tänavusel MK hooajal maksimaalselt 3720 punkti ja naiste arvestuses 3600 punkti. · MK sarja auhinnafond on nii meeste kui naiste arvestuses 3,235 miljonit Sveitsi franki ehk ca 2,65 miljonit eurot. Niisiis tänavu toimus Otepääl Maailmakarika etapp murdmaasuusatamises juba 12. aastat 21. ja 22. jaanuaril 2012 ja sellest võtsid osa 22 riigi sportlased. Otepää võõrustas maailma parimaid Tehvandi Spordikeskuses suusaradadel ja ülemöödunud aastal ka uue välimuse ja vormi saanud staadionil. Arvestades samuti fakti, et telepilt Otepäält jõuab alati miljonite inimesteni üle maailma oli sündmust ka tänavu kohapeal kajastamas üle saja ajakirjaniku ja fotograafi. Seega on olnud alati tegemist maailmamastaabis, kui ka Eestile väga tähtsa sündmusega spordimaastikul. Starti asusid nii MK-sarja viis parimat naiste ja meeste arvestuses kui ka hulgaliselt
mõhnastikud (24%) ja keeruka reljeefiga suurvormid (12%). Otepää kõrgustiku kuppelmaastik Kliima • Kliimatiliselt toimib 100-150m kõrguse kühmulise mäena, millele on iseloomulik püsivam lumekate(novembri lõpust aprilli teise nädalani). • Mikroklimaatilised erinevused muust Eestist ja iseloomulik palju sademeid(üle 700mm/a). Mullastik Taimkate Vetevõrk Pühajärv Loodusressursid Turism Tehvandi spordikeskus Kuutsemäe puhkekeskus Otepää Winterplace Kultuurilugu
Write ab. 200 words. To: Ministry of Education From: Mari Mets, student of Mets Gymnasium Subject: The sporting facilities in our school Date: 2 February 2016 Introduction The purpose of this report is to give an overview of sporting facilities in our school and give some recommendations to improve it. My findings are presented below. Places and rooms Teachers would like us to be outside as much as possible, so majority of lessons take place outdoors. Students can have their lessons free at Tehvandi Sports Centre. In case of a bad weather we usually do our lessons in big and modern sports hall. Equipment Students can use different balls and other gymnastic equipment for free. If a student does not have skis in winter season, he or she can rent skis and ski boots without paying money. PE lessons Usually there are 2-3 PE lessons per week and 45 minutes long. Boys and girls are seperated and therefore students have different teachers. Overall we have 3 PE teachers. Conclusion
● oldest world champion in history - 38 years old ● oldest Olympic champion in individual distance Kristina Šmigun-Vähi ● 23 February 1977 ● most successful Estonian female cross-country skier ● 2 gold medals 2006 ● silver 2010 ● first woman to win a medal at the Winter Olympics Museum of sport ● established 1963 ● largest of its kind in the Baltic States ● over 135 000 exhibits as if 2012 Otepää Museum of Winter Sports ● opened 2011 ● Tehvandi Stadium complex ● almost all of the medals won by the winter sports athetes TV 10 Olympic Starts ● encourage participartion ● initiated by Estonian Radio ● 1971 ● 46. season ● Andrus Värnik, Ksenija Balta, Marek Niit, Grit Šadeiko ect Kiiking ● Ado Kosk ● around 1996 ● get over-the-spindle with the swing ● made of steel ● Ants Tamme 7.03 meters Thank you for your attention!
Kaart on maapinna vähendatud ja üldistatud tasapinnaline kujutis, mis näitab mitmesuguste objektide paiknemist looduses. Valisin oma uurimistöö teemaks „Eesti orienteerumiskaardid läbi aegade“, sest ise tegelen orienteerumisega, siis soovisin rohkem teada saada orienteerumiskaartide kohta. Millised olid need minevikus, kuidas on leppemärgid muutunud, kuidas joonistatakse kaarte ning soovin viimast ka ise proovida joonistada. Plaanin joonistada suusaorienteerumise kaardi Tehvandi suusaradadele. Juhul kui lund piisavalt maha ei tule, et antud kaarti oleks võimalik kaardistada, siis teen selle asemel rattaorienteerumise kaardi Aptreekrimäele
Kuna Eestis on sport riiklikult kultuuriministeeriumi haldusalas, siis on ministeerium ka spordiliikumise suurim toetaja. Aastatel 1998-2000 kultuuriministeeriumi eraldatav spordiliikumise toetus tõusis 1999. aastal eelnevaga võrreldes 46 859 100 ja 2000. aastal 11 004 500 krooni võrra. 2001. aastal toimus ligi 6,5 miljoni kroonine langus, millele järgnes 2002. aastal suur 60 647 000 kroonine tõus. Kuid peab kohe märkida, et enamik sellest tõusust tuleb kanda Otepää Tehvandi hüppemäe investeeringute arvele, kusjuures tänaseks (2004) on projekt sisuliselt külmutatud. Nimetatud asjaolu viis 2003. aastaks kultuuriministeeriumi eelarve spordi-osa summa olulise languseni, koguni 57 191 200 krooni võrra. Finantseerija 1998 1999 2000 2001 2002 2003 Kultuuriminis 61,211 104,659 119,273 112,781 178,298 142,855 teerium
14. http://suusatades.weebly.com/uisutehnika-otildepetamine.html -wasberg, mogren, tõusuvariant, vahelduvtõukeline (ilma keppideta) 15. Panna vastavalt ilmale riidesse, kasutada vajadusel suusaprille, võtta kaasa varusokid ja kindad, suuski määrides valida ilmale vastav määre 16. Sõita paremal pool raja ääres, et kiiremad saaks mööda, arvestada kaastreenijatega, keppidega mitte vehkida 17. Kaasa juua, snäkki, varusokid, kindad, pluus 18. Tehvandi, Kõrvemaa, Jõulumäe, Haanja, Pannjärve, Pirita, Nõmme, Tartu Tähtvere park, Mammaste, Mõedaku
21. sajandi suurimateks ehitisteks Otepääl on Otepää Gümnaasiumi algklasside hoone valmimine 2000. aastal ning 2004 aastal suur spordihoone. Praeguseks on Otepää Baltikumi tuntuim talispordikeskus, mille kaubamärgiks on Eestimaa talvepealinna tiitel. Otepää on teda ümbritseva turismipiirkonna süda, kus aktiivne elu tuksub aastaringselt, pisut elavamalt talvel ja suvel. Linna infrastruktuur on pidevas arengus ning samuti ehitatakse Tehvandi spordikompleksi maailmatasemel olevaks. Kokkuvõttes on Otepää areng väikelinnana olnud läbi tema pika ajaloo üsna märkimisväärne, tehes silmad ette paljudele omasugustele väikelinnadele. Siiski võib teatud kohtades märgata vajakajäämisi ning valearvestusi. Mitmeid suuri projekte on pärssinud nagu ikka ebapiisav hulk finantsvõimalusi.
Koondises "Flora" toodetud sünteetilise määrde kohta poetasid suusatajad küll sarkastiliselt: "Viru veri ei värise ja "Viro" määre ei libise!". Aga see polnud ka eestlaste retsepti järgi tehtud. Korra tehti ka puhastusvedelikku "Arex". Alul ajas rajameistrite brigaad võistlusteks jälgi, siis ilmus lumesaan "Buran", nüüd on juba traktori baasil rajamasinad. Sobivaimatele maastikele on rajatud võistlus- ja treeningkeskusi, mille lipulaevaks Otepää Tehvandi koos suusa- staadioniga. Head on ka Mõedaku, Kurtna, Holstre, Haanja, Kurgjärve, Nõmme, Vooremäe, Jõulumäe jne. Viimane on tunnistatud ka Eesti parimaks spordirajatiseks. Plaanis on ka 90-meetri hüppemäe rajamine, osa mägesid on ka suvel kasutatavad. Suveks on Otepääl ka rollerirada. "Kaader otsustab kõik." J.V.Stalin. Meie kaadrit valmistavad ette kaks kõrgkooli: Tartu Ülikool ja Tallinna PedI/PÜ, milles on erialakateedrid/õppetoolid. Sealt meie spordiõpetajad ja treenerid
murdmaasuusatamises. 1976 - N Liidu meistrivõistlustel laskesuusatamises oli Eesti parimana Ants Freimuth 20 km distantsil 11. 1977 - Juunioride MM- võistlustel kahevõistluses saavutas hõbemedali Fjodor 5 Koltsin. Märtsis tuli N Liidu meistriks kahevõistluses. Esimest korda selgus Eesti meister naiste 20 km suusatamises, kelleks osutus Külli Mäesoo. 1978 - Valmis Otepää Tehvandi õppe-treeningkeskus (n.ö Pentagon), praegune Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus. 1979 - 4. märtsil tuli Uno Leist Vasaloppeti suusamaratonil viiendale kohale. Krasnojarski lennumäel püstitas Vladimir Golubev 128 m Eesti suusahüpperekordi. 1980 - Fjodor Koltsin tuleb Bakurjanis N Liidu karikavõitjaks kahevõistluses ja tagas sellega olümpiapääsme. Tartu maraton sõidetakse esmakordselt vastupidises suunas - Käärikult (Matu väljalt) Tartusse. Võitis Arne Sirel.
Tallinna Ülikool 4 Eestis populaarsed kohad suusatamiseks Tallinnas: Pirital ja Nõmmel on head valgustatud ja professionaalsetele nõudmistele vastavad rajad ning varustust laenutatakse ka kohapeal. Otepää lähistel: Kääriku on talisportlaste hulgas äärmiselt armastatud koht. Jäätunud järved pakuvad silmailu, lund jagub rohkesti ning mäed ja künkad tagavad vaheldusrikka suusamaastiku. Tehvandi spordikeskuse suusarajad ning muidugi Tartu Maratoni suusarajad. Pärnus: Jõulumäe Tervisespordikeskuses on 15 erinevat suusarada. Ida-Eestis: Kurtna matkarajad on murmaasuusatajate seas väga armastatud, samuti hinntakse Pannjärve suusaradasid. Pilt 2 Suusarada 9 Tallinna Ülikool Kokkuvõte
Fjodor Koltsin. Suurmeistri normi täitsid Matti Paavo laskesuusatamises ja Jüri Voodla murdmaasuusatamises. 1976 - N Liidu meistrivõistlustel laskesuusatamises oli Eesti parimana Ants Freimuth 20 km distantsil 11. 1977 - Juunioride MM- võistlustel kahevõistluses saavutas hõbemedali Fjodor Koltsin. Märtsis tuli N Liidu meistriks kahevõistluses. Esimest korda selgus Eesti meister naiste 20 km suusatamises, kelleks osutus Külli Mäesoo. 1978 - Valmis Otepää Tehvandi õppe-treeningkeskus (n.ö Pentagon), praegune Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus. 1979 - 4. märtsil tuli Uno Leist Vasaloppeti suusamaratonil viiendale kohale. Krasnojarski lennumäel püstitas Vladimir Golubev 128 m Eesti suusahüpperekordi. 1980 - Fjodor Koltsin tuleb Bakurjanis N Liidu karikavõitjaks kahevõistluses ja tagas sellega olümpiapääsme. Tartu maraton sõidetakse esmakordselt vastupidises suunas - Käärikult (Matu väljalt) Tartusse. Võitis Arne Sirel.
Koondises "Flora" toodetud sünteetilise määrde kohta poetasid suusatajad küll sarkastiliselt: "Viru veri ei värise ja "Viro" määre ei libise!", aga see polnud ka eestlaste retsepti järgi tehtud. Ühel korral tehti ka puhastusvedelikku "Arex". Algselt ajas rajameistrite brigaad võistlusteks jälgi, siis ilmus lumesaan "Buran". Nüüd on juba traktori baasil rajamasinad. Sobivaimatele maastikele on rajatud võistlus- ja treeningkeskusi, mille lipulaevaks on Otepää Tehvandi koos suusa- staadioniga. Head on ka Mõedaku, Kurtna, Holstre, Haanja, Kurgjärve, Nõmme, Vooremäe, Jõulumäe jne. rajad. Viimane on tunnistatud ka Eesti parimaks spordirajatiseks. Plaanis on 90- meetrise hüppemäe rajamine, osa mägesid on ka suvel kasutatavad. Suveks on Otepääl rollerirada. 4 Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. 5 Olulisemad nimed
Ettevõttest, 2015). 13 Peaaegu pool Otepää kõrgustiku alast on metsa all. Kõige levinum puuliik on mänd ja kõige rohkem on palumetsasid (RMK. Metskonnad, 2015). 8. TURISM JA LOODUSRESSURSSIDE KASUTUSPOTENSIAAL Otepää kõrgustikul asub Eesti talvepealinn Otepää. Soodsa kliima ja omapärase reljeefi tõttu on sinna rajatud mitmeid talispordi harrastamise keskusi: 1. Tehvandi Spordikeskus – Eesti kõrgeim suusahüppamägi K90, staadionikompleks koos lasketiiru ja pealtvaatajate tribüüniga suurvõistluste jaoks, murdmaasuusa- ja rullsuusarajad, 2. Kuutsemäe Puhkekeskus – mäesuusakeskus, 3. Väike-Munamäe Suusakeskus – mäesuusakeskus, 4. Ansomäe Suusakeskus – mäesuusakeskus, tuubimägi, 5. Otepää Winter Place - tuubimägi jt. Tänu piirkonna klimaatilisele eripärale on siinsed mäenõlvad Eesti pakseima ja kestvaima
Visuaalselt ei ole need elamud küll just kõige ilusamad, kuid nad mahutavad äämiselt palju elanikke, mis oli tol ajal esmatähtis. Tulles tänasse päeva leiame eest endiselt peredega täidetud korterid, mis tegelikut tõestab nende funktsiooni. Massivsete ühiselamute varjus püstitati aga märkimisväärseid kultuuri- ja ühiskondlikkehooneid nagu Rahvusraamatukogu hoone Tallinnas või Tehvandi suusaspordibaas Otepääl. Ka Järvamaal leidub eeskujulikke näiteid Paide kultuurikeskuse või Paide KEKi tootmiskompleks Mäos. [8] 1.8 Türi Majandusgümnaasium Türilt leiame nõukogude perioodist kortermajade kõrval omanäolise fassaadiga kaubamaja, kuid suuremat tähelepanu pälviks minu seisukohalt Türi Majandusgümnaasiumi (vt joon 8 .8 Türi Majandusgümnaasium) õppehoone oma ainulaadse arhitektuurilise lahendusega, millist mujal Eestis ei leidu. Hoone on projekteeritud 1986
Muuseumiehituse Sihtasutus 19 199 122 19 199 122 0 0 0 0 19 199 122 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 25 350 298 25 350 298 0 0 0 0 25 350 298 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 24 431 562 24 431 562 0 0 0 0 24 431 562
sioon, matkad, orienteerumine, pallimängud ja uju- tervistava puhkuse veetmiseks ning meelisspor- mine. Laskesuusatajad kasutasid laskeharjutusteks dialaga tegelemiseks. spordibaasi territooriumil asuvat minitiiru ja Vast- seliina valla lasketiiru. Rullsuusatamiseks kasu- Kontaktandmed: tati Võru-Väimela rattateed ja Tehvandi rada Võru Spordikool Otepääl. Ujumiskohana kasutati spordibaasist Kreutzwaldi 16, 65609 Võru kahe kilomeetri kaugusel asuvat Üvvärjärve ja 4 km Tel/fax 78 21225; 50 33447 kaugusel olevat Kurgjärve spordibaasi ujulat. Iga [email protected] laagrivahetuse õpilased andsid ka oma panuse Mati Ojandu KURGJÄRVE SPORDILAAGER
rastus kuulub kul- Spordi ja liikumisharrastusega tegelevad ka teised ministeeriumid, eelkõige ha- tuuriministeeriumi ridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium ja kaitseministeerium, aga ka valitsemisalasse majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning keskkonnaministeerium (teed, looduskaitsealad jms). Avalik sektor saab luua hallatavaid asutusi ja asutada riigi osalusega sihtasutusi (näiteks sihtasutus Tehvandi Spordikeskus). Tulenevalt Eesti spordikorralduse mudelist ei ole selliste asutuste/sihtasutuste arv suur. Kõik 15 maavalitsust on nende tegevust sätestavate õigusaktidega, sh ka spordi- seadus, kohustatud looma sporditegevuseks tingimusi ja teostama järelevalvet 15 maavalitsust riigieelarvest eraldatud vahendite kasutamise üle. Igas maavalitsuses on spordi ja liikumisharrastuse spetsialist. Kohalikud omavalitsused vastutavad kohalike omavalitsuste korraldusseaduse ja
annaabi.ee 
