2005 "Hele häärber" 2007 "Narrivile" Raamatud 2009 "Mees" Rollid teatris Võõrasema vennad Grimmid, Laur Kaunissaare "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Taarka Kauksi Ülle "Taarka" (2005) Hamlet William Shakespeare "Hamlet" (diplomilavastus Dominiiklaste kloostris, 1987) Nõid Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) mänginud telelavastuses "Soo" (1992) ja teleseriaalis "Kelgukoerad" Tunnustused 1988. a. Panso preemia 1997. a. Lauteri preemia 1998. a. Eesti Teatriliidu parima naisnäitleja aastapreemia 2004. a. Eesti Teatriliidu parima naiskõrvalosa aastapreemia Merca on punkluule esindaja. Tekkis 1980. lõpul Esile tõusis ühiskondlikult terav "prügikastiluule", seksuaalne temaatika Kirjutanud setukeelseid luuletusi Öölumi Kell lakkamatult vesist Su hele keha murrab aega tilgub, öö vaatab lumevalgust, Su kõhulohku aknast, üllatund & tume. kerra tõmbub kuu. Sind
Nukitsa konkurss IV koht 2008 "Heidelberger Stückmarkt" II publikupreemia (Audience Choise Award) 2009 Eesti teatri aastaauhinna sõnalavastuse eripreemia laureaat 2010 (Koos Eili Neuhausiga.) Eesti teatri aastaauhinna lavastaja preemia laureaat 2011 1 Balletijuht Mare Toomingas Tunnustus 1989 Eesti Teatriliidu noore koreograafi aastapreemia lavastuse ,,Koit" ja ,,Valge öö" eest 1992 Eesti Teatriliidu noore balletikunstniku preemia lavastuse ,,African Sanctus. Barcelona" eest 1995 Eesti Teatriliidu muusikateatri aastapreemia muusikali ,,Mees La Manchast" eest 2004 Tartu Kultuurkapitali aasta loominguline stipendium I.D.A. festivali korraldamise eest 2006 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden
· Rain Simmul sinjoor Capuletti lavastuses «Romeo ja Julia». (Emajõe Suveteater). Kunstniku auhind · Liisi Eelmaa lavastuse «Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskondade toed» kujunduse eest Von Krahli teatris. Zürii eriauhind · Ain Saviauk elukutseliste ja harrastusnäitlejate tulemusliku ühtesulatamise eest lavastuses «Rasputin» Põltsamaa teatris Ellunäod. Reet Neimari nimeline kriitikaauhind Alates 2009. aastast Eesti Teatriliidu poolt väljaantav ja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali rahastatav iga-aastane teatriauhind. · Valle-Sten Maiste artikkel «Mõtlema panev natsionalism» ajakirjas Teater.Muusika.Kino nr 2, 2008. Muusikalavastuste auhind · Lavastuse «Eesti meeste laulud» esituskoosseis pöörase mängulisuse ja hõrgu musitseerimise eest. Von Krahli Teater ja Nargen Opera. · Arvo Volmer rahvusooperi Estonia repertuaari laiendamise ning Richard Wagneri ooperi
1992-2003.a. Eesti Humanitaarinstituudi teatri õppetooli juhataja 4 1995 k.a. THEATRUMi kunstiline juht 2003 k.a. Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriprogrammi juht 1.2. Tunnustus 1986 Ants Lauteri nimeline preemia; 1998 Eesti Vabariigi kultuuripreemia; 2000 Beata Angelico auhind, Rooma; 2001 Valgetähe IV järgu orden; 2002 Teatriliidu aastapreemia : parima meesnäitleja auhind Nikolai Kirsanovi rolli eest Turgenevi-Shapiro "Isad ja pojad"; 2003 Eesti Teatriliidu aastapreemia: parima lavastaja auhind "Hamleti" lavastamise eest; 2005 Riigivapi IV klassi orden; 2007 Aasta isa 2009 Eesti Teatriliidu auhind parimale lavastajale P.Claudeli ,,Maarja kuulutamise" ja Grishkovetsi ,,Linna" eest; 2009 Eesti Teatriliidu Priit Põldroosi nimeline auhind teatrialase pedagoogilise tegevuse eest. 1.3
Kuldar Singi ,,Me armastus", esituse eest (2005 Helen Lokuta töötab aastast 2001 vabakutselise solistina, alates 2006 solistina Rahvusooperis Estonia ning alates 2004. aastast osaleb Tõnu Kaljuste projektiteatris Nargen Opera. Hooajal 2002/2003 töötas ta Badeni Riigiteatri ooperistuudios Karlsruhes ning Karlsruhe Riigiteatri ooperistuudios 2005. aastal pälvis Helen Lokuta Pille Lille Muusikute Toetusfondi tiitli ,,Aasta noor muusik" ning 2007. Eesti Teatriliidu Aastapreemia Rossini ,,Tuhkatriinu" nimirolli ja Õpetaja ning Ingli rolli eest Kõrvitsa ooperites ,,Tuleaed" ja ,,Mu luiged, mu mõtted". TÄNAN KUULAMAST!
· "Rahvusvaheline mees " · Fabian Tunnustused · Tuglase novelliauhind 1981. ja 2008. aastal. · Smuuli-nimeline preemia 1986. aastal lastekirjanduse eest. · Vilde kolhoosi preemia parima ajaloolise romaani eest 1994. aastal. · Aleksander Kurtna nimeline parima näidendi tõlkeauhind 1987. aastal. · Kultuurkapitali zanripreemia esseistikas 2001 ja 2015. aastal. · Riiklikud kriitikapreemiad teatrikriitika eest 1983., 1988. ja 1994. aastal. · Teatriliidu aastapreemia kriitikas 2001. aastal. · Avatud Eesti Fondi Koosmeele auhind 2001. aastal. · Postimehe Jannseni-nimelise aastatunnustuse osaliseks sai Mutt 2008. aastal. · 2000. aastal anti talle Valgetähe III klassi teenetemärk. " Rahvusvaheline mees " · Eesti taasiseseisvumise romaan. · 1991-92 ENSV välisministeeriumi ümberkujundamine. · Följetonlikus laadis kirjutatud. · Irooniline. Tegelased
ON TAL POEG KARL ROBERT JA TÜTAR MARII INGRIIN. • TÖÖTAB RAKVERE TEATRIS 1996. AASTAST. • 1991 - 1996 UGALA TEATER, NÄITLEJA • VOKALIST. HARIDUS • 1988 LÕPETAS KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUMI • 1992 LÕPETAS KÕRGEMA LAVAKUNSTIKOOLI. • 1996. AASTAST RAKVERE TEATRI PEANÄITEJUHT • TALLINNA RIIKLIKU KONSERVATOORIUMI LAVAKUNSTIKATEEDER XV LEND 1992 • KOHTLA-JÄRVE I KESKKOOL OSAD TUNNUSTUSED • VOLDEMAR PANSO NIMELINE AUHIND 1991 • EESTI TEATRILIIDU AASTAPREEMIA PARIM MEESNÄITLEJA 2008 • KARL ADRA NIMELINE AUHIND 2011 • VABARIIGI PRESIDENDI VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK 2015 • AASTA VABATAHTLIK 2008 • RAKVERE TEATRI KOLLEEGIPREEMIA PARIM LAVASTAJA 2009 MÕNED ROLLID • SURNUD LIBLIKATE TANTS (JÜRVEN) • JUTUSTUS TÕELISEST PARDIPOJAST (KESKMINE VEND) • KAUNITAR JA KOLETIS (LEITNANT FAIRCHILD) • WOLFRAM ("MALEV" 2005) • JAAN ("STIILIPIDU" 2005) • HUNDISSAARE RÜHMA JUHT ("SIGADE REVOLUTSIOON" 2004)
Lisaks oli aastal 2002 Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel koos Annely Peeboga õhtujuht. Matvere muusikalirollide hulka kuuluvad: Georg (Vadi "Georg") Javert (Schönberg "Les Misérables") Insener (Schönberg "Miss Saigon") Kuningas (Rodgers "Kuningas ja mina") Chagal (Steinman "Vampiiride tants") Samuti on ta mänginud mitmetes filmides ja seriaalides. Marko Matvere on saanud noore näitleja peaauhinna Toruni rahvusvahelisel teatrifestivalil Kontakt '92, Eesti Teatriliidu Ants Lauteri nimeline auhind 1996, parima meesnäitleja preemia vabariiklikul teatrifestivalil Draama '97 Tallinna Linnateatri parima meesnäitleja kolleegipreemia aastatel 1995, 1996, 1998 ja 1999. Ta on ansambli Väikeste Lõõtspillide Ühing solist. Ta on mänginud ETV-s näidatavates eestimaisetes sarjades nagu "Wikmani poisid", "Ohtlik lend" ja "Tuulepealne maa". Matvere on ansambli Väikeste Lõõtspillide Ühing solist. Ta on mänginud ETV-s näidatavates
Töötab Rakvere Teatris 1996. aastast. 4 SLAID Haridus: Kohtla-Järve I Keskkool Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder XV lend 1992 Varasemad töökohad: 1991 - 1996 Ugala Teater, näitleja 5 SLAID Tunnustus: Voldemar Panso nimeline auhind 1991 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim meesnäitleja 1999, 2006, 2007 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim lavastaja 2009 Ants Lauteri nimeline auhind 2000 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2001 Eesti Raadio näitlejapreemia 2005 Eesti Teatriliidu aastapreemia parim meesnäitleja 2008 Aasta vabatahtlik 2008 Rakvere linna teenetemärk 2009 Karl Adra nimeline auhind 2011 Rakvere Teatri publikupreemia parim meesnäitleja 2011 Vabariigi Presidendi Valgetähe IV klassi teenetemärk 2015 6 SLAID Mõned rollid näidenditest ja filmides Kaunitar ja koletis (leitnant Fairchild) Surnud liblikate tants (Jürven) Jutustus tõelisest pardipojast (keskmine vend) Wolfram ("Malev" 2005) Jaan ("Stiilipidu" 2005)
aunimetus Riigikaitsesõber 2002 ning sellega kaasnev mõõk - filmi eest "Nimed marmortahvlil", kui Eesti riigi kaitsmist toetava tegevuse eest Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia 2002: debüüdiauhind filmi eest "Nimed marmortahvlil" 2005: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastus "Tõde ja õigus.Teine osa" 2005: Festivali Draama 2005 väliskriitikute preemia lavastuse "Tõde ja õigus. Teine osa" eest 2007: Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006 lavastuse "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." eest
oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 21. veebruaril 1995. aastal sooritas enesetapu tunnustused Aastatel 1977 ja 1998 sai Ants Lauteri nimelise näitleja preemia. 1980.aastal omistati talle teenelise kunstniku aunimetus. 1983.aastal sai ta Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. 1985.aastal sai Juhn Liivi luuleauhinna. 1990. a. sai ta Eesti Teatriliidu aasta eripreemia. looming · Juhan Viiding hakkas luuletama 1965. aastal. · Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel neist oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. · Esimesed luuletused avaldas ta ajakirjas Looming. · Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. · Viiding on 1970. aastate kõige väljapaistvam, viljakam
Ta on lõpetanud Tallinna 42. Keskkooli, mis on siis hetkel Kadrioru Saksagümnaasiumi nime all. Aastatel 19841991 töötas Rahvusooperis Estonia dirigendina. Ta on tuntud dirigent ka mujal maailmas, ta on juhatanud kontserte USAs , Venemaal, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Itaalias, Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Portugalis, Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Hispaanias, Sveitsis, Ecuadoris, Iirimaal ja mujal. Teda on pärjatud selliste auhindadega, nagu Eesti Vabariigi Kultuuriauhind, Teatriliidu aastapreemia aastal 1999, Eesti Kultuurkapitali muusikaauhind, Läti Vabariigi Kultuuriauhind Solist Kirill Lissijenko (1986) on lõpetanud Eesi Muusika- ja Teatriakadeemia 2010. Ester Mägi- Helilooja Ester Mägit peetakse tihtipeale ,,Eesti muusika esimeseks leediks". Tema tähtsus seisneb armastuses rahvaviiside vastu, mida ta ka ise kogumas käis ning Eesti rahvalaulude kasutamises oma loomingus. Kavas oli: Ester mägi - Bukoolika Maurice Ravel - Klaverikontsert D-duur vasakule käele.
• Kontrastid ja üllatused • https://www.youtube.com/watch?v=tpljFml0lo4 • https:// www.youtube.com/watch?v=AVEsczEinWE&list=PL7ADF 5EF357C2614B Tunnustused • 1975.a Teatriühingu preemia • 1976.a Loomingu aastapreemia • 1978.a A.Lauteri nim. näitlejapreemia • 1979.a Teatriühingu preemia “Hamleti“ rolli eest • 1980.a Eesti NSV teeneline kunstnik • 1984.a J.Smuuli nim. kirjanduse aastapreemia • 1985.a J.Liivi luuleauhind • 1991.a Teatriliidu eripreemia • Kokku oli tal 19 tunnustust, peamiselt näiterollide eest. Kasutatud kirjandus • http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding • http://hingetugi.onepagefree.com/? id=12989&onepagefree=a5d14b587de5e437c24b39723 117553e • www.koolibri.ee • http:// www.sirp.ee/index.php?option=com_content&id=943:juh an-viiding&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3217 • http://viiding.weebly.com/elu.html Tänan kuulamast!
OLAV EHALA Üldist Sündinud 31.07.1950 Tallinnas. On Eesti helilooja ja pianist. Eesti Heliloojate Liidu ja Eesti Teatriliidu liige on ta aastast 1977. 2001. aastast on ta Eesti Heliloojate Liidu esimees. Aastast 1991 on Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Aastatel 1970-1973 oli ta ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. Olav Ehala on Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige. Ehalat kutsutakse mitmel pool tema hüüdnimega Olku. Haridus 1969. lõpetas ta Tallinna Muusikakooli. 1974. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal.
Repertuaaris olid nii tuntuid kui ka mulle tundmatuid lugusid nii Väikeste Lõõtspillide Ühingu kui Untsakate repertuaarist. Selle kontserti suurejoonelisuses veendusin ma muidugi alles kontserdi kestel. Enne polnud mul sellest muid teadmisi, kui vaid see, et palasid esitavad Matvere ja Põldsepp. Marko Matvere on näitleja, laulja ja lavastaja. Ta on saanud noore näitleja peaauhinna Toruni rahvusvahelisel teatrifestivalil, saanud Eesti Teatriliidu Ants Lauteri nimelise auhinna, parima meesnäitleja preemia ning Tallinna Linnateatri parima meesnäitleja kolleegipreemia. Ta on ka ansambli Väikeste Lõõtspillide Ühing solist ning teinud ka teletööd, näiteks mängides ETV-s näidatavates eestimaisetes sarjades nagu "Wikmani poisid", "Ohtlik lend" ja "Tuulepealne maa". Kontserdi teine esineja Margus Põldsepp on sündinud 3. novembril 1969 ning tegutseb hetkel aktiivselt mitmes
1983 - Teatriühingu aastapreemia artikli "Käisin teatris" eest. 1984 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia luulekogu "Tänan ja palun eest. Sirbi ja Vasara aastapreemia luuletuse "Soov" ja artikli "Eesti vanim tegevnäitleja Alfred Mering" eest. 1985 Juhan Liivi luuleauhind luuletuse "Soov" eest. Rapla rajooni teatrikuu preemia Voitinski rolli eest ("Armastus ja surm") Theodor Altermanni medal seoses Draamateatri rajaja 100. sünniaastapäevaga. 1991 - Teatriliidu eripreemia programmilise tegevuse eest Draamateatri tegevuse eest väikesel laval ja lavastuse "Väljakäik" eest. Aitäh kuulamast!
Tammemägi. Orkestri intendant Endrik Pikksaar. Dirigent ja kunstiline juht Lauri Sirp. Lauri Sirp on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ja aastaid hiljem orkestridirigeerimise erialal. Alates 1993. aastast töötab Vanemuise teatris ja on alates 2009. aastast Tartu Ülikooli Sümfiooniaorkestri dirigent. Ta on dirigeerinud enamikku Vanemuise teatri repertuaarist (üle 60 lavateose) ja arvukalt sümfiooniakontserte. Pälvis Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006. aasta loomingu eest ja Eesti Kultuurkapitali Muusikanõukogu aastapreemia Britteni ooperi Kruvikeere esituse eest Birgitta Festivalil 2008.a. Tartu Ülikooli Sümfiooniaorkester (TÜSO) on Eestis ainulaadne täiskasvanute harrastuslik sümfiooniaorkester. See on loodud inspireerima akadeemilise taustaga muusikat õppinud inimesi tegelema pillimängu ning ühtlasi elavdama Tartu muusikaelu. Kontserdi kavasse kuulusid:
Majapidamistoimingute tegemise võimalused (pesu pesemine, toidu valmistamise ja säilitamise võimalused) 1 2 3 Juurdepääs kodule 1 2 3 Küttekolded 1 2 3 Turvalisus (kaugus naabritest, häirivad naabrid-pereliikmed) elab südalinnas teatriliidu kortermajas, terve elamju on täis ainult pensionäre FÜÜSILINE TOIMETULEK Toiduainete varumine 1-saab ise hakkama 2-vajab mõningast abi 3-ei saa ise hakkama Söögi tegemine 1 2 3 Nõude pesemine 1 2 3 Igapäevased toimingud/majapidamistööd Isiklik hügieen 1 2 3 Igapäevased majapidamistööd
1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. Aastatel 1977 ja 1978 sai Viiding A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad. 1980. aastal omistati talle teenelise kunstniku aunimetus. 1984. a. sai ta J. Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia. 1985. a. preemeriti Juhan J. Liivi luuleauhinnaga. 1990. a. sai ta Eesti Teatriliidu aasta eripreemia. 21. veebruaril 1995. aastal ei suutnud Viiding enam elada ning sooritas enesetapu. Looming: luule Viidingu loomingule saavad tähenduslikuks teatri ja kirjanduse seosed. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: 1. Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi -esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" -Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm
Otsa nim Tallinna muusikakoolis. VALENTINA KREMEN Alates 1981. aastast oli Valentina Kremen Vanemuise koorisolist, 2004. aastast töötab ta teatri ooperisolistina. Ta on pälvinud Georg Otsa nimelise preemia aastal 2010. KARMEN PUIS Vanemuise teatris aastast 1997. Ta on laulnud soolopartiisid paljudes suurvormides. Ta on pälvinud Wagneri-ühingu stipendiumi aastal 2006,Teater Vanemuine EMT Muusikapreemia aastal 2007, Georg Otsa nimelise auhinna 2010, Aasta vanemuislase 2011, Eesti Teatriliidu aastaauhinna 2012. ANNALIISA PILLAK On andnud soolokontserte Eestis, Soomes, Rootsis, Itaalias, Šveitsis ja Saksamaal. Ta on osalenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel. 2005. aastal pälvis II koha H. Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal I preemia ja 1995 III preemia Eesti noorte lauljate konkursil. Kuulasin lisaks ooperis kuuldule keskkonnast "youtube" Pjotr Tšaikovski
tööle Draamateatrisse. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Oma tegevusrikka elu jooksul, mida ta 21. veebruaril 1995 enam elada ei suutnud, oli Juhan nii luuletaja, näitleja kui ka lavastaja vaimuküllast tööd. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus 1984. J. Smuuli nimeline kirjanduslik aastapreemia 1985. J. Liivi luuleauhind 1990. Eesti Teatriliidu aasta eripreemia LOOMING Luuletaja Jüri Üdi (pseudonüüm) esimesed luuletused ilmusid 1968. aastal ,,Loomingus". Tema varasemat loomingut saab iseloomustada kui koomilist ning üllatuslikku. Kirjutuslaad sel ajal oluliselt ei varieeru. meremehe küsimus laev tuli kaua üle suure lombi nüüd on ta siin ja võtab kindad käest mees ütleb vähe mees ei ütle palju ta ütleb vaid: ma tulen mereväest toas hakkab hämar lähen lampi võtma ta peatab mind: kas sa veel luuletad
Loominguliste liitude ühispleenum Toimus 1. ja 2. aprill 1988 Toompea lossis. · Ühispleenumi mõte pärineb lavastaja Kalju Komissarovilt, kes 30. sept 1987 esines vastava ettepanekuga Teatriliidu kongressil. Teatriliit ühines veebruaris 1988 Loomeliitude Kultuurinõukoguga (Loomeliite juhtis Ignar Fjuk). Samal kuul pöörduti EKP ideoloogiasekretäri Indrek Toome poole, et saada luba pleenumi korraldamiseks. (T.Made raamat) Loomingulised liidud hakkasid aktiivselt kaasa rääkima/mõtlema ühiskonna uuenemisprotsessidele. (Haritlased lülitusid taasiseseisvumisprotsessi)
C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasium Merle Jääger referaat Siret Käo 10c Viljandi 2008 SISUKORD Sissejuhatus Kes on Merle Jääger, milline on olnud tema senine elukäik, millega tegeleb praegu ja millised on tema saavutused? Mida on ta eesti rahvale ja Eestile andnud? Kuidas ja mille eest on teda tunnustatud. Iga eestlane peaks vähemalt veidigi teadma eesti ühe omapäraseima luuletaja kohta. Minu töös leiduvadki kõigile eelnevalt püstitatud küsimustele vastused. Elulugu Merca (kodaniku nimega Merle Jääger) on sündinud 19. oktoobril 1965. aastal Tallinnas. Ta on omandanud haridust Tallinna 32. , 42. keskkoolis aastatel 1972- 1979 ja Tallinna 46. keskkoolis aastatel 1979- 1981. Ta on käinud ka Tallinna kaugõppekeskkoolis 1981- 1983. N...
Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Oma tegevusrikka elu jooksul, mida ta 21. veebruaril 1995 enam elada ei suutnud, oli Juhan nii luuletaja, näitleja kui ka lavastaja vaimuküllast tööd. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus 1984. J. Smuuli nimeline kirjanduslik aastapreemia 1985. J. Liivi luuleauhind 1990. Eesti Teatriliidu aasta eripreemia 4 Looming Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego. Ta loobus sellest nimest 1970. aastate lõpul, kui toimus pööre tema loomingus .Vahe Üdi ja Viidingu nime all kirjutatud
keeles on ilmunud kogumik ,,Julkaistavaksi Suomen tasavallassa". Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. 1980. aastal andis allkirja 40 kirjale. Juhan sai ka J. Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J. Liivi luuleauhinna (1953) luuletuse ,,Soov" eest. 1990. aastal sai Eesti Teatriliidu eripreemia. Juhan Viiding on kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor- Trio"). Tema luulet on viisistanud Veljo Tormi, Arne Oit, Rein Rannap ning esitanud seda nt ansambel Ruja. Temalt ilmunud luulekogud: Realistliku ingli laul (1968) Närvitrükk (1971) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980)
Viidingu õepojad Indrek Tarand, Kaarel Tarand, Jaagup Kreem ja Juhan Kreem (klaveril Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on kuueteistkümnest tema luuletusest/laulust pannud kokku toreda kogumiku. Kogumiku nimeks on ,,No tere, Juhan!" Tunnustused · 1977 ja 1978- A. Lauteri nimelise näitlejapreemia · 1980- teenelise kunstniku aunimetus. · 1983- J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) · 1983- J.Liivi luuleauhinna · 1990 - Eesti Teatriliidu aasta eripreemia. 7 Luuletused Ma ei kirjuta vastikuid ridu Ma ei kirjuta vastikuid ridu ma ei kirjuta nastikuid ridu ma kirjutan rästikuid ridu suuri rästikuid ridu Väljas lõõmab juuli Väljas lõõmab juuli õhus lendab vikat suures südalinnas elab Rubanovitsch oma lapsepõlves Ajasin ma ringi varajasel ajal kohviveski vänta see fajansist asi köögiseina küljes aga meie hoovis rippus õudne kuu
Koreograafiakoolis, mille ta lõpetas 1959. aastal. 1949-1950 olin Väino Vanemuise teatri rühmatantsija, 1950-71 Estonia teatri balletisolist, 1971-75 operetisolist ja aastast 1975 samas teatris inspitsient. Tantsinud solistina kontserditel mitmes Euroopa ja Aasia riikides, esinenud varieteekavades Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis lastelavastuses kui ka teleseriaalides. 1960-1984 oli Väino Aren abielus baletitantsija Helju Naelaga. Anu Kaal oli ta elukaaslaseks aastast 1986. Eesti Teatriliidu liige aastast 1952. -3- Estonias Väino Aren jäi silma koreograaf Anna Ekstonile, kes tegi talle ettepaneku tööle tulla Estonia teatrisse. Aren tuli Estoniasse tööle 1950. aastal, kui ta oli alles 16-17. Sellest minekust algas Väinol tõsine eriala töö. Estonia loominguline kollektiiv, kuhu nüüd ka Väino kuulus, oli tugev ning esinduslik.
Riina Airenne on lõpetanud Tartu Heino Elleri nimelise Muusikakooli koorijuhtimise eriala. Sama eriala on ta lõpetanud ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Lauluerialal täiendas end Savonlinnas Shen Xiangi ja Li Yinwei kursustel ning Eva Plahova, Marga Schimli, Ludmilla Brauni, Thomas Hemsley, Nicola Christou, Tamara Novitsenko, Margarita Gruzdjeva jt. juures. R.Airenne võitis 1989. aastal esikoha 13. Vabariiklikul interpreetide konkursil ja Teatriliidu eripreemia parima aariate esitajana. On olnud Wagneri Ühingu stipendiaat ning on saanud muusikateatri aastapreemia nimiosa eest G. Bizet' ooperis ,,Carmen". Lisaks on ta saanud Harju Maavalitsuse kultuuripreemia, on olnud Suure Vankri kultuuriauhinna nominent, saanud Georg Otsa nimelise preemia. Aastast 1989 on ta Rahvusooper Estonia solist ja aastast 1992 ühtlasi EMTA pedagoog, algul ansambliõppejõuna ja seejärel erialaõppejõuna.
Gombrowiczi näidendi "Laulatus", mis pälvis Opole festivalil "Poola klassika" lavastaja-, kunstniku- ja 2 näitlejapreemiat. 2005: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastus "Tõde ja õigus. Teine osa" 2005: Festivali Draama 2005 väliskriitikute preemia lavastuse "Tõde ja õigus. Teine osa" eest Festivalil "Draama 2005" sai Nüganen väliskriitikute eriauhinna 2007: Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemia (30 000 kr) ja Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006 lavastuse "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." eest 2009: teatri parima lavastaja aastaauhind 2010: Eesti Teatri aastapreemia parimale lavastajale (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.12 Nüganen ja Venemaa Elmo Nüganen on teadaolevalt esimene eestlane, kes on Vladimir Putiniga isiklikult vestelnud. 12. Juunil 2001 autasustas president teda Venemaa riikliku preemiaga kunsti ja kirjanduse alal.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et töö eesmärgi saavutamiseks vajalikud uurimisülesanded said täidetud. Läbiviidud ja analüüsitud küsitluste põhjal jõuti järgmiste tulemusteni. 1. Üks neljandik uurimuses osalenud teatrikülastajatest tõi välja, et kõige vaadatum etendus Rakvere Teatris oli kolme viimase aasta jooksul ,,Oskar ja Roosamamma: kirjad Jumalale". Järgnesid etendused ,,Kaheksa armastavat naist" ja ,,Romaan". Teatrikülastajate arvamus langes kokku Eesti Teatriliidu ja Eesti Teatri Agentuuri poolt välja antud statistiliste aastaaruannetega ,,Teatrielu 2014", ,,Teatrielu 2015" ja ,,Teatrielu 2016", mille andmetel olid nimetatud etendused vaatajate arvu poolest eesotsas. Anketeeritud teatripubliku arvamusel on Rakvere Teatri parim näitleja Ülle Lichtfeldt. Järgnesid Üllar Saaremäe ja Tarvo Sõmer. 2. Ankeetküsitluse vastustest selgus, et eelistatuim etenduse zanr on komöödia. Teatrilt
· 1957 TRK juurde asutatakse lavakunstikateeder · 1962 ENSV Teatriühingu I kongress · 1963 esimene vabariiklik teatrikuu · 1965 Noorsooteatri asutamine Eesti NSV Teatriühing (ETÜ) 1945 1965 asutamisperiood. Esimehed A. Lauter, P. Põldroos, H. Laur, L. Rajala, I. Timmur 1965 -1975 teatrikunsti populariseerimine, tegevuse laienemine liikmeskonnast väljapoole. Esimehed: I. Timmur, A. Lauter, G. Ots 1975 1995 teatriliidu (ETL) loomine, erialaliitude moodustamine, esimehed K. Ird, J. Järvet, M. Mikiver 1995 tänaseni ETL kui katusorganisatsioon erialaliitudele, ühendustele. Esimehed T. Tepandi, J. Allik, R. Oja. ETÜ tegevus · Teatriürituste kohta info kogumine ja levitamine (festivalid, konverentsid jne) · Teatrikuude jm populariseerivate ürituste korraldamine · Preemiad, tunnustused · Lavastuste dokumenteerimine/arhiveerimine ajaloo jaoks (nt fotodokumentatsioon)
On sündinud 1938 Bakuus kirjanduslikus perekonnas, tema isa on tuntud luuletaja Rässul Rýza (1910-81 POLE W) ja tema ema poetess N. Rafibäjli (1913-1981). 1960 lõpetas Anar Aserbaidzaani Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna. Esimesed töökohad olid Nizami nimelise kirjandusmuuseumi uurija, Raadio- ja Televisioonikomitee redaktor. 1962-64 õppis Moskvas Ali Senani kursusel, 1971-72 aga Moskvas rezissuuri. 1968 sai kirjandusajakirja ,,Qobustan" pearedaktoriks. Hiljem sai Teatriliidu, Kirjanike Liidu liikmeks, Kirjanike Liidu esimeheks. Esimene jutukogu ,,Pidupäeva ootel" ilmus 1963. Tema teosed on tõlgitud enam kui 20. keelde, avaldatud ka USA's, Kanadas, Jaapanis, Prantsusmaal, Iraanis, Türgis, Araabia riikides, Soomes jt. Näidendid on olnud laval Usbekistanis, Armeenias, Tatarstanis. Alustas 1960 ilmunud novellidega ,,Igatsedes puhkust" 'Longing for the Holiday' (Bayram Hsrtind) ja ,,Möödunud aasta viimsel
annaabi.ee 
