KIRSIAED A.Tsehhov A. Tsehhovi näidend on leseks jäänud mõisaomanikust Ranevskajast, tütrest Anjast, kasutütrest Varjast ja Ranevskaja vennast Gajevist. Teisteks peategelasteks on veel kaupmees Lopahhin ning kontorikirjutaja Jepihhodov Lugu algab sellega, et Pariisist saabub Ranevkaja koos oma tütrega ja teenijatega, kes koos neile rongijaama vastu läinud Gajeviga tagasi mõisa tulevad. Mõisaproua läks viie aasta eest Pariisi, et murede eest põgeneda. Eelkõige oli muredeks tema poeg, kes jõkke uppus ja abikaasa kaotus. Mõisaga on lood kehvasti. See on võlgades ja läheb koos kirsiaiaga, mis on majaga samal krundil, oksjonile. Ranevskajal on nõrkus oma raha ära laristada ja välja laenata. Pariisis olles armus ta petisesse, kes ta kaudses mõttes paljaks röövis. Ka vennal Gajevil pole mõisa
seminaristide vaenulikkust ja külmust. Kadedus oli see, mis pani teisi Julieni suhtes halvasti käituma. Juba see et tal oli Tahtejõudu aitas ka teda natuke. Kui teda edutati ühe abbe aitamise eest järeleaitajaks, siis teiste viha ja kadedus muutus aukartuseks. See oli julge samm aidata teisi. Julieni ei sallitud rikaste seas tema seisuse kui ka hoiaku pärast. Kuid siiski oli ta õnnelik, et ei pidanud teenijatega kunagi ühes lauas sööma, sest see oleks teda alandanud. Ta arvas terve oma elu jooksul, et on kõrgemal kohal. Seda juba oma tarkuse pärast. Kuid samas hirmutas teda mõte algul ka kõrgseltskonnas olla. Ta ei kujutanud ennast rikkana ette, sest oli eluaeg vaene olla, kuid elu näitas talle, et tarkus ja iseloom on kõige tähtsamad. Tapmiskatse eest pandi Julien vangi ja karistuseks määrati surmanuhtlus. Ta leppis oma saatusega, mis näitas, et ta on tugev inimene
just nimelt klaasseina tagant. Aurelil aga oli juba varakult olemas see tugev teadmine, et ta ei kuulu sinna ,,jämedakoelisse loomulikku ellu". Amm Mila ja mõisateenija Karlomeke on talle küll emotsionaalselt lähedased ja märgiliselt tähtsad, kuid juba siin tuleb välja osa tragöödiast, võib öelda, et Balti mõisnike tragöödiast. Juba sünnipäraselt on ette määratud, et ta ei kuulu teisest rahvusest ja alamast kihist teenijatega ühte. Vahetult pärast isa surma läks Aurel Riiga kooli. Ta võttis missiooniks võidelda venelaste vastu. Aurel alustas sellest, et ta ei kavatsenud vene keelt õppida. Baltlaste üldine venevastasus avaldub teoses seetõttu, et 19. sajandi lõpul toimus ulatuslikum venestamine ja seega baltisakslaste õiguste piiramine. Eriti isiklikult mõjus Aurelile aga see, et Vene tsaar oli tema isa vabastanud sillakohtuniku (ordungsrichter) ametist, mis seostus väikesele poisile
Kristuse keha, kuid tema teine peopesa on avatud vaataja poole. Kristuse kaunis, peaaegu katmata keha lebab Madonna rüü rasketel voltidel, ning kui Maarja kuju ilmutab tugevat sidet maaga, siis Kristus puudutab maad vaid vaevu oma parema jalalabaga. Huvitav info Michelangelo oli nii Itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet kui ka arhitekt. 15. sajandi Itaalias peeti kunstnikke aadlike teenijaiks. Neile maksti kehvasti ja tellimuse täitmise ajal olid nad teenijatega ühel pulgal. "Pieta" oli ainus skulptuur, mille Michelangelo signeeris. Michelangelo luuletusi tema eluajal ei avaldatud. Need ringlesid tema sõprade hulgas, paljud olid kritseldatud isegi tema joonistustega ühele paberile. 1623. aastal avaldati Michelangelo luuletused. Sellest ajast on teda peetud üheks parimaks Itaalia luuletajaks. Jumala armastus on talle palju tähtsam kui kunst, mida ta kogu oma elu jooksul on loonud. Michelangelot tunnustati kui Euroopa kuulsaimat kunstnikku
Nimelt kui Egiptuses oli tüüpiline tänapäeva mõistes abielupaar, mees ja naine ning lapsed, seejuures naistel olid omad õigused. Näiteks võis naine peale lahutust oma vara tagasi nõuda. Kui tavalisel meeskodanikul pidi olema vaid üks naine siis vaaraol võis olla neid mitu. Mesopotaamias nagu ka Egiptuses oli perepeaks mees, kellel kül erinevalt Egiptusega oli suurem võim ja samuti võis neil olla naisi mitu ja seksuaalsuhteid ka oma teenijatega. Usk oli tähtsal kohal nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses. Mesopotaamia ja Egiptuse usut leiab palju sarnasusi näiteks oli usk seotud riigivõimuga. Egiptuses oli jumalaid väga palju ja egiptlaste jaoks ei olnud tähtis usut aru saada vaid karta ja kummardada kõikki jumalaid. Kui Egiptuses peeti jumalaid kuningateks siis Mesopotaamias olid nad inimliku ja jumaliku maailma vahetalitajad. Samuti oli egiptlaste jaoks küllaltki oluline surmajärgus, nad arvasid, et peale
tema elus väga tähtis isik, kes oli tema perekonna juurest ära läinud, kui Skeeter kolledzist tagasi tuli. Constantine oli Skeetrile kui ema eest. Skeeter tahtis teada, miks Constantine ära läks. Teenijaid, kes oleksid nõus oma elust koduabilisena rääkima, on väga raske leida. Aibileen, Elizabethi koduabiline, ütles mitmeid kordi ei, aga lõpuks siiski otsustas anda oma panuse raamatu loomisesse. Ega Minny'gagi lihtsamalt ei läinud, aga lõpuks oli temagi nõus. Teiste teenijatega läks veel raskemalt, kuna ei tahetud oma töökohta selle nimel kaotada. Mitmeid kordi öeldi ära. Kui aga üks mustanahaline Robert tapeti, otsustasid 11 teenijat, et nad on nõus raamatu loomises kaasa lööma. Kõik vestlused toimusid pimedal ajal Aibileeni kodus, lootuses ka, et keegi ei näe miss Skeeteri saabumist Aibileeni juurde. Vahepeal oli aga Skeeter Hilly's kahtlust äratanud mustanahaliste teemaga seoses. Nimelt leidis Hilly
Neid hüüti talu nime järgi, näiteks kui talu nimi oli Kiira, siis sulast hüüti Kiira poiss. Teenijaid palgati kevadeti. Külades elavaid inimesi, keda arvati, et lähevad taludesse teenima, kutsuti peremehe poolt mõnikord külla kus tehti neile ettepanek töötamiseks. Kui kaup sobis, löödi käed kokku. Selle peale tegi peremees mõnigi kord liigud- tõi lauale pudeli viina või veini. Kõige rohkem tehti sulaste ja teenijatega kaupa laadapäeval või kõrtsides. Kevadisele jürilaadale tuli rahvast kokku kogu kihelkonnast. Laat kestis poolteist kuni kaks päeva. Paljud teenijad, kes olid kursis peremeestega ja teiste teenijatega, esinesid sobitajatena. Peremehele kiideti tulevase teenija tarkust, jõudu, oskusi, sõnakuulelikkusst ja muid voorusi. Sulastele aga selgitati pererahva häid omadusi: lahkust, viisakust, talus tavaks olevat lühikest tööpäeva ja teenijatele pakutavat sööki
· Kümnis ei tähendanud enam kümnendiku saagist vaid ulatus juba veerandi viljasaagi ära andmiseni. · 15.saj keskpaigaks tahtsid feodaalid loonusrendi asemel panna kehtima raharendi. · Talupoegade liigendamine: 1.adratalupojad talupojad kelle kasutada oli 1adramaa. Nende seisused polnud ühesugused. Oli ka neid, kellel oli 5adramaad, neil olid suuremad talud koos sulaste ja teenijatega. Teotööd käisid tegemas sulased. 2.üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kellele ei jätkunud isa talust maad ja tegid oma talu ääremaale.Nende koormised olid väiksemad ja pidid tegema mõisale tegu üks jalapäev nädalas. 3.maavabad talupojad muistsete Eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Olid vabad kõigist koormistest. 4.vabad talupojad need, kes olid suutnud end teotööst vabaks saada
) EGEUSE KUJUTAVKUNST Erksad värvid Pidulikud sündmused ning stseenid härjamängudest. Inimesed egiptusepärased, kuid palju vabamad ja liikuvamad. Ka veealune maailm veetaimede ja kaladega kütkestas kunstnikke. Frescomaaling Knossose paleest. Preester-kuningas või Prints liiliatega. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Frescomaaling Knossose paleest. Fragment teenijatega protsessioonikestes lõunaväravatel. http://web.zone.ee/marjukodukas/ Egeuse.pdf "Pariisitar" (preestrinna), seinamaal Knossose paleest (1500 eKr.). http://web.zone.ee/marjukodukas/ Egeuse.pdf Väikestest kujukestest säilinud nn. Jumalannasid madudega http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf EGEUSE TARBEKUNST Vaasimaali õitseng Kreetal kaeti nõu tumeda läikiva värviga ja sellele maaliti valge värviga
) EGEUSE KUJUTAVKUNST Erksad värvid Pidulikud sündmused ning stseenid härjamängudest. Inimesed egiptusepärased, kuid palju vabamad ja liikuvamad. Ka veealune maailm veetaimede ja kaladega kütkestas kunstnikke. Frescomaaling Knossose paleest. Preester-kuningas või Prints liiliatega. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Frescomaaling Knossose paleest. Fragment teenijatega protsessioonikestes lõunaväravatel. http://web.zone.ee/marjukodukas/ Egeuse.pdf "Pariisitar" (preestrinna), seinamaal Knossose paleest (1500 eKr.). http://web.zone.ee/marjukodukas/ Egeuse.pdf Väikestest kujukestest säilinud nn. Jumalannasid madudega http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf EGEUSE TARBEKUNST Vaasimaali õitseng Kreetal kaeti nõu tumeda läikiva värviga ja sellele maaliti valge värviga
oli alandlik ega kaevanud millegi üle. Anu jäi Rabarauast rasedaks ning Rabaraud palus tal lahkuda, kuna kavatses abielluda rikka peretütre Kai- Kadriga.(Varem olid ikka tüdrukud Roniverest nutuga lahkunud). Anu viivitas kaua, kuid lõpuks, Rabaraua pulmapäeval, pidi ta siiski lahkuma. Anu jõudis vaid niidule kui laps tulema hakkas, ta karjus küll appi, kuid Rabaraud ei teinud välja. Kõrvaltalu(Kurma) perenaine Anu Anderva tuli Anule appi ning kandis ta teenijatega enese juurde. Anu jäigi Kurmale sauna elama ning kasvatas oma poega Joosepit, kes erines teistest lastest- ta ei mänginud ega hullanud, oli kogu aeg tõsine. Joosepit hakkas paeluma hoopis muusika, ta hakkas viiuldajaks ning komponeeris ka ise muusikat. Anu läks koos pojaga Tuulemäele ( jagati tasuta maid ning Joosep valis just Tuulemäe, selle üksildase koha, kus puhusid vaid tuuled). Kuid Joosep oli vähe kodus, ta kogus kuulsust ning temast kirjutasid lehed
aastatuhandest otra,nisu, hirssi ja riisi. kasutati vaske ja pronksi. 1500 ekr ühendas üliksuguvõsa enamiku Huang He tasandiku oma võimu alla, kujunes esimene suurem riik Hiinas. Kujunes hieroglüüfkiri, piltkirjatekstid, oraakliluud. kogukonnad olid ühendatud preesterkonna alla. Sõjalise aristokraatia võimu kärpimine. valitsejate võim tugines ka sõjaväele (ülikud ja lihtsõdurid). kuningad rajasid suuri losse ja lasid end ka nendesse matta koos loomade, naiste, teenijatega, pronksnõud. 1000 ekr riik lagunes valitsejate ülekohtu ja vägivalla pärast. Valitseja võim oli nõrk, toimusid kodusõjad ja killunemine. kultuuritaseme langust aga ei toimunud. 221 ekr sõjad lõppesid, keiser Shi Huangdi ühendas kogu Hiina ühe riigi alla. Hiina müüri kujunemine(ehitas hiiglaslik sõjavägi) tõkkeks vaenlaste vastu, riigis tugevdati ühtsustunnet ja valitseja võimu riigis. Hani dünastia (209ekr-220pkr) - suur osa Hiina ajaloost, kujundas omased võimustruktuurid
Aurel ei tahtnud saada emigrandiks ega võõrastes mõisates ja linnades ringi liikuda. Aurelil oli hullumeelne soov, ilma mingisuguse eesmärgi ja plaanita reisile minna. Aurel ei taha kuulata kibestunute hääli, hangehaldjate vestlusi, ta tahab vaid üksi olla. Aurel tahab iseendas selgusele jõuda. Aurel hakkas tasakesi kuulma muusikat, väikest meloodiat, mida polnud ta kuulnud. Aurel suhtus oma emasse hästi, ja ta jättis oma ema ja teenijatega hüvasti kurbusega. 2. Aureli meeleolu peegeldub ka looduskirjeldustes. Need paar inimest, kellega sa enne sõda tuttavaks said, on kas sõjas langenud või on tuul nad jumal teab kuhu kandnud. Nüüd ilmub silmapiiril nähtavale kitsas triip, sinakas metsatriip, kollane liivarand. Jälle on hommik käes, aga päike on ikka veel looritatud. Ainult siin-seal mängleb hõbehallil veepinnal summutatud valgus. Kogu sellel maakeral ei leia sa paika, mis oleks nii lootusetu, trööstitu,
Seal tuleb peigmees talle järele." ning Edith Hamiltoni versioonis ,,Psyche peab tõmbama selga leinarüü, tõusma kalju tippu ja jääma üksi sinna, seal ilmub temale määratud abikaasa." Kuna tema peigmeheks on ei keegi muu, kui armastusjumala enda poeg, siis sobib kaljutipp ideaalselt nende kohtumispaigaks, sest just seda võib pidada kohaks, kus austus nii Aphrodite kui ka Erose vastu on kõige paremini väljendatud. Sama seisukoha kinnituseks on ka lause ,,Ta läks koos teenijatega mägedesse, kus jumalannal oli pilvede peal loss." Seega võib järeldada, et mägede tipus asetsevates pühamutes tundsid inimesed ennast jumalannale kõige lähemal asetsevat. Samuti on kindlaks tehtud, et tavaliselt oli pühapaigaks lossile kõige lähedal asuvam mäetipp. Kuid müüdis ei piirdu kirjeldused vaid mäetipupühamutega. On teada, et Vana- Kreekas olid ka salud väga olulised pühapaigad. Eduard Petiska kirjeldab Psyche uue
mängitav, Rootsis on selle põhjal tehtud film (mille eest Alf Sjöberg sai peaauhinna Cannes'i festivalil 1951), ballett (mis tõi koreograaf Birgit Cullbergi moodsale balletile rahvusvahelise tunnustuse), TV-lavastus ja kuuldemäng. 9 TEGELASED Preili Julie Julie on krahvi tütar, keda kasvatas üles ema, kes õpetas last mõtlema ja käituma nagu mees. Ta on segaduses olev tegelane tajudes oma võimu, kuid flirdib ning tantsib oma teenijatega, samas käsutab ja solvab neid. Tekib olukord, kus suursugune naine pakub oma keha ja hinge endast "väiksemale" mehele. Püüab muutuda selliseks, nagu on tema toapoiss Jean ning toatüdruk Kristina, kuid tema püüdlused nurjuvad. Jean Krahvi teenija, kes juba lapsena Julie't kaugemalt imetles. Suureks kasvades läks ta reisima laia maailma ning töötas erinevatel aladel, kuid lõpuks naases krahvi teenistusse. Tal on kõrged ambitsioonid oma tuleviku suhtes, milles oli koht ka Julie'l
Tüdrukul hakanud suur hirm ja Raagi männi juures oli koer just tüdrukut kätte saamas, kui käis suur pauk. PATI SILD Elanud kord Võlla mõisas patisaksast mõisnik. Tema majapidamises töötasid teenrid ja majapidajad. Tal oli ka naine ja poeg, keda ta väga hoidis. Mõis asus mere ääres, randa hakati patisakslaste järgi kutsuma Pati sillaks. Mõisnikupere käis seal vahel kümblemas. Poega üksi mõisahärra mere äärde ei lubanud, teenijatega käis poiss seal aga harva. Poisil oli kange tahtmine täiesti omapead mere äärde minna, kui teda valvasid hoidjad. Ükskord jättis aga üks hooletu hoidja poisi omapead ja see kasutas muidugi juhust ning põgenes. Kui noorhärra kadumine välja tuli, juhtus sellest suur pahandus. Mõisnik tammus suures mures mööda maja ning katkus juukseid, teenijad tormasid ringi aias ja külatänavatel ning hõikusid peaaegu oma hääled ära. Peagi selgus, et üks talunaine näinud peentes riietes
Thamm vanem. Hoone valmis arvatavasti 1874. aastal. Historitsistliku peahoone dominant on pseudogooti vormis alt nelinurkne, ülalt kaheksatahuline neljakorruseline paekivist torn. Torni fassaadi ilmestava uhke portaali kohale oli kinnitatud Orlov-Davõdovite vapp deviisiga Fortitudine et constantia. Vapist on originaalina säilinud ümbritsev kartuss. Enam suvitajatele ruume välja ei üüritud ja mõisa kasutas krahvi perekond, kes suvitushooajaks sõitis koos teenijatega Marienbergi. Aastaringselt elasid mõisas vaid mõisavalitseja ja kärner oma abilistega. Lossiomanikel käis palju külalisi Peterburi kõrgemast seltskonnast, kelle hulgas olevat olnud ka tsaari perekonda kuuluvaid isikuid. Lossi ümber kujundati vabaplaneeringuga park. Krundi tagaosas, Lasnamäe nõlvaku all paiknesid tenniseväljakud. Nende lähedal oli madal palkseinte ja õlgkatusega talutare tüüpi majake -- krahvinna maalimisateljee
surmast teatab. Beraldel palub end aga ruumi ära peita. KAHETEISTKÜMNES STSEEN Toinette hädaldab Belinele, et tolle mees on surnud. Algul naine uurib, et kas see on ikka kindel ning kinnitust saades kukub ta juubeldama. Räägib kuivõrd rõve, vastik ja veel roojane mees tal oli, alati mingi loputis või arstim kõhus, köhiv ja rögisev, igav, kogu aeg halvas tujus ning tülitseb ööd ja päevad oma teenijatega. Palub Toinettel mehe surma saladuses hoida, kuniks ta paberimajanduse korda saab ning seejärel koge mehe päranduse endale saab. Argan tõuseb ülesse. Beline on sõnatu. Mees ei usu oma kõrvu. Naine väljub. Seejärel palub Toinette Arganil uuesti surnut teeselda, et kontrollida, kas tütre süda on ikka õigel kohal. KOLMETEISTKÜMNES ETTEASTE Toinette etüüd kordub. Angelique pistab halama, nutab kui õnnetu ta nüüd on ning mida kõike veel. NELJATEISTKÜMNES NING VIIMANE ETTEASTE
abikaasaga. Isa Goirot surm Goiroti surivoodil mõistis Anastasie, et ta ei ole olnud kõieg parem tütar. Isa Goiroti Pildil on Isa Goriot. matused pidi korraldama Rastiniac, sest tütred keeldusid midagi maksmast. Artikli kirjutas Martin Väinsalu. Anastasie ilmselt sellepärast, et ta oli võlgades. Nii siis korraldas üliõpialne väikesed matused. Tütred saatsid kohale ainult oma tõllad koos teenijatega. Eugene oli Goirotile poja eest ning austas teda rohkem kui tütred kokku. Ekskulsiivne Ütlen ausalt, et tulen vaesest ja viletsast perekonnast, elasime isa, ema, venna ja kahe õega koos väikses mõisas. Suhtleme intervjuu ikka kirja teel ning kui abi vajan, siis pole
priiskaksid, olemas on. Seega pole neid ilmselt ka tänapäeval. Kuigi selliseid inimesi, kes pettuse ohvriks langevad, nagu Ravenskaja on kindlasti palju. Tänapäeval on lihtsam naiivseid inimesi tüssata, sest inimmõistus on edasi arenenud, mistõttu on lihtsam pettusi korda saata. Uue arvutiprogrammi kirjutamine ei nõua enam erilist geniaalsust. 6) Kavapunktid: 1. Ravenskaja tuleb oma tütre ja teenijatega Pariisist tagasi, kuhu ta oma murede eest aastaid tagasi põgenenud oli: tema abikaasa ja poeg olid traagiliselt hukkunud. 2. Pere on võlgades. Mõis pannakse koos kirsiaiaga oksjonile. 3. Ainus viis mõisa päästa oleks Lopahhini idee, kuid keegi ei kuula teda. 4. Gajev laenab rikkalt vanaemalt raha, kuid ta ei mõista probleemi suurust ja sellest jääb väheks. 5. Ball. Selgub, et mõis müüdi Lopahhinile maha
priiskaksid, olemas on. Seega pole neid ilmselt ka tänapäeval. Kuigi selliseid inimesi, kes pettuse ohvriks langevad, nagu Ravenskaja on kindlasti palju. Tänapäeval on lihtsam naiivseid inimesi tüssata, sest inimmõistus on edasi arenenud, mistõttu on lihtsam pettusi korda saata. Uue arvutiprogrammi kirjutamine ei nõua enam erilist geniaalsust. 6) Kavapunktid: 1. Ravenskaja tuleb oma tütre ja teenijatega Pariisist tagasi, kuhu ta oma murede eest aastaid tagasi põgenenud oli: tema abikaasa ja poeg olid traagiliselt hukkunud. 2. Pere on võlgades. Mõis pannakse koos kirsiaiaga oksjonile. 3. Ainus viis mõisa päästa oleks Lopahhini idee, kuid keegi ei kuula teda. 4. Gajev laenab rikkalt vanaemalt raha, kuid ta ei mõista probleemi suurust ja sellest jääb väheks. 5. Ball. Selgub, et mõis müüdi Lopahhinile maha
jätavad nii naised kui mehed õiguslikult samaväärsetel alustel (EV põhiseadus, 2. ptk. §27). (suuline vestlus psühholoog Aija Kalaga. 09.01.2008) 19. sajandil oli muuseas väga oluline, kellega lähemalt suheldi. Kui sulane ja teenijatüdruk omavahel abielu sõlmisid, see oli küll raske vaesuse tõttu, kuid siiski, ühiskonna silmis neid hukka ei mõistetud ning olid nii-öelda paras paar. Aga mis puutub talupere poegade ja tütarde abiellumist teenijatega, seda peeti häbiasjaks. See näitab veel kord, et taluteenijate seisust peeti alamaks. (Peterson 2006: 9) 1.1.3. Naine ja lapsed Naise ja lapse omavahelisest suhtest ei saa üle ega ümber. Teada on, et pereema kohustuste hulka kuulus ennekõike laste kasvatamine ning mehe ülesanded jäid majast väljapoole. Isegi kõige vaesemasse peresse sündis kogu aeg võsukesi juurde. (joonis 1) Vanasti, kui laps ilmavalgust nägi, ei soovitud õnne, ning küsimus, kas sündis poiss või
Olukord hakkas põõrduma viikingite kahjuks 11 saj seoses kuningavõimu tugevnemisega. Mõju avaldasid ka ristiusu misjonäärid kelle tegevuse tulemusel järjest rohkem viikingeid vahetus muinasusu ristiusu vastu. Ühiskonnakorraldus. Rootsi taani norra. Välismõjud puudusid neile. Antiik tsivilisatsiooniga kokku nad ei puutunud. Säilitasid kaua sugukondliku korra feodalismi ei tekinud neil seal. Elati suur peredena, mitu põlvkonda koos orjade ja teenijatega ühes majas. Pikk majad umbes 30m pikk. Iga maja juures asus perekonna kalme.kõik skandinaavlased kuulusid etniliselt põhja germaanlaste hulka ja rääkisid muinasskandinaavia keelt. Ühine oli ka neil kultuur usund mütoloogia matmis kombed õiguslik korraldus jne. Oli neil olemas kolm ühiskonna kihti ülikud vabad talupojad ja orjad. Riikluse alghet tekkisid 9saj alg taanlastel ja saj lõpul norras ja 11saj rootsis. (seoses ristiusu levikuga). Konung- pealik bond-taluperemees ting-
sajandist (nt. on mainitud vaeslastele jõulupuu korraldamist 1837. a. Tartus). Vaatamata sellele, et komme kodunes kuuluvana nimelt jõulupühade juurde, säilitas see midagi oma ristiusueelsest minevikust. Nimelt ei viida traditsiooniliselt jõulupuud välja kohe pärast Kristuse sünnipäeva, vaid alles pärast kogu jõuluaega kolmekuningapäeval (6. jaan.). Eesti maarahvas sai jõulupuukombega tuttavaks mõisate kaudu. Mõisa-jõulupuule kutsuti koos mõisa-ametmeeste ja -teenijatega ka nende lapsed. Kuuse juures lauldi kirikus lauldavaid ning Saksamaalgi hästi tuntud jõululaule. Mõnedki neist on tänini jõulutähistusse püsima jäänud. Kingituseks jagati peamiselt rõivaesemeid, raamatuid ja maiustusi. 19. sajandi keskpaiku hakati üha sagedamini jõulupuud korraldama koolides, edaspidi juba ka seltsides ja asutustes. Talutaredes kodunes jõulupuukomme 20. sajandiks Vana-aasta tuleviku-ennustused
annaabi.ee 
