(Autojuht) Turvateenistus (Turvamees) ANALÜÜS Koostatud hotelli struktuur kuulub mõnele suurhotellile. Suuremas organisatsioonis on oluliselt teistsugune töökorraldus kui mõnes väiksemas hotellis. Suurhotellidele on omane eraldi juhtimistasandid. Olemas on nõukogu ja juhatus, kus tehakse kõik pikemaajalised plaanid ja otsused, mis antakse täitmiseks hotelli tegevjuhile. Suurusest tulenevalt on hotellil erinevad osakonnad ja neid on skeemil loetletud 5 tükki: majutus-, toitlustus-, turundus-, personali- ja finantsosakond. Üldjuhtimine ja asjaajamine toimub pisut kõrgemal, nimelt juhatuse ja tegevjuhi tasandil. Hotelli koostoimiseks on oluline teada kõikide osakondade vastutusvaldkondi ja nende funktsioone. Iga osakond vastutab ja kontrollib oma töid ja tegemisi. Igal hotellil võib olla oma organisatsiooni struktuur vägagi erinev teatud liigenduste
tootlikkusega töökohtade tekkeks, ning eelduse loomine elukestvas õppes osalejate arvu kasvuks. Tehtud muudatusega saab tööülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulu kompenseerida maksuvabalt järgmistele isikutele: töölepingu alusel töötavale töötajale; teenistujale; juriidilise isiku juhatuse liikmele; mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhile. Antud maksuvabastus ei laiene kontrollorgani liikmetele, töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötava või teenust osutavale füüsilisele isikule (FIE). Tasemekoolituse kulu on maksuvaba järgmistel tingimustel: otsene vajadus, põhjendatus (investeering töötajasse); kehtiv töösuhe. · Alates 01.01.2012 ei ole enam kehtestatud maksuvaba piirmäära töölähetuse majutuskuludele
Juhtimissituatsiooni kirjeldus ja analüüs Sissejuhatus Ettevõtte omanikud otsustasid ühe osa oma ettevõttest maha müüa suurele euroopa kontsernile.Vana tegevjuht ei tulnud uude firmasse kaasa.Emaettevõtte otsustas palgata firmasse tööle uue tegevjuhi.Muu personal jäi samaks. Probleemse juhtimissituatsiooni osalised on tegevjuht ja finantsjuht.Probleem seisnes selles, et finantsjuht näeb, et tegevjuhi tegevus viib ettevõtte pankroti ja ta teeb vastava sisulisi märkuseid tegevjuhile.Tegevjuht ei võta finantsjuhti kuulda, jätkab oma samalaadset tegevust, samas tekivad suhtlemis probleemid finantsjuhiga isiklikul tasandil.Tegevjuht hakkab finantsjuhti taga kiusama, eirates tema soovitusi ning nõuandeid ja kehtestab ennast agressiivselt finantsjuhi suhtes.Selle surve tulemusena finantsjuht lahkus oma töökohalt. Probleemi määratlemine Tegevjuht saades ametipostile otsustas alustada suuri renoveerimis töid ettevõttes
nendega. Võimalusel kasutan temaga suheldes tema nime (austavalt). Kliendi teenindamisel ei jäta teda kunagi teadmatusesse ega vasta tema päringutele eitavalt Suhtun tõsiselt kõikidesse kliendi soovidesse ning ettepanekutesse, kriitikat võtan siiralt ja kasutan seda töö kvaliteedi parandamiseks, mitte solvumiseks. ÕNNETUSJUHTUM!? Kõikidest õnnetusjuhtumitest, häireolukordadest annan esimesel võimalusel teada oma juhile, tegevjuhile (sinust kõrgemal positsioonil olevale). Õnnetusjuhtumi korral suhtlen kliendiga rahulikult, säilitan rahu, tegutsen operatiivselt ja vastavalt eeskirjadele (töökorraldusreeglid, töötervishoiu- ja tööohutusejuhend, üldised tuleohutusnõuded, esmaabijuhend). Vajadusel pöördun turvateenistuse, kiirabi või esmaabi anda oskava töötaja poole 112- PÄÄSTEAMET TÖÖRIIETUS JA VÄLJANÄGEMINE! EI!EI!EI! Ei! Ei! Ei! Ei! Väljanägemine!!!
Antud juhul on tegemist avaliku konfliktiga – konflikti olemasolu avaldub nii osapoolte verbaalsetes väljendustes kui ka tegutsemises. Vastuolust räägitakse, kirjutatakse, sellega tegeletakse, püütakse lahendada. Töötajad otsisid lahendust, üritasid saada selgust. Viga on see, et nad siiski piisavalt ei suhelnud kohapealse juhiga vaid teda informeerimata võtsid juhtkonnaga ühendust. Mõneti on õigustatud tegevjuhi pahameel kuna temast oli mööda mindud. Algselt tegevjuhile küll räägiti probleemist kuid ta ei arvanud, et see suur mure on ja asi jäi sinnapaika. Töötajad oleks pidanud rohkem kaasama tegevjuhti ja talle selgitama, et see on nende jaoks ikka väga oluline asi, et on tehtud selline palgakorraldus. Konflikt vaibub kuna töötajad annavad alla ja loobuvad. Mina arvan, et oleks pidanud siiski selgitama, miks selline süsteem tehti ja kuidas palgad uue süsteemi järgi kujunevad. Ma arvan, et siin on konflikti põhjustajaks juhtimisviga
· numbritubade, üldruumide, kontori ja Toateenija 3 maja ümbruse koristamine; · musta pesu loendamine ja pesumajja saatmine ning puhta pesu vastuvõtmine ja ladustamine; · puhastusainete ja -vahendite olemasolu jälgimine ning vajadusel tellimuse esitamine tegevjuhile. · erinevad parandus- ja hooldustööd, Remondimees 1 · territooriumi korrashoid, · renoveerimistööd. 5 2. KOOLITUSPLAAN Barclay hotelli (AS Barclay hotell) koolitusplaan Sihtgrupp Koolituse liik Koolituse sisu/eesmärgid Koolituse maht ja maksumus
2009.aastal oli see 7 senti kahjumit vara iga euro kohta, 2010.a. oli juba kasum 5 senti vara iga euro kohta ning 2011.a oli 4 senti kasum. Käiberentaablus on kõige üldisem rentaabluse näitaja. Näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist ehk mitu % jääb müügikäibest ettevõttele kasumiks ehk milline osa moodustab kasum ettevõtte müügikogusest. Eriti oluline on see näitaja tegevjuhile, see annab vahetu pildi hinnapoliitika ja tegevuskulude juhtimise koosmõjust ja tõhususest. 2009.a. on kahjum 12%, see aga tõuseb 2010. Aasta lõpuks 6%-sse kasumisse, 2011.a. langeb see poole võrra ehk siis 3% peale. Omakapitali rentaablus (ROE) näitab omanike investeeringute tasuvust ehk kasumit iga omaniku investeeritud euro kohta ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. Seda peetakse kõige olulisemaks kasumitootluse näitajaks. ROE iseloomustab firma
objektiivselt ning teha erapooletuid ja eelarvamusteta otsustusi. See tuleb saavutada organisatsioonisisese asukoha ja objektiivsuse kaudu. Sõltumatu siseaudit on aruandekohustuslane juhtkonna sellise tasandi ees, mis võimaldab tal täita oma kohutusi. Eesti tingimustes peaks siseaudit funktsionaalselt alluma organisatsiooni nõukogule või muule asjakohasele vastava tasandi reguleerivale organile ja administratiivselt organisatsiooni tegevjuhile. Objektiivsus seisneb selles, et iseaudiitorite hinnang peab olema erapooletu ja eelarvamustevaba ning nad peavad vältima huvide konflikte. Objektiivsus väljendubki siseaudiitorite erapooletus suhtumises oma tööde teostamisel. Nad ei tohi omapoolseid otsustusi auditi asjaolude suhtes allutada teiste omadele. See tähendab, et ka tulenevalt siseauditi asukohast organisatsioonis ei tohi siseaudiitoreid asetada olukorda, kus nad ei ole võimelised tegema objektiivseid ametialaseid otsustusi
elanikud. Hotelli igapäevalist tööd juhib tegevjuht (organiooniline struktuur on väljatoodud Lisas 3), kes valib hotelli tuleviku tegevusplaani, püstitab iga osakonnale eesmärke, pidevalt teeb osakondade juhtidega koosolekuid, langetab otsusi, mis puudutavad ettevõtte tegevust, ning määrab hinnakujunduse. Hetkel tegevjuht tegutseb maja ümberkorraldusega, sest oli otsustatud terves hotellis vahetada uksi ja panna elektroonilisi lukkusid, mis saab avada ainult kaardiga. Tegevjuhile alluvad kõik ettevõtte osakonnad ja need on järgmised: majutusosakond, raamatupidamisosakond, majutuspidamisosakond ja toitlustusosakond. Hotelli töötajate arv on ligi 50 inimest, neist 15 on kontoritöötajad, ja ülejäänud on teeninduspersonal, mis töötab erinevates osakondades, kuna kõrgehooajal hotellis töötab rohkem töötajaid ja madalhooajal vähem töötajaid, kuna siis on ka tööd vähem. Iga osakonna
tegevjuhina ning on erinevate IKT sektori ettevõtete asutaja ning osanik. See tähendab, et ta on kokku puutunud nii tegevjuhi kui projektijuhi tööga, kuid ka neile ametikohtadele inimeste otsimisega. Marius Arrase puhul on ka oluline, et ta on töötanud IKT ettevõtetes juhtivatel kohtadel nii Eestis kui ka välismaal ning ta on olnud üks alusepanijast mitmetele edukatele IKT ettevõtetele. Süvauuringus keskenduti kahele ametikohale: projektijuhile ja tegevjuhile. Autor valis just need ametikohad, sest neid võib pidada IKT ettevõtte edukust silmas pidades kõige määravamateks, kuigi ei saa alatähtsustada ka teisi ametikohti. Tegevjuht määrab ära ettevõtte tegevuse suunad ja projektijuht on projektide elluviimisel peamine vastutaja ehk temast sõltub projektide õnnestumine. Tarkvaraarenduse valdkonnas (eelküsitluses tuli välja, et tarkvaraarendus on üks peamistest suundadest, kus IKT sektoris tekib käive) on projektijuhil
köögis oli liiga väike kraanikauss ja pesumasin kuna nõusid tuli väga palju iga söögikorraga tekkis sinna päris suur hulk nõusid ja oli ruumipuudus. Kõige muuga olin väga rahul, kollektiiv oli samuti väga sõbralik ja vastutulelik. ETTEKANDJA-TEENINDAJA AMETIJUHEND OJAKO OÜ 1. ÜLDSÄTTED 1. Ametikoha nimetus: ettekandja-teenindaja. 2. Alluvus: allub tegevjuhile, alluvaid ei ole. 3. Asendamine: asendab ettekandja- teenindajat. 5 2. AMETIKOHA EESMÄRK 1. Ettekandja-teenindaja on klienditeenindaja, kelle põhieesmärgiks on teenindada kliente Ojako turismitalu üritustel ning tagada nende ürituste kvaliteetne toimimine nii ürituse ettevalmistavate tegevuste, üritusega seotud tegevuste kui
on meil ostjaid. Algusaastatel oli meil küllaltki väike ettevõte kus töötas ainult 10 inimest, kuid nüüdseks oleme kõvasti kasvanud ja hetkel on meil tööl lausa 100 inimest. Kuna meie ettevõte soovib jätkuvalt laieneda siis oleks vaja veel ühte tootmisjuhti, kes siis oskaks kontrollida ja vajadusel ka parandada tooteid, mis on klientidele valminud. 3.2. Töökirjeldus Ametinimetus: Tootmisjuht Kellele allub: Allub otseselt tegevdirektorile ehk tegevjuhile Alluvad: Kõik tootmisprotsessis osalevad inimesed ehk 50 inimest Seotus teiste ametitega, asendamised: On seotud ja teadlik mööblitootmis protsessist ja võimeline asendama ka liinitöölist Töö eesmärgid: Töö eesmärgiks on tagada probleemideta tootmisprotsess ning kõrge kvaliteediga tooted ning vajadusel tootmises esinevate probleemide lahendamine. Ülesanded ja kohustused: Ülesandeks on tootmistegevuse igapäevane korraldamine, ressursi
Ametikohtadena on esindatud tegevjuht, raamatupidaja ja turundusspetsialist. Kõik tööd on seotud suuremas osas kuvariga. Üle 50% tööajast töötab kuvariga tegevjuht, kes teostab reaalselt ise töid klientide juures. Klientide juures olevad ohutegurid võivad väga oluliselt varieeruda ning need ei ole kunagi üheselt ettenähtavad. Tegevjuht viibib tööülesannete täitmisel kliendi poolt loodud töökeskkonnas, mis ei pruugi tervise säilitamise eesmärgil sobida teenusepakkujale (tegevjuhile) näiteks halb valgustatus, kõrge müratase, valed tööpinnakõrgused, vähe liikumisruumi, haigestunud inimesed jms. Teenusepakkuja saab vaid enne objektile minekut uurida kliendilt, millised tingimused tööde teostamise kohas on ning vajadusel tööd edasi lükata või tööst loobuda. Kontorihoones vastutab tuleohutuse eest hoone valdaja. Ettevõttes kasutatavad töövahendid: kuvar, arvuti, sõiduauto. Page 4 of 25
Missioon - Missioonis panevad ettevõtte omanikud kirja, milliseid reegleid nende ettevõttes tuleb järgida, mida nad peavad ettevõtte tegevuse juures eriti oluliseks lisaks kasumi teenimisele. Mõnes ettevõttes on missioon kirjas põhiväärtustena. Missiooni sõnastavad ettevõtte omanikud. Neil on selles ettevõttes kõrgeim võim ja nemad seavad mängureeglitele piirid. Nendes piirides otsuste langetamine võidakse volitada tegevjuhile. Ettevõtte juhi vahetumisega ei tohiks muutuda missioon isegi siis, kui muutuvad eesmärgid. Küll aga võib missioon muutuda omaniku vahetumise tagajärjel. Visioon - Edukad on need ettevõtted, mille omanikel on visiooni oma ettevõtte arengust. Visiooni olemasolu tekitab usaldustunde, et äri on pikaajaline. Visioon erineb eesmärgist selle poolest, et visioonil ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu
Missioon Missioonis panevad ettevõtte omanikud kirja, milliseid reegleid nende ettevõttes tuleb järgida, mida nad peavad ettevõtte tegevuse juures eriti oluliseks lisaks kasumi teenimisele. Mõnes ettevõttes on missioon kirjas põhiväärtustena. Missiooni sõnastavad ettevõtte omanikud. Neil on selles ettevõttes kõrgeim võim ja nemad seavad mängureeglitele piirid. Nendes piirides otsuste langetamine võidakse volitada tegevjuhile. Ettevõtte juhi vahetumisega ei tohiks muutuda missioon isegi siis, kui muutuvad eesmärgid. Küll aga võib missioon muutuda omaniku vahetumise tagajärjel. Visioon Edukad on need ettevõtted, mille omanikel on visiooni oma ettevõtte arengust. Visiooni olemasolu tekitab usaldustunde, et äri on pikaajaline. Visioon erineb eesmärgist selle poolest, et visioonil ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu
Andmete uurimiseks ja kasumiaruande koostamiseks teeb erinevaid jooniseid ja koostab kasumiaruande turustuskulude ja müüdud teenuste kulude korrektseks arvestuseks võrdleva tabeli. Uurimustöö tulemusel saadud andmete alusel koostab kasumiaruande skeem 2 ja teeb kasumiaruande horisontaal- ja vertikaalanalüüsid. Analüüsi käigus saadud andmete alusel teeb lõputöö autor järeldused ning annab tagasisidet ettevõtte tegevjuhile ja finantsjuhile kasumiaruande skeem 2 kasutamise õigsusest. 26 3 KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFRS-ILE JA ANALÜÜS 3.1 Ülevaade Vinare Logistika OÜ tegevusest ning tulude ja kulude liikidest Uurimus viiakse läbi logistikaettevõttes Vinare Logistika OÜ, mis kuulub eesti kapitalile põhinevas kontsernis ja kus emaettevõtteks on Dunker Group OÜ. Ettevõte on asutatud 2012. aastal
erinetakse konkurentidest. Missioon - Missioonis panevad ettevõtte omanikud kirja, milliseid reegleid nende ettevõttes tuleb järgida, mida nad peavad ettevõtte tegevuse juures eriti oluliseks lisaks kasumi teenimisele. Mõnes ettevõttes on missioon kirjas põhiväärtustena. Missiooni sõnastavad ettevõtte omanikud. Neil on selles ettevõttes kõrgeim võim ja nemad seavad mängureeglitele piirid. Nendes piirides otsuste langetamine võidakse volitada tegevjuhile. Ettevõtte juhi vahetumisega ei tohiks muutuda missioon isegi siis, kui muutuvad eesmärgid. Küll aga võib missioon muutuda omaniku vahetumise tagajärjel. Visioon - Edukad on need ettevõtted, mille omanikel on visiooni oma ettevõtte arengust. Visiooni olemasolu tekitab usaldustunde, et äri on pikaajaline. Visioon erineb eesmärgist selle poolest, et visioonil ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu. Visioon on
Väikeste, kuni mõnekümne töötajaga kaubandus- ja tootmisettevõtete puhul on tavaline, et irmas on üks või kaks ostuspetsialisti, kelle ülesanne on sooritada ettevõttes kõik toodete ja teenuste ostud. Väiksemas hulgimüügiettevõttes on suure arvu tarnijate puhul tavaliselt kahe kuni kolme töötajaga ostuosakond, mis allub otse irma tegevjuhile või logistikajuhile. Suuremates kaubandusettevõtetes peaks keegi tippjuhtidest tegelema ainult hankimise haldamisega. Selleks persooniks on tavaliselt ostu- või kaubandusdirektor. Kuna ostmine on logistika ja tarneahela juhtimise oluline valdkond, peaks see olema alluta-
annaabi.ee 
