SUBSUMPTSIOONISEPARAAT P2OG.02.150 Barbara figuuri kohase teo kirjeldusskeemi asjakohasel koostamisel kasutatakse normikoosseisu ja faabula elemente, sh kindlasti antud asjas esinevaid juriidilisi fakte (tehiolud) vt näidis allpool. Varasemate kursuste üldistatud enim esinenud vead on olnud järgmised: 1) faktikirjeldus e normikoosseisesitatud vigaselt normikoosseisu kirjeldus tuleb esitada täpselt nii, nagu see on seaduses sätestatud; 2) faktiväide e teo kirjeldus selle tehioludesei osutu asjakohaseks, st ei tulene faabula asjaoludest (tehioludest) e vastaja koostatud teo kirjeldus moonutab tegu; 3) õiguslik otsustus e conclusio on väär juba moondunud eelduste tõttu või meelevaldne.
3. Millal võib prokurör lõpetada kriminaalmenetluse oportuniteedi alusel? Prokuror saab lopeatada kriminaalsasja oportuniteedi alusel (saastlikkuse pohimottes): - kui puudub avalik menetlushuvi ja - kui süü ei ole suur (teise astme kuriteod ehk kuni 5 aastat). 4. Tõendamisese kriminaalmenetluses (tõendamisele kuuluvad asjaolud) Tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud (purjus, kaine, varem istunud). 5. Kohtumenetluse võistlevuse printsiip (KriM p. 14) Kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktisoone ning kriminaalasja lahendamise funktisoone eri menetlussubjektid. Prokuröri süüdistusest loobumine vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Süüdistusest
Liiklusohutus Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm 2003-2015 vähendada liikluses hukkunute arvu alla 100 (uus eesmärk 75) statistika mnt.ee kodulehel Liiklusohutus paraneb: 1985 191, 223, 268 1990 436, 491 2000 204, 199, 224, 164, 170, 170, 204, 196, 132 2009 100, 79, 101, 87, (10 kuud) 58 Alkoholijoobes juhte 2011 10%, 2012 7%, 2013 12% 3 põhilisy tegurit liiklusõnnetuste piiramiseks: 1. Liiklejate liikluskultuur ja haritus 2. Liikluse tehiolud materiaalsed objektid (teede korrashoid, jne) 3. Järelvalve politsei Autolukk (USA, Rootsi, Kanada, Austraalia, Soome, Holland, Belgia, Taani, Austria) elektrooniline seade, mis ei lase autot käivitada, kui väljahingatavas õhus on promille. Veapunktisüsteem inimese rikkumised summeeritakse, kui mingi arv saab täis, järgneb karistus (lubadest ilmajäämine, uus eksam, vms). Autode arv 1000 elaniku kohta Eestis 2001 353, USAs 2001 765, Lätis 214 , Leedus 267
parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Seega seaduse alusel ostja võib nõuda tekitatud kahju remontide kulude näol hüvitamist, kuid asja tehiolud ei sisalda info asja väärtuse kohta. 3. Pillimees A sõitis esinema ühte väikelinna. Laupäeva õhtul esines ta kohalikus pubis, mille omanik B sai A esinemise ajal teada, et A oli eelmisel õhtul esinenud samas linnas asuvas kõrtsis C. B keeldub A-le maksmast eelnevalt kokkulepitud esinemistasu, väites, et kohalik kirjutamata seadus näeb ette, et sama esineja ei esine kahel järjestikusel õhtul lähestikku
Abstraktsioonipõhimõte: TsÜS § 6 (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Lahendus umbes: X ei saa leppetrahvi, aga ta saab oma makstud raha tagasi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid algavad nii: 3-2-1 Kodune töö: lahendid alates 2013. aastast. Abstraktsioonipõhimõte, hea usu põhimõte. Ei taha neid, mis on RK-sse läinud. Pane kirja tehiolud, (0,5lk); vaidluse ese; kohtu tõlgendusmeetod; kokku A4 Kaasus 3 A tellib B-lt maja ehitustöö, fikseeritakse kindel tähtaeg ja ette on nähtud sanktsiooni leppetrahv. Ehitaja ei jõua kõiki töid valmis, a la viimistlusmaterjalid ja sisustuselemendid jäävad paigaldamata, kuid maja on kasutamiskõlbulik ja A asub kasutama. LOENG 4.03.15 Kui tehing on vastuolus hea usu pm-iga, kas ta on siis tühine? Kui nõude esitamine on hea usu pm-iga vastuolus, siis tehing ei ole tühine
menetlusmetoodikat. Menetlustehnika käsitleb eriliigiliste kuriteojälgede kujunemist, nende avastamist ja käitlemist kohtulike tõenditena, siia kuuluvad mitmesugused tehnikavahendid ja kasutamisvõtted. Klassikalises menetlustehnikas mõeldakse jälgede all välikeskkonda jäänud jälgi. Kaasajal uuritakse ka psüühikasse jäänud jälgi. (KrMS §62 Tõendamisese: Tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud). Menetlustaktika on eriosa teine alamsüsteem, mis käsitleb uurimistoimingutes ja ekspertiiside korraldamisel rakendatavaid taktika soovitusi ja nõudeid. Menetlustaktika tugineb KrMS-le. Menetlustaktika soovitusi ja nõudeid on rakendatud sõltumata kuriteo liigist, ehk menetlustehnika leiab oma rakendusala menetlustaktikas.
isikule, püüab põgeneda, ei ole tuvastatud tema isikut; võib jätkuvalt panna toime kuritegusid, hoiab menetlusest kõrvale või takistab menetlust. Kannatanu on isik, kellele on kuriteo läbi tekitatud mingit kahju. Tsiviilkostjateks on need isikud, kes vastutavad kellegi eest varaliselt. On õigus vaielda tsiviilhaigu vastu 34.nädal, 25.04.2013 KRIMINAALSEADUS Tõendid: Tõendada on vaja: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis ja muud tehiolud (mis eesmärgil) 2) kuriteo koosseis 3) isiku süü 4) isikut iseloomustavad andmed (kas teda on varem kriminaalkorras karistatud, kas on karistatud väärteo korras; andmed sissetuleku kohta- saadakse maksuametist; järelepärimine psühhiaatriakliinikust Tõenditeks on: 1) ütlused (tunnistajate ütlused) 2) eksperdi arvamus 3) uurimistoimingute protokollid 4) asitõend 5) kõik dokumendid, salvestused, fotod, jäädvustused
Territoriaalsus põhimõte, universaalsuse põhimõte, karistusõiguse üldpõhimõtted KarS 6, 7, 8 ja 9. KarS § 6 Territoriaalsus printsiip ja lipuprintsiip Universaalsus ehk maailmaõiguse printsiip KarS § 9 kaitseprintsiip TEO TOIMEPANEMISE AEG JA KOHT. Teo toimepanemise aeg on see aeg, millal isik tegutses. Algus ja lõpp. Aeg ja selle tuvastamine on väga oluline asi, kuna tuleb tõendada. KarS § 63 (aeg, koht, viis ja koosseis ja muud tehiolud). Ubikveet ehk kõiksus – see põhimõte ütleb, et süüteokooseisu koht on kõikjal, kus ilmnevad süüteo koosseisulised asjad. Sootaki õpikus on selle kohta väga hea skeem. Süüteo koosseisu tüüpide järgi on välja toodud nii aeg kui koht. Süüteo koha ja aja sõltuvus koosseisutüübist. Koosseisu liik Koht Aeg Teodelikt Ubikveet tegu
Leebusprogrammid just konkurentsi alaste süütegude puhul). Või on menetlus menetlusökonoomiliselt mõttetu – saaksime menetleda aga ressursside kulutamine on liiga suur (välismaine element, kus tunnistajad ja kannatanud on välismaal (§ 204), ei õnnestu süüdlast tuvastada (§ 200), mõistlik menetlusaeg on möödunud (§ 205 2) – praktikas võib seda kompenseerida näiteks karistuse vähendamisega. Kui aegumine ilmneb enne, kui kõik kuriteo tehiolud on välja selgitatud, ei ole mõtet ressursse raisata ja edasi uurida). NB! Tegelikult ei pruugi asi olla „lõpuni uuritud“. Millisest hetkest hakkab mõistlik menetlusaeg pihta? 3-1-1-14-14. Kui isik reaalselt teada saab, et tema kohta käib menetlus, siis sellest hetkest hakkab jooksma mõistlik menetlusaeg, sest kuni selle hetkeni ei olnud tal seda stressielementi, mis menetlusega kaasneb. - Diskretsiooniga lõpetamine (oportuniteet jmt)
paremini kui väiksem osahulk, eeldusel, et kõik tõendid pärinevad usaldusväärsetest allikatest, ei tulene üksteisest ja tõendamis-järeldused on korrektsed. St, et sündmuse asjaolud saavad seda kindlamalt tõendatud, mida enam põhjuslikult seotud, kuid järelduslikult sõltumatuid jälgi (ehk "erinevate ahelate otsi") leidub. Tõendamiseseme asjaolud on: a. kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; b. kuriteokoosseis; c. kuriteo toimepannud isiku süü; d. kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Tõendite hindamine a. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. b. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. 51
2) tegevusetuse ap – tuleb kindlaks teha, kas on olemas Määruse teooria – PS § 146 lause 2 (kohus peab järgima piisav norm või normid, mis on määratud reguleerima kehtivat seadust!), § 152 lg 2, § 149 lg 2 lause 3 vastavat olukorda; kui ei ole normi, mis antud olukorda RK esindab otsuse teooriat, st, et kohus peab tegema reguleeriks, tuleb uurida kas on olemas mingi piiritletud otsuse ja jätma selles otsuses seaduse kohaldamata, mida tehiolud, mida reguleerida saaks lihtkohus peab põhiseaduse vastaseks; selle sama otsusega 3) menetlusnormi ap – on asjasse puutuv siis, kui seda peab Riigikohus algatama PSJV Riigikohtus menetlusnormi tuleb asja lahendamisel kohaldada; nt Kui lihtkohus leiab, et seadus on Põhiseaduse vastane, riigilõivud (kõige PS vastuolus olev seadus, mis on vastu
Anglo-ameerika õigussüsteemis ei ole õigusnorm üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalses õigussüsteemis. Kohus tegeleb eeskätt antud juhtumi (case) lahendamisega, arvestades varasemate sarnaste juhtude pretsedente ning üldisi õiguse printsiipe. Varasematest kohtulahenditest võib välja lugeda vastava õigusnormi, mida saab kohaldada ka järgnevatel, sarnastel juhtudel. Kuid seejuures tuleb eelmist kohtulahendit hoolikalt kaaluda, sest eelmise ja uue juhtumi tehiolud pole kunagi samad, identsed. Seega uus lahend peab erinema samuti milleski eelnevast, olema kordumatu ning üksnes antud juhu jaoks. Pretsedendiks õiguse allika tähenduses on vaid teatud osa kohtulahendist, mida võib käsitada reegli tähenduses, muu on motivatsioon (juriidilised arutlused) kuidas sellise reegli tunnetamiseni jõuti. Selline reegel on vaid üldiseks orientiiriks ning mitte konkreetseks retseptiks antud kordumatu juhu jaoks
ekspertiisiakti selgitamisel, asitõendite, uurimistoimingute, kohtuistungi ja jälitustoimingute protokollide või videosalvestuse, samuti muu dokumendi ning foto või film või muu teabetalletusega. Tõendamiseseme asjaolud on (ehk kohtueelsel uurimisele ja kohtulikul arutamisel kuuluvad tõendamisele): 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Tõendi liigid: * Lähtudes tõendi allikast: isikulised (ütlused) ja esemelised (asitõendid, dokumendid, protokollid, foto, film või muu teabesalvestus) tõendid. Eksperdi arvamusel on kaksikallikas (nii uurimismaterjal kui ka ekspert isikuna koosoma teadmiste ja kogemustega) – seega ei mahu kummagi alla.
Anglo-ameerika õigussüsteemis ei ole õigusnorm üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalses õigussüsteemis.Kohus tegeleb eeskätt antud juhtumi ( case ) lahendamisega, arvestades varasemate sarnaste juhtude pretsedente ning üldisi õiguse printsiipe . Varasematest kohtulahenditest võib välja lugeda vastava õigusnormi, mida saabkohaldada ka järgnevatel, sarnastel juhtudel. Kuid seejuures tuleb eelmist kohtulahendit hoolikalt kaaluda, sesteelmise ja uue juhtumi tehiolud pole kunagi samad, identsed. Seega uus lahend peab erinema samuti milleskieelnevast, olema kordumatu ning üksnes antud juhu jaoks. Pretsedendiks õiguse allika tähenduses on vaid teatudosa kohtulahendist, mida võib käsitada reegli tähenduses, muu on motivatsioon ( juriidilised arutlused ) kuidassellise reegli tunnetamiseni jõuti.Seega: pretsedendinorm ei ole üldse mingi üleüldine ja püsiv ning ammendamatu käitumisreegel kõigil sarnastel juhtudel
Õiglus eeldab ka õiguse 32 rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 40. Tõendid õiguse rakendamise protsessis Esimene staadium on asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs. Sellel staadiumil selgitatakse välja, mis ja kuidas toimus (teo toimepanija, kannatanu, kuriteo koht, viis, vahendid jm teo faktilised asjaolud ehk tehiolud), kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. Käsitletava teo (käitumise) faktilised asjaolud on õigusnormi rakendamise faktiliseks aluseks. Nad tuvastatakse juriidiliste tõendite abil ning nende täielik ja objektiivne väljaselgitamine tagab asjas tehtava lahendi põhjendatuse. Teine staadium on õigusnormi valik ja analüüs. Sellel staadiumil määratakse kindlaks
jne), mis kehtivad menetluse üldpikkuse kohta. Inimõiguste kohtu poolt Eesti kohta tehtud kohtulahendid, mis puudutavad mõistlikku aega tsiviilkohtumenetluses, on eestikeelsena veebis kättesaadavad. Kohtulahendid Treial v Eesti2 ja Shchiglatsov v Eesti3 puudutavad abielu ajal soetatud ühisvara jagamise vaidlusi ning Saarekallas OÜ v Eesti4 puudutab vaidlust äriühingu osaluse omandiõiguse üle. Treial v Eesti: Kohtuasja tehiolud. Hageja esitas kostja vastu abielu ajal soetatud ühisvara jagamise hagi, mida erinevad kohtud menetlesid 3.2.1993-dets.2000 ja abielu lahutuse hagi, mida kohtud menetlesid 3.2.1993-1.12.1999. mh esitati nendes vaidlustes ka poolte surnud 1 Raport on küll veidi vananenud andmetega. Kättesaadav justiitsministeeriumi kodulehel 2 EIKo 02.12.2003, 48129/99, hüvitise suuruseks määrati 3000 eurot 3 EIKo 18.01.2007, 35062/03, hüvitise suuruseks 900 eurot 4 EIKo 08.11
vajalikud toimingud. Õiguse rakendamise terviklikus protsessis täheldatakse erinevaid staadiume, mis kujutavad asja läbivaatamisel suhteliselt iseseisva tähendusega etappe. Esimene staadium on asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs. Sellel staadiumil selgitatakse välja, mis ja kuidas toimus (teo toimepanija, kannatanu, kuriteo koht, viis, vahendid jm teo faktilised asjaolud ehk tehiolud), kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. Käsitletava teo (käitumise) faktilised asjaolud on õigusnormi rakendamise faktiliseks aluseks. Nad tuvastatakse juriidiliste tõendite abil ning nende täielik ja objektiivne väljaselgitamine tagab asjas tehtava lahendi põhjendatuse. Teine staadium on õigusnormi valik ja analüüs. Sellel staadiumil määratakse kindlaks
Leebusprogrammid just konkurentsi alaste süütegude puhul). Või on menetlus menetlusökonoomiliselt mõttetu saaksime menetleda aga ressursside kulutamine on liiga suur (välismaine element, kus tunnistajad ja kannatanud on välismaal (§ 204), ei õnnestu süüdlast tuvastada (§ 200), mõistlik menetlusaeg on möödunud (§ 205 2) praktikas võib seda kompenseerida näiteks karistuse vähendamisega. Kui aegumine ilmneb enne, kui kõik kuriteo tehiolud on välja selgitatud, ei ole mõtet ressursse raisata ja edasi uurida). NB! Tegelikult ei pruugi asi olla ,,lõpuni uuritud". Millisest hetkest hakkab mõistlik menetlusaeg pihta? 3-1-1-14-14. Kui isik reaalselt teada saab, et tema kohta käib menetlus, siis sellest hetkest hakkab jooksma mõistlik menetlusaeg, sest kuni selle hetkeni ei olnud tal seda stressielementi, mis menetlusega kaasneb. - Diskretsiooniga lõpetamine (oportuniteet jmt)
annaabi.ee 
