Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenusummalt. / Intressi tasumine toimub vastavalt kokkulepitud graafikule (lisa 1). 2.2 Laenusaaja maksab viivist _____% (_________________) tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. 3. Teatamiskohustus 3.1 Laenusaaja on kohustatud teatama Laenuandjale ___________ (____) kalendripäeva jooksul asjaoludest, mis oluliselt vähendavad Laenusaaja maksevõimet. 3.2 Teatamiskohustuse mittetäitmisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt leppetrahvi _____ % laenusummast. 4. Lepingu kehtivus ja lepingu ülesütlemine. 4.1 Laenuandjal on õigus käesolev leping üles öelda, kui Laenusaaja: 4.1.1 andis Lepingu sõlmimisel väärinformatsiooni oma majandusliku seisu kohta; 4.1.2 on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud (kui laenu tagasimaksmine on ositi kokku lepitud); 4.1
tervisekaitse-, keskkonna- ja tuleohutusnõuetele. Turustatavaid taimekaitsevahendeid hoitakse ja turustatakse toidutoormest, toidust, ravimitest ja söötadest eraldi, vältides toidutoorme, toidu, ravimite ja söötade saastumist taimekaitsevahendiga. Karistus · Taimekaitsevahendi ning selle pakendi ja märgistuse nõuete ning taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. · Teatamiskohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kuidas oleks pidanud firma tegutsema? · Firmal tuleks üle vaadata oma märgistused ja teha nii, et need vastaks nõuetele. Aegunud taimekaitsevahendid tuleb eraldi märgistada. · Enne Eestis müüma hakkamist tuleb taimekaitsevahend registreerida. · Tuleb õigeks ajaks vajalikud andmed Taimetoodangu Inspektsioonile esitada. · Hoiuruumid tuleb märgistada.
korral peab teenuse saaja lisaks arvestust teenuse osutaja kohta. Taimekaitsevahendit on keelatud kasutada õhusõidukilt. Taimekaitsevahendi jääke ja pakendijäätmeid käideldakse jäätmeseaduses ja pakendiseaduses sätestatud nõuete kohaselt. 4.Milliste tegevuste eest karistatakse rahatrahvidega taimekaitseseaduse põhjal? Rahatrahvidega karistatakse: taimetervisenõuete rikkumise eest ohtliku taimekahjustaja levitamise eest teatamiskohustuse täitmata jätmise eest taimekaitsevahendi ning selle pakendi ja märgistuse nõuete & taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest taimekaitseseadme turule laskmise nõuete rikkumise eest. 5. Missugused on nõuded väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamisele? Mürgise aine pakil peab olema vastav hoiatusmärk. Väga mürgist taimekaitsevahendit võib kasutada vaid registrisse kantud isik, kellel on
TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus ...
Mida suurem omavastutus, seda väiksem on kindlustusmakse. Omavastutus puudub elukindlustustoodetel. 14. Kindlustuslepingust taganemine Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingust taganeda, kui kindlustusvõtja ei ole kindlustuslepingu sõlmimisel teavitanud kindlustusandjat kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaoludest või on esitanud teadlikult valeandmeid. Kindlustusandjal on lepingust taganemise õigus ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama teatamiskohustuse rikkumisest. Kui kindlustusvõtja ei ole tasunud esimest kindlustusmakset 14 päeva jooksul arvates kokkulepitud tähtpäevast ja kui kindlustusandja ei ole andnud kindlustusvõtjale selle aja jooksul makse tasumise uut tähtaega, siis eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud. Kindlustuslepingust taganemisel tagastab kindlustusandja kindlustusvõtjale kindlustusmakse, millest on maha arvatud kindlustusandja asjaajamiskulud (15% aastasest kindlustusmaksest). (ERGO)
kokku leppida teisiti, näiteks lepingu hinna muutmise õiguses juba ette juhuks, kui töö maht suureneb. Asjaolust, et eelarvet ületati oluliselt, ei saa järeldada eelarve ületamise ettenähtamatust. VÕS § 639 lg 2 teise lause järgi peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamatult teatama. Ainult teatamiskohustuse täitmisel on töövõtjal õigus nõuda eelarvet ületava tasu maksmist lepingutingimuste alusel. Kui töövõtja ei teata tellijale eelarve olulisest ületamisest viivitamatult, siis on tal tellija vastu üksnes alusetust rikastumisest tulenev hüvitisnõue. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude suuruse kindlakstegemisel ei ole pooled seotud lepingus
lepingusummat viivise võrra, siis nõue on alusetu. Kas hagejal on alust viivist nõuda? Kui, siis mille alusel? Kas vihmasadu saab pidada krohvitöödega viivitamisel vabandavaks põhjuseks? Kui lepingus oleks märgitud tööde edasilükkamise põhjuseks vihmasadu, kas siis hageja oleks saanud viivist nõuda? Lahendus: Kas hagejal on alust viivist nõuda? Kui, siis mille alusel? Jah alus viivist nõuda oli olemas, sest rikuti lepingutähtaegu ja kostja on VõS §102 teatamiskohustuse järgi kohustatud teavitama takistavatest asjaoludest kohe kui ta nendest teada saab ning vihmasajust pole raske teada saada. Lisaks VõS §113 alusel, kuna tasu vähendamine oli lihtsalt üks viivise sissenõudmise viise ja tema võimalus, kuid mitte kohustus. Kas vihmasadu saab pidada krohvitöödega viivitamisel vabandavaks põhjuseks? EAEI53
Kui informatsiooni olulisus on kaupleja jaoks äratuntav, siis peab ta andma teavet ilma küsimata. Kui aga teine pool teavet küsib, siis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt vastata ausalt. Teavitamiskohustuse korral peaks arvestama ka VÕS § 14 lg 1-2 ja § 15 sätestatut. VÕS § 14 lõikest 2 tuleneva teavitamiskohustuse rikkumise korral on võimalikud ainult kahjunõuded, kuid läbirääkimiste tulemusel sõlmitud leping jääb kehtima. Teatamiskohustuse rikkumise tõttu kahjustatud isikul on võimalik leping eksimuse alusel tühistada TsÜS § 92-le tuginedes ja nõuda TsÜS § 101 lõike 1 alusel enda asetamist olukorda, kus ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks sõlmitud. Alternatiivina on võimalik nõuda lepingu täitmist koos teatamiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisega VÕS § 14 lõike 2 kaudu VÕS § 115 alusel. Kaupleja teavitamiskohustusega liitub teabe hankimise kohustus nende asjaolude osas, mida
teave teeninduse kohta, hoiatamine võimalikest ohtudest toote kasutamisel. Kui näiteks teatamiskohustus puudutab lepingu eseme kvaliteeti, siis kohaldatakse VÕS müügilepingu sätteid, mis reguleerivad asja vastavust lepingutingimustele (VÕS § 217) ja müüja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul (VÕS § 218). Asjaoludest teatamise kohustust ei ole, kui teine pool ei saanud seda mõistlikult oodata (VÕS § 14 lg 2). Teatamiskohustuse tuvastamisel on oluline kindlaks teha, kas hea usu põhimõtet arvestades oleks saanud teiselt poolelt teatamist oodata või mitte. VÕS § 14 lg 2 1. lause kohaselt peab poole oluline huvi olema äratuntav teise poole jaoks. Millisel juhul on aga huvi äratuntav sõltub igast üksikust võlasuhtest. VÕS § 14 lg 2 2. lause sätestab olulise põhimõtte, et teatamiskohustus puudub, kui teatamist ei saa mõistlikult oodata. Siinkohal tuleb aluseks võtta VÕS § 7 lg 2, mis annab
teave teeninduse kohta, hoiatamine võimalikest ohtudest toote kasutamisel. Kui näiteks teatamiskohustus puudutab lepingu eseme kvaliteeti, siis kohaldatakse VÕS müügilepingu sätteid, mis reguleerivad asja vastavust lepingutingimustele (VÕS § 217) ja müüja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul (VÕS § 218). Asjaoludest teatamise kohustust ei ole, kui teine pool ei saanud seda mõistlikult oodata (VÕS § 14 lg 2). Teatamiskohustuse tuvastamisel on oluline kindlaks teha, kas hea usu põhimõtet arvestades oleks saanud teiselt poolelt teatamist oodata või mitte. VÕS § 14 lg 2 1. lause kohaselt peab poole oluline huvi olema äratuntav teise poole jaoks. Millisel juhul on aga huvi äratuntav sõltub igast üksikust võlasuhtest. VÕS § 14 lg 2 2. lause sätestab olulise põhimõtte, et teatamiskohustus puudub, kui teatamist ei saa mõistlikult oodata. Siinkohal tuleb aluseks võtta VÕS § 7 lg 2, mis annab
sisse nõudma, st kavatsusest algatada täitemenetlus. Üldjuhul ei pruugi täituril olla teavet selle kohta, kas konkreetsel juhul on nõue tagatud ka käendusega. Sellist teavet valdab igal juhul võlausaldaja. Seetõttu on hea usu põhimõttest tulenevalt võlausaldaja kohustatud teavitama kohtutäiturit käendusest juhul, kui ta esitab hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluse algatamise määruse.“ „HUP-ist tuleneva võlausaldaja teatamiskohustuse rikkumine ei anna käendajale iseenesest õigust keelduda käenduskohustuse täitmisest. Kui aga käendajale tekkis teatamiskohustuse 52 rikkumise tõttu kahju, siis on tal õigus esitada võlausaldaja vastu kahju hüvitamise nõue. Seda kahju hüvitamise nõuet saab ta kasutada võlausaldaja nõude tasaarvestamiseks VÕS § 197 järgi. Nõuete tasaarvestamiseks ei pea käendaja esitama vastuhagi ning tasaarvestuse
läinud. Vääramatu jõu kestuse jooksul oleks K pidanud taastama keskuse endise olukorra. c. Tulekahjule järgneva kahe nädala jooksul sai A kasutada kõiki ÕKV-d, mis on kirjas §-s 105, pärast seda kõiki ÕKV-d. d. Vabandatavus: 1) üürniku poolt puudusest teadlik olek § 277 lg 2, mida hetkel ei esine, kuna pinna üleandmisel puuduseid ei esinenud. 2) teatamiskohustuse rikkumine § 282, mis ei kohaldu hetkel, kuna andmed selle kohta puuduvad 3) vastutust piirav kokkulepe, hetkel ei esine ühtegi vastutust piiravat kokkulepet. A täidab oma negatiivset tõendamiskoormist sellega, et ta näitab oma hoolsuskohustuse täitmist § 276 lg 2. Ta on kõik teinud nii nagu on pidanud tegema. 4. ÕKV: a
käendajat olulistest asjaoludest, sh võlgniku majanduslikust seisundist. Kolleegium rõhutab, et erinevalt VÕS § 146 lg-st 3, mis kohaldub lepingu täitmise kestel põhivõlgniku kohustuse täitmise suhtes, on laenuandjal käenduslepingu sõlmimisel teavitamiskohustus sõltumata sellest, kas käendaja teavet nõuab. Kui võlausaldaja ei teavitanud käendajat käenduslepingu sõlmimisel olulistest asjaoludest ja talle tekkis teatamiskohustuse rikkumise tõttu kahju, siis on tal õigus esitada võlausaldaja vastu kahju hüvitamise nõue, mida ta saab kasutada võlausaldaja nõude tasaarvestamiseks VÕS § 197 järgi. Nõuete tasaarvestamiseks ei pea käendaja esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal. Seega ei ole käendaja VÕS § 14 lg 2 rikkumisest tuleneva laenuandja vastu suunatud iseseisva kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1) puhul küsimus mitte
· Kui juhatus ei kutsu kokku 1 kuu jooksul, saavad osanikud, nõukogu või audiitor koosoleku ise kokku kutsuda (ÄS § 171 lg 3) · Teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. (§ 171 lg 2) · RK 3-2-1-22-08 Päevakorra mitte teatamine võib olla teatamiskohustuse rikkumiseks · Vähemalt nädal enne toimumist (§ 172 lg 1) peab kätte saama Aktsiaselts: · Kutsub kokku reeglina juhatus (ÄS § 291 lg 2; 292 lg 1), erandjuhtudel mõni AS teine organ, st aktsionärid kelle aktsiatega esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõukogu või audiitor (ÄS § 292 lg 2). · Seadusega on sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumine (sh teatamise) ja läbiviimise reeglid, mida põhikirjaga ei saa leebemaks muuta.
tekitatud kahju hüvitamist VÕS-s sätestatud tingimustel ja korras. § 27. Teatamiskohustus 19 Tööandja nõudel on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal ja pärast selle lõppemist andma teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tähtsust konkurentsi piirangu kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks. Paragrahv 27 sätestab töötaja teatamiskohustuse, mille eesmärgiks on tagada tööandja järelevalve võimalus konkurentsi piirangu kokkulepete täitmise kontrollimiseks. Töötaja kohustuse tekkimiseks on vajalik tööandja vastav nõue. Nõue on tööandja vormivaba tahteavaldus, mille raames ei ole tööandjal õigust määrata, milliseid dokumente ja andmeid töötaja talle täpselt esitama peab. Andmete esitamise ja teabe sisu ning ulatuse valik on töötajal. Eeldada võib, et vajalik on
õigus nõuda töötajalt konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS-s sätestatud tingimustel ja korras. § 27. Teatamiskohustus Tööandja nõudel on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal ja pärast selle lõppemist andma teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tähtsust konkurentsi piirangu kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks. Paragrahv 27 sätestab töötaja teatamiskohustuse, mille eesmärgiks on tagada tööandja järelevalve võimalus konkurentsi piirangu kokkulepete täitmise kontrollimiseks. Töötaja kohustuse tekkimiseks on vajalik tööandja vastav nõue. Nõue on tööandja vormivaba tahteavaldus, mille raames ei ole tööandjal õigust määrata, milliseid dokumente ja andmeid töötaja talle täpselt esitama peab. Andmete esitamise ja teabe sisu ning ulatuse valik on töötajal. Eeldada võib, et vajalik on avaldada uue
· Kui juhatus ei kutsu kokku 1 kuu jooksul, saavad osanikud, nõukogu või audiitor koosoleku ise kokku kutsuda (ÄS § 171 lg 3) · Teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. (§ 171 lg 2) ... RK 3-2-1-22-08 Päevakorra mitte teatamine võib olla teatamiskohustuse rikkumiseks · Vähemalt nädal enne toimumist (§ 172 lg 1) peab kätte saama Päevakord · Kokkukutsuja määratleb päevakorra (ÄS § 171.1 lg 1) ... Päevakorras mitteolevate teemadena saab käsitleda vaid korralduslikke küsimusi (ÄS § 171.1. lg 4) ... Erandina, Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt osanike koosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 osanike koosolekul osalevate osanike nõusolekul, kui nende
kavaga mõistliku aja jooksul enne arvestusperioodi algust. 9. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisega või tööandja juhiste ja korralduste täitmise tõttu tekkinud kulutused (TLS § 6 lõige 7). Näi- teks tuleb kirjalikult fikseerida, et tööandja hüvitab töötajale kulud, mis on töötajal tekkinud seoses seadmete või materjalide ostmisega, kui töötaja ostab töö tegemiseks vajalikud seadmed oma raha eest. Kirjaliku teatamiskohustuse pahatahtlik eiramine tööandja poolt ei tähenda kohustusest vabanemist. Tekkinud kulud tuleb töötajale igal juhul hüvitada. Kui tööandja ei hüvita tööta- jale tööülesannete täitmisel tehtud kulutusi, saab töötaja pöörduda nende sissenõudmiseks töövaidlusorganisse. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 4 lõike 1 kohaselt on töövaidlusorganiks töövaidluskomisjon ja kohus. 10
Teavitamiskohustus VÕS § 624 lõige 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Olulised on eelkõige asjaolud, mis võivad ajendada käsundiandjat juhiseid muutma. Kuid millises ulatuses tuleb käsundisaajal teavitamiskohustust täita? Teatamiskohustuse ulatuse määramisel tuleb seega lähtuda käsundi ja juhiste mõttest ja sisust, st mida konkreetsemad on käsundisaaja juhised, seda rohkem informatsiooni ta peab käsundiandjale andma. Käsundiandja jaoks on teave oluline ka siis, kui see on talle vajalik muude otsuste vastuvõtmiseks või oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel. Nagu öeldud, peab käsundisaaja tevitama käsundiandjat käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest. Seega
alljärgnevatest asjaoludest: 7.1.1. Võetakse vastu otsus laenusaaja likvideerimise või ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise kohta. 7.1.2. Kohtusse esitatakse avaldus laenusaaja pankroti väljakuulutamiseks. 7.1.3. Laenusaaja aadressi või pangakonto muudatustest. 7.1.4. Muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu täitmist. 38 7.2. Lepingu punktis 7.1. sätestatud teatamiskohustuse mittetäitmisel on laenuandjal õigus laenusaajalt nõuda leppetrahvi maksmist ..... % kogu laenusummast. 8. Lepingu kehtivus ja lepingu üles ütlemine. 8.1. Käesolev leping jõustub selle allakirjutamisega lõpeb kõigi kohustuste täitmisega. 8.2. Laenusaajal on õigus laenusumma lepingu lisas 4 toodud graafikust varem tagasi maksta, informeerides sellest eelnevalt laenuandjat. 8.3. Laenusaaja poolt laenusumma ennetähtaegsel tagasimaksmisel lõpeb lepingu kehtivus kolme
annaabi.ee 
