Iga rahvus püüab oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, täisväärtuslikult saab rahvus säilitada ja arendada oma ainulaadsust suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses. Mina pole selle viimase lause teise poolega absoluutselt nõus, see on arusaadav , et iga rahvus tahab olla ainulaadne, aga selleks ei pea riik olema eraldunud ja enassesulgunud. Samas kas rahvuslane on natsionalist? Lugesin ühest artiklist "Rahvuslus on ennast teadvustav, natsionalism aga agressiivselt ründav ideoloogia." Kas pidada seda õigeks?- ei tea. Võibolla on see samamoodi, et inimesed ei saa aru millest nad räägivad näiteks lapsepõlves öeldi sõbra peale vihastades mingeid sõnu , mille tähendustk ei teatud ja millel tegelikult polnud antud inimesega mingit seost. Tihti mõistetakse sõna natsionalism valesti, seda kasutatakse sõimusõnana sallimatu rahvuse kohta
Hommikul on temperatuur madalam ja õhtupoole kõrgem. Kehatemperatuuri on kõige kergem mõõta pärakust (eriti imikul), kaenla alt, suust või kõrvaaugust. Kraadimine pärakust annab kõige kiiremini tulemuse. Suust mõõtmine selleks mitte ettenähtud termomeetriga võib olla ohtlik, sest laps võib hammustades kraadiklaasi lõhkuda. Pole vahet, kas kraadimiseks kasutada digitaalset või tavalist elavhõbetermomeetrit. Piiksatusega tulemust teadvustav digitaalne võib olla väikelapsele põnevam. Sellise termomeetriga saab tulemuse kiiremini. veidi rahutu väikelapse või imikuga võiks eelistada digitaalset kraadiklaasi. Pärakust kraadimiseks tuleks tita panna selili mähkimislauale, tõsta jalad veidi ülespoole ning vähese õliga libedamaks tehtud kraadiklaasi ots viia umbes paari sentimeetri sügavusele soolde.. Tulemus on käes umbes kahe minuti Kui laps punnib
täpselt mida ütles ning kuna varsti on juba uus uudis esilehe vallutanud, ei peeta täpsustamist ka oluliseks. Ent hoolimata sellest on meedia ühiskonnas tõstatanud nii arutelusid erinevate probleemide lahendamiseks kui ka näiteks rahakogumisi heategevuseks. Kuigi eestlasi loetakse suhteliselt kinniseks ja kokkuhoidlikuks rahvaks, on algatatud rahakogumised olnud edukad, viimane näiteks ühele Varvara-nimelise türdukule Narvas. Samuti on rahakogumistel rahvast teadvustav roll, kuna laiemale avalikkusele võivad teatavaks saada erinevate inimeste tervisemured. Kodanikuühiskonnas on oluline, et väärtustataks erinevaid inimesi sellistena, nagu nad on ning antaks oma panus ühiskonna indiviidide elude paremaks muutmisel. Olenemata sajandist ja aastatuhandest võib kõigile anda ühe soovituse:" Olge targad ning mõelge oma peaga!". Pole vaja tõsiselt võtta kõike, mida kirjutatakse või räägitakse ning
monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku.
jäävad meie enda tegevused ja teiste reageering sellele. Kui juht näeb meeskonnas midagi, mis talle ei meeldi, on mõistlik kõigepealt peeglisse vaadata. Näidates üles hoolivust meeskonnaliikmete vajaduste suhtes, suhtudes meeskonnaliikmetesse osavõtlikkusega, loob juht hoolivusega täidetud suhtekanalid, kus hoolivus hakkab liikuma kahesuunaliselt. Tulemuseks on see, et meeskonnaliige hoolib juhist kui inimesest ning ka ettevõttest ja selle eesmärkidest. Oma mõju teadvustav ja juhtiv juht: 1) Annab endale aru oma emotsionaalsetest seisunditest, teadvustab, millal ta on rõõmus, millal rahulolematu 2) Oskab end viia positiivsesse seisundisse, juhtida end välja stressist 3) Märkab ja mõistab meeskonnaliikmetega toimuvat 4) Valib eelneva põhjal sobiva tegutsemise või suhtlemisstiili KUIDAS JUHI TUNDED MÕJUTAVAD MEESKONDA? Juhi emotsionaalsed seisundid mõjutavad tugevalt meeskonda.
monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku.
monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku.
- Mõisted ilma kaemusteta on tühjad. Kuid meelelisus on omakorda mõistusest sõltuv. - Paljas aisting ilma mõistuseta oleks meile "arusaamatu". - Muljed ilma mõistuseta oleks pimedad. - Aisting on korrastatud ärritus, - Taju on korrastatud aisting, - Mõiste on korrastatud taju, - Teadus on korrastatud teadmine, - Tarkus on korrastatud elu. Igal järgneval astmel leiame enam järjekindlust ja korda. - Kord ei tulene mitte maailmast enesest, vaid sellest, et maailma teadvustav mõtlemine ise on korrastamine. korrastamine. Selle ahela lõpus on teadus ja filosoofia. - I.Kant küsib: Kuidas jõuab meie mõistus üldse mõisteteni? KATEGOORIAD - Võttes aluseks formaalse loogika otsustusvormid, loetleb I.Kant - 12 kategooriat, rühmitades need otsustusvormide eeskujul neljaks: Näited:
väljakujunemise ulatusest, iga "alumise " kõikumine võtab "ülemisi" arenguvõimalusi vähemaks. · Igas suures arengujärgus on kõige edukamalt selle arengut mõjutavaks kindel tegevus, mis järgmisse ajajärku jõudes muutub seda valdkonda enim mõjutavaks, säilitades endas ka varasema. 0- 3 aastat: TREENING kui tegevuse lihtne kordamine; 3 10 aastat : HARJUTAMINE (oluliselt ka mängu kaudu) kui tegevuse tulemust teadvustav kordamine; 10 16 aastat: ÕPPIMINE kui seose loomine omandatu ja omandatava vahel; 16 - 20 aastat: (ENESE)KASVATUS kui seose loomine omandatu ja isiksuse kui terviku vahel. Lapse vanus:1 3 aastat eelisarengus :Temperamendi omadused, ealised ja soolised iseärasused TEGEVUS TREENING KRIIS Mina- kriis Lapse vanus:3 10 + aastat eelisarengus: Üksikute psüühiliste protsesside individuaalsed omadused TEGEVUS HARJUTAMINE KRIIS Eelpuberteedi alguskriis
üksustesse, väiketootmine läheb kahjumisse => vaheklassid kaovad ära #vrd praegune Eesti: väikepoodide kadumine kaubanduskeskuste mõjul Teravneb ebavõrdsus ja vastuolu kahe põhiklassi vahel. Selle tulemusel aga tekib ka revolutsiooniline teadvus: ,,klassist iseneses" (,,an sich" väljaspoolt määratlev: inimesed, kellel on ühesugune suhe tootmisvahenditega) saab ,,klass iseenda jaoks" (,,für sich": ühiseid huvisid teadvustav ja nende eest võitlev klass). Vastu võitleb valitseva klassi ideoloogia, mis on ühiskonna ideoloogia e. väärteadus # Siin oluline tähelepanek - kas klass on objektiivne või subjektiivne määratlus: kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult).
kuuma jooki. Kehatemperatuuri on kõige kergem mõõta pärakust (eriti imikul), kaenla alt, suust või kõrvaaugust. Haige mudilane võib tunda vastumeelsust kraadimise suhtes. Kraadimine pärakust annab kõige kiiremini tulemuse. Suust mõõtmine selleks mitte ettenähtud termomeetriga võib olla ohtlik, sest laps võib hammustades kraadiklaasi lõhkuda.Pole vahet, kas kraadimiseks kasutada digitaalset või tavalist elavhõbetermomeetrit. Piiksatusega tulemust teadvustav digitaalne võib olla mudilasele põnevam. Sellise termomeetriga saab tulemuse kiiremini. Seega veidi rahutu väikelapse või imikuga kodu võiks eelistada digitaalset kraadiklaasi. Laps peaks palaviku kontrollimiseks olema veidi aega rahulikult. Suurema lapsega tuleks vaadata raamatut või videot, sest elav sehkendamine tõstab kehatemperatuuri. Suust palaviku mõõtmisel ei tohiks laps eelnevalt juua soojendatud või külma jooki, sest tulemus võib muutuda valeks.
See on inimliku olemisviisi eripära, et inimene, kas paremini või halvemini, kuid ikka alati oskab olla. Inimese elutegevus on ka küllalt suures ulatuses teadlik- eesmärgipärane – inimene seab endale teadlikult eesmärke ja otsib ise optimaalseid teid nende eesmärkide saavutamiseks, seevastu kui teiste elusolendite elutegevus on mitteteadvustatud, bioloogiliselt ettedetermineeritud, instinktiivne. Inimene kui teadvusega olend, kui oma elutegevust endale teadvustav olend on suuteline seda ka korrigeerima, avastama uusi, bioloogiliselt ettedetermineerimata (kuigi muidugi bioloogiliselt võimaldatud) elutegevuse viise. 1 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. Mõistmine äsjakirjeldatud tähenduses kujutab esmases lähenemises endast üksikut mõistmisakti, mis on suunatud mõnele üksiknähtusele ja sellega toimesaamisele, olgu selleks siis autojuhtimine,
kaovad ära #vrd praegune Eesti: väikepoodide kadumine kaubanduskeskuste mõjul Teravneb ebavõrdsus ja vastuolu kahe põhiklassi vahel. Selle tulemusel aga tekib ka revolutsiooniline teadvus: „klassist iseneses” („an sich” väljaspoolt määratlev: inimesed, kellel on ühesugune suhe tootmisvahenditega) saab „klass iseenda jaoks” („für sich”: ühiseid huvisid teadvustav ja nende eest võitlev klass). Vatsu võitleb valitseva klassi ideoloogia, mis on ühiskonna ideoloogia e. väärteadus # Siin oluline tähelepanek - kas klass on objektiivne või subjektiivne määratlus: kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult).
kaovad ära #vrd praegune Eesti: väikepoodide kadumine kaubanduskeskuste mõjul Teravneb ebavõrdsus ja vastuolu kahe põhiklassi vahel. Selle tulemusel aga tekib ka revolutsiooniline teadvus: ,,klassist iseneses" (,,an sich" väljaspoolt määratlev: inimesed, kellel on ühesugune suhe tootmisvahenditega) saab ,,klass iseenda jaoks" (,,für sich": ühiseid huvisid teadvustav ja nende eest võitlev klass). Vatsu võitleb valitseva klassi ideoloogia, mis on ühiskonna ideoloogia e. väärteadus # Siin oluline tähelepanek - kas klass on objektiivne või subjektiivne määratlus: kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult).
kaovad ära #vrd praegune Eesti: väikepoodide kadumine kaubanduskeskuste mõjul Teravneb ebavõrdsus ja vastuolu kahe põhiklassi vahel. Selle tulemusel aga tekib ka revolutsiooniline teadvus: „klassist iseneses” („an sich” väljaspoolt määratlev: inimesed, kellel on ühesugune suhe tootmisvahenditega) saab „klass iseenda jaoks” („für sich”: ühiseid huvisid teadvustav ja nende eest võitlev klass). Vatsu võitleb valitseva klassi ideoloogia, mis on ühiskonna ideoloogia e. väärteadus # Siin oluline tähelepanek - kas klass on objektiivne või subjektiivne määratlus: kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult).
vahel on oluline idenditeediküsimuses: maa, keel, muusika, tants, kangelased nt. „Folkloor on jagatud idenditeedi funktsioon.” (Bauman). Max Weber nimetab oluliseks etniliste rühmade idendifitseerimise juures kombeid, mis on omakorda folkloorižanr. Sooline idenditeet ja folkloor Sooline idenditeet on algusest peale värvikoodiga määratud ja seda toetab folkloor. (roosa-sinine; keks ja hüppenöör-noaviskemäng). „Etniline rühm on ennast teadvustav inimrühm, kes kannab ühiseid traditsioone, mida ei jaga teised, kellega kontaktis ollakse.” (DeVos). Rahvuslikud tunnused nagu keel, riietus, toit jne aitava määratleda, kuhu inimene/rühm kuulub, aitab luua idenditeeti. Etnilise idenditeedi loobki suuremas osas folkloor. Võib teha pika nimekirja, mis käib folkloori mõiste alla ja mis aitab kujundada idenditeeti: juba eespool nimetatuile ka müüdid, muinasjutud, vanasõnad, rahvariided-, meditsiin, tmurdekeeld, needused, mängud..
sümbolite (kultuurilised elemendid) vahel on oluline idenditeediküsimuses: maa, keel, muusika, tants, kangelased nt. ,,Folkloor on jagatud idenditeedi funktsioon." (Bauman). Max Weber nimetab oluliseks etniliste rühmade idendifitseerimise juures kombeid, mis on omakorda folkloorizanr. Sooline idenditeet ja folkloor Sooline idenditeet on algusest peale värvikoodiga määratud ja seda toetab folkloor. (roosa-sinine; keks ja hüppenöör-noaviskemäng). ,,Etniline rühm on ennast teadvustav inimrühm, kes kannab ühiseid traditsioone, mida ei jaga teised, kellega kontaktis ollakse." (DeVos). Rahvuslikud tunnused nagu keel, riietus, toit jne aitava määratleda, kuhu inimene/rühm kuulub, aitab luua idenditeeti. Etnilise idenditeedi loobki suuremas osas folkloor. Võib teha pika nimekirja, mis käib folkloori mõiste alla ja mis aitab kujundada idenditeeti: juba eespool nimetatuile ka müüdid, muinasjutud, vanasõnad, rahvariided-, meditsiin, tmurdekeeld, needused, mängud..
V: Arvasid, et ühiskonda on võimalik ümber korraldada rahulikul teel. Kehtestasid selleks üldise valimisõiguse (meestele olenemata varanduslikust olukorrast), parlamendi kaudu taheti läbi viia seadusi tööliste olukorra parandamiseks. Nad väärtustasid majanduslikku võrdsust. RAHVUSLIK LIIKUMINE 19. sajandil kerkib esile rahvuse mõiste. Rahvus kujutab endast inimesi, kes räägivad sama keelt, on sama ajaloolise tausta ja kultuuriga. rahvus ennast teadvustav ühendus, kellel on ühine päritolu, keel, kultuur, tavad ja traditsioonid. Eestlased hakkasid end eestlastena teadvustama 19. sajandi teisel poolel. Rahvuse mõiste esil ekerkimine on seotud mitmete suundumustega. Näiteks: o poliitiline killustus üks rahvus on jagatud erinevate riikide vahel (nt Saksa väikeriigid, Itaalia väikeriigid tahtsid sellest vabaneda)
loogiliselt üles ehitatud 14. Kiri peaks koosnema järgmistest osadest: Sissejuhatus tuuakse välja kirja kirjutamise põhjus, eesmärk, varasema kirjavahetuse või suuliste lepete olemasolul viited kokkulepetele. Sisu probleemi esitus, milles tuuakse välja faktid ja selgitused. Kokkuvõte tuuakse välja järeldused, lahendid probleemi lahendamiseks. 1.6 Reklaamkiri Reklaamkiri peab olema: Haarav Pilkupüüdev Huvi tekitav Vajadust tekitav Olemasolevat vajadust teadvustav või suurendav 1.7 Teatise, tõendi ja õiendi vormistamine Teatis on info edastamiseks väljaantud kirjalik teade. Tõend kinnitab mingit tõendi väljastajaga seotud fakti. Tõend väljastatakse ka juhul, kui fakt või suhe on lepinguga fikseeritud, lepingute sisu aga ei avalikustata. Õiend parandab firma poolt väljaantud dokumentides tehtud vigu. Õiend registreeritakse dokumendi numbriga, milles tehtud vigu ta parandab. 45
- tarkus on korrastatud elu. Igal järgneval astmel me leiame enam korda, järjekindlust ja ühtsust. Meelelisus ja mõistus töötavad niisiis tunnetusprotsessis koos. Nii nagu juba meelelisuse sees, apriorsed vormid muljeid korrastavad, nii vormib nüüd mõistus toorainet, mida meeled tervikuna võetult edastavad, veel enam, ta muudab need mõisteiks ja seob mõisted otsusteks. Seega ei tulene kord maailmas mitte temast enesest, vaid sellest, et maailma teadvustav mõtlemine ise on korrastamine, on esimene aste selle kogemuse liigitamises, mis lõpuks tekitab teaduse ja filosoofia. See viimane - mõistuse tegevuse siduv osa on teatavasti loogika objektiks, mille rajajaks oli Aristoteles. See üldine loogika ei olnud Aristotelese aegadest eriti muutunud. Ka Kant jätab põhiliselt selle kehtima. Aga see, mis Kantil südamel asub, ei ole mitte niivõrd
korda. need kategooriad sama vähe kui meelelisuse, · Transtsendentaalne analüütika ruumi ja aja a priorsed vormid. · Asjade kohta nagu nad meile näivad (die · Kord ei tulene mitte maailmast enesest, vaid Erscheinungen) on need kategooriad üldised ja sellest, et maailma teadvustav mõtlemine ise on paratamatud. korrastamine. Selle ahela lõpus on teadus ja · Meil ei saa olla kogemusi, mis poleks vastavuses filosoofia. kausaalsusseadusele. · LOODUSTEADUSTE VÕIMALIKKUS · I.Kant küsib: Kuidas jõuab meie mõistus üldse · Kuidas on puhas loodusteadus võimalik? mõisteteni?
Mõistus peab olema suunatud meelelisusele (die Erscheinungen - ilmingutele; saab näitlikku materjali). Meelelisus on sõltuv mõistusest, sest vahendab muljeid. Aisting on korrastatud ärritus. Taju on korrastatud aisting. Mõiste on korrastatud taju. Teadus on korrastatud teadmine. Tarkus on korrastatud elu. Meelelisus ja mõistus töötavad tunnetusprotsessis koos. Kant püüab lepitada ratsionalismi ja empirismi. Kord maailmas ei tule maailmast enesest, vaid sellest, et maailma teadvustav mõtlemine on ise korrastamine. Transendentaalne loogika. Kantil on 12 aprioorse iseloomuga kategooriat, mis on vajalikud otsuse tegemiseks (Aristotelesel oli 10): 1.Otsused kvantiteedi kohta - näitavad kehtivust. Siin on 3 kategooriat: 1)üldine - N: kõik inimesed on surelikud; 2)eriline - N: mõned tähed on planeedid; 3)üksik - N: Kant on filosoof. 2.Kvaliteeti puudutav otsus - määrab suhte kehtivuse
üksustesse, väiketootmine läheb kahjumisse => vaheklassid kaovad ära #vrd praegune Eesti: väikepoodide kadumine kaubanduskeskuste mõjul - teravneb ebavõrdsus ja vastuolu kahe põhiklassi vahel. Selle tulemusel aga tekib ka revolutsiooniline teadvus: ,,klassist iseneses" (,,an sich" - väljaspoolt määratlev: inimesed, kellel on ühesugune suhe tootmisvahenditega) saab ,,klass iseenda jaoks" (,,für sich" - ühiseid huvisid teadvustav ja nende eest võitlev klass) # valitseva klassi ideoloogia on ühiskonna ideoloogia - väärteadus # siin oluline tähelepanek - kas klass on objektiivne või subjektiivne määratlus - kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. - Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult).
annaabi.ee 
