või aia. Aja jooksul kujuneb sellest paigast kodu, mida kogu elu jooksul täiustatakse. Knut Hamsuni romaanist „Maa õnnistus“ võib välja tuua Iisaku, kelle elu seisnes kodu rajamises ja maa harimises. Ta tundis rõõmu töötamisest oma kodukoha ja maa heaks. Rändamine ei pruugi alati tähendada kauakestvat ekslemist. Mõnele inimesele on vajalik elukeskkonna muutus, mis avaks nende silmad ja paneks mõistma, millisesse inimgruppi nad kuuluvad. Romaani tegelaskujudest võib näitena välja tuua Ingeri, kes pärast vangis viibimist, kus ta õppis ning tänu operatsioonile vabanes ka iluveast, leidis, et kuulub siiski elama maale ja et ta kodu on Kaugemaal. Tänapäeval on aga üha rohkem neid, kes otsivad oma kohta. Inimesed, kes ei tea täpselt, kuhu nad kuuluvad, on justkui eksinud. Nad rändavad ühest kohast teise ega tunne üheski paigas end kui kodus. Näiteks Geissler, kes oli pidevalt kuhugi teel. Ta külastas mitmeid kordi Kaugemaad
Kirjanik ise hindab traditsioonilist elu, kus on olulisel kohal armastus, siirus ja emotsioonidele toetumine. Ta leiab ka, et elada tuleb südamega, teha seda, mis on meelepärane, kuid mitte hüljata ka kohustusi teiste ees. Eesti teatrikunsti huvilistel tasub Tätte tegemistel kindlasti silm peal hoida. Huumorit ja avameelsust jagub tema näidendeis küllaga, rääkimata veel südamlikest ja sümpaatsetest tegelaskujudest. Looduslähedus ja iroonitsev suhtumine inimlikesse pahedesse annavad tema teostele omanäolise kuju.
Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................3 2.Autor......................................................................................4 3.Teose põhiprobleemid..................................................................6 4.Ülevaade tegelaskujudest...............................................................7 5.Teose sõnum ja reklaamtekst..........................................................8 6.Kokkuvõte.................................................................................9 7.Kasutatud kirjandus....................................................................10 Sissejuhatus Töö eesmärgiks oli teha teose ,,Lõks lõpmatuses" põhjal ülevaade. Ülevaate punktide
valge riideriba peale oli kirjutatud ,,Roheline lint". Hästi oli mängitud ka kirja ette lugemine, mida päriselt luges Acaste aga vaatajatele jäi mulje, et seda tegi markii Clitandre, kes oma näoilmetega tegi selle ettelugemise väga huvitavaks. Clitandret kehastas Margo Teder. Alceste sõbra Philinte, keda mängis Meelis Põdersoo, tunnuseks olid pähklid, mida ta pidevalt näris. Ta sai lõpuks kokku Celimene nõo Eliantega, kes oli Katariina Laugi üks tegelaskujudest. Lauk kehastas ka Celimene sõbratari, ta polnud tegelikult kõige sõbralikum. Na ütlesid Celimenega üksteisele ka enda arvamusi välja, kuid ütleja rolli asetati linnarahvas, et ei kaoks nedevahelised sõprussuhted. Üldiselt jäi etendusest positiivne mulje, just sellise lihtsa lavakujunduse ja näitlejate suurepärase töö pärast. Kõige muljetavaldavam oli kindlasti Katariina Lauk oma väga erinevate tegelaskujudega. Etendus tekitas tahtmise varsti jälle teatrit külastada.
Valmi tegelased on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe ( näiteks rebane- kaval, jänes- arg, hunt- kuri jne). Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Mõisted: ● Süžee- autori poolt korraldatud teose kunstlik sündmustik ● Miljöö- õhkkond, milles tegevus toimub. ● Karakter- väljendab iseloomude tüüpilisi jooni, kuid nad peavad sarnastes tegelaskujudest millegi poolest erinema. Lüürika ehk Luule Liigid: ● ood- Ood on pidulik ja ülev luuletus ülistus - või kiidulaul loodusest. ● hümn- hümn on pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. ● sonett- Sonett on Itaalias loodud luuležanr, mis koosneb 14 värsireast. Värsid jagunevad 4+4+3+3. Sonett kulmineerub 14. värsi vaimuka puäntiga- üllatav, kuid loogiline lõpplahendus.
õnnetust tõi. Goriotile õnne, et tal on nii võrratud tütred, kes on austatud Pariisis ja õnnetust, sest kuigi tema suures osas nad nii kaugele aitas, ei saanud ta selle eest tasu, isegi tema hauale ei ilmunud ta lapsed. Rastignacile õnn, sest tema suur unistus oli saada kõrgseltskonda, aga õnnetus, sest pidi selleks langetama valikuid, mis vaevasid tema südant ja mille langetamise üle ta ise sugugi uhke ei olnud. Goriot'i ja Rastignaci tegelaskujudest ja nende kogemustest romaani vältel on selge, et armastus on nii õnn kui ka õnnetus.
Looming jaguneb kolme perioodi: I külarealism ja domineerib jutustus, II uusromantism ja domineerib novell, III psühholoogiline realism- romaan ja näidend. Kirjandus-teaduslikes artiklites ja esseedes oluline võrdlus, mis olulised kogu loomingus. Mats ja Vurle. Mats- looja, vurle- tarbija. Poolehoid matsile, leiab, et vurlelus süveneb Eestis. I PERIOOD: Domineerib külarealism, zanrina kõige olulisem jutustus, Maaelu teemad. Näha eeltööd ,,Tõele ja õigusele", tegelaskujudest näha eelprototüüpe Andresele ja Pearule. ,,MÄETAGUSE VANAD" (alguses ,,Kuressaare vanad") soe vastuvõtt, jutustus. Lugu vanast abielupaarist, kes kaklevad ja sõnelevad kuid hoolivad teineteisest. Eit kiire ja kärme, taadi põhimõtteks on aga, et küll jõuab. Sisu pole eriti oluline. ,,KAKS PAARI JA ÜKS AINUS" näitab kui palju vaenulikkust võib tekitada sotsiaalne kehv olukord. ,,VANAD JA NOORED" lahkab põlvkondade erinevaid suhtumisprobleeme. Talu tahetakse
Veel meeldis mulle Urmas Lehtsalu tegutsemine. Porgandit näriv töömees oli humoorikas ning suutis publiku naerma ajada. Urmas Lehtsalu on sündinud 1963. aastal Tallinnas ning tegeleb lisaks näitlemisele veel paljude aladega, alustades õpetaja ametist ning lõpetades põllumajandusega. Eriti ei meeldinud mulle Annelii Sireli ja Aili Salongi tegutsemine (vastavalt Miili ja Leena), kuna kohe alguses suutsid nad oma naermisega kahtlase ning pisut vale mulje jätta enda tegelaskujudest. Näidendit oli küll kärbitud ja natuke muudetud, kuid üldise pildi suutis see ikkagi luua. Näidend on tõepoolest kaasaegne ka tänapäeval on paljude arvates raha see, mis otsustab. Auahneid inimesi on maailmas palju ja arvatavasti on igal inimesel ka oma tutvusringkonnas nn Mogri Märt. Etenduse tegi huvitavaks ka see, et osalised ei lahkunud kordagi lavalt. Kui polnud vaja enda osaga tegeleda, mängiti kas tavalist külainimest või joodikut. Lisaks sisule
II Elutöö................................... lk 4 III Looming.............................. lk 5 , 6 IV Tunnustus............................ lk 7 , 8 V Pildid.................................... lk 9 Kokkuvõte................................ lk 10 Kasutatud kirjandus.................. lk 11 1 Sissejuhatus Edgar Valter on tuntud lastekirjanik ja kunsnik , kes elas aastatel 1929-2006. Me oleme kuulnud tema illustreeritud tegelaskujudest krõllist , naksitrallidest , sipsikust ja kunksmoorist , aga me tahaksime rohkem teada saada . Me loodame , et saame selle referaadi koostamisega rohkem teada tema elust , elutööst ja elu loost. 2 I Elulugu Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Kunstnikuna iseõppinu. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina,
areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Kirjandusteose tegevustikku kannavad karakterid ehk tegelased. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära. Karakterid väljendavad iseloomude tüüpilisi jooni, kuid nad peavad sarnastest tegelaskujudest millegi poolest ka erinema. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses, tal on enamasti kõrvalosa. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. Kirjandusliku karakteri loomisel toetuvad kirjanikud tavaliselt elukogemustele, tähelepanekutele ja fantaasiale. Tegelastes võivad olla ühendatud
Aga miks tekkisid niisugused tõsised probleemid tsensuuriga? Camilo José Cela peateene on see, et ta oli üks esimesi, kes võttis üles julma sõjajärgse tegelikkuse teema. Kogu raamatu ulatuses me ei juhtu kokku ühegi õnneliku looga. Autor paneb ühiskonnale trööstitut diaagnosi: pole paranemislootust, kõik on uppunud piiratusse, rahuldamatusse ja rumalusse. On küll selline riigi sotsiaalse olukorra kujutus ei rahuldanud ametivõime. Enamik 160 tegelaskujudest mis ilmuvad romaani leheküljedes äratavad haledust: Lesk Isabel jäi ilma pojast ja mõistusest, mistõttu ta istub tardunult tundide kaupa nurgalaua taga. Elvira veedab päevi kohvikus ja heidab magama näljaseks, sest ta on juba keskealine ja liiga apaatne et midagi oma elus muuta. Poeet Martin isegi ajatakse välja kohvikust, sest tal pole mitte kunagi raha.
värvati tegevteenistusse NSV Liidu sõjaväkke. Oli ka juttu, kuidas pommid lendasid ning Jaagu maja sai pihta. Kõik, kes vähegi said, põgenesid üle mere Soome või Rootsi. Usuõpetuse õpetaja, Härra Tooder põgenes paadiga tormisel päeval Rootsi, lootes paremat tulevikku ( teades ise, et ta vangistatakse nagunii)ja Virve, kes oma sõbrannaga läks Rootsi, lootes, et kunagi oma kodumaal Eestimaal rahuneb olukord ning saab siia tagasi tulla. Ülevaade tegelaskujudest Jaak Sirkel teose peategelane oli viisakas ja kohusetundlik noormees. Sile poiss ja diplomaat ning korraga ka poeet. Ta oli hea õpilane ning pikk poiss. Kohati oli ta liiga hea, kuigi vahepeal tuli ette ka ärevaid momente. Arvamused teiste kohta hoidis ta tavaliselt enda teada. Keeruline: räägib üht, kuid teeb teist ( kohtus Rootsi tüdrukuga ning veetis temaga öö). Juhan Pukspuu pikka kasvu, vinnilise näoga naljavend. Tal oli püsivust, et
Kui ta seda (muuseumi aida) pööningut nägi tundis ta, et just see näidend sobiks seal ettemängimiseks. 1 http://www.hot.ee/lavastajateliit/Andresnoormets.htm 5 Andres Noormetsa lavastuse "Nagu poisid vihma käes" esimeses proovis osalesid lavastaja, kõik näitlejad, kunstnikud, reklaamiinimesed. Proov algas inimeste tutvustamisega. Järgnevalt räägiti lavastaja juhtimisel tegelaskujudest (tegelaskujude olemus, nende riietus), lavakujundusest, proovidest jm. Seejärel loeti kogu tekst läbi. Lavastaja ise luges remarke ning ei seganud vahele. Näitlejad püüdsid teksti esitada juba osaliste vaatepunktist. Proovis rääkis näidendi autor Jim Ashilevi näidendi sünnist ja oma ideedest selle väljanägemise suhtes lavastusena. Pärast seda said kõik küsida autorilt küsimusi oma tegelaskujude jm kohta. Võib oletada, et lavastaja kutsus autori proovi just selleks, et
Neile kahele võib vastandiks tuua kolmanda Kuradi- Jürka Tammsaare teosest "Põrgupõhja uus Vanapagan". Ta on väga inimlik kõigi oma püüdluste, tahtmiste ja nõrkustega. Ta tuleb maa peale, et elada inimesena, rügada tööd ning saada selle läbi õndsaks. Head tahet ja pealehakkamist on temas rohkem kui nii mõneski inimeses, kuid kahjuks on see just maapealsete asukate kurjus, mis ei lase tal soovitut saavutada. Jürka on erinev kõigist teistest Saatanat kujutavatest tegelaskujudest. Inimestest on ta üle ainult rammu poolest, muidu on saanud temast lihtsameelne ja kohmakas talumees. Vastupidiselt eelmistele kasutatakse aga hoopis teda ennast inimese poolt ära. Ta talub aastaid kannatlikult kõike halba, kuid ükskord katkeb temagi kannatus. Lugejas tekitab ta imetluse või hirmu asemel hoopis kaastunnet. Tundub, nagu oleks tõeline Kurat hoopis Antsus. Nendes teostes on loodud kolm küllaltki erinevat nägemust Kuradist. Kõik nad on küll
tema surma sellest annab tunnistust tema säilinud teoste hulk. EURIPIDESE DRAAMAUUENDUSED Euripides võttis kasutusele proloogi ja deus ex machina; vähendas koori tähtsust ning suurendas muusikaliste elementide osa näitemängus, loobus kõrgest stiilist ja kasutas lihtsamat keelt. Tõi lavale selliseid müüdiversioone, mis üllatasid pealtvaatajaid. Originaalsus näiski olevat üks tema tähtsamaid eesmärke. Vabanes idealiseeritud tegelaskujudest, tal hoopis kurtisaan (Helena), ihnuskoi (Bellerophon) ning koos nendega igapäevaelu tähtsusetus ja tegelik pale. Euripidese tragöödiate kaks läbivat teemat: sõja põhjustatud kannatused ja õnnetusse sattunud naised. Sõjateemat kajastab kibestunult ja äärmiselt pessimistlikult. Jumalatesse suhtub skeptiliselt: rõhutab nende negatiivseid omadusi, madalaid kirgi ja julmust. Nad on inimestele mõistetamatud ja sageli ka vaenulikud.
(tõlge Gleitmani raamatust) EMOTSIOONID, TUNDMUSED: OMAENESE SISESEISUNDI TAJUMINE (Pilt) Sisetunde vääriti tõlgendamine. Gilberti ja Sullivani opereti üks tegelaskujudest, Kannatlikkus, arutleb: ,,Hulluse ebatavalisus on võrreldav sellega, et terava haigushoo äärmise piina mõjul on seda eksikombel kerge ka seedehäireks pidada". (New York Gilbert and Sullivan Players; Lee Snideri foto, 1987) On ilmne, et tunnetame omaenese sisemist hingeseisundit ise seda subjektiivselt tajudes. Mitmed sotsiaalpsühholoogid arvavad, et niisugune tunnetusprotsess võib mõju avaldada ka emotsioonide subjektiivsele tajumisele
kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Kirjandusteose tegevustikku kannavad karakterid ehk tegelased. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära. Karakterid väljendavad iseloomude tüüpilisi jooni, kuid nad peavad sarnastest tegelaskujudest millegi poolest ka erinema. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses, tal on enamasti kõrvalosa. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. Kirjandusliku karakteri loomisel toetuvad kirjanikud tavaliselt elukogemustele, tähelepanekutele ja fantaasiale. Tegelastes võivad olla ühendatud erinevate inimeste iseloomujooned,
kulminatsioon - tegevuse pinge haripunkt; pööre - sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon - teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Kirjandusteose tegevustikku kannavad karakterid ehk tegelased. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära. Karakterid väljendavad iseloomude tüüpilisi jooni, kuid nad peavad sarnastest tegelaskujudest millegi poolest ka erinema. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses, tal on enamasti kõrvalosa. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. Kirjandusliku karakteri loomisel toetuvad kirjanikud tavaliselt elukogemustele, tähelepanekutele ja fantaasiale. Tegelastes võivad olla ühendatud erinevate inimeste
kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Kirjandusteose tegevustikku kannavad karakterid ehk tegelased. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära. Karakterid väljendavad iseloomude tüüpilisi jooni, kuid nad peavad sarnastest tegelaskujudest millegi poolest ka erinema. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses, tal on enamasti kõrvalosa. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. Kirjandusliku karakteri loomisel toetuvad kirjanikud tavaliselt elukogemustele, tähelepanekutele ja fantaasiale
areng; · kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; · pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; · konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Karakterid · Kirjandusteose tegevustikku kannavad karakterid ehk tegelased. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära. Karakterid väljendavad iseloomude tüüpilisi jooni, kuid nad peavad sarnastest tegelaskujudest millegi poolest ka erinema. · Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses, tal on enamasti kõrvalosa. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. · Kirjandusliku karakteri loomisel toetuvad kirjanikud tavaliselt elukogemustele, tähelepanekutele ja fantaasiale.
annaabi.ee 
