I N T E RV J U U Intervjueerija: Brigit Albei Intervjueeritav: Veiko Enok Auaste: reamees Väeosa: Kuperjanovi jalaväepataljon Ametikoht: laskurraskekuulipildur Teenistusaeg: 30. september 2013 31. mai 2014 Mis ootustega sa aega teenima tulid? Kaitseväkke tulin ootusega saada uusi kogemusi, õppida tundma Eesti kaitseväe relvastust ja lootusega saada füüsiliselt tugevamaks. Miks sa tulid? Kaitseväkke tulin, sest see on kohustuslik ja pärast keskhariduse omandamist tundus see hea lahendusena, et vahepeal otsustada, millega täpsemalt edasi tegeleda soovin. Kas ootused on vastanud tegelikkusele?
sajandil (lk 31). 10. Mis riigi koosseisu kuulusid Eesti alad enne Põhjasõda? Eesti alad kuulusid enne Põhjasõda Rootsi ja Taani koosseisu. 11. Mis riigi koosseisu kuulusid Eesti alad peale Põhjasõda? Eesti alad kuulusid pärast Põhjasõda Vene Tsaaririigi koosseisu. 12. Mis on Micheal Andreas Barclay de Tolly tähtsus sõjaajaloos? Tal olid väga suured teened sõjaväe ettevalmistamisel enne Napoleoni 1812. aasta sissetungi Venemaale (lk 31). 13. Kui pikk oli teenistusaeg nekrutikohustuse kehtestamisel? Nekrutikohustus tähendas 25 aastast ning hiljem 15 - 20 aastast teenistusaega Vene Impeeriumi eri piirkondades (lk 31). 14. Kas need Venemaa osalusel peetud sõjad, mille lahingtegevus Eesti pinnal ei toimunud, puudutasid eestlasi? Jah, Venemaa osalusel peetud sõjad, mille lahingutegevus Eesti pinnal ei toimunud puudutasid ka eestlasi. Kuigi lahingutegevus ei toimunud otseselt Eesti pinnal osales nendes sõdades aga palju eestlasi. Kokku
Sõtta tuli arvukalt vabatahtlikke, väed muutusid efektiivsemaks. Mindi üle üldisele sõjaväekohustusele ja massiarmeele. Tehnika areng muutis sõjapidamise efektiivsemaks, seega ka ohvriterohkemaks. Teisalt aitasid uuendused osaliselt sõjakoledusi leevendada. Raudteed tegid võimalikuks sõjaväe kiire ja massilise ümberpaigutamise, massiteabevahendid tõid sõjasündmused inimestele lähemale. Üldine sõjaväekohustus ja suhteliselt lühike teenistusaeg tähendasid seda, et tavakodanik sai täita oma kohustuse riigi ees ja võis seejärel jätkata tsiviilelu. 19.sajandi vaateid mõjutas see, et uut õiglast ühiskonda kavandasid linnainimesed. Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul kujutleti, et uus ühiskond tuleb rajada revolutsiooni teel ja selleks peab valitsema diktatuur või väljavalitud revolutsionääride vandenõu tulemusena. Etienne Cabet propageeris uue ühiskonna kehtestamist rahulikul teel, valitsemisvormiks peaks
kaer külvati 9-7. külvinädalal, oder ja lina 5.külvinädalal. 6. külvinädal, mai keskel, oli "rohunädal", mis uskumuse kohaselt sigitas rohkem umbrohtu kui vilja. Põllumees pidi hooles olema, et külvatav vili sel ajal mulda ei saaks. 19.sajandil avaldati külvinädalad kalendrites. Jüripäevaga algas suviste tööde ja karja väljas olemise perioodi algus. Jüripäevast saadeti jalateolised mõisa, algas sulaste ja teenijate teenistusaeg. Esimeseks kevadiseks põllutööks oli maa ettevalmistamine suviviljade külviks - põlispõldude künd ja äestamine, ale- ja kütisepõletamine. Aleviljelus oli Põhja-Euroopa metsavööndis seal hulgas ka Eestis vanim maaharimise viis. Lõuna-Eestis tehti alet veel 19.sajandi lõpus ja 20.sajandi alguses. Noor mets langetati ja koondati vaaludesse. Mõningase seismise järel vaalud kuivasid, misjärel vaalud põletati. Vaalude kohendamiseks põletamisel ja tule
Nartsud on ka, aga need lähevad külmaga ruttu niiskeks. Ja siis Taadile on mul palve, vast ta saab kusagilt taldadele alla vilttaldu. Kui Sa, Taat, saad, ära paksusi tee, sest säärikud on mul küll suured, aga kui mul paksud tallad on, siis ei lähe jälle sokid sisse. Taat ja Muti, ärge pahandage, et teen nii palju tüli, muudkui palun ja palun, ise pole aga midagi teinud. Aga loodan, et siiski ükskord saan teha tasa. Teie Väin. Veel räägib Väino oma kirjades, et ta teenistusaeg läks 3-lt aastalt 4-le ja ta lisaks ta hakkas seal tantsimas käima. Väino Tuulas -6- Tagasi Estonias Väino Arenit võeti Estoniasse avasüli vastu. Saavutatud kõrgvõrm oli mingil määral taandunud. Algasid pingelised treeningud ja õpingud Eesti Koreograafiakoolis. Kooliajal tantsis ta neljas balletilavastuses: ``Don Quijote´´, ``Dr. Aboilt´´, ``Mere kaldal´´ ning ``Giselle´´. 1959
Talupoeg elas rehielamus, tema kodune vara ja tööriistad olid puust, kodus tehtud, rauda kasutati vähe. Peatoiduseks olid aganaleib, puder ja leem. Mõisakoormistele lisandusid 18. sajandi lõpul riiklikud kohustused, nende kehtestamine tähendas Balti erikorra kaotamise algust. 1781 korraldati Eesti alal esimene (kogu Vene riigis neljas) hingeloendus, 1783 laiendati Balti kubermangudele Peeter I 1724 kehtestatud pearahamaks, 1796 hakati võtma Vene väkke nekruteid (teenistusaeg 25 aastat). Pearahamaksu kehtestamine kutsus Lõuna-Eestis (Räpinas, Karulas) 1784 esile vastuhakud, nn pearaharahutused. Peeter I ja tema roll Eesti ajaloos Peeter I lasi Tartu ja Narva linnaelanikud küüditada, et raskendada sellega Eesti-ja Liivimaa valduste tagasivallutamine. 1710. aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714. aastaks vallutas ka Soome. 19.sajandi Eesti ülevaade Eesti talurahva olukord ja pärisorjusest vabastamine
ja sild Olteniat ja Banat. (vt Lisa 1) Haridus Rumeenias on põhikool kohustuslik. Põhikooli minnakse kuueaastasena ja seal õpitakse kuni kuueteistkümnenda eluaastani (8 klassi). Keskkool kestab 4 aastat ja on 2-astmeline. Vastupidiselt oodatule ei õpetata Rumeenia koolides vene keelt. Ülikoolid jm. alustavad tööd oktoobris. Rumeenia `ülikoolilinnaks' peetakse Iasu't. Kirjaoskajad on 98,5%. Sõjaväe teenistusaeg on 4-8 kuud ning see on vabatahtlik. Rumeenlaste suurimateks leiutisteks on Coanda efekt ja insuliini toime avastamine (N.C.Paulescu). Tuntuimaid kirjanikud on Mihai Eminescu, Octavian Goga, Nicolae Iorga ja Zaharia Stancu. Rumeenia keel Rumeenia keel kuulub Indoeuroopa keelkonna Romaani keelte rühma. Sarnaselt mitmetele teistele Lõuna-Euroopa keeltele on see otseses suguluses ladina keelega vaatamata sellele, et Rumeenia on teistest romaani keeli kõnelevatest riikidest eraldatud
Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- "meeste püüdmine", hiljem mindi üle liisutõmbamisele. Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed.Liivis võisid alates 19a määratud rahasumma eest teenistusest vabaks osta, eestis see õigus 61a. kogukond pidi varustama nekruteid raha, teemoona, riietega.. 1874 üldine sõjaväekohustus-teenistusaeg alandati 3- 5 aastani. Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida/koolide ehitamine, kirikumaksud. 1866a. vallareform-1866, jäi püsima iseseisvuse kokkuvarisemiseni 1917aastani. Oluliseks tagajärjeks omavalitsse vabastamine mõisnike eeskoste alt. Riigi kontroll jäi tagasihoidlikuks. Omavalitsusele ka senised politseilised funktsioonid. Vallakogukond moodustus mõisa alal elavatest talupoegadest. Valdu ühendati. Valla omavalitsus koosnes
Selle liikmete seas oli ka vallavanem, kes pidi olema kindlalt peremees. Liikmeks olek oli auasi, palka ei saanud. Küll aga oli vallal ka palgalisi ametimehi, keda vallavolikogu palkas, ntks koolmeister, vallakirjutaja (sekretär, raamatupidaja), vallakasakas (käskjalg, vallakohtu teener). Igal vallal oli vaja ka vallamaja ja vallalaegast (eelarve). 1874.a sõjaväereform teenistusaega lühendati 6 aasta peale 25 asemel. Mida rohkem haridust, seda lühem teenistusaeg, 6 aastat olid lollid. Kultuur 19.saj I poolel Oluline oli Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. Selle esimeseks rektoriks sai G.Fr. Parrot, ta sai hästi läbi toonase tsaari Aleksander I-ga, see tähendas, et ülikool sai väga laialdase autonoomia, allus vaid Peterburi haridusministeeriumile. Ülikoolile eraldati päris suured rahasummad, seda kasutati ülikoolihoonete ehitamiseks, osad neist siiamaani kasutusel. Õppetöö toimus saksa keeles, kuigi venemaal. 1803
tegeleseid oma kodudes igapäevatööga. Sõtta minnes pidi igaüks ise kaasa võtma oma relvad ja toidumoona vastavalt varustusele (mille hankimine toimus vastaval jõukusele) jagati mehed kergeks ning raskeks jalaväeks ja ratsaväeks. Põhilise osa moodustasid talupojad, kes sõdisid eriti vapralt, kuna võitlesid oma maalapi nimel (Palamets 1976). Kaks sajandit e Kr (kui talupojad massiliselt laostusid) mindi üle palgaarmeele. Teenistusaeg kestis 20 aastat, pärast mida anti veteranidele maatükk ja rahaline hüvitus. Armeed, mis koosnes leegionidest, huvitas rohkem oma väeosa kui riigi käekäik. ,,Armee tundis oma jõudu riigis ta kukutas ebameeldivaid keisreid ja upitas aujärjele meeldivaid väejuhte, kes selle eest oma sõduritele heldelt tasusid" (Palamets 1976; lk 171). Näiteks maksis Claudius 1. sajandil igale kaardiväelasele 15 000 sestertsi, kui ta keisriks kuulutati (Tiidus 1997)
siseriiklikult, kuid vallutussõjad jätkusid. Põhiliselt nihutati Rooma riigi piire sel ajal põhja suunas. Sõjaväes pidas ta kinni vanadest tavadest ja alaline sõjavägi hakkas koosnema 25 leegionist, mis paigutati provintsidesse, riigi piiride lähedusse. Itaalias asusid vaid Augustuse loodud erilised pretoriaanide kaardiväeüksused, keisri ihukaitsevägi. Pretoriaanid olid tunduvalt soodsamas olukorras kui muu sõjavägi: nende teenistusaeg oli lühem ja tasu suurem. Augustus oli tasakaalukas valitseja, kes suutis oma plaanid samm-sammult ellu viia. Vajadusel oli ta külmavereline ja oma kaaslaste suhtes hoolimatu. Samas säilitas ta head suhted nii lihtrahva kui ka ülikutega. Augustus rajas riigi teedevõrgu. Suurepäraselt sillutatud maanteed ja tugevad kivisillad on mõnes kohas kasutusel tänapäevalgi. Nii sai kiiresti paisata hiigelriigi väheseid leegione vaenlase sissetungikohta või mässukoldesse
maatameestest. -) Valla täiskogu valis valla volikogu kolmeks aastaks. *) Seal oli 4-24 inimest. *) Pooled pidid olema peremehed, pooled maatamehed. -) Valla täiskogu valis ka vallavanema, kes pidi olema kindlalt peremees. -) Valla volikogu, koos vallavanemaga valis koolmeistri, vallakirjutaja, kallakasaka(s). -) Igal vallal oli ka vallalaegas ja vallamaja. * 1874 toimus ka sõjaväe reform, mille kohaselt teenistusaeg lühendati kuuele aastale. -) Mida rohkem inimene oli haridust saanud, seda lühemaks muutus tema teenistusaeg. Kultuur 19. sajandi esimesel poolel * Aastal 1802 toimus Tartu Ülikooli taasavamine, sest 18. sajandil, siin kehtis Venevõim ei olnud Eestis ülikooli. -) Esimeseks rektoriks sai G. Fr. Parrot, kes sai toonase Vene tsaariga väga hästi läbi, mis tähendas, et ülikool sai väga laialdlase autonoomia ehk ta allus otse Peterburgis asuvale
Sõtta tuli arvukalt vabatahtlikke, väed muutusid mobiilsemaks ja efektiivsemaks. Mindi üle üldisele sõjaväekohustusele ja massiarmeele. Tehnika areng muutis sõjapidamise efektiivsemaks, seega ka ohvriterohkemaks. Teisalt aitasid uuendused osaliselt sõjakoledusi leevendada. Raudteed tegid võimalikuks sõjaväe kiire ja massilise ümberpaigutamise, massiteabevahendid tõid sõjasündmused inimestele lähemale. Üldine sõjaväekohustus ja suhteliselt lühike teenistusaeg tähendasid seda, et tavakodanik sai täita oma kohustuse riigi ees ja võis seejärel jätkata tsiviilelu. 16 1863.a. loodi Rahvusvaheline Punane Rist eesmärgiga reguleerida rahvusvahelisel tasandil suhtumist eraisikutesse, sõjavangidesse ja haavatutesse. Revolutsioon on järsk murranguline poliitiline muudatus. Evolutsioon on rahulik järjepidev pöördumatu muutumine.
ühekordses ulatuses, soodustatud korras kuni kolmekordses ulatuses. Üldkorras staazi arvutamine sõltub ühtedel juhtudel sotsiaalmaksu maksmisest, teistel juhtudel arvutatakse staazi teatava perioodi eest sõltumata sotsiaalmaksu maksmisest. Üldreegel on, et pensioniõigusliku staazi hulka arvatakse igasugune tegevuse aeg töötajana, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Sõltumata sotsiaalmaksu maksmisest arvatakse pensioniõigusliku staazi hulka: 1) teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega nimetatud teenistusega võrdsustatud teenistusaeg; samuti teenistusaeg siseministeeriumi süsteemis; 2) kohustusliku sõjaväeteenistuse- ja asendusteenistuse aeg; 3) õpiaeg kutseõppeasutuse päevases õppevormis või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides; 4) I grupi invaliidi, lapsinvaliidi, alla 18-aastase lapseeast invaliidi ning emale,
lähetuse ajavahemikust kaks korda pikem aeg, seega on negatiivsete mõjude risk väike. Eelnõu koostaja hindab samuti oluliseks asjaolu, et pikemajalisem teenistussuhe suunab tegevväelasi arendama ennast Kaitseväe süsteemis ja karjääriredelil edasi liikuma vanemallohvitseri või ohvitseri liinides. Samuti on oluline mainida soovitava kuvandi ja sotsiaalse tausta loomist antud muudatuse kehtestamisel sarnaselt Kaitseväe algusaastatega, kus teenistusaeg arvestati kolmekordselt - teenistusülesannete täitmine tavapärase rahuaja tingimustest ohtlikumas piirkonnas on väärtustatud ja seda panust hinnatakse. 17 Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju ulatus riigiasutuste töökorraldusele on vähene, personaliandmete haldamine Kaitseväes on elektrooniline ja olulist täiendavat koormust tegevteenistuspensioni suuruse arvutamine kaasa ei too toimub tavapärane dokumentatsiooni menetlus, kus
Igaüks, kes klubisse kuulus, peab oma auastme koju või vähemalt tõlla ukse taha jätma. Nekrut 1796. a hakati Baltikumist Vene sõjaväkke nekruteid võtma. Nekrutid pärinesid pärisorjade, kirjaoskamatute talupoegade hulgast. 1816 aastal minnakse Eestimaal (1829 aastal Liivimaal) üle liisutõmbamisele varasema nekrutikspüüdmise asemel. Nekrut peab olema vähemalt 160 cm pikk ja 20-35 aastat vana (hiljem 30). Alguses oli teenistusaeg 25 aastat, hiljem lühendatakse see järk-järgult 12 aastale. Magasiaidad Seati sisse kogu Venemaal 1799 aastal näljahädade puhuks. Magasiniaidad olid valla ühisomandiks. Eeltsensuur Venemaal valitses 19. sajandi teisel poolel eeltsensuur. Eestis oli esimene tsensor ametisse võetud 1799 aastal, ning aastast 1803 oli Tartu ülikoolil tsensuurikomitee. Tsensuurimäärus reglementeeris lisaks trükistele ka trükikodade asutamist, ajalehtede väljaandmist ja raamatukaubandust
aruande, mis avaldatakse väljaandes ,,Euroopa Ühenduste Teataja". Tänane Kontrollikoda on EL-is sõltumatu staatusega institutsioon ja koosneb 27 liikmest (üks igast liikmesriigist). Need liikmed valitakse isikute hulgast, kes omal kodumaal kuuluvad või on kuulunud auditeerimisasutusse või kes on selle ametikoha jaoks eriti pädevad. Kontrollikoja liikmed nimetab ühehäälselt ametisse EL-i Nõukogu pärast konsulteerimist Europarlamendiga. Kontrollikoja liikmete teenistusaeg on 6 aastat, kusjuures liikmeid võib uueks tööhooajaks tagasi valida. Kontrollikoja liikmed valivad endi keskelt Koja esimehe, kes juhib Koja tööd 3 aastat. Kontrollikoda võtab vastu omi otsuseid reeglina lihthäälteenamusega Koja liikmete poolsete hääletuste alusel. Tänases Kontrollikojas töötab 550 ametnikku. Kontrollikoja arvamusi ja tööaruandeid võib lugeda interneti veergudelt aadressil: www.esc.eu.int ning need pole reeglina salajased. Kontrollikoja kriitilised raportid on
ühte Notarite kotta, mis asub Tallinnas, on Venemaal palju territoriaalseid subjekte ja Notarite kodasid. 3. Kolmas samm on konkursi läbimine vakantsele kohale. Erinevus Eesti notariaadist seisneb selles, et kohalemääramine Venemaal toimub Justiitsministeeriumi poolt konkursi alusel litsentseeritud isikute seast kas Notariaalse koja soovitusel või ilma selleta. Lisaks sellele ei näe seadus ette notari teenistusaega. Eestis toimub kohalemääramine lihtsamalt ja on määratud notari teenistusaeg: Notari nimetab ametisse justiitsminister ja notar nimetatakse ametisse eluaegselt.71 3.3 Notari asendamine, ametist vabastamine ja tagandamine Eestis Notari asendamine toimub Notariaadiseaduse alusel ja sellega kooskõlas. Notariaadiseaduse §20 lg1, 2 ja 3 alusel toimub notari asendamine notari rasedus-, sünnitus- ja lapsehoolduspuhkuse korral. Notarite Koda võib nimetada notarile tema taotlusel asendaja ametikohustuste täitmisest eemalviibimise ajaks
Ühel ribal, tuleb kasvatada ühte kultuuri. Põllumaade kruntimine. Sügisel ajal aeti kõik loomad küla karjamaale. Metsakasutus oli ühine, varuti küttepuid koos. Mõnikord oli ühiskasutuses heinamaa. Suurtemate külade juurde võis kuuluda veski. Levinum külaamet oli külasepp. Hülgepüük toimus tulirelvade abil. Metsmesindus. Tähtsamate tööde kalender: Aprilli lõpp: Algas kevadiste põllutööde tsükkel, karja väljalaskmine, jüripäev 23. aprill (Taluteenijate teenistusaeg algas jüripäeval, sellel samal päeval algas mõisas oluline koormis ehk jalategu ja rakmetegu). Hakkasid suvised tööd pihta: suvivilja külvamine (kaer, oder), kesapõllu harimine (raskeim töö oli sõnniku vedu). viljalõikus, viljapeksmine ehk rehepeks (Kvart, kõver nui, millega vilja peksti). Mihklipäev 29. september: Suviste põllutööde lõpp (Mihklipäeval veristati oinast ja joodi õlu). Suuremad ühistööd: heinategu, viljalõikus, sõnnikuvedu, viljapeksmine
6.sept kirjutas Vorošilov alla käskkirjale, milles käskis viia 6 läänepoolset sõjaväeringkonda (Leningr, Kalinini, Moskva ja Harkivi ja 2 veel) täielikku lahinguvalmidusse, alustada kordusõppusi ja kontrollmobilisatsiooni. Kokku täienesid Kiievi ja Valgevene sõjaväeringkonnas tegutsevad väeosad 3 miljoni mehe võrra. Lisaks sellele tühistati kõik sõjaväelaste puhkused, kõik olid kohustatud koheselt naasma väeosadesse, jäeti koju saatmata ajateenijad, kelle teenistusaeg oli lõppenud, mobiliseeriti kogu olemasolev autotransport ja suur osa ka hobutranspordist, raudteed viidi üle sõjaaegsele mobil korraldusele, sept keskpaigas teostati ka vastavad nimetused- sai Ukraina rinne Kiievi sõjaveäringkonnast, Valgevene ringkonnast Valgevene armee. 16.juuni õhtuks oli Poola piiri äärde koondatud 34 diviisi, 17. sept oli poolakatel endal alles vähem diviise. Lisaks diviisidele oli Poolasse sissetungiks valmis 18 tankibrigaadi, rohkem kui 4000 tankiga
Ühe hüppega olid musketärid püsti ja kummardasid aupaklikult. Kardinal näis olevat tulivihane. «Näib, et härrad musketärid on valve välja pannud. Kas on karta, et inglased tulevad maad mööda või peavad musketärid endid kõrgemateks ohvitserideks?» tähendas kardinal. «Monseigneur,» vastas Athos, kes üldises ehmatuses ainukesena säilitas oma suuraadliku rahu ja külmaverelisuse, mida ta iial ei kaotanud, «kui musketärid on vabad või kui nende teenistusaeg on lõppenud, joovad nad ja veedavad aega täringumänguga ning on oma teenrite jaoks vägagi kõrged isandad.» «Teenrid, kes on saanud käsu oma isandaid hoiatada, kui keegi möödub, ei ole teenrid, vaid valvurid,» torises kardinal. 530 «Tema Eminents peaks siiski mõistma, et kui me poleks seda abinõu kasutanud, oleksime tal lasknud mööduda, ilma et oleksime saanud teda tervitada ja tänada lahkuse eest, mida ta meile osutas sellega, et määras meid ühte väeossa
annaabi.ee 
