Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Telgjõud Fa tekib ainult kaldhammastega hammasrataste korral: Fa Ft tan , kus β on hamba kaldenurk mis võib varieeruda vahemikus 8 < β < 45 º. Leida: 1. Leida radiaaljõud Fr, telgjõud Fa, ringjõud Ft ja taandatud paindemoment M. 2. Kontrollida kas lähteandmetes pakutud võlli läbimõõt on minimaalne lubatav võlli läbimõõt. Valida sobiv võlli läbimõõt. 3. Summaarsed koormused laagritele radiaalsuunas RA ja RB. 4
d2, mm 210 200 190 180 170 160 150 140 130 120 l, mm 120 140 160 180 200 210 230 250 260 280 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 m, Nm 400 400 350 350 300 300 250 250 200 200 2 Leida: 1. Leida radiaaljõud Fr, telgjõud Fa, ringjõud Ft ja taandatud paindemoment M. 2. Kontrollida kas lähteandmetes pakutud võlli läbimõõt on minimaalne lubatav võlli läbimõõt. Valida sobiv võlli läbimõõt. 3. Summaarsed koormused laagritele radiaalsuunas RA ja RB. 4. Pakkuda laagrite tüübid. 5. Valida sobiv laager SKF katakoogist. Kirjutada lahti, mida tähendavad valitud SKF laagri tähistuse numbrid ja tähed. Laagri valikul SKF metoodika järgi pakkuda
.................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: dets 2011 TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 1.Algandmed Võll T = 500 Nm (pöördemoment) Fa = 900 N (telgjõud) [S] = 1,5 (ehk K) d = 35 mm d1 = 0 mm (täisvõll) Materjal teras C45 = ReH = 370 MPa Rumm d2 = 70 mm = 0.07 m l = 100 mm = 0.1 m Ra = 0.6 * 10-6 m (pinnakaredus) Materjal valuteras 1.0558 = ReH = 300 Mpa Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. 2. Kontaktala survepinge Esiteks tuleb leida kontaktala survepinge. Selleks aga tuleb leida pressliitega ülekantav telgjõud ning ülekantav pöördemoment.
= 94,4 ( cos ) ( cos 2,86° )3 siis hamba kujutegur YF 2,2 (Lisa 1, Tabel 4). 1,2 T 2 KY F 3 1,2 250 10 1,2 2,2 Paindepinge F= = 63,9 MPa<[ ]F =70 MPa z 2 b2 m2 94 33 22 Jõud ülekandes Teo telgjõud ja ratta ringjõud 2 T 2 2 250 Fa 1 =F t 2 = = 2,66 kN . d2 0,188 Teo ringjõud ja ratta telgjõud 2T1 2T2 2 250 Ft 1=F a2 = = = 0,21 kN . d 1 d 1 u t 1 0,04 94 0,64 Teo ja ratta radiaaljõud Fr 1=Fr 2=Ft 2 tan =2,66 tan 20 ° 0,97 kN , kus = 20 - hambumisnurk. Lisa 1
Kataloogist "Elastsed sidurid" leidsin sobiva ääriksiduri ning selle järgi sobib mulle sidur numbriga 107, mis kannatab 1403 Nm väändemomenti. mm mm mm Kuna arvutuslik DDtabel, siis tugevus on tagatud 2.1.2 Ääriksiduri eelised ja puudused Ääriksiduri eelisteks on 1. Lihtsus ja odavus 2. Jäik ühendus (puudub nurklõtk) 3. Suur pöörlemissagedus 4. Ülekantav moment on piiratud ainult liite tugevusega Ääriksiduri puuduseks on see, et ta kannab üle kõik telgjõud ja paindemomendid 2.2. Kallim sidur Kallimaks siduriks valin hammassiduri, kuna sidur eripärad peavad olema suur nurklõtk ja suur ülekantav moment ning need on hammassiduril olemas. 2.2.1 Tugevustingimus kstart=1,0 Tugevus on tagatud Sellest lähtuvalt valin siduriks RTK I - 80, mille lubatud pidev väändemoment on 1400Nm. Selle mootoriga võiksid olla ühendatud kolbkompressorid, kraanad ja valtspingid 2.2.2. Hammassiduri omadused Hammassiduri omadusteks on 1
gradiendiga Eelised- Konstruktsioonilihtsus, hea tsentreeritus, töökindlus. Puudused- Liite kvaliteedi kontroll raske, liiga kõrged täpsuse nõuded, kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega. KEERMESLIIDE- Lahtivõetav liide, milles kasutatakse keermestatud elemente. Tunnus- keermestatud elementide olemasolu. Tööpõhimõte- liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Eelised- On mugav koostada ja lahti võtta, Standartsete komponentide valik lai, Madal maksumus. Puudused- Lukustamise vajadus tsükliliste koormuste korral, Suur pingekontsentraatorite hulk. Keerme põhielemendid- Profiil, profiilinurk, profiili kõrgus, samm, välis-, kesk- ja siseläbimõõt. Keerme profiilid- Kolmnurkkeere, trapetskeere, ruutkeere, ümarkeere. Kolmnurkkeerme liigitamine- Meeter-, toll- ja torukeere.
Liiteid kasutatakse erinevate detailide omavaheliseks liitmiseks. Keermesliide on lahtivõetav liide, milles kasutatakse keermestatud elemente. Poltliide on lahtikeeratav liide, kus mutrit pööratakse poldi suhtes ümber nende ühise telje. Poldis tekib elastne pikideformatsioon ja pikisisejõud (tõmbejõud). Detailide vahel tekib hõõrdejõud. Kirjeldada keermesliite tööpõhimõtet. Liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised koostamise ja lahtivõtmise mugavus, komponentide lai valik, madal maksumus. Puudused Lukustamise vajadus tsüklilise koormuse korral ja suur pingekontsentraatorite hulk. Nimetada keeret iseloomustavad parameetrid. Nimiläbimõõt väliskeerme suurim läbimõõt. Profiilinurk telgtasandis mõõdetud nurk keerme profiili külgede vahel Samm keerme kahe naaberprofiili
0558 DIN 1681 ( = ReH = 300 MPa), võlli materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa). Liite koostamine - pressimine. Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrgedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. T = 1100 Nm Fa = 2000 N [S] = 2,5 d = 90 mm d2 = 70 mm l = 100 Ra = 0.6 m Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. Ülesande lahendus: Pressliitega ülekantav telgjõud: kus p on pressliite kontakti survepinge; K1,5...2 on varutegur ja f on hõõrdetegur (terasvõlli ja rummu korral f =0,1...0,2) Pressliitega ülekantav pöördemoment: Pressliitega ülekantav pöördemomendi ja telgjõu koosmõju: Võtame, et f = 0,1 ja K = 2,5 . Määratakse pressliite kontakti survepinge p, mis peab tekkima kontaktialas, et tagada antud koormuse ülekandmise: kus liitele mõjuv ringjõud: Ft = 2T/d = 2200 * 103 / 90 = 24,4 kN
z2 a 3 51 127 3 q 12,5 Hammaste ekvivalentarv z2 51 z0 = = 51,5 cos 3 cos 3 4,57 siis hamba kujutegur YF 2,18 (Lisa 1, Tabel 4). Paindepinge 1,2T2 KYF 1,2 * 249 * 1,2 * 2,18 F = = = 22,8 MPa [ ] F = 70 Mpa z 2 b2 m 2 51 * 42 * 4 2 Jõud ülekandes Teo telgjõud ja ratta ringjõud 2T 2 * 249 Fa1 = Ft 2 = 2 = 2,4 kN. d 2 0,204 Teo ringjõud ja ratta telgjõud 2T 2T2 2 * 249 Ft1 = Fa 2 = 1 = = 0,28 kN. d1 d1u t1 0,05 * 51 * 0,69 Teo ja ratta radiaaljõud Fr1 = Fr 2 = Ft 2 tan = 2,4 * tan 20 0.9 kN kus - = 20 hambumisnurk. 3. Võlli projektarvutus Teo vaba otsa läbimõõt 16T1 16 * 9,8
2 = Radiaaljöud Fr1=Fr2 cos kaldhammasüle 4007,70*tan200/cos10,7 kanne =1486,78 = 2 Telgjõud Fa1=Fa2 4007,7* 10,7 =757,26 Konsoolsed jõud Kiirekäiguline võll Aeglasekäiguline võll Kiilrihm ülekanne 1 = 2 0 2
Liite koostamine - presiimine. Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. Algandmed: T = 950 Nm Fa = 1800 N [S] = 2,3 d = 80 mm d2 = d+30 = 80 + 30 = 110 mm l = 100 mm Ra = 1,6 µm 1,0558 DIN1681 t = 300 MPa tC45=370 MPa t = 40oC P = 0,95 Pressliitega ülekantav telgjõud p on pressliite kontakti survepinge; K1,5...2 on varutegur ja f on hoordetegur (terasvõlli ja rummu korral f = 0,1...0,2). Pressliitega ülekantav pöördemoment Pressliitega ülekantava pöördemomendi ja telgjõu koosmõju Võtan f = 0,1 ja K = 2 Määratakse liite arvutuslik ping Narv seosest ja E1 ja E2 on võlli ja rummu materjali elastsusmoodulid; 1 ja 2 on võlli ja rummu materjali Poissoni tegurid. Teras E (21...22)104 MPa; 0,3
PUMBAD SKA PÄÄSTEKOOL PUMP ON SEADE VEDELIKE LIIKUMAPANEMISEKS, TÕSTMISEKS MADALAMALT TASEMELT KÕRGEMALE JA EDASITOIMETAMISEKS MÖÖDA VOOLIKULIINE. PUMP MUUDAB ENERGIAALLIKA ENERGIA LIIKUVA VEDELIKUJOA ENERGIAKS LIIGITUS KASUTUSALA TÖÖPÕHIMÕTE VÄLJASTATAV RÕHK KASUTUSALALT JAGUNEVAD SURVEPUMBAD VAAKUMPUMBAD TÖÖPÕHIMÕTTELT JAGUNEVAD MAHTPUMBAD kannavad vedelikke imipoolelt survepoolele mahuannuste kaupa kolbpumbad membraanpumbad DÜNAAMILISED PUMBAD avaldavad vedelikele pidevat survet labapumbad (tsentrifugaal-ja propellerpump; jugapump) Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte Pumba tööratta kiirel pöörlemisel tekib tsentrifugaaljõud, mille mõjul vesi liigub ratta keskelt äärte poole ja paiskub tööratast ümbritsevasse spiraalkambrisse Tööratta keskel tekib vaakum ja imivoolikust tungib sinna vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel. Selleks, et vo...
Projekteerida võll ja läbi viia võlli arvutus väsimusele. Põhjendada võlli materjali ja kuju valikut. Võlli materjal: karastatud teras C55E (ReH = 420 MPa, Rm = 700 MPa, -1 = 0,4 · 700 = 280 MPa, -1 = 0,22 · 700 = 154 MPa). NB! -1 =( 0,4 ...0,5)Rm; -1 = (0,2...0,3) Rm Radiaaljõud Fr = 1360 N, ringjõud Ft = 3700 N, telgjõud Fa = 520 N Jaotusringjoone läbimõõt d2 = 210 mm Laagrite vahekaugus l = 200 mm Kaldhammasratta hambumisnurk β= 8° Lähteandmed valida tabelist õppekoodi viimase A ja eelviimase B numbrite järgi. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d2, mm 250 240 230 220 210 190 180 160 140 120
Liiteid kasutatakse erinevate detailide omavaheliseks liitmiseks. Keermesliide on lahtivõetav liide, milles kasutatakse keermestatud elemente. Poltliide on lahtikeeratav liide, kus mutrit pööratakse poldi suhtes ümber nende ühise telje. Poldis tekib elastne pikideformatsioon ja pikisisejõud (tõmbejõud). Detailide vahel tekib hõõrdejõud. Kirjeldada keermesliite tööpõhimõtet. Liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised koostamise ja lahtivõtmise mugavus, komponentide lai valik, madal maksumus. Puudused Lukustamise vajadus tsüklilise koormuse korral ja suur pingekontsentraatorite (wtf) hulk. Nimetada keeret iseloomustavad parameetrid. Nimiläbimõõt väliskeerme suurim läbimõõt. Profiilinurk telgtasandis mõõdetud nurk keerme profiili külgede vahel
8. Koormatud ja poolkoormatud rattavõllid Rattavõllide ülesandeks on pöörlemise edasikandmine diferentsiaalilt veoratastele. Rattavõll, mis istub ühe otsaga diferentsiaalikarbis, kus ta laagriteks on diferentsiaali karbi laagrid ja teine võlli laager on rattavõlli kesta välisotsa sees ning rattavõlli kinnitusääriku külge on kinnitatud veoratas, mõjuvad järgmised jõud: 1. Rattale edasiantav ja võlli väänav pöördemoment 2. Telgjõud, mis tekib masina külglibisemise korral ja painutab võlli vertikaaltasapinnas 3. Jõud, mis kujutab endast sellele rattale langevat osa masina kogukaalust. Ka see jõud painutab võlli vertikaaltasapinnas. 4. Horisontaaltasapinnas mõjub jõud, mis tekib rattale edasiantava jõumomendi arvel. Sellise pöördemomendi ülekandmisega rattavõlli kutsutakse poolkoormatud rattavõlliks. Kui rattavõll istub ühe otsaga diferentsiaalkarbis, võlli väline ots sidestatakse rattarummuga
hüdrovõimendist. Valmistatakse ühtse sõlmena või eraldi osadena. Võimendiga rooliseadme osad on: · roolireduktor, · jaotur, · hüdrosilinder · ja mõnel juhul ka diferentsiaali automaatblokeeringu andur. Roolitrapetsi üheks osaks on esisild. Roolitrapets on rooli ajamiks. Hüdrovõimendi koosneb: · pumbast, · jaoturist, · jõusilindrist · ja õlianumast. Jaoturi siibrit käitab teo telgjõud, mistõttu avatakse ja suletakse vastavad kanalid paremale või vasakule pööramisel. Auto vasakule pööramisel nihkuvad tigu ja siiber tahapoole. Juhtrataste pööramine kestab nii kaua kuni rooliratast mõjutatakse. On pööramine lõpetatud, siis teo telgjõud siibrile lakkab ja siiber läheb liugurivedrude mõjul keskasendisse. 2. Töötamine Võimendi siiber on tema jaoks juhtpea keresse tehtud avast pikem, mistõttu siiber ja kruvi
Lühikeste koonuste töötlemiseks universaaltreipingis ülemise väikese supordi pööramise teel koonuse kaldenurga arvutamine. VALEM--> tan alfa = D - d 2l 21 SOOJUSBILANSS ja JÕUDUDE JAOTUS met. lõiketöötlem. Lõikeriistale mõjuvad jõud. Pz= 2,5 Py = 4 Px Pz = lõikejõud Py = radiaaljõud Px = telgjõud 22 SOOJUSBILANSS ja JÕUDUDE JAOTUS met. lõiketöötlem. Soojusbilanss. Lõikeprotsessi käigus tekkiv soojus jaotub järgmiselt: laastu sisse (50-85 %) treitera sisse (40-10 %) detaili sisse (9-3 %) ümbritsevasse keskkonda (1 %) Järeldus: Enam soojust läheb massilt väiksemasse lõikeprotsessis osalevasse keskkonda. 22 TOOTMISTRAUMATISM JA H. KUTSEHAIGUSTESSE ..
Tigu ja teoratas, mille teljed on kiivsed; + suur ülekandearv, ……………………………………………….. + väikesed gabariidid, sujuv ja müratu töö, isepidurduv – väike Detailid ühendatakse kas kuivana või keemilise kasutegur, suur kuumeneminem kulumine, tööpindade sööbimise reaktsiooni tulemusel tahkestuva liimikihi abil. + oht, laagritele suur telgjõud, vajadus kallite antifrisioonsete liidetavad detailed võivad olla erinevatest materjalidest, materjalide järele. Tigu on vadeldav kruvina, millele on spetsiifiline võimalik ühendada õhukesi detaile, liide on hermeetiline keermeniit, ühe või mitmekäiguline.Ühekäiguline on ja korrosioonikindel – madal kuumakindlus, liimikiht ei isepidurduv.Valmist terasest. U= w1/w2=z2/z1
F1=FO+=348,9+ =409 N F2=FO-=348,9- =288,7 N 7. Kiilrihmakomplekti rõhumisjõud võllile FOP, N FOP=2FOzsin =2*348,9*3*sin = 1954 N 12 Autotehnika TTK Võllide koormused Suletud ülekande hambumisjõudude määramine Ringjõud Ft1 = Ft2 Ft2 = 2*T2 * 103 / D2 Ft2 = 2*213,64*103 / 179,74 = 2377,21 N Radiaaljõud Fr1 = Fr2 Fr2 = Ft2*tan / cos Fr2 = 2377,21 *tan20° / cos 10°= 878,58 N Telgjõud Fa1 = Fa2 Fa2 = Fr2*tan Fa2 = 878,58 *tan10° = 154,92 N Konsoolsete jõudude määramine FOP = 2 * FO * z * sin 1/2 FOP = 2 * 601,5 * 4 * sin 121°34´/2 = 2050 N FM2 = 125* FM2 = 125*= 1826,93 N 13 Autotehnika TTK 4. Reduktori eskiisprojekti väljatöötamine Üheastmelise silindrilise reduktori võlli astmete mõõtmete määramine Kiirekäiguline võll: d1===25,11=26
ühekäiguliste tigude isepidurduvus. Puudused: madal kasutegur, mis pideval tööreziimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav võimsus. Jõudude leidmisel eeldatakse, et teo keermeniidi ja ratta hamba vaheline kontaktjõud Fn on rakendatud hambumispooluses P ja mõjub keerme tööprofiili normaali suunas. Sel juhul on normaaljõu komponendid teol järgmised: ringjõud Ft1, telgjõud Fa1, radiaaljõud Fr1.Tiguülekande geomeetria arvutust alustatakse tigukäikude z1 valikuga. Selle suurus sõltub ülekandearvust u: 8< u14 z1 = 4 ; 14 < u 30 z1 = 2 ; u > 30 z1 = 1. Valitakse samuti ka läbimõõdutegur q. Soovituslik q = 0,25z2 , minimaalne qmin = 0,212z2 , kus z2 on tiguratta hammaste arv. Sellele järgneb telgede vahe a ja mooduli m arvutus ning teo ja tiguratta mõõtmete määramine. Jõudude
Saamise viisi järgi: Aine(te) oleku muutmine(keevis), Plastne deformatsioon, Elastne deformatsioon(polt), Aine(te) olekut muutmata ja deformeerimata(liist). Tööpõhimõtte järgi: Ainesliited(keevis), Hõõrdliited(polt), Geomeetrilise lukustusega liited(liist). ***polt-, liist-, keevisliited. 2. Kirjeldada keermesliite tööpõhimõtet. Keermesliite TÖÖPÕHIMÕTE = liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. 3. Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised: 1. Koostamise ja lahtivõtmise MUGAVUS:· suhteliselt väikese väärtusega pöördemomenti kasutades on võimalik saada suhteliselt suure väärtusega kinnitusjõudud (poldi telgjõudu); · keermesliite koostamisel kasutatakse standardseid tööriistu; · võimalus kinnitada liidet igas asendis, sest keermed on isepidurduvad; 2. Standardsete komponentide lai VALIK 3
4.Hamba tööpinna kulumine, kui hammaste vahele satub abrasiivset tolmu. 38.Tiguülekande elemendid,iseloomustus ja ülekandearv. Tiguülekande moodustavad tigu ja tiguratas , millede teljed on kiivsed.Iseloomustus: + 1.Suur ülekandearv(u<=80).2. Suhteliselt väikesed gabariidid.3.Sujuv ja müratu töö. 1.Väike kasutegur().2.Suur kulumise ja ülekuumenemise oht.3.Tööpindade sööbimise oht.4.Teo laagritele mõjub suur telgjõud.5.Vajadus kallite antifriktsioonsete materjalide järele.Ülekandearv u=z2/z1 kus z1-tigu käikude arv,z2-tiguratta hammaste arv. 39.Kettülekande elemendid,iseloomustus ja keskmine ülekandearv. Koostiosad: vedav ja veetav ketiratas, lõputu kett, pingutusseade, määrimisseade, võnkesummuti,karter kus kett läbi voolab.Iseloomustus: + 1.Kett ei libise rattal(ukesk.=const).2.Ühe ketiga saab käitada mitu ratast.3.Rihmülekandega võrreldes koormab väiksem pingutus.4
𝐹𝑡2 × 𝑡𝑎𝑛𝛼 2500,3 × 𝑡𝑎𝑛20° Radiaaljõud Fr1 = Fr2= 927,7 𝐹𝑟2 = = ≈ 927,7 𝑐𝑜𝑠𝛽 𝑐𝑜𝑠11,2° 𝐹𝑎2 = 𝐹𝑡2 × 𝑡𝑎𝑛𝛽 = 2500,3 × 𝑡𝑎𝑛11,2° Telgjõud Fa1 = Fa2 ≈ 495,07 4.2. Konsoolide jõudude määramine Ülekande või Jõu iseloom Jõu väärtus, N ühenduse liik suuna järgi Kiirekäigulisel võllil Aeglasekäigulisel võllil 𝑎1
mehhaanilise ajamiga mehhanismist ja hüdrovõimendist. Valmistatakse ühtse sõlmena või eraldi osadena. Võimendiga rooliseadme osad on: · roolireduktor · jaotur · hüdrosilinder · ja mõnel juhul ka diferentsiaali automaatblokeeringu andur. Roolitrapetsi üheks osaks on esisild. Hüdrovõimendi koosneb: · pumbast · jaoturist · jõusilindrist · ja õlianumast. Jaoturi siibrit käitab teo telgjõud, mistõttu avatakse ja suletakse vastavad kanalid paremale või vasakule pööramisel. Traktori vasakule pööramisel nihkuvad tigu ja siiber tahapoole. Juhtrataste pööramine kestab nii kaua kuni rooliratast mõjutatakse. On pööramine lõpetatud, siis teo telgjõud siibrile lakkab ja siiber läheb liugurivedrude mõjul keskasendisse. Rõhk süsteemis 2...4 MPa. Süsteem on varustatud filtri ja kaitseklapiga. Diferentsiaali automaatblokeeringu andur juhib blokeerimisseadme tööd
elektriline võllipeli Tugilaager võib asuda mootorist väljaspool või mootori sees . Reduktorülekandega võlliliinidel võib tugilaager asuda reduktori korpuses. Laevadel võimsate peamasinatega Ne > 20 tuhat kW asub peatugilaager väljapool mootorit ja reduktorit. See väldib võimaliku reduktori korpuse deformeerimise teljesuunalise pulseeriva tugijõujõu mõjul. Võlliliinidel kasutatakse põhiliselt ühekettalisi isetsentreeruvate tugipatjadega tugilaagrit. Telgjõud tugilaagri kettalt võtavad vastu tugipadjad ,mis kujutavad endast pronksist või terasest valmistatud segmente. Segmentide tugipind on üle valatud babiidiga. Edasi ja tagasi käigu jaoks on eraldi kahel pool tugiketast segmendid. Töötades edasi käigul, on tagasi käigu segmendid vabad ja vastupidi. Segmendid toetuvad läbi tugisõrmede laagri korpusele. Tugisõrmed on segmenti tsentri suhtes nihutatud võlli pöörlemise suunas.
deformatsiooni, mis võib purustada detaili või põhjustab väsimust soodustavat mõju (pingekontsentratsiooni). Arvutus õõnesvõllile pressitud puksiga pressistule. Elastsus pindsurve pmin kaudu tekitatud hõõrdejõud on µpminA, kus istupinna suurus A= dl ja µ on hõõrdetegur (mustmetallidel külmpressistul µ=0,08 ja µ=0,14 kuumpressistul). Lubatav arvutuslik nihkejõud istupinnal F=µpminA/SS, kus SS on ohutustegur. Lisaks F2=Fa2+Ft2, kus Fa on telgjõud ja Ft on ringjõud ning on leitav Ft = 2000T/d, kus T on pöördemoment ja istu nimimõõde. Vajalik pindsurve eeltoodud valemist pmin = FSS / µA. Sellest tulenev ping Lame valemist Nmin=1000pmind(C1+C2)/E+U, kus E on elastsusmoodul (E=2,1. 105), tegurid C1=(d2+d12)/ (d2-d12)- ja C2=(d22+ d2)/ (d22- d2)+ , kus d1 on toru siseläbimõõt ja d2 on puksi välisläbimõõt ning U=5,5 (RaS+RaH).
nurkkiirus w2 = ( n/30 )2, siis Pts= mR2w2/R= m Rw2 . Selleks, et voolukiirus oleks kambris ühesugune (v= const. on vajalik radiaaljõu vältimiseks ) on suurendatud spiraalkambri ristlõiget vee liikumise suunas . Spiraalkambrist suundub vesi laienevasse koonusjätku - difuusorisse (7 ). Difuusoris vedeliku kiirus langeb ja rõhk tõuseb : osa kineetilisest energiast muutub potensiaalseks (rõhu) energiaks. Difuusorist voolab vesi läbi siibri (8 ) survetorru (9). Teljesuunaline ehk nn. telgjõud tekib rõhkude pi ja ps vahest tööratta ees ja taga. Pi rõhk tööratta ees imipoolel Ps - rõhk tööratta taga survepoolel Tööratta külgpindadele ( s.o. rõngaspinnale laiusega D - d1 ) mõjub mõlemalt poolt rõhk ps. Imitroru poolt mõjub töörattale suhteliselt madal rõhk pi, mis põhjustab tööratta sissevooluava poolt mõjuva jõu . F1= pi ( d1 2 / 4 ), kus d1 on pumba imiava ristlõige. 26
Kuna M h Fh d l p f , siis 2 2 2 KM p . d 2 l f 3) Telgjõuga- ja pöördemomendiga koormatud liide (Sele 13.3.1. c). 2M Kuna sel juhul liitel mõjub nii telgjõud F, kui ka ringjõud Ft (pöördemomendi d suunas, ehk telgjõu suunaga risti), siis tuleb leida välisjõu resultandi 2 2M FR F 2 Ft 2 F 2 . Vajalik hõõrdejõud Fh KFR
annaabi.ee 
