusvöötideks ehk valgus murdub põhivärvideks. 2.2 Optiline kiirgus Optilise kiirguse allikateks on laserdioodid ja valgusdioodid. Jaguneb ultravioletkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks. Laserdioodid tekitavad koherentse valgussignaali, mistõttu seda saab kasutada nii multi- kui monomoodiliste fiibrite juures. Laserdioodi võimsus on suurem kui LED-dioodil, samuti on laserdioodi signaali spekter kitsam. Miinusteks on tema temperatuurisõltuvus ja märgatavalt kõrge hind. LED-diood ei tekita koherentset valgussignaali ning ka tema signaali spekter on laiem kui laserdioodi korral. Seetõttu ei sobi LED-diood kasutamiseks monomoodilistes, vaid ainult multimoodilistes fiibrites. Laserdioodi väljundkarakteristik ei ole päris lineaarne, kuid digitaaledastuse korral ei ole see suureks takistuseks. Ebalineaarsuse kompenseerimiseks paigutatakse laseri väljundisse
• Temperatuur on aine molekulide kineetilise energia mõõt • Taimed on kõigusoojased / nende kehatemperatuur on otseses sõltuvuses väliskeskkonna temperatuurist • Elutegevuse alumine temperatuur seotud vee külmumisega, ülemine aga valkude denatureerumisega • Aktiivne elutegevus > 5⁰C • Taimede jaotuse Maal määravad mitte niivõrd keskmised temperatuurid kui äärmustemperatuurid (eelkõige miinimumid) Temperatuurisõltuvus on adaptiivne • Reeglina kohanevad protsessid selliselt, et tavaline temperatuur on ka optimaalne • Optimumi muutus toimub tavaliselt ka sesoonselt vastavalt temperatuuri muutustele Temperatuuri läviväärtused • Eelistatuim temperatuurivahemik taimede kasvuks on 5-25 ⁰C • Kõrgeimad registreeritud õhutemperatuurid registreeritud troopikas (57-58 ⁰C) • Kõrged mulla
650 V efektiivväärtusega siinuselist vahelduvpinget. Metallpolüesterkondensaatorid on pikaealised ja taluvad kõrget keskkonna temperatuuri, töötemperatuur jääb vahemikku -50…100 °C. Keraamikakondensaatorid – keraamilise dielektriku järgi jaotatakse keraamikakondesaatorid kõrgsageduslikeks ja senjettkondensaatoriteks. Kõrgsageduskeraamika dielektriline läbitavus 3…550. Kõrgsageduskeraamikal on väga väikesed kaod kõrgete sagedusteni ja nõrk mahtuvuse temperatuurisõltuvus. Senjettkondensaatorite dielektrik on suure dielektrilise läbitavusega 1000…10000. Need kondensaatorid on väikeste mõõtmetega kuid suure mahtuvusega. Senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist, sagedusest ja pingest. Seega on nad kasutatavad ainult madalatel sagedustel ja pingetel ning kohtades, kus väikeste mõõtmete juures on vaja suuri mahtuvusi ja mahtuvuse täpne väärtus oluline.
laserdioodi signaali spekter kitsam. LED-diood ei tekita koherentset valgussignaali ning ka tema signaali spekter on laiem kui laserdioodi korral. Seetõttu ei sobi LED-diood kasutamiseks monomoodilistes, vaid ainult multimoodilistes fiibrites. Erinevalt LED-dioodist, kus valgussignaali võimsus väljundis sõltub lineaarselt sisendvoolust, on laserdiood lävelise iseloomuga lineaarsus on tagatud alates teatud sisendvoolu läviväärtusest I s. Laserdioodi miinusteks on tema temperatuurisõltuvus ja märgatavalt kõrgem hind võrreldes LED- dioodiga. Laserdioodi väljundkarakteristik ei ole päris lineaarne, kuid digitaaledastuse korral ei ole see suureks takistuseks. Küll aga põhjustab karakteristiku ebalineaarsus häirivaid moonutusi analoogedastuses (kaabeltelevisioon). Ebalineaarsuse kompenseerimiseks paigutatakse laseri väljundisse tavaliselt fotodiood, mille kaudu juhitakse laserit tagasiside abil ning saavutatakse lineaarne väljundkarakteristik. 3. Valge valgus
ca. 1 pF). Erinevate optronite võrdlus on toodud tabelis 4.3. Tabel 4.3. Erinevate optronite parameetrid [4]. Fototakistiga optroneid (resistoroptroneid) iseloomustab pinge-voolu tunnusjoone hea lineaarsus ja madal müratase. Nende väljundtakistust (fototakisti takistust) saab sisendahela kaudu muuta kuni saja miljoni kordselt (mõnest oomist kuni 100 M-ni). Nende puuduseks on väike toimekiirus (0,01...1 s) ja parameetrite suur temperatuurisõltuvus. Fotodioodist ja valgusdioodist koosnev dioodoptron on kõige kiiretoimelisem optron. DIoodoptron suudab edastada signaali, mille sagedus võib ulatuda isegi gigahertsidesse (pin-dioodide korral). Dioodoptroni vooluülekandetegur on tavaliselt alla 0,01. Dioodoptronis võib fotodiood töötada ka fotogeneraatorina, tekitades elektromotoorjõudu kuni 0,8 V. Dioodoptroneid (ja transistoroptroneid) kasutatakse Elektroonika alused
polaarsusega pingega, mida tuleb kasutamisel hoolikalt jälgida. On olemas ka kahepolaarseid elektrolüütkondensaatoreid, millel on ka teine plaat (elektrood) oksüdeeritud. Nende mahtuvused on aga väiksemad ja gabariidid suuremad JOON.2.4. Tänu suurtele mahtuvustele kasutatakse alumiinium-elektrolüütkondensaatoreid küllalt laialdaselt, kuid ehitusest tingituna saab seda teha ainult alalis- või pulseerival pingel. Nende puuduseks on mahtuvuse suur temperatuurisõltuvus, mahtuvuse kadumine seismisel (peale kuuekuulist seismist on soovitatav nad uuesti formeerida tööpingest väiksemal pingel) ja mahtuvuse kadumine väikesel tööpingel. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 15 Tantaal-elektrolüütkondensaatorid on nn. kuivad, kuna nad ei sisalda vedelat elektrolüüti. Anoodiks on tantaali tükike, mille pind oksüdeeritakse elektrolüütiliselt.
suurenemisest tingitud juhtivuse tõus olulisem eritakistuse suurenemisest temperatuuri tõttu. Keelutsoon pooljuhis: ülemisse "juhtivustsooni" (joonisel roheline) pääsevad ainult need elektronid, mille soojuslik energia ületab keelutsooni (kollane) laiusele võrdse energia . Alumiste "täidetud" tsoonide elektronidel liikumisvõimalus puudub. Kui ja laengukandjaid on juba piisavalt, hakkab kehtima normaalne temperatuurisõltuvus . Juhtivuse sellist liiki, kus laengukandjad vabanevad kristallvõrest soojusliikumise toimel, nim. pooljuhtide teoorias omajuhtivuseks. Sellest erinev on lisandjuhtivus, kus laengukandjaid tekitatakse kunstlikult, lisades lähteainele kõrgema või madalama valentsiga lisandeid. Lisandiaatomite "sobitamisel" kristallvõresse jääb elektrone "üle" (kui lisandi valents on kõrgem lähteaine omast) või tuleb puudu (kui valents on madalam).
suurenemisest tingitud juhtivuse tõus olulisem eritakistuse suurenemisest temperatuuri tõttu. Keelutsoon pooljuhis: ülemisse "juhtivustsooni" (joonisel roheline) pääsevad ainult need elektronid, mille soojuslik energia ületab keelutsooni (kollane) laiusele võrdse energia . Alumiste "täidetud" tsoonide elektronidel liikumisvõimalus puudub. Kui ja laengukandjaid on juba piisavalt, hakkab kehtima normaalne temperatuurisõltuvus . Juhtivuse sellist liiki, kus laengukandjad vabanevad kristallvõrest soojusliikumise toimel, nim. pooljuhtide teoorias omajuhtivuseks. Sellest erinev on lisandjuhtivus, kus laengukandjaid tekitatakse kunstlikult, lisades lähteainele kõrgema või madalama valentsiga lisandeid. Lisandiaatomite "sobitamisel" kristallvõresse jääb elektrone "üle" (kui lisandi valents on kõrgem lähteaine omast) või tuleb puudu (kui valents on madalam).
difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida vaid lahtises süsteemis. Aine lenduvus on seda suurem, mida madalam on tema keemistemperatuur. Tahke aine vedelas lahustis: absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju ei avalda. Lahustus suureneb temperatuuri tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline. Väheneb temperatuuri tõustes, kui lahustumisprotsess on eksotermiline. Lahustumise temperatuurisõltuvus väljendab lahustuvuse muutumist temperatuuri muutmisel. Sellistes lahustes (nt NaCl lahus) on küllastunud vedelike aururõhk väiksem kui nt puhta vee kohal. Kinnises süsteemis lahutsunud ainete osakesed jäävad vedelikku, auruvad lahusti molekulid. Avatud süsteemis lahustunud ainete osakesed jäävad alles, muu aurustub. Lahusti molekulid, mis on lahusti pinnal, difundeeruvad lahustist välja ja hajuvad ümbritsevasse gaasilisse keskkonda (lendumine)
Kuna hiljem selgus, et sama seaduse oli kirja pannud keemik R. Boyle juba 12 aastat varem, tuntakse teda tänapäeval Boyle-Mariotte'i seaduse nime all. Konstantsel temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. Gaasi olekuvõrrand seob kolme olekuparameetrit rõhku ruumala temperatuuri See on lihtne ja intuitiivselt tajutav seadus, mille formuleerimiseks tuli siiski teada õhurõhu olemasolu. Seevastu gaasi parameetrite temperatuurisõltuvus kui tunduvalt keerukam lasi end veel poolteist sajandit oodata. 1805. a. leidis L. Gay-Lussac seose ruumala ja temperatuuri vahel (ruumpaisumise valemi), ning mõni aeg hiljem Charles (loe sa:rl, kuna tegu on prantslasega!) analoogilise seose rõhu ja temperatuuri vahel. Neid valemeid esitatakse tavaliselt koos: Konstandid ja tähistavad vastavalt ruumala ja rõhku temperatuuril 0 kraadi; konstant -
Kui tõmbejõud osakeste vahel ületavad tõukejõud, siis tekib osakeste
vahel kindla pikkusega side ja selle järel moodustub vedelikus selle aine tahked osakesed. N: vee jäätumine.
Tahke aine vedelas lahustis: Absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju ei
avalda. Lahustuvus suureneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline(H>0). Väheneb
temperatuuri tõustes, kui lahustumisprotsess on eksotermiline (H
Stabiilsuse eest vastutav G on väike number võrreldes kahe teise suure numbriga. Kui G on 50kJ/mol kohta, siis H on 500kJ/mol kohta umbes. Valkude puhul on nõrgaks kohaks aktiivtsenter või mõni muu oluline osa. Aktiivsuse ja stabiilsuse vahel on lõivsuhe. Denaturatsioon on kooperatiivne protsess kui valgu stuktuur kuskilt juba käriseb, siis käriseb lõpuni. Väga vähe on osaliselt denatureeruvaid valke. Pöörduv denaturatsioon Kooperatiivset denaturatsiooni iseloomustab järsk temperatuurisõltuvus. Y-teljel on denatureerunud valgu osakaal ja x-teljel temp. Küllalt kitsas vahemikus toimub üleminek täielikult denatureerunud olekusse, sama on ka DNA puhul (üleminek 2ahelalisest 1ahelaliseks toimub kitsas temp vahemikus). Tm on sulamistemp. Pöördumatu denaturatsioon Tasakaalust rääkida ei saa, denaturatsiooni peab iseloomustama kineetika järgi kui kiiresti ajas toimub. Siin kasutatakse poolestusaega, sest denaturatsioon on esimest järku protsess