Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju - "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Aasta pärast oli teatrimajas juba sõjaväehospidal, käis Esimene maailmasõda. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik. Kuna teatrisaali siiski ei okupeeritud, jätkasid näitlejad etendustega omal kulul. 23. aprillil 1919 tuli Estonia kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Teatri ja kogu maa ajaloos algas uus aeg, tehti mitmeid ümberkorraldusi. 1934. aasta ümberehituste käigus (ehitati kinni Valge saali esine, varem siseõuele avanenud rõdu) lisandus teatrimajale veel Roheline saal. Nõukogude lendurite pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone
Viimane kauboi Näitlejad: Tanja Mihhailova, Piret Laurimaa, Carmen Mikiver, Karin Tammaru, Triin Lepik, Sepo Seeman, Ago Anderson, Jüri Vlassov, Lauri Kink, Tambet Seling, Ahti Puudersell, Margareth Sonntak või Meriliis Lillemägi. Enne kui ma teatrisaali sisenesin, oli minu arvamus sellest muusikalist juba selline, et tuleb mingi väga kantrilik etendus. Inimesed olid riides ka kantristiilis ja tegevuspaik oli ka selline kantrilik. See oli siis minu arvamus, kuid ma eksisin. Saali sisenedes ja lava nähes iseloomustas kantrit ainult riidevarnas olev kaabu. Kõik oli üsna tavaline alguses. Muusikal algas armastuslooga mida Sepo Seeman laulis. Niisiis ühele järgnes teine ja teisel kolmas. Ainult Sepo ei laulnud vaid ka Tanja Mihhailova
Mõisted 1) proffessionaalne kunst vastava eriala diplomi omandanud kunstniku poolt loodud teos(maal, graafika, arhidektuur, skulptuur jne) Näited: a) Leonardo Da Vinci ,,Mona Lisa." Töö asub Prantsusmaal kunstimuuseumis Louvre[Lu:vr] b) Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits Estonia teatrisaali laemaal. c) Yuri Gorbachev ,,Kõndiv tiiger" (1999.a.). 2) iseõppinud autorite kunst Näited: a) Toomas Vint autoportree ,,Hetk" b) Herlet Evisto pulmamaalid. c) Edgar Valter ,,kullast vilepill" 3) Marinist meremaalija a) Aili Vint ,,kivine meri" b) Ivan Aivazovski ,,üheksas laine" c) William Turner ,,kuutõus mere kohal" 4) molbert tehtava maali alus 5) palett- värvisegamise alus 3 palettiga seonduvat tööd
VANEMUISE SUUR MAJA Vanemuise suur maja (Vanemuise 6): modernistlikus stiilis 1967. aastal valminud teatrihoone, mis asub Tartu südames. Majas on 700-kohaline teatrisaal, 2004. aastal uuendatud teatri administratiivtiib, proovisaalid, garderoobid, töökojad jpm, samuti teatrikohvik Shakespeare. VANEMUISE VÄIKE MAJA Vanemuise väike maja (Vanemuise 45a): ajaloolise hõnguga, aastatel 1914-1918 juugendstiilis ehitatud teatrihoone rohelusse uppuva pargi veerel. Maja hõlmab 440-kohalist teatrisaali, ovaalsaali, garderoobe, proovisaale, kohvikut. SADAMATEATER Sadamateater (Soola 5b): multifunktsionaalne moodne teatri- ja kontserdihoone, mis asub Tartu kesklinna vahetus läheduses otse Emajõe kaldal. odutsent Paavo Nõgene. Ajalugu http://www.vanemuine.ee/index.php?sisu=tekst&mid=436&lang=est 1865 - 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts. 1869 - organiseeris Vanemuise Selts Tartus esimese ülemaalise eesti laulupeo. 1870 - 24
aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinnat ründas, hävines teatrihoone pea täielikult. 1940-ndate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud dooria sammastega. Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest klassitsismist. Teatrisaali lagi otsustati kaunistada freskomaaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase poolt purustatu taastamist. Töö võtsid ette kolm kunstnikku Elmar Kits, Evald Okas ning Richard Sagrits. Kuna kogu lage pilguga haarata on keeruline, on kunstnikud jaganud lae neljaks üksikuks süzeeks. Lavapoolne osa on pühendatud võidule vaenlase üle ning
Esimesed etendused 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus Léo Delibes'i "Coppélia"; 1926 asutas koreograaf Rahel Olbrei teatri juurde alalise balletitrupi, korrapärasemalt hakati balletti etendama 1930-ndatel aastatel. 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased", 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt". Estonia teatrisaal Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest klassitsismist. Teatrisaali lagi otsustati kaunistada freskomaaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase poolt purustatu taastamist. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Estonia teater tänapäeval Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. aastast Vello Pähn.
teised majad (Lai 29, Lai 31). Majal on ilmselged funktsionalismi tunnused- arkitektuurilise kaunistuste puudumine, tähtsamal kohal on faktuur. Samuti laiad aknad. 5. Rahvusraamatukogu, Tallinn Raamatukoguhoone ehitati aastatel 19851993. Maja arhitekt on Raine Karp. Sisekujundaja Sulev Vahtra. Majal on kaheksa korrust, millest kaks asuvad maa all. See on tänaseni Baltimaade suurim raamatukogu, mis mahutab 600 lugejat, konverentsikeskuse, teatrisaali ja mitmed näitusepinnad. Arvan, et tegemist on postmodernistliku hoonega. Paekivi kasutus. Postmodernistlikud omadused selle hoones juures on nt. triviaalsed, kitsilikud elemendid. Võrdleksin seda hoonet Sakala keskusega, mille on samuti projekteerinud Raine Karp. Mõlemad hooned on arhitektuurilt sarnased. Mõlemad on suurehitised. Keskuse modernism oli maskeeritud kontseptuaalseks ja loominguliseks. 6. Kawe Plaza, Pärnu mnt 15, Tallinn Hoone valmis 30. oktoobril 1998
hariduse juurde.Seitsmeaastaselt alustas Tsehhov oma kooliteed kreeka algkoolis, seejärel jätkas klassikalises gümnaasiumis.See oli tüüpiline tolle ajastu õppeasutus kepidistsipliini ja mõttetu tuupimismeetodiga. Kuid koolis leidus ka erksa vaimuga õpetajaid, kes märkasid tulevase kirjaniku loomingulisi võimeid. · Gümnaasiumiõpingute ajal vaimustus Tsehhov ka teatrist. Õpilasi ei lubatud ilma vanemateta teatrisaali , kuid vennad Tsehhovid oskasid ennast nii ära grimeerida ja riietada, et keegi neid ära ei tundnud ja pääsesid niiviisi teatrisse. · Peagi saabusid Tsehhovitel eriti rasked ajad, isa ei suutnud võlgu tasuda ja laostus. Võlavanglast eemale hoides kolis isa koos ema ja lastega Moskvasse, kus õppisid pere vanemad vennad Aleksandr ja Nikolai. · 16- aastane Anton , kes jäi üksi Taganrogi gümnaasiumi lõpetama, pidi omaenese
,,Hea, Paha ja Inetu" 20. detsembril oli mul hea võimalus minna Rahvusraamatukogu teatrisaali vaatama VAT Teatri etendust ,,Hea, Paha ja Inetu". Teatritüki aluseks on Sergio Leone 1966. aasta film ,,The Good, The Bad and The Ugly". Etenduse lavastaja ja dramatiseerija on Aare Toikka, kunstnik Kaspar Jancis ning muusikaline kujundaja Mart Soo. Osades on Melis Põdersoo, Tanel Saar, Margo Teder ja Ago Soots. Makaronivesterni lavajastaja Aare Toikka on sündinud 1965. aastal Viljandis. 1987.
kostüümide juures õlgade juurest kroonikujulised riided. Paatril oli musta torukübara küljes kaks lehtrit, mille küljes rippusid tropid, millega oleks võimalik olnud heli summutada. Alonso Quijana majapidajanna punase-valge triibulise seeliku küljest tulid välja kombitsad, just nagu kaheksajalal. Aldonzal/Dulcineal oli seljas heledas toonis põlviniulatuva puhvis seelikuosaga kleit, mis nägi eemalt vaadates üsna räbal välja, ja jalas olid tal kontsaga saapad. Teatrisaali lagi on kaunistatud freskomaaliga. Kogu lage ühe pilguga haarata on keeruline, sest kunstnikud on jaganud lae neljaks üksikuks süzeeks. Lavapoolne osa on pühendatud võidule vaenlase üle ning kangelaste rõõmsale vastuvõtule elanike poolt, lae vastasosas kujutatakse laulupidu, vasakul pool on teemaks "Põllumajandus" ning paremal "Tööstus ja kalandus". Lava kohal seina peal on ornamentaalse lindi peale kirjutatud lause ,,Kunst kuulub rahvale"
Ta on ohjeldamatu, kannatamatu ja äge. Teiste inimestega suheldes võib ta väga ägedalt reageerida tühistele asjadele. Vaieldes püüab ta teistest üle kõneleda, ägestub ja läheb endast välja. Koleeriku põhiliseks puuduseks on mitteküllaldane enesevalitsemine. Toome näite : Kui koleerik jääb teatrisse hiljaks, hakkab ta piletikontrolöriga vaidlema, et teatri kell on ees ning, et kui ta siseneb teatrisaali ei sega ta sellega ju kedagi. Sangviinilise temperamendiga inimene on elav ja aktiivne, eriti kui tal on palju huvitavat tegevust; kui tal seda ei ole, muutub ta igavaks ja loiuks. Sangviinikule on iseloomulik kiire kohanemine muutuvate elutingimustega, ta leiab kiiresti kontakti ümbritsevatega, ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel, on mõnevõrra kärsitu,
#6. Kuulates ja võrreldes kõigi ajastute meloodiaid, siis just klassitsismis kasutati minu arvates kõige rohkem klaverit. Arvan, et klassitsismist pärit lauludel on kõige suurem mõju tänapäeval kõigist perioodidest. Eriline klassitsismi austaja pole, kuid kindlasti halb muusika sealt ei pärine. Romantism mulle üldiselt ei meeldinud üldse. Ei haara väga kaasa, vaid jätab tuimaks. Kuulates tekkis pähe suure teatrisaali kujutis, kus laval mängitakse mingit pingelist draamaetendust. Veel tekkis pähe Tom n' Jerry multikas, kus hiir üritab kassilt juustu varastada ja tekivad vaiksemad hetked ja järsku olukord pingestub ja toimub põgenemine. Viimane kujutis tekkis kuulates Bizet Carmen Arogonaise't. Ehk oleks kuulatavam, kui oleks ka mingi pilt ees, mille taustal romantismi kuulata. Üldiselt mulle klassika väga ei meeldi, kuid igas perioodis on mõni erand. Siiani pole kunagi
1992. aasta põhiseadusele. Nagu minu vanuselt seitsmekümnele lähenev vanaisa, kellega koos seda etendust vaatamas käisin, kinnitas, oli kujundus, nagu Ruja puhulgi, semperlikult autentne. Seal ei olnud midagi teatraalset. Tegu oli hüperrealistliku päris-eluga. Ei saa ka öelda, et oli imitatsiooniga, kuna need sektsioonkapid, lauanõud ja õlipritsmeid täis gaasipliit olid ju päris! Kuna kogu etendus kanti otse üle teise teatrisaali, oli selles võimalik kasutada uudseid tehnilisi lahendusi. Järele mõeldes viidi publik ligi kahekümnesse erinevasse aega, ruumi ja taustüsteemi. Nende hulgas Moskvich, mitu varianti stalinovkast, abstraktsena mõjunud kriitvalge trepikoda, mida mööda poliitikud võimule lähemale pürgisid ja 2010. aasta Mitsubishi Colt. Ma olen üsna kindel, et sellist tehnilist mastaapi ei ole (vähemalt) Baltimaade teatriajaloos kunagi saavutada isegi loodetud. Iga näitleja
Ta tahtis teada, kas portrees on midagi muutunud peale Hetty Mertoniga rääkimist. Ta otsustas portree hävitada, et rahulikult edasi elada. Ta lööb noa portree sisse ning tänaval karjatust kuulnud politsei läheb palkoni kaudu natuke hiljem katusekambrisse ning eest leitakse vana Gray, nuga rinnus ning tema noorpõlve portree. Gray tuntakse ära vaid tänu sõrmusele. Romantismi tunnused (lk. +lõik) 11(a2), 18(1, a1), 49(Henry raamatukogu), 80(2-Sibyl Rosalindana), 85(1,3 teatrisaali rahvas), 98(2), 129(2-Romaani kirjeldus), 134(a1), 135(1-koidu ajal), 188(1), roosvalge poisiiga 223
rikkalik skulptuur, nissid, sambad, poolsambad, enamasti majad kahevärvilised, kuna linnas oli ruumi vähe, siis peagi rajati Peterburi lähedale Tsaariküla, Tsarskaja Selo Peteroff, Rastrelli 1700-1771, kujundas Tsaariküla pargi, väga esinduslik oli peatänav Nevski Prospekt, sinna anti krunte kaupmeestele, tuli ka tänapäeva mõistes kaubamajad, suur passaaz, mille katus on väga eriline, klaasist, vahepeal põles. Juushjov tegi endale ka teatrisaali, laes väga suur ja eksklusiivne kroonlühter. Sakraalarhitektuur: Kiriku välisilmes olid peaaegu samad tõekspidamised, mis lossidel (kaunistused, 2 värvi), oluliseks muutus kuppel, sisearhitektuuris muutuvad löövid ebaoluliseks või kaovad üldse. Ruum seest on üks suur, ühtne saal, mis on rikkalikult maalingutega kaunistatud (eriti laemaalingud). Oli ka mõttetut kaunistuste kuhjamist, ntx Roomas, Peetri kiriku fassaadi ümberkujundamine, ehitati kiriku ette väljak, arhitekt Lorenzo
kaelasidet. Noormees rääkis, et teatrietendusele võib ta tegelikult hiljaks jääda, aga laulatusele ei tohi ta hilineda, muidu tuleb skandaal. Mehel tuli meelde, et Olle oli jah midagi kellegi kihlusest rääkinud. Tuligi välja, et selle noormehe nimi seal vannitoas on Allan ja et tema abiellubki Bellaga. Nüüd läks Allan uksest välja, ta hakkas trepist üles minema ja mees tahtis talle järgneda, aga siis pöördus Allan ümber ja ütles et ta peab siit üksi minema ja et mees peaks teatrisaali minema kui teda oodatakse. Mees jäi nüüd üksi koridori seisma ja mõtles miks ta Allanilt teed teatrisaali ei küsinud. Ta läks ühe ukse juurde ja kui ta selle avas ja oli peaaegu et astumas, jäi ta jalg õhus seisma. Sealt ei läinudki edasi vaid sealt läks ainult redel alla. Õnneks sai mees haarata uksest ja ei kukkunud sealt välja. Mees ei osanud mujale minna kui läks ikkagi sealt trepist üles, kust Allangi läks
Ta tahtis teada, kas portrees on midagi muutunud peale Hetty Mertoniga rääkimist. Ta otsustas portree hävitada, et rahulikult edasi elada. Ta lööb noa portree sisse ning tänaval karjatust kuulnud politsei läheb palkoni kaudu natuke hiljem katusekambrisse ning eest leitakse vana Gray, nuga rinnus ning tema noorpõlve portree. Gray tuntakse ära vaid tänu sõrmusele. Romantismi tunnused (lk. +lõik) 11(a2), 18(1, a1), 49(Henry raamatukogu), 80(2-Sibyl Rosalindana), 85(1,3 teatrisaali rahvas), 98(2), 129(2- Romaani kirjeldus), 134(a1), 135(1-koidu ajal), 188(1), roosvalge poisiiga 223 Tegelased: lord Henry Wotton e Harry - avaldas portree kohta oma arvamuse, 10(a3); 15(3); 21(5); pruunid silmad (62.1), elab Curson Street´il, 23(6), 24(3) Basil Hallward - saladuslikkuse armastaja (10), kunstnik, tegi portree Gray´st Parker - Basili teener Dorian Gray - ihtne ja kena (19), lk 22, viimase lord Kelso lapselaps, ema oli leedi Margaret Devereux (37, 38),
Varenuhha varjas end ajalehega valguse eest. Nüüd märkas Rimski, et mehel pole varju. Aknast üritas sisse pääseda punasejuukseline alasti näitsik. Rimski päästis kukk, kes oma kiremisega koidiku saabumisest teatas. Olevused kadusid ning Rimski kiirustas tänavale. Ta sõitis taksiga rongijaama. Rimski sõitis rongiga Leningradi. Viieteistkümnes peatükk: Nikator Ivanovitsi unenägu Nikator ivanovits, kes oli hullumajja toodud valuutade pärast, nägi unes, et ta viidi teatrisaali. Seal toimus etendus, kus meestel lasti valuutade omamine üles tunnistada. Nikator ei tunnistanud seda üles. Tema lärmamise tõttu läbi une ärkasid ka teised haiglas üles ning jäid alles peale süsti magama. Kuueteistkümnes peatükk: Hukkamine Mindi Kolgata mäele, et röövlid ristidel tappa. Kohale tuli külarahvas ning Levi Matteus. Ta kahetses, et ta polnud koos Ha-Nostriga rännanud, sest siis oleks mees võib-olla vaba. Ta soovis, et tal oleks nuga ja saaks end tappa
silmatorkavamad.Evald Okas-kirju koloriidi,kindlakäeline joonistus,kujutas eestirahvariideis naisi vene mundris sõdureid tervitamas. Okupatsioonivõim tellis kunstnikelt mitmeid monumentaaltöid.Nimekaima lõid Enn Roos ja Arnold Alas,1947 aastal Tõnismäe monument(Pronkssõdur).Paistab silma oma lihtsuse ja tõsidusega.(monumentaalteoste loomisel soositi mitme autori koostööd,et ei oleks liiga palju"kodanlikku individualismi").Loodi ka barokilikult toretesv Estonia teatrisaali laemaal,ühistööna-Evald Okas,Elmar Kits,Richard Sagrits. Moskva surve tugevnes järk järgult ja kriitika läks aina kurjemaks ja isiklikumaks.Kõigis loomingulistes liitudes toimusid nn puhastused. Välja heideti enamik paremaid kunstnikke- keda süüdistati formalismis,natsionalismis või lihtsalt loomingulises passiivsuses.Formalismisüüdistuseks piisas vaid impressionismihõngulisest koloriidist või
Ehkki Verdit Egiptuses suured rabasummad, kingitused, ordenid ja muud peibutused ootasid, loobus kõmu ja kärarikkust tauniv helilooja kaugest reisist, piirdus soliidse honorariga ning usaldas lavastustööde ettevalmistamise dirigent G. Bottesinile. "Aida" esietenduse triumf ja vallapääsenud vaimustustorm olid enneolematud, juubeldasid koguni Verdi ülistamisest seni kõrvalehoidnud kriitikud. Kella seitsmest õhtul poole neljani öösel kestnud peaproovile elas teatrisaali täiskiilunud rahvas asekuningaga eesotsas 22 niivõrd impulsiivselt kaasa, et ooperit dirigeerinud Bottesinil tuli korra jaluleseadmiseks pidevalt hüüda: "Veel pole lõppenud!" Kohalviibinud itaalia kriitiku sõnade järgi olnud asekuningas ülimalt rahul. Kuus nädalat hiljem, 8. II 1872. a. nägi "Aida" rambivalgust Milaano "La Scalas" tsehhi lauljatari Teresa Stolziga nimiosas
Ta on koridoris, kus on kolm ust. Ühest ta just tuli, seda ta ei vali. Teine on lukus, seega jääb vaid kolmas uks. Jutustaja avab selle ja ehmub. Tal veab, et ta kohe sisse ei astunud, sest uks on mitme meetri kõrgusel õhus. All paistab küll teatrisaal, kuid sinna saab antud uksest vaid redeli kaudu ning vastavat redelit Jutustaja ei usalda. Ta sulgeb ukse ja otsustab parema tee leida. Ta leiab mingi trepi ja suundub seda mööda kuhugi üles kuni jõuab teatrisaali rõdule. Rõdult ei avane lavale kõige parem vaade ja Jutustaja otsustab siiski leida tee alla saali. Üks noormeestest, kes teose alguses dzässlooga esines ja keda Jutustaja samuti ekslikult Allaniks peab, peatab Jutustaja ja ütleb talle, et ta kindlasti alla saali esiritta peab jõudma. Seal olevat Jutustajale juba koht reserveeritud ja ta peab sinna kindlasti jõudma. Muu seas küsib Jutustaja, miks vahepeal tuli ära kustus - tundub, et selle ümber on suur segadus
Ühest ta just tuli, seda ta ei vali. Teine on 4 lukus, seega jääb vaid kolmas uks. Jutustaja avab selle ja ehmub. Tal veab, et ta kohe sisse ei astunud, sest uks on mitme meetri kõrgusel õhus. All paistab küll teatrisaal, kuid sinna saab antud uksest vaid redeli kaudu ning vastavat redelit Jutustaja ei usalda. Ta sulgeb ukse ja otsustab parema tee leida. Ta leiab mingi trepi ja suundub seda mööda kuhugi üles kuni jõuab teatrisaali rõdule. Rõdult ei avane lavale kõige parem vaade ja Jutustaja otsustab siiski leida tee alla saali. Üks noormeestest, kes teose alguses dzässlooga esines ja keda Jutustaja samuti ekslikult Allaniks peab, peatab Jutustaja ja ütleb talle, et ta kindlasti alla saali esiritta peab jõudma. Seal olevat Jutustajale juba koht reserveeritud ja ta peab sinna kindlasti jõudma. Muu seas küsib Jutustaja, miks vahepeal tuli ära kustus - tundub, et selle ümber on suur segadus
kutsuda ,,just nagu" emotsiooni katsealustes, kes ei suutnud oma erutusseisundit seostada mindi välise ärritajaga. Teatri eriline esteetiline hõng võib olla see, mis mõjutab just seda ,,just nagu" emotsiooni. Kuid selle kvaliteet nõuab delikaatset balansseerimist usutavuse ja mitteusutava vahel, liiga vähese ja liiga suure erutatuse vahel. Ühest küljest, seal peab midagi ,,selle sees" olema, või me jääme külmaks ja osavõtmatuks, nagu tüdinud teatrisaali kohanäitaja, kes näeb seda näidendit ikka ja jälle. Teisest küljest, Esteetilise eesmärgi surub alla ka liialt suur erutatus, kuna ,,just nagu" emotsioon läheb siis täielikult kaduma. Teatraalselt naiivne publik võib uskuda, et laval toimuv on reaalne, nagu lasteteatris, kus neljaviieaastased karjuvad kartlikke hoiatusi Lumivalgukesele kui näevad länenevat vana õelat nõiamoori. Nende
1988 Tartu rahu tähistamine, Teater ei jõua eluga sammu pidada kõnekoosolekud Kodanike komitee TV ja ajakirjandus on operatiivsemad sündmuste kajastajad ja seega suuremad publikumagnetid Rahvarinne Inimesed eelistavad teatrisaali asemel olla ise sündmuste keskel Tartu muinsuskaitsepäevad (sinimustvalge Silmapaistvaid tipplavastusi pole lipu väljatoomine) 1988 Tallinna öölaulupeod Balti kett Kodanikuaktiivsus ja eufooria Kultuuritegelased poliitikas: · Paljud eelistavad minna neil aastatel poliitikasse · Loominguliste liitude ühispleenum 1.-2
,,vangla", kõiki inimesi kammitsevad nähtamatud ahelad (reeglid, normid, seadused jne), ainult neid ahelaid kandes saab inimene eksisteerida koos teiste inimestega, ahelad ongi vabadus näidendi mõte. Renessansi despooti näitab, valgustatud monarhia ideeni jõuab. Valgustatud monarh on see, kes on ennast pannud kultuuri ja eetika ahelasse. 5) Hispaania ,,kuldajastu" teatrimaja, etendused ja näitlejad. Teatriesteetika on tihedalt seotud teiste lavamängude esteetikaga. Teatrisaali tuleb konkreetse psühholoogia kandja. 19.sajandil tuli teatrisaali lugeja. Inglise publiku lemmiktegevus pärast teatrit oli karude ja härgade ässitamine koeradega brutaalne vaatemäng. Mõnes mõttes oli ka see omamoodi tragöödia, sellisel juhul oli karu või härg traagiline kangelane. Hispaanias oli ka meelelahutus teatri ümber. Corrida nimelt oli Hispaanias selline komme, et kindlal ajahetkel
annaabi.ee 
