Eesti Vabariigi teenetemärgid Aire Murd 2006 Riigivapi teenetemärk · Riigivapi teenetemärk on kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest . · On asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk · On asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. · Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest. Kotkaristi teenetemärk · On asutanud 1928. aastal Kaitseliit Eesti iseseisvuse 10. aastapäeva puhul.
Eesti olümpiavõitjad Hannastiina Villand KK13-PE Ants Antson ● Sündinud 11. novembril Tallinnas ● Endine kiiruisutaja ● Võitis IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali ● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas ta maailmarekordi ● 1964 Eesti Aasta sportlane ● 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3
Sport 1. Paul Keres oli tuntud Eesti maletaja, kes saavutas mitmeid häid tulemusid males, aga tal on ka Eesti meistrivõistlustelt medal ühelt teiselt alalt. Mis alal? (2p) 2. Kes on see Ameerika korvpallitäht, kes jõudis noorima mängijana 26 000 punktini? Tema praeguseks koduklubiks on Cleveland Cavaliers ennem mängis Miami Heatis? (2p) 3. Kes võitsid selle aasta Austraalia lahtised (Australian Open) tennises nii meestest kui naistest? Mehest sai kuuekordne Australian Openi võitja, naine pälvis tiitli esimest korda. (2p) 4. Mis klubi võitis 50. Super Bowli (Ameerika jalgpalliliiga NFL)? (2p) 5. Kes on see pildil olev jalgpallur? Tema koduklubiks on Leicester City. (2p) Eesti riik 6. Millal ja kus loeti esmakordselt avalikult ette Eesti iseseisvusmanifest? (2p) 7. Nimetage kõik viis teenetemärki, mille president Eesti Vabar...
RP082 Eetiline konflikt Juhtumi kirjeldus: President Toomas Hendrik Ilves allkirjastas 13.03.09 otsuse, millega võetakse riiklikud teenetemärgid riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmilt ja koos natsisümboolikaga teenetemärki kandnud Risto Teinonenilt. Ilves kirjutas alla otsustele võtta ära Valgetähe IV klassi teenetemärk (Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete ning saavutuste tunnustamiseks.)Herman Simmilt, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus riigireetmises. Samuti otsustas riigipea võtta ära Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi (Maarjamaa Risti teenetemärk antakse välismaalastele kõrgeima teenetemärgina Eesti riigile osutatud teenete
Aastal 1908 rajas Peterburi Psühhoneuroloogia Instituudi juurde maailma esimese neurokirurgiakliiniku. 1910. aastal sai temast maailma esimene neurokirurgia professor. 1920. tuli Puusepp Petrogradist Eestisse, kus asus tööle Tartu Ülikooli neuroloogia osakonnas. 1921. rajas närvikliiniku, mida loetakse Eesti neurokirurgia algusaastaks. 1921. ülendati kindralmajoriks Ta oli üks Eesti Neuroloogide Seltsi asutaja, hiljem esimees. Tunnustused: Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk Kotkaristi II klassi teenetemärk Valgetähe II klassi teenetemärk Padova ülikooli audoktor Vilniuse ülikooli audoktor Prantsuse Kirurgia Akadeemia seltsi liige Biograafia: Isa oli eestlane, ema oli tsehhi-poola päritolu Ta on õppinud; Kiievi I Gümnaasiumis, lõpetas kuldmedaliga Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemias Vene-Jaapani sõjas arst Ta pidas neurokirurgia loenguid nii Pariisis, Londonis, Prahas, Lissabonis Mälestuste jäädvustamine: Monument Tartus, L
Seesama jõgi (2007) Lahkujad (2009) Jää... (2009) 3.3 Lasteraamatud: Kuhu need värvid jäävad (1975) koos Tiia Toometiga Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) 5 4. Autasud 1992.aastal võitisi ta Eino Leino auhinna. 1997. aastal anti talle Riigivapi IV klassi teenetemärk ning üheksa aasta pärast Riigivapi III klassi teenetemärk. 2009.aastal pärjati teda Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemiaga. 2010. aastal sai ta Eesti Rahvakultuuri Fondi elutööpreemia. Eino Leino auhind (1992) Eino Leino auhind on Soome kirjandusauhind, mida annab alates 1956. aastast kirjanik Eino Leino mälestuseks Eino Leino Selts. Auhind antakse üldjuhul soome kirjanikule, eelkõige luuletajale või soome kirjanduse uurijale. Iga inimene võib auhinna saada ainult ühe korra.
mail 1979. aastal Tallinnas. Ta on eesti kettaheitja. Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ja asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis ning pärast seda õppis Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Praegu on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Tunnustused • Valgetähe IV klassi teenetemärk 2006 • Aasta meessportlane 2007, 2008 ja 2011. • 27. septembril 2007 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud tervikasja nr 40 1 ehk postkaardi koos esimese päeva templiga. • 25. septembril 2008 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud postmargi 2 ja esimese päeva ümbriku 3. • 8. detsembril 2008 anti Gerd Kanterile üle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk. • Valgetähe I klassi teenetemärk 2009 • Aprillis 2010 valiti ta Euroopa kuu
11. septembril 1988 toimunud üritusel "Eestimaa laul" ütles ta oma kõne lõpus lause "Ükskord me võidame niikuinii!". See kujunes populaarseks lööklauseks, mida korrati massiüritustel kogu taasiseseisvumise aja jooksul. Aastail 19942009 kuulus Valk Keskerakonda. Heinz Valk 20. augustil 2011. Heinz Valki tunnustused 1979 Eesti NSV teeneline kunstnik Valgetähe ketiklassi teenetemärk 1998 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2003 Eesti Vabariigi presidendi rahvaluule kogumispreemia 2006 Riigivapi III klassi teenetemärk 2009 aasta isa Kõne sisu ja ülesehitus 1. Pöördumine rahva poole 2. Tänab rahvast 3. Lootuse hoidmine ka halvimatel juhtudel 4. Ühistahte võimas avaldus 5. Eesti noored 6. Kokkuvõttes räägib ühisjõust Heinz Valk 1988. aastal https://www.youtube.com/watch
Elleri õpilane). Aastatel 19551966 oli ta Eesti Raadio helirezissöör ning 19661974 Eesti Televisiooni muusikasaadete peatoimetaja. Peaaegu kakskümmend aastat oli Rääts ENSV Heliloojate Liidu esimees. Aastatel 19681970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, ErkkiSven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann. 2002 Valgetähe III klassi teenetemärk Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest. Looming Räätsa loomingut on väga palju esitatud nii nõukogude aastatel kui ka pärast Eesti taasiseseisvumist. Viimasel aastakümnel on ta saanud rohkesti kompositsioonitellimusi ka mujalt maailmast, eriti Saksamaalt.
Teosed ● "Ankruhiivaja" (1962) ● "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) ● "Kõrgemad kõrvad" (1985) ● "Kogutud luule" (2005) Tõlked ● "Antillide luulet" (1966) ● "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puškin, 1977) ● "Puškin armastusest" (Aleksandr Puškin, 2001) Tunnustused ● 1966: Juhan Liivi luuleauhind. ● 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik. ● 2001: Riigivapi IV klassi teenetemärk. ● 2005: Kultuurkapitali kirjanduspreemia. ● 2006: Valgetähe II klassi teenetemärk. ● 2007: Põhjatähe orden (Rootsi).
"Tolmust ja värvidest" Pikem proosa Elliptiline ja metafoorirohke "Jää ja kanarbik" Napp väljenduslaad "Kust tuli öö" "Raske on kergeks saada" "Jää ja Titanic" "Mitu suve ja kevadet" Reisikiri "Teekond Ayia "Öölinnud. Öömõtted" "Sõnad Triadasse" sõnatusse" "Kirjutatud" Tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke Göteborgi raamatumess Raamatumessi peaesineja Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind Eino Leino auhind Riigivapi IV klassi teenetemärk Riigivapi III klassi teenetemärk Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia Eesti Rahvuskultuuri Fondi
"Lauliku lõpusõnad" segakoorile. Tunnustused 1970 ja 1972 Nõukogude Eesti preemia; 1974 NSV Liidu riiklik preemia; 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia; 1987 NSV Liidu rahvakunstnik; 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia; 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk; 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia; 2005 Rahvusmõtte auhind; 2009 Muusikapreemia; 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk. Pildid Muusika http:// www.youtube.com/watch?v=huQ_OcK wGwA http:// www.youtube.com/watch?v=gLP6fAE9 cqM Tänan kuulamast!
detsembril 1981 Tallinnas. Tõnisson kuulus korp sakalasse Mälestus jäädvustused A.Tõnissost Jõhvi keskväljaku haljasalal on Aleksander Tõnissoni monument. 14. augustil 2002 avati Aleksander Tõnissoni sünnitalus tema mälestuskivi. 2009. aastal paigaldati Tõnissoni kunagisele eluasemele Tartus Magasini tänav 12a mälestustahvel. Kindralmajor Aleksander Tõnissoni tunnustused Eesti vabariigis: ● Vabadusrist, I liik 1. järk, 23.02.1920 ● Eesti Punase Risti teenetemärk, III klass, 22.02.1921 ● Eesti Vabadussõja mälestusmärk ● Eesti Punase Risti teenetemärk, I järk II aste, 19.02.1927 ● Eesti Tuletõrje kuldrist, I järk, 14.09.1928 ● Kotkaristi I klassi teenetemärk mõõkadega, 06.06.1930 ● Valgerist, III klass, 01.02.1932 ● Eesti Punase Risti teenetemärk, I järk I aste, 20.02.1933 ● Narva Eesti Vabadussõjalaste Liidu auliige ● Eesti Vabadussõjalaste Liidu auliige, 17. detsember 1933
hospitaliidid e. Johanniidid e malta rüütliordu 1118, Templiordu 1123(enam ei tegutse), Saksa e Teutooniordu 1197( tunnuseks valge mantel, must rist). See on kasutusel ka Eestis. Ilmalikud Rüütliordud- Sukapaela ordu- 1351- Edward III, Kuldvillaku ordu 1429, Püha Seeravi ordu (Rootsi). Eesti teenetemärgid.- Eesti Vabariigi teenetemärgid on kehtestatud 5. mail 1994 ja 16. mail 1995 Riigikogus vastu võetud teenetemärkide seadusega. Teenetemärke (ordeneid) on kuus: Riigivapi teenetemärk. Valgetähe teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Eesti Punase Risti teenetemärk, Vabadusrist, Maarjamaa Rist Riigivapi teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Riigivapi teenetemärk on kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest. Riigivapi teenetemärgil on kuus klassi. Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse
● Tallinna Muusikakeskkool, 1972. a. ● Tallinna Riiklik Konservatoorium, 1977. a. ● Austria ja Holland ● Hortus Musicus, 1972. a. ● MustonenFest, 1989. a. Hortus Musicus ● ladina keeles “muusika-aed” ● vanamuusikaansambel ● Rahvusvaheline Tunnustused ● 1986 Eesti NSV teeneline kunstnik ● 1988 Eesti NSV muusika-aastapreemia ● 1995 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ● 1996 Eesti Raadio aasta muusik ● 1998 Valgetähe IV klassi teenetemärk ● 2000 Tallinna aukodanik (teenetemärk) ● 2003 Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Video, küsimused https://www.youtube.com/watch?v=3x97DZCj9 _Q 1. Mis aastal asutati Hortus Musicus? 2. Millise ürituse kunstiline juht on Mustonen? Kasutatud kirjandus ● Vaimult vaba Andres Mustonen, Postimees, 22. mai 2011 ● Andres Mustonen - surematult armastades..., Kroonika, 20. jaanuar 2012. ● MustonenFest, Eesti muusikafestivalid, vaadatud 34. jaanuar 2017 ● Eesti entsüklopeedia
Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) Põhjatuul ja lõunatuul (2006) Artiklid ja esseed ,,Poliitika ja antipoliitika" (1992) ,,See ja teine" (1996) ,,Võimaluste võimalikkus" (1997) ,,Usk on uskmatus" (1998) ,,Kõik on ime" (Sarjast "Eesti mõttelugu") (2004) "Paralleele ja parallelisme,, (2009) Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaan Kaplinski Tänan kuulamast!
· EV Ülemnõukogu 19901992 · Põhiseaduse Assamblee 19911992 · VII, VIII, IX, X Riigikogu · Tallinna Linnavolikogu 1997 Organisatsioonid · PEN Klubi · Eesti Muinsuskaitse Selts · Eesti Üliõpilaste Selts · Rahvuslik Koonderakond Isamaa (esimees aastatel 19921995) · Erakond Isamaaliit (esimees aastatel 19982002) · Kuuba Demokraatia Rahvusvaheline Komitee (International Committee for Democracy in Cuba ) Tunnustused · Riigivapi II klassi teenetemärk · Henrik Visnapuu kirjandusauhind 1997 · Kaitseväe teenetemärk 1998 · Kaitseliidu teeneterist 1999 · Relvastatud Vastupanu Teeneterist 1999 · Prantsuse, Malta, Saksa suur teeneterist · Püha Andrease rist · 10 aastat taastatud Eesti Kaitseväge · Kaitseväe eriteenete rist 2005 · Milton Friedmani auhind vabaduse edendamise eest 2006 Tema eesmärgid ja saavutused · Seadis sihiks teha kõik endast sõltuv, et kunagi enam ei korduks 19391940.aasta.
2001. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste töö Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina ja tema mantlipärijaks sai Paul Hillier. 2004 käivitas Tõnu Kaljuste uue projektiteatri Nargen Opera. Töö dirigendina 19711981: Kammerkoor Ellerhein, sh peadirigent alates 1974 19812001: Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigent 19942000: Rootsi Raadio Koori peadirigent 19982000: Madalmaade Kammerkoori peadirigent Tunnustused Valgetähe IV klassi teenetemärk, 1998 Riigivapi II klassi teenetemärk, 2000 Välisministeeriumi kultuuripreemia, 2010 Tõnu Kaljuste
1956-1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Aastast 1969 vabakutseline helilooja ning Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Hetkel on tormis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Tunnustused: 1970 ja 1972 Eesti NSV riiklik preemia 1974 NSV Liidu riiklik preemia 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1987 NSV Liidu rahvakunstnik 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia Tunnustused: 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia 2005 Rahvusmõtte auhind 2009 Heliloomingu preemia 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk Looming: Mitmekihiline, rahvuslik, huvitav, kõlav, minimalistlik sõnad, mis iseloomustavad Tormise muusikat Peamiselt koorimuusikahelilooja Väga populaarsed teosed Üks põnevamaid koorikomponiste maailmas Looming: Esimesed teosed olid mõjutatud neoklassitsismist:
Varasemad töökohad: 1991 - 1996 Ugala Teater, näitleja 5 SLAID Tunnustus: Voldemar Panso nimeline auhind 1991 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim meesnäitleja 1999, 2006, 2007 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim lavastaja 2009 Ants Lauteri nimeline auhind 2000 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2001 Eesti Raadio näitlejapreemia 2005 Eesti Teatriliidu aastapreemia parim meesnäitleja 2008 Aasta vabatahtlik 2008 Rakvere linna teenetemärk 2009 Karl Adra nimeline auhind 2011 Rakvere Teatri publikupreemia parim meesnäitleja 2011 Vabariigi Presidendi Valgetähe IV klassi teenetemärk 2015 6 SLAID Mõned rollid näidenditest ja filmides Kaunitar ja koletis (leitnant Fairchild) Surnud liblikate tants (Jürven) Jutustus tõelisest pardipojast (keskmine vend) Wolfram ("Malev" 2005) Jaan ("Stiilipidu" 2005) Hundissaare rühma juht ("Sigade revolutsioon" 2004) 7 SLAID Välja anti 2006 aasta. Koos venna Rünno Saaremäega.
1972" (1989) "Kõrgemad kõrvad" (1985) "Kogutud luule" (2005) Tõlked "Piimmetsa vilus" (Dylan Thomas, 1970) "Me pommitasime New Havenit" (Joseph Heller, 1973) "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puškin, 1977) "Aastad" (Tuomas Anhava, 1981) "Ajalaevad" (Stephen Baxter, 1997) "Puškin armastusest" (Aleksandr Puškin, 2001) Tunnustused 1966: Juhan Liivi luuleauhind 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik 2001: Riigivapi IV klassi teenetemärk 2005: Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2006: Valgetähe II klassi teenetemärk 2007: Põhjatähe orden (Rootsi) Siin oled kasvanud. Tasasel maal… Siin oled kasvanud. Tasasel maal. Siit on su rahu ja tasakaal. Munamägi on pilvepiir. Pilv on madal ja hall nagu hiir. Maailmapilet su kätte anti. Maailm on lahti mõndagi kanti. Nende seenemetsade sekka ikka kuid tuled,kui musulman Mekka. Siin oled sündinud. Tasasel maal. Siin on su rahu ja tasakaal. Tänan kuulamast !
veebruaril 1919. Vabadusristil on kolm liiki: Eesti Vabadusrist · sõjateenete eest (I liik) · isikliku vapruse eest (II liik) · tsiviilteenete eest (III liik). Iga liik jaguneb omakorda kolmeks järguks. Vabadusristi saamisega kaasnes rahaline autasu ning paljudel juhtudel ka tasuta maa ning õppursõduritel tasuta hariduse omandamise võimalus, hilisematel aastatel lisandusid veel mitmed eesõigused, mis olid seotud töö saamisega riigiameteis. See oli Eestis ainus teenetemärk, mis andis selle kavalerile ja tema perekonnaliikmeile seaduslikke privileege. Reeglina anti Vabadusrist isikutele teenete eest Vabadussõjas. Erandiks on 10 autasu, mis anti 1924. a. 1. detsembri kommunistliku mässukatse mahasurumise eest. Hannes Walteri artikli "Põlvkonnad vabadusvõitluses" kohaselt sai Vabadussõja jooksul Eesti sõjaväest Vabadusristi keskmiselt üks viiekümnest sõdurist, üliõpilastest iga kolmas ja õpilastest iga kaheksas
2011. aastal oli Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat Indrek Tarand. Ilves valiti Riigikogus tagasi presidendiks esimeses hääletusvoorus, kus teda toetas 73 riigikogulast, Tarandit 25, 3 hääletussedelit tunnistati aga kehtetuks. Tunnustused ja tiitlid --Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass (Grand Cross; Storkors) --Kreeka Auordeni suurrist --Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst --Läti Vabariigi Kolme Tähe Orden --Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärk (2004) --Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) --Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006) --Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) --Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007) --Soome Vabariigi Valge Roosi orden
aasta sügisest Tartus Ülikooli tänaval. Talle ei meeldinud koolis käia. Kogus marke. Elulugu 1958.aastal lõpetas ta Tartu 1. keskkooli (praegune Hugo Treffneri Gümnaasium) ning läks edasi Tartu Ülikooli, kus õppis prantsuse filoloogiat. Alates 1968.aastast on Kaplinski kuulunud Kirjanike Liitu. Eesti taasiseseisvumise alguses tegutses ta poliitikuna. On kuulunud nii Eesti Kongressi liikmete hulka kui ka Riigikokku. Jaan Kaplinski Autasud Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Prantsuse luuleauhind Prix Max Jacob (2003) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fond elutööpreemia (2010) Käekiri ja allkiri Luule Jäljed allikal (1965) Kalad punuvad pesi (1966) Tolmust ja värvidest (1967) Valge joon Võrumaa kohale (1972) Ma vaatasin päikese aknasse (1976) Uute kivide kasvamine (1977) Raske on kergeks saada (1982) Tule tagasi helmemänd (1984)
juuni Sevilla, Hispaania) 2005 68.61 (Eesti rekord; 24. aprill San Diego) 2005 70.10 (Eesti rekord; 28. aprill San Diego) 2006 72.30 (Eesti rekord; 4. september Helsingborg) 2006 73.38 (Eesti rekord; kõigi aegade 3. tulemus; 4. september Helsingborg) 6 Tunnustused Gerd Kanter on pälvinud kaks korda valgetähe teenetemärgi. Esimest korda IV klassi teenetemärk aastal 2006 ning I klassi teenetemärk 2009. aastal. Gerd Kanter on valitud aasta meessportlaseks 2007. 2008. ja 2011. aastal. 27. septembril 2007 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud tervikasja nr 40 1 ehk postkaardi koos esimese päeva templiga. 25. septembril 2008 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud postmargi 2 ja esimese päeva ümbriku 3. 8. detsembril 2008 anti Gerd Kanterile üle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk. Aprillis 2010 valiti ta Euroopa kuu parimaks meeskergejõustiklaseks
Spiegel im Spiegel (Peegel peeglis) 1978 Neli Sümfooniat Passio 1982 Tabula rasa 1977, kontsert kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerorkestrile Missa syllabica 1977, koorile ja orelile Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra 1966 Tunnustused Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia auliige, 1991 Ameerika Kirja- ja Kunstiakadeemia auliige, 1996 Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998 Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006 Eesti Vabariigi Elutööpreemia, 2009 Paavsti Sakraalse Muusika Instituudi audoktor, 2011 Arvo Pärt võitis aasta helilooja tiitli Classic Brit Awards 2011 auhindade galal Arvo Pärt Viited http://www.arvopart.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt http://www.sauchen.fsnet.co.uk/index.htm http://www.arvopart.info/ http://www.windrep.org/Arvo_P%C3%A4rt Täna tähelepanu eest!
helitöid pühendanud Arvo Pärt ("Arbos", "An den Wassern zu Babel"). ● Andres Mustonen on lõpetanud professor Endel Lippuse viiuliklassi 1972. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1977. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Andres Mustonen Tunnustused: 1986 Eesti NSV teeneline kunstnik 1988 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1995 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 1996 Eesti Raadio aasta muusik 1998 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2000 Tallinna aukodanik (teenetemärk) 2003 Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Allikas Muusika näide HORTUS MUSICUS Spanish Music 14 century YouTube (vajuta siia, et avada) Pilte ansamblist Allikas Allikas Allikas Küsimused 1) Kes asutas ansambli Hortus Musicus? 2) Millist muusikat esitab ansambel Hortus Musicus? Materjalid Concert.ee - Hortus Musicus kollektiiv
Karismaatilised juhid Eesti juhtimismaastikul Raido Must V2E Andres Tarand Mina valisin Eesti karismaatilise juhi Andres Tarandi. Elulugu Sündinud 11. jaanuaril 1940 1963. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli Tallinnas. klimatoloogina ja töötas aastail 1965 Tema isa oli Helmut Tarand, kes oli 1968 ning 19701990 Eesti Teaduste eesti loodusteadlane, filoloog ja Akadeemia luuletaja. Tallinna botaanikaaias, aastail 1978 Tema naiseks on Mari Tarand ning ta 1982 oli ta botaanikaaia asedirektor ja on eesti raadioajakirjanik. 19881990 Tema poegadeks on Indrek ja Kaarel direktor. Tarand. Andres Tarand kirjutas 1980. aastal Kaarel Tarand on ajakirjanik ja Indrek nn Neljakümne kirjale. Laulva Tarand on Eesti ja Euroopa Liidu ...
Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Jaan Kaplinski "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Autasud Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Elu praegu Praegu elab peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet Lapsed: Maarja Kaplinski, Lemmit Kaplinski, Lauris Kaplinski, Ott-Siim Toomet ja Elo-Mall Toomet. Märt-Matis Lill on tema vallaspoeg. http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=109531 http://www
2005. aastal võttis Baskin trupi ja tehnilise personali ning asutas uue teatri- Vana Baskini teatri. Baskini tuntumad rollid on: D. Fonvizin "Äbarik" (1952) – nimiosa A. Jakobson "Kaitseingel Nebraskast" (1953) – Theodor N. Truman H. Bahr "Mees, naine ja kontsert" (1972) – Gustav Heink N. Simon "Päikesepoisid" (1981) – Al Lewis. Baskin on saanud ka viis tunnustust need on : 1982 Eesti NSV teeneline kunstnik 1986 Eesti NSV rahvakunstnik 2001 Valgetähe III klassi teenetemärk 2002 Oskar Lutsu huumoripreemia 2003 Tallinna teenetemärk. Tal on ka kuus teost, need on: Eino Baskin. "Raudeesriide taga". Perona. Pärnu 1993 Eino Baskin. "Otse läbi lillede. Vestlus Toomas Kalliga". Tänapäev. Tallinn 2003 Eino Baskin. "Baskini kogutud anekdoodid I". Tänapäev. Tallinn 2004. See oli 2004. aasta läbimüügilt 5. raamat Eestis (8000 eksemplari).[4] Eino Baskin. "Baskini kogutud anekdoodid II". Tänapäev. Tallinn 2007 Eino Baskin. "Baskini kogutud anekdoodid III"
o „Porkuni mälestused“, klaverisüit (1930) o „Mälestusi noorusmailt“ I ja II, klaverisüit (1936, 1939) o Klaverikontsert (1943) o Viiulikontsert (1945) o 1. ja 2. sümfoonia (1946, 1948) o Tšellokontsert (1949) o Konrabassikontsert (1950) o Orelisonaat op.114 (1951) o Viiulisonaat (1952) o Klaveritrio (1957) Lisa Tunnustused : o 1934 Kotkaristi III klassi teenetemärk o 1938 Valgetähe III klassi teenetemärk Juhan Aaviku isa, Andres Aavik, oli kooliõpetaja, laulu- ja pasunakoori juht. Juhan Aaviku vend Peeter Aavik oli agronoom. Juhan Aavik abiellus 1912. aastal Alma Paalmaniga. Tema poeg oli saksofonist ja klarnetist Karl Aavik (1913–2009). Neil oli veel poeg Juhan ja tütar Linda. Kuulamiseks koorilaul "Hoia, jumal, Eestit" (1933) https://www.youtube.com/watch?v=jKJ_DYveDZI
Aumärgid: · Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 · Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 · Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 · Rootsi Serafimi ordeni kett 1995 · Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 · Läti Kolme Tähe teenetemärgi suurrist ketiga 1996 · Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe teenetemärk 1997 · Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Leedu Vabariigi Vytautas Suure teenetemärk 1997 · Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998 · Islandi Vabariigi Hauka teenetemärk 1998 · Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998 · Kreeka Vabariigi Lunastaja teenetemärgi suurrist 1999 · Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurristi erijärk 2000 · Malta Vabariigi Auliidu teenetemärgi kett 2001
lastelaulude valikkogu, 2004). Seda teost müüdi 2004. aastal 6879 eksemplari, millega oli läbimüügilt Eesti aasta 13. raamat, sealjuures müüduim eesti ilukirjandusteos. "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008) "Väravahingede kriiksumist kuulnud" (esseekogumik, 2008) "Videvik" (2009) Tunnustused 1988 Eesti NSV teeneline kirjanik 1989 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Laulud eestiaegsetele meestele") 1997 Riigivapi IV klassi teenetemärk 2006 Valgetähe II klassi teenetemärk 2006 oli ta üks Kultuurkapitali Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia 5 laureaadist (à 50 000 krooni). 2007 Gustav Suitsu stipendium Ütlused Runneli kohta "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja." Ave Alavainu "Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid." Teet Kallas
tantsu- ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides. “Pärt in primetime” Belgia Antwerpen Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia välisliige, 1991 Rakvere aukodanik, 1995 Sydney Ülikooli audoktor (Austraalia), 1996 Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisauliige, 1996 Tartu Ülikooli audoktor, 1998 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998 Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998 Durhami Ülikooli audoktor (Suurbritannia), 2002 Santa Cecilia Rahvusliku Akadeemia (Rooma) auliige, 2004 Aasta helilooja tiitel ajakirjalt Musical America (USA), 2005 Euroopa Kirikumuusika Auhind (Saksamaa), 2005 Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006 Freiburgi Ülikooli teoloogiateaduskonna audoktor (Saksamaa), 2007 Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacem (Harmonia
130.kilomeetril Põltsamaa ristmikul liiklusõnnetuse, milles sai üks inimene surma. TUNNUSTUSED NSV Liidu rahvakunstnik, 1986 Eesti Rahvusmeeskoori audirigent, 1989 Rootsi Põhjatähe I Järgu rüütliristi kavaler, 1989 Soome Lõvi I järgu komandöri medali kavaler, 1992 Rahvusooper Estonia audirigent, 1994 Eesti Muusikaakadeemia audoktor (1994) ja erakorraline professor (1998) Eesti Kinoliidu auliige Valgetähe III klassi teenetemärk, 1999 UNICEF-i hea tahte saadik, 1.juuni 1999 2009 Muusikapreemia Sõpruse orden (Venemaa, 2010) Eesti Olümpiakomitee auliige (2010) TUNNUSTUSED NSV Liidu rahvakunstnik, 1986 Eesti Rahvusmeeskoori audirigent, 1989 Rootsi Põhjatähe I Järgu rüütliristi kavaler, 1989 Soome Lõvi I järgu komandöri medali kavaler, 1992 Rahvusooper Estonia audirigent, 1994 Eesti Muusikaakadeemia audoktor (1994) ja erakorraline professor (1998)
inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost, mis oli eesti suurim eksport, siis nende hulgas oli ka Jaan Kaplinski raamat "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Kaplinski tunnustused Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Max Jacobi auhind (2003) Virumaa kirjandusauhind (2004) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Vene preemia (2015) Euroopa kirjandusauhind (2016) Looming Jaan Kaplinski tegeles põhiliselt kolme kirjandusliigiga, milleks osutusid proosa, luule ja essee. Luule
Liege'i Ülikooli audoktor (Belgia), 2009 1996 Paide aukodanik, 2009 Tartu Ülikooli audoktor, 1998 Eesti Vabariigi Elutööpreemia, 2009 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998 St Andrewsi Ülikooli audoktor (Sotimaa), 2010 Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998 Istanbuli Rahvusvahelise Muusikafestivali Durhami Ülikooli audoktor (Suurbritannia), 2002 Elutööpreemia, 2010 Santa Cecilia Rahvusliku Akadeemia (Rooma) Baltimaade kuvandi rikastamise auhind (USA), auliige, 2004 2010
Friedebert Tuglase novelliauhind on kirjandusauhind, mille asutas Friedebert Tuglas 1970. aastal. Esimesed laureaadid valis välja Tuglas ise ja neid autasustati 2. märtsil, kirjaniku sünnipäeval, 1971. aastal. Auhind koosneb Tuglase soovi kohaselt laureaadile pühendatud trükisest ja rahalisest preemiast. 1972: Friedebert Tuglase novelliauhind 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1990: Friedebert Tuglase novelliauhind 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind 1996: Riigivapi teenetemärk I Riigivapi teenetemärk on Eesti Vabariigi teenetemärk, mis on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Riigivapi teenetemärk antakse ainult Eesti kodanikule kõrgeima astme teenetemärgina riigile osutatud teenete eest. Riigivapi teenetemärk ning Valgetähe teenetemärk asutati 7. oktoobril 1936. aastal dekreediga. Riigivapi teenetemärgi kavandi autoriks oli kunstnik Paul Luhtein. 1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia
Karl Martin Sinijärv Koostajad: Elen ja Triinu Elulugu Sündis 4.juunil 1971 Tallinnas Õppis Tartu Ülikoolis ,,Eesti Ekspress" ja ,,Liivimaa Kroonika" Saated ,,OP" ja ,,Jüri Üdi klubi" Eesti Kirjanike Liidu esimees (2007) Valgetähe IV klassi teenetemärk Looming Omapärane luulestiil Tundelüürika 1990.aastatel ,,täiskasvanulikkus" Tuntumad teosed 1989 ,,Kolmring" 1991 ,,Vari ja viisnurk "2011 ,,Krümitor 0671" http://www.youtube.com/watch?v=0Dcz_FQu1ok http://etv.err.ee/index.php?05593367&video=1557#.UpYVG8RdXKt TÄNAME!:)
Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1997 Soome Kodukandi Liidu auliige 1999 10. Aumärgid Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 Rootsi Serafimi ordeni kett 1995 Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 Läti Kolme Tähe teenetemärgi suurrist ketiga 1996 Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe teenetemärk 1997 Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 Leedu Vabariigi Vytautas Suure teenetemärk 1997 Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998 Islandi Vabariigi Hauka teenetemärk 1998 Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998 Kreeka Vabariigi Lunastaja teenetemärgi suurrist 1999 Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurristi erijärk 2000 Malta Vabariigi Auliidu teenetemärgi kett 2001 Prantsuse Auleegioni suurrist 2001 Lennart Meri 11. Kokkuvõte
Meie lugupeetud riigipea on oma eluajal saanud palju tunnustust ja tiitleid, kokku 17, nende seas näiteks : Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (24.05.2007) Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass (Grand Cross; Storkors) Kreeka Auordeni suurrist Läti Vabariigi Kolme Tähe Orden (2004) ja Kolme Tähe Ordeni kett (2009) Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärk (2004) Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006) Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) Soome Vabariigi Valge Roosi orden Läti üliõpilasorganisatsiooni Austrums auliige Gruusia Kuldvillaku Orden (üle antud president Mihheil Saakašvili
· Töötas ajalehe Edasi ja ajakirja Meie Repertuaar toimetuses ning ajakirja Pikker korrespondendina. · Eesti noortemeister lauatennises. · Alates 1976. a on ta elanud Hiiumaal, kus ta on juhendanud pikka aega kooliteatrit. · Luulet hakati algselt avaldama ajalehtedes ja ajakirjades. · Tema luulet on tõlgitud vene, ukraina ja esperanto keelde. · 2005. aastal sai Alavainu Eesti Kultuurikapitali Hiiumaa ekspertgrupi peapreemia. · 2006. aastal omistati talle Eesti riiklik teenetemärk, milleks oli Valgetähe V klassi teenetemärk. · Oli nõukogude ajal nn kitsendatud väljundiga autorite hulgas. Nii ilmus tema kõige esimene luulevalimik suisa põranda all. Põhilised teemad · Lähedaste kaotus · Emadus · Isamaa/ kodu · Armastus · Sõprus · Hiiumaa Keelekasutus · Luuletused on lihtsa sõnastusega. · Riimilised luuletused, kasutatakse lõppriimi. · Luuletustes kasutatakse enamjaolt ristriimi.
Runneli tekstile. Tunnustused · 1970 ja 1972 Nõukogude Eesti preemia · 1974 NSV Liidu riiklik preemia · 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika- aastapreemia · 1987 NSV Liidu rahvakunstnik · Aastal 2006 nimetati ta Vigala valla aukodanikuks. · 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia · 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja · 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper · 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika elutööpreemia viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.
Elust · sündinud 7. juunil 1946, Tallinnas · 1964 Tallinna 7. Keskkool · 1969 E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut ·Abielus, poeg Ametid Enn Eesmaa on ennekõike tuntud teleajakirjanikuna ·19701993 Eesti Televisioonis diktor ja kommentaator ning töötas "Aktuaalse Kaamera" peatoimetajana, oli ka ETV programmi direktori asetäitja · 19931994 Vabariigi Presidendi Kantselei meedianõunik · 19942003 TV3 uudistetoimetuse juhataja, saatejuht, välisuudiste toimetaja · Alates 2003 kuulub Riigikogu koosseisu Tunnustus ·2000 Eesti Ringhäälingute Liidu aastaauhind Kuldmikrofon ·2001 Prantsuse Auleegioni orden ·2002 Eesti Vabariigi Riikliku Valge Tähe IV klassi teenetemärk TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
* 2004 Surrey Ülikooli audoktor * 2004 F. D. Roosevelti Sõnavabaduse Auhind Aumärgid: * Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 * Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 * Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 * Rootsi Serafimi ordeni kett 1995 * Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 * Läti Kolme Tähe teenetemärgi suurrist ketiga 1996 * Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 * Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe teenetemärk 1997 * Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 * Leedu Vabariigi Vytautas Suure teenetemärk 1997 * Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998 * Islandi Vabariigi Hauka teenetemärk 1998 * Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998 * Kreeka Vabariigi Lunastaja teenetemärgi suurrist 1999 * Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurristi erijärk 2000 * Malta Vabariigi Auliidu teenetemärgi kett 2001 * Prantsuse Auleegioni suurrist 2001 Liidud, ühingud:
Anne Veski Koostanud: Liisa Pajula Mina valisin Anne Veski, kuna minu arvates, on tore, et ta on tuntud ka väljaspool Eestit. Tema looming on minu arvates väga hea!!! Sündinud 27. veebruaril 1956 Raplas. Tal on tütar Kerli ning ta on abielus Benno Beltsikoviga, kes on ühtlasi ka tema mänedzer. Anne Veskile on antud Valgetähe V klassi teenetemärk. Ta on väga kuulus ja tunnustatud laulja meie idanaabrite venelaste seas Anne Veski kohta on naljatlevalt öeldud, et ta on eestlaste elav legend! Eestlstele armsaks saanud laulud "Jätke võtmed väljapoole" "Roosiaia kuninganna" "Atmosfäär" "Jääd või ei" "Head uut aastat" https://www.youtube.com/watch? v=17pStmuqaQM TÄNAN KUULAMAST
Vaino Väljas Üldiselt Sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas, Emmaste vallas Endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik Nõukogude Liidu Diplomaat Haridus ja töö Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna Töötas erinevatel ELKNÜ ja EKP juhtivatel kohtadel Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja EKP KK EKP KK liige Johannes Käbini lahkumine Karl Vaino või Vaino Väljas? NSV Liidu suursaadik Venezuelas ja Nicaraguas EKP KK I sekretär Tähtsus Eestile EKP reformimine Eesti iseseisvusliikumine Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest (16. november 1988) NSVL lagunemine Tähtsustas Eesti iseseisvuse saavutamist (XX Kongress) EKP lõhenemine, eestimeelse tiiva juhtimine Eesti Demokraatliku Tööpartei esimees Veel... "Eesti - sild Ida ja Lääne vahel" Riigivapi III klassi teenetemärk Aitäh!
Andrus saareste Maile Kikerpill Kadrina Keskkool 2013 Üldandmed Andrus Kustas Saareste Nime erikujud: Albert Saaberg, Albert Helmut Gustav Saaberk (kuni 1921), Albert Saareste (kuni 1935) 18.06.1892 Tallinn - 10.05.1964 Uppsala eesti keeleteadlane ja murdeuurija lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal Eesti esimese murdesõnade atlase autor organiseeris süstemaatilise eesti murdeainestiku kogumise 19251941 Tartu Ülikooli eesti keele professor Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees pani eesti keele õpetamisele Tartu Ülikoolis korraliku teadusliku aluse 19241931 ajakirja Eesti Keel peatoimetaja 1939 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk pidas loenguid nii eesti murretest, eesti keele häälikuloost kui morfoloogiast (vormi või kuju uurimine), hiljem ka üldkeeleteadusest 19311939 Eesti Keele Arhiivi juhataja 1944. aastal põgenes Saksamaale, sealt siirdus 1945. aastal Rootsi Kasutatud allikad http://isik.tlulib.ee/index.php?id=2890...
Tallinna 24. Keskkooli ajalooõpetaja 19831986 Kultuuriministeeriumi ajaloomälestiste osakonna juhataja 19861990 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 19901992 VII Riigikogu 1992 Eesti Vabariigi peaminister 19921994 VIII Riigikogu 19951999 IX Riigikogu 1999 Eesti Vabariigi peaminister 19992002 IX Riigikogu 20022003 X Riigikogu 20032007 XI Riigikogu 2007, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Isamaa ja Res Publica Liidu esimees 2007... Tunnustused: Riigivapi II klassi teenetemärk Kaitseväe eriteenete rist 2005 Kaitseliidu teeneterist 1999 Relvastatud Vastupanu Teeneterist 1999 Kaitseväe teenetemärk 1998 Prantsuse, Malta, Saksa suur teeneterist Püha Andrease rist 10 aastat taastatud Eesti Kaitseväge 2.4 11 Juhan Parts Sündinud: 27. augustil 1966 Tallinnas [5] Erakond ja peaministri aastad: Res Publica 2003-2005
19371941 töötas Tallinna konservatooriumis õppejõuna 1944 asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Ooperid: "Pühajärv" "Tormide rand" Teatri ja filmimuusika: S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" lühifilmile "Uus elu" Kantaadid: "Kuulge, oh kuulge mu kõnet" "Laululavalt lahkuvatele kooridele" Koorilaulud: "Ehitaja laul" "Laul kevadest" Eesti Punase Risti teenetemärk Tööpunalipu orden Stalini preemia kontserdi ja interpreteerimistegevuse eest Stalini preemia ooperi "Tormine Rand" muusika eest ENSV riiklik preemia Lenini orden NSVL rahvakunstnik Orden "Austuse Märk" Lenini preemia Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks 5 raamatut: "Suu laulab, süda muretseb" Nii ajaratas ringi käib" "Kutse" "Laine tõuseb" "Laul, ava tiivad" http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/compos ers/ernesaks/elu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
