kaanoniteks, argumentideks või ka lihtsalt vahenditeks. Ka süsteemid on erinevad. Kõige vanem ja tuntum on Friedrich Carl von Savigny süsteem, mille kohaselt on olemas grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline meetod. Riigikohtu kriminaalkolleegium on esitanud omalt poolt õiguse tõlgendamise klassikaliste viiside täieliku kataloogi, nimetades grammatilist, süstemaatilis-loogilist, ajaloolist ning objektiiv-teleoloogilist tõlgendamist. Selle kataloogi eeskujuks on 20. sajandi teisel poolel Saksamaal mõjukas olnud Karl Larenzi tõlgendamiskriteeriumite kataloog, kuhu kuuluvad sõnatähendus, seaduse tähendusseosed, ajaloolise seadusandja eesmärgid ja ettekujutused ning objektiiv-teleoloogiline kriteerium. Tähtis on mõista, et seaduste tõlgendamisel ei ole võimalik lähtuda ette kindlaksmääratult üksnes teatud ühest tõlgendamismeetodist ja üksnes teatud pragmaatilistest kaalutlustest, vaid
Kõrgemalasuv norm ületab madalamatasemelise normi. Konstitutsioon asub kõrgemal kui valitsuse määrus. Erinorm ületab üldise normi. Uuem norm ületab vana normi. Kui õiguskorrd sisaldab kahte õigustloovat akti, mis on õigusjõult võrdsed ja ei erine vastuvõtmise ajas, siis on eelistatud see, mis sobib paremini üldisesse süsteemi. Selle kindlakstegemiseks kasutatakse tõlgendamise võtteid: süstemaatilist, loogilist ja teleoloogilist. Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Subsumeerimise algfaas kujutab endast juriidilist tähendust omavate eluliste asjaolude leidmist õiguserakendaja poolt. Asjaolude lõplikul moodustamisel jätab õiguse rakendaja tähelepanemata selle, mis ei aita tal kaasuse juriidilist kvalifikatsiooni anda, mis ei vii teda subsumeerimisel edasi.
Oleneb ka kellele norm adresseeritud, kas eraisik või konkreetne muu subjekt. 3)Proportsionaalsus- sobivus ehk nende vahendite abil peab olema eesmärk saavu-tatav; vajalikud: tulenema avalikust huvist; mõõdukad (proportsionaalsus kitsamas täh) mõõdukas vahekord abinõude ja eesmärkide vahel. 4)Süsteemsus- seadused peavad olema süsteemsed. Sisemine ja väline süsteemsus. # sisemine eelneb välisele- puudutab seaduse loogilist, aksioloogilist ja teleoloogilist täpsust ning eeldab, et puuduvad vastuolud normide vahel. Vastuolude liigid: ¤ Seadustehnilised vastuolud nt mõistete erinev kasutamine, iga terminit tuleb kasutada alati ühesuguses tähenduses. ¤ Normivastuolud- kui õiguslikult sätestatud käitumine võib tunduda samaaegselt nii käsuna käituda vastaval viisil kui ka mittekäsuna käituda vastaval viisil. ¤ Hindamisvastuolud- nt seadusandja hindab tervise kahjustamist raskemaks deliktiks kui seda on asjade rikkumine
mõiste ja riive lubatavuse eeldused, riigivõimu seaduslikkuse ja seaduse reservatsiooni, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted). Meeles tuleb pidada, et: 1. Lahenduskäigus sisalduvad väited peavad olema põhjendatud, vastasel juhul ei ole esitatud seisukoha õigsus kontrollitav (ega ka hinnatav). 2. Lahenduskäigus ei tohi normi kohaldatavuse analüüsimisel piirduda vaid lingvistiliste argumentidega, vaid kasutada tuleb ka teleoloogilist ja süstemaatilist tõlgendust. Püüdke näha ette võimalikke vastuväiteid oma argumentidele ja need lahenduskäigus ümber lükata. 3. Lisaks normi kohaldamise positiivsetele eeldustele tuleb kontrollida ka seda välistavaid negatiivseid tingimusi. Näiteks ei saa piirduda vaid normidega, mis ütlevad, millal haldusmenetluse osaline tuleb ära kuulata, vaid selgitada tuleb ka, ega ei esine erandit üldisest ärakuulamise kohustusest. 4
Metafüüsika on kõige üldisemate aluste ja esmaste põhjuste uurimine. Ta uurib olevat olevana. Põhjuste analüüs – põhjus on vastus küsimusele miks. Ta üritas igale nähtusele leida põhjuse. Kui Platon nägi iga asja taga ideed, siis Aristoteles tegeles põhjuste uurimisega ja põhiliselt tõi ta välja 4 põhjuste olemust. Aristotelest võlub muutumine, see on filosoofilises mõttes põhiline osa tegelikkusest. Ta kasutas teleoloogilist käsitlust. Maailm on selline nagu ta on ja sellistele muutustele alluv, kuna tal on siht ja eesmärk – ta püüdleb millegi poole. Ta püüab näidata, et looduses ei toimu midagi asjata. Ta tahab näidata, et bioloogias on lõpp-põhjused kõigist põhjustest tähtsamad. Tegelikkus ja võimalikkus Miks sai A-st B, sest B-s oli A-st juba midagi olemas. Võimalikust võib saada tegelikkus, kui miskit teda ei sega. Näiteks tõugust võib saada liblikas, õunapuu võib hakata kandma vilju.
Kohustusprintsiibid W. D. Ross (1877-1971) nägi kohustusi pigem tinglike kui absoluutsetena: · kohustused lubaduste tagajärjel; · eelnenud ebaõigete tegude parandamiseks; · hindamaks teiste eelnenud tegusid; · teiste heameeleks; · eneseparandamiseks; · teiste mittekahjustamiseks. Kohustused on kohustuslikud, kuni need ei ole ümber lükatud suurema kohustusega (näiteks lubadus sõbrale > kohustus töö juurest). Kui võrrelda omavahel teleoloogilist ja deontoloogilist lähenemist, võib märgata, et teleoloogiline lähenemine on pigem relativistlik, suhteline s.t. teo moraalsus või ebamoraalsus ei ole sisemiselt determineeritud, vaid sõltub olukorrast, tulemusest jms. 6 Deontoloogiline lähenemine on pigem absolutistlik siin leitakse, et tegu iseenesest on moraalne või ebamoraalne ja eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega teo moraalsust hinnata.
Tühistamise tähtaegsus. (vt TsÜS §-s 99). Keelatud on üldjuhul täht-tähelise tõlgendamise keeld. Kohustus on arvestada tavasid, praktikat ja läbirääkimisi. Alati omab primaarsust see, mida kumbki pool silmas pidas. · Eksimus (TsÜS § 92-93) Tõlgendamise meetoditest võib nimetada: a) ajaloolist, b) teleoloogilist, c) süstemaatilist ja d) keelelis-grammatilist. Eksimus- ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Eksimuse alusel tehingu tühistamiseks vajalik, et eksimus oleks oluline. Eksimuse * Tehingu vorm (TsÜS §-d 77 83). alusel tühistamise õiguse väljaselgitamisel oluline teha kindlaks, kes kannab eksimuse riski
arvestamisel. ·Käsud ja keelud, vähem positiivsed kohustused. ·Tuleb keelduda tegemast häid asju, isegi kui nende mittetegemine võib põhjustada kahju (vähem head). Teleogooline eetikateooria: ·Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg. ·Teo moraalse õigsuse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on. (teleoloogiline) ·Kui võrrelda kaht tegu, vaadatakse, millel on soodsam hüvebilanss. ·Teleoloogilist eetikat kutsutakse vahel ka konsekventsialistlikuks (ingl. k. consequence, tagajärg) eetikaks. ·Teleoloogilised teooriad on näiteks eetiline egoism ja utilitarism. 41. Mis on utilitarismi peamised jooned ? näide utilitaristlikust lähenemisest. ·Utilitarism on teleoloogiline eetika. ·Utilitarism on printsiibieetika. ·Nii tegevusjuhiseks kui ka tegevuse hindamise aluseks on printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu!" teooria, et õige tegu on see, mis maksimeerib kasu
kõrval. Era- ja avalik-õiguslike suhete piiritlemise probleemi võib vaadelda ka 8 RKHK 3-3-1-24-01, p 2 (Tartu vs Puhja). 9 RKEK 3-3-1-15-01, p 11 (Lasnamäe-S); 3-3-1-8-01, p 11 (Pentathlon). Kirjandusest vt K. Merusk/I. Koolmeister, Haldusõigus, 1995; lk 2426; R. Narits, Õiguse entsüklopeedia, 2002, lk 44 jj; H. Maurer, Haldusõigus, 2004, lk 3032. 10 RKEK 3-3-1-15-01, p 11 (Lasnamäe-S). tõlgendamisprobleemina, rakendades iseäranis teleoloogilist tõlgendust, mis lähtub tõlgendatava normi eesmärgist, põhiseaduspärast tõlgendamist ja nn praktilisi argumente. Era- ja avaliku õiguse eristamise eesmärgiks on säilitada suhteline vabadus erasektoris, kuid kehtestada kodaniku kaitseks rangemad tegevuspiirangud avaliku võimu tegevusele. Avalik- ja eraõiguslike vaidluste piiritlemise küsimus on kohtupraktikas suuresti otstarbekuse küsimus, kus esmaseks suuniseks on vajadus tagada tasakaal efektiivse õiguskaitse ja avalike
semantiline ja geneetiline. Savigny loogiline element: st seaduse sisu esitamine selle tekkimise kaudu, mis annab osade omavahelise loogilise seose. Aarniol sama nime all omaette rühmana, sisuks mõistelised e mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustamine. Alexyl ei ole, Savigny loogilisega sarnaneb geneetiline. Märkus: teleoloogiline tõlgendamine ei kuulu loogilise, vaid ajaloolise alla! Tänapäeval piiritletakse teleoloogilist argumenti (elementi) iseseisvaks, kusjuures tehakse vahet objektiivteleoloogilise ja subjektiivteleoloogilise tõlgendamise vahel. Savigny ajalooline element: tõlgendamise aluseks seaduse vastuvõtmise aja olukord, millesse seadus pidi regulatiivselt sekkuma. Tõlgendades piltlikult kooritakse seaduselt kihid ajas, uurimise objektiks on seadus formaalses mõttes. Aarniol sama ühena juriidiliste argumentide põhirühmas, Alexyl ühena süstemaatilise all.
arvestada kõigi inimestega. Finnis leiab, et õiguse elementaarne funktsioon on vastamine sotsiaalsetele probleemidele ja vajadustele. Finnis rõhutab, et õiguse positivistlikud käsitlused seletavad hoiakuid, mis tagavad õiguskorra säilimist, kui selline kord juba eksisteerib, kuid ei seleta õiguse tekkimist, mille otstarve on parandada õiguse-eelse (prelegaalse) ühiskonna defekte. [tm loomuõigusteooriate tähelepanu õiguseelsele seisundile, teleoloogilist või otstarbekohast lähenemist.] Õiguse tunnustamine peaks põhiväärtuste olemasolu tunnustama, õigus ei loo neid põhiväärtusi, need on igal pool ja igal ajal olemas. Praktiline vajadus nõuab õiguselt selgust ja kindlust. Sellest tuleneb omakorda vajadus õiguse instituutide ja normide korrastatud süsteemi järele. Loomuõigus ei vastandu positiivsele õigusele ning loomuõigusõpetlased ei ürita seda nõrgendada, vaid loomuõigus peab positiivset õigust toetama
Traditsioonilised seletused haigustekitajate kohta. · loomulikud (infektsioonid, stress, õnnetusjuhtum, vägivald) · üleloomulikud (usk, müstiline kättemaks) · animistlikud (hinge kaotus) · maagilised (nõidus) 1. LOENG Olemise Ahel. Mis see on? Olemise Suu Ahel. Jumalik / looduslik (=ühiskondlik) stratifikatsioon on ühelt poolt olnud keskkond, kus teaduse väljundid ja ühiskondlik mõte kokku saavad, samas saab antud kontekstis vaadelda ka nt teleoloogilist lähenemist, küsimust, kas arengul on oma eesmärk. Meditsiiniloos on antud idee oluline, kuna selle kaudu on seletatavad paljud selekteerivad ja stratifitseerivad fenomenid arsti- ja tervishoiupraktikas. Egiptuse ja Mesopotaamia arstikunstiga seotud märksõnad ja nende omavaheline võrdlus. Egiptus: · kõrge arstiteaduse tase · liigub empiirilistelt (bioloogilistelt) vaatepunktidelt järjest enam müstikaga seotud lähenemisele (Mesopotaamis sama dendents)
Kõrgemalasuv norm ületab madalamatasemelise normi. Konstitutsioon asub kõrgemal kui valitsuse määrus. Erinorm ületab üldise normi. Uuem norm ületab vana normi. Kui õiguskorrd sisaldab kahte õigustloovat akti, mis on õigusjõult võrdsed ja ei erine vastuvõtmise ajas, siis on eelistatud see, mis sobib paremini üldisesse süsteemi. Selle kindlakstegemiseks kasutatakse tõlgendamise võtteid: süstemaatilist, loogilist ja teleoloogilist. 9.1 Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Subsumeerimise algfaas kujutab endast juriidilist tähendust omavate eluliste asjaolude leidmist õiguserakendaja poolt. Asjaolude lõplikul moodustamisel jätab õiguse rakendaja tähelepanemata selle, mis ei aita tal kaasuse juriidilist kvalifikatsiooni anda, mis ei vii teda subsumeerimisel edasi.
3. lex posterior derogat legi priori hilisem seadus muudab varasema seaduse Kui uus seadus vaikib sellest, millised eeskirjad muutuvad õigustühiseks, tuleb uue ja vana normi faktilist koosseisu hoolikalt võrrelda. Eventuaalselt on küll vananorm sisuliselt tühistatud (materiaalne derogatsioon). Kui seadused on 3 tingimuses võrdsed, siis on eelistatud see, kumb sobib paremini üldisesse süsteemi. Selle kindlakstegemiseks kasutatakse süstemaatilist, loogilist ja teleoloogilist võtet. Piltlikult öeldes peab õiguse rakendaja oskama õigusnormi käest küsida, mida ta tahab teada saada. Õige vastus sõltub õigetest küsimustest. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektiks on normide keel. Tõlgenduslausetest selgub pidamislause tähendus. Ei tohi unustada, et põhiline on keeleline mõistmine ja tõlgenduslause õigsus. Normi kohta saadakse teavet ka nt seaduseelnõude ettevalmistamise materjalidest, stenogrammidelt jne.
a) ta teab, mida avaldaja silmas pidas vaatamata avaldatu erinevusele tegelikust tahtest; b) Saaja ei tea avaldaja tegelikku tahet, kuid piisava hoolsuse ülesnäitamisel võinuks või pidanuks teadma. Keelatud on üldjuhul täht-tähelise tõlgendamise keeld. Kohustus on arvestada tavasid, praktikat ja läbirääkimisi. Alati omab primaarsust see, mida kumbki pool silmas pidas. Tõlgendamise meetoditest võib nimetada: a) ajaloolist, b) teleoloogilist, c) süstemaatilist ja d) keelelis-grammatilist. · Tehingu vorm (TsÜS §-d 77 83). Kehtib üldine vormivabaduse põhimõte (TsÜS § 77 lg 1), st tehingud võivad olla üldjuhul tehtud kõige nõrgemas vormis- suulises vormis. Lisaks suulisele vormile tuntakse: kirjalikult taasesitatav, kirjalik, elektrooniline, notariaalselt kinnitatud ja notariaalselt tõestatud vorm. Vormi nõuded tulenevad kas seadusest või tehingust.
g. Ajaloolised argumendid - viitavad õigusinstituudi ajaloole h. Komparatiivsed argumendid võrdlevõiguslikud argumendid, heidame pilgu üle piiri, kuidas mujal on asjad tehtud a.i.4. Üldised praktilised argumendid argumendid, mille aluseks on väärtushinnangud · Aluseks on see, et me leiame, et midagi on hea. · Nt kui käsitletakse objektiiv-teleoloogilist argumenti väide, et seadusel on objektiivne eesmärk, aga tegelikult pole. · Efektiivsus menetlus on ökonoomsed, hoiame kulusid kokku ja oleme seisukohal, et see on hea KONFORMSED TÕLGENDAMISED · Põhiseadusega konformne tõlgendamine süstemaatilibne tõlgendamine, tõlgendatakse põhiseadusest alamat akti. Kui üks on põhiseadusega kosskõlas ja teine
Lisaks haldusõiguse normi kohaldamise positiivsetele eeldustele tuleb kontrollida ka seda välistavaid negatiivseid tingimusi. Näiteks ei saa piirduda vaid normidega, mis ütlevad, millal haldusmenetluse osaline tuleb ära kuulata, vaid selgitada tuleb ka, ega ei esine erandit üldisest ärakuulamise kohustusest. Lahenduskäigus ei tohi normi kohaldatavuse analüüsimisel piirduda vaid lingvistiliste argumentidega, vaid kasutada tuleb ka teleoloogilist ja süstemaatilist tõlgendust. Püüdke näha ette võimalikke vastuväiteid oma argumentidele ja need lahenduskäigus ümber lükata. Lahenduskäik tuleb esitada ekspertarvamuse stiilis, s.o püstitades versiooni ja siis seda kontrollides. Mõisteid tuleb kasutada täpselt. Seaduse teksti lahenduses ei korrata, vaid seadusele viidatakse maksimaalse täpsusega, mida võimaldab seadusparagrahvide liigendus lõigeteks, lauseteks ja punktideks.
,,kibe".) · Materialism versus metafüüsika. Antiikaaega ulatuv vastandumine elu ja looduse seletamisel, mis nt vaimuhaiguste ning neuroloogia (vaimuhaigused versus närvihaigused) kontekstis veel 20. sajandil aktuaalne oli. · Olemise Suu Ahel. Jumalik / looduslik (=ühiskondlik) stratifikatsioon on ühelt poolt olnud keskkond, kus teaduse väljundid ja ühiskondlik mõte kokku saavad, samas saab antud kontekstis vaadelda ka nt teleoloogilist lähenemist, küsimust, kas arengul on oma eesmärk. Meditsiiniloos on antud idee oluline, kuna selle kaudu on seletatavad paljud selekteerivad ja stratifitseerivad fenomenid arsti- ja tervishoiupraktikas. · Empiiriline versus teoreetiline Empiiriline tunnetus on teooriatest sageli ees käinud see on teaduse arengut kiirendanud, kuid toonud kaasa ka umbteedele suubumist (nt nõukogudemaal, kus ,,praktika saab tõe kriteeriumiks").
mõiste ja riive lubatavuse eeldused, riigivõimu seaduslikkuse ja seaduse reservatsiooni, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted). Meeles tuleb pidada, et: 1. Lahenduskäigus sisalduvad väited peavad olema põhjendatud, vastasel juhul ei ole esitatud seisukoha õigsus kontrollitav (ega ka hinnatav). 2. Lahenduskäigus ei tohi normi kohaldatavuse analüüsimisel piirduda vaid lingvistiliste argumentidega, vaid kasutada tuleb ka teleoloogilist ja süstemaatilist tõlgendust. Püüdke näha ette võimalikke vastuväiteid oma argumentidele ja need lahenduskäigus ümber lükata. 3. Lisaks normi kohaldamise positiivsetele eeldustele tuleb kontrollida ka seda välistavaid negatiivseid tingimusi. Näiteks ei saa piirduda vaid normidega, mis ütlevad, millal haldusmenetluse osaline tuleb ära kuulata, vaid selgitada tuleb ka, ega ei esine erandit üldisest ärakuulamise kohustusest. 4
annaabi.ee 
