Nii võib saada punasest ringist ja rohelisest kolmurgast punane ring ja roheline kolmnurk (Bachmann, 2014). Lisaks objekti esinemise kiirusele tuleb arvestada ka muude segavate faktoritega, seega on katsete tegemisse kaasatud 'maskeerimine'. (Bachmann, 2014) Sõlmimisprobleemi juures on kindlasti väga oluline see, et millised on need neurobioloogilised protsessid, mille koosesinemisest piisab, et tagada mingisugunegi teadvustatus. (Luiga, 2008) Kasutatud kirjandus: 1) Luiga, I. (2008). Teadvus, eneseteadvus, uni. Vaadatud 16.09.2014 aadressil: http://www.elvag.edu.ee/~ardo/praks/Teadvus_ja_Uni2008AY.pdf 2) Tamm, G. (2014). Meeled. Vaadatud 10.09.2014 aadressil: https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/267519/mod_resource/content/1/PP_loeng_Meel ed_2014_PP_GTamm.pdf 3) Bachmann, T. (2014). Taju ja teadvuse eksperimentaalne uurimine. Vaadatud 16.09.2014 aadressil: https://moodle.ut.ee/mod/folder/view.php?id=84508
tähendab ju alati ka teadlikuks olemist sellest, mida mäletatakse, kuid mingi asja teadmisega ei pruugi kaasneda isiklikud mälestused. Evolutsiooniliselt on episoodiline mälu tõenäoliselt hilisemat päritolu kui semantiline mälu (inimene omandab hulga teadmisi maailmast enne, kui tal tekib võime hakata elusündmusi meenutama). Loomadel on semantiline mälu ,,teadmine" maailma kohta, kuid puuduvad tõendid episoodilise mälu kohta. 4. Info teadvustatus Eksplitsiitne mälu teadvustatud episoodid ja faktid Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmed Mälus olev materjal aitab sooritada tegevusi, kusjuures inimene ise ei teagi, et tal see olemas on. Praiminguefekt tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel MÄLU
ümbritsevaga, tomivad vaid elementaarsed organismi eluspüsimiseks vajalikud bioloogilised protsessid. Vegetatiivses seisund- aju reageerib spetsiifilistele sisenditele selektiivselt ja adekvaatselt, kuid teadvustatus puudub, integreeriv tervikut hõlmav psüühika on pidurdunud. Minimaalselt teadlik seisund- võimaldab juba fragmentaarseid teadvuslikke aistinguid ja ehk ka mõttekilde. Nende tuvastamine: valuärrituse
Millised funktsioone psüühika peale nende veel täidab? -emotsioonid; isiksuseomadused;väärtused;enesehinnang;vajadused jne. 3.Kirjelda mitmesugused automatiseeritud tegevusi? - igahommikused tegevused nagu hammaste pesu, söömine, riidese panek. Ilmselt teeme neid tegevusi alati samas järjekorras e. automaatselt iga päev. Me isegi ei hakka mõtlema selle peale et, miks me seda teeme. 4. Kas loomad mõtlevad? -Jah, nende teadvustatus ei pruugi küll olla nii suur kui inimestel, seega nad teevad igasuguseid keerulisi asju( koovad võrku, löövad nurru, ehitavad pesa jne), järelikult mõttetegevus on olemas. Nad jälgivad ümbeolevat kekskkona ja käituvad, tegutsevad vastavalt sellele. 5.Milles on kultuurilise pärilikkuse peamine erinevus geneetilisest pärilikkusest? -Kultuurilist pärilikkust kantakse edasi läbi keele, geneetilise pärilikkuse edasikandja on aga geenid. 6
(a) tekib enne vastavaid ajuprotsesse (b) on samaaegne liigutuse variandi valiku aluseks olevate ajuprotsesside algusega (c) tekib hiljem kui vastava liigutuse aluseks oleva ajuprotsessi algus (d) on juhtuslikus ajalises seoses vastavate ajuprotsesside algusega 33. Emotsioonide iseloomustamisel kasutatavateks kolmeks baastunnuseks on (a) ohtlikkus, ohutus, neutraalsus (b) kestus, intensiivsus, polaarsus (c) teadvustatus, päritolu, motiiv (d) -, - -emotsioonid 34. Emotsioonid on (a) kognitiivsete protsesside kõrgem tase (b) subjektiivse hinnangu protsess, mis tuleneb vajadustest (c) alateadlikud keskkonnaga kohastumise reaktsioonid (d) ratsionaalsete probleemilahendusvariantide puudumisel kasutatav protsess 35. Emotsioonide füsioloogiliste aluste hulgas keskseks on (a) ajutüves toimuvad protsessid (b) vasaku ajupoolkera protsessid
tähtsuse (selliseks maailmavaateks võib olla nii usk kui ka teatud sotsiaalsed normid). Mitmed uurimused on näidanud, et kui miski ohustab inimese elu või maailmavaadet, siis ta reageerib teise grupi liikme suunas tõenäoliselt pigem negatiivselt. Teooriat kriitikana on toodud põhiliselt kaks punkti: Negatiivne suhtumine esineb ka olukorras, kus on üldisem oht (mitte vaid oht elule). Hirmu juhtimise teooria kohaselt on oluline inimese teadvustatus tema võimalikust surmast (ehk siis peaks inimene mõtlema enda surmast, mida siiski ei tule kuigi tihti ette). 7. Negatiivsete eelarvamuste vähendamiseks ühiskonnas kontakti hüpoteesi kohaselt.. - võrdne sotsiaalne staatus Eelarvamuste vähendamine Kontakti hüpoteesi (contact hypothesis) kohaselt võib erinevate gruppide kontakt teatud tingimustes viia grupikalde vähenemiseni. Selleks vajalikud tingimused: sotsiaalne keskkond peab soodustama integratsiooni (seadused!)
Autonoomsuse saavutamise võimed vabastamises või tagastamises: 1) Teadlikkus - võime näha kohvikannu ja kuulda linnulaulu omal viisil, mitte nii, nagu õpetatud. 2) Spontaansus - valikuvõimalus, vabadus valida ja väljendada oma tundeid kõikvõimalikke tunnete (Vanem, Täiskasvanu, Laps) seast. 3) Intiimsus - teadlik inimese spontaanset mängudest vaba avameelsus, eideetiliselt tunnetava ja rikkumata Lapse vabanemist kogu tema naiivsuses, siin ja praegu elamises. - Teadvustatus - elamine siin ja praegu, mitte mujal - minevikus või olevikus. - «Ühepoolne intiimsus» - professionaalsed võrgutajad, kes on võimelised partneri kinni püüdma ilma ennast sidumata. Autonoomsuse saavutamine Autonoomsus saavutamine: 1) Tuleb kogu hõimu- ja perekonna ajalooline traditsioon tühistada. 2) Minema heita isiklik vanemik, sotsiaalne ja kultuurilinr taust. 3) Loobuda järeleandmistest ja Mossitaja või Tola olemise tasudest.
Üks variant on veel: sulandumine- kahe kultuuri tunnused ühendatakse. *biseksuaalsus *konkureerivad intiimsuhted *mitu vastukäivat rolli korraga. Nt lapsevanem, tudeng, sportlane, muusik- kõike ühel ajal olla on väga raske. Identiteedi areng: Eduka identiteedi alus on varasemates arengustaadiumides saavutatud baasusaldus, iseseisvus, algatusvõime ja töökus. Identifitseerimine on aste enne identiteeti. Selle kujunemise all on ka järgnevad nähtused: teadvustatus, aktiivsus, tähenduse loomine, otsustus- ja enesehindamise protsess. Identiteedi areng on erinevate jõudude integratsioon ühtse ja tervikliku nägemuse loomisel iseendast. Need jõud on: ühiskonna ootused (superego), isiklikud huvid ja püüdlused (ego), bioloogilised tungid (id). Arengu staadiumid: · hajus identiteet- ei tunne huvi otsingu vastu; pole kindlat seotust.; vanemad on eemalolevad või tõrjuvad.
Enesehinnang avatus, emotsioonid, tüüpiline tõlgendusstiil suhted MK sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused käitumise suhtes, aluseks interaktsioonidele Minapildi sarnane defineerimine Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes (ma olen x ja ma ootan, et minuga käitutakse vastavalt) Mõjustamine · Teise isiku mõjutamine kui enda elu/situatsiooni kontrollimine, kujundamine. · Mõju avaldamine emotsioonidele, teadmistele, käitumisele · Teadvustatus mõjustamisel; mõjustatav, mõjustaja · Situatsiooni spetsiifika ja mõju avaldumine · Erinevaid viise mõju avaldamiseks Hoiakud, veenmine Veenmine - sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, kognitiivse seisundi/mustri aktsepteerimine Hoiakud - püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil, motivatsiooniline nähtus Komponendid: · Kognitiivne (tunnetuslik) · Afektiivne (afektist tingitud) · Käitumuslik
kooskõlas minakäsitlusega. Areng Tuhanded neuroose jt isiksushäireid kirjeldavad psühholoogid ei tee katsetki määratleda, kes üldse on „terve isiksus" Tema meelest on psüühilise tervuse ja küpsuse juhttunnus terve elu kestev isiksuseks saamise protsess. Inimene on see, kelleks ta kujuneb. Neurootiku ja terve isiku 3 põhierinevuseks on viimase motiivide autonoomia ja teadvustatus. Neurootiku teeb Allport'i meelest ebaterveks ennekõike see, et ta ei teadvusta, ei mõista ega juhi oma hämaraid, sageli varasest lapsepõlvest lähtuvaid ajejõude. Küps isiksus Allporti meelest iseloomustab inimese arengulist küpsust kuus juhttunnust. 1. Küpsel inimesel on avarad vaated oma minale. Ta suudab vaadata end otsekui kõrvalt, hinnata oma tegusid teiste isikute vaatepunktist. Ta osaleb ärksalt ühiskondlikus tegevuses, loob
teadvustamine). Liigid sisemine-väline: Sisemine– varjatud, teatud tüüpi signaali võimendamine (enda “sees” tähelepanu ümbersuunamine; tähelepanuressursi ümber jagamine). Väline– avatud, meeleorgani suunamine stiimuli suunas – nt silmaliigutused objekti suunas. 2. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon (üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad (üldine teadvustatus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid, parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis. ei ole ühte kindlat piirkonda. On teatud piirkonnad, mis on rohkem seotud teatud tähelepanuga, aga ühte kindlat piirkonda pole. Võrgustiku idee – erinevad piirkonnad on tihedalt seotud.
... 30 2.2 UURIMUSTÖÖ METOODIKA..................................................................................31 2.2ANKEETANALÜÜS................................................................................................ 32 2.3.1 Töötajate läbisaamine juhtidega ................................................................32 2.3.2Töötajate motiveeritus..................................................................................32 2.3.3 Töötajate teadvustatus nende tööpanustest ja firma eesmärkidest.............34 2.3.4Töötajate rahulolu ettevõtte juhtimisega..................................................... 34 2.3.5Töötajate iseseisvus, vastutus ja probleemide lahendamine........................36 2.3.6Töötajate kaasamine muudatuste tegemisse ja otsuste langetamisse..........37 2.3.7Ettevõtte juht kui liider.................................................................................39 2.4 ETTEPANEKUD...
ajatut armastust. Miski on substants, mis asub pealpool (või allpool) hea halb ning õige vale kategooriaid. Tema suhestumine ilus kole skaalaga ei ole samuti tavakeele läbi mõistetav. Need superponeeritakse Ülimina poolt, mille ülesandeks on ühildada Miskit ajendav mõnuprintsiip Mina kontrolliva reaalsusprintsiipiga. Seega võib Freudi kaks oluliseimat metapsühholoogilist käsitlust kõrvuti seada nii, et Minale vastab Teadvustatus ja Miskile Teadvustamatus. Sügavam Freudi lugemine lubab mul pisut spekuleerides luua seose ka Ülimina ning Eelteadvuse vahele, mis kujuneb äärmiselt huvipakkuvaks ja intrigeerivaks lüliks Freudi panuse positsioneerimisel semiootika sünniplahvatusse. Tuleb tunnistada, et lokkavas kriitikatulvas, mille Freudi lugemine prof. Jüri Allikus on vallandanud, leidub ka detailset objektiivsust. 9 Hoolimata oma erakordsest seletusjõust on Freudi teemakäsitlus hüplev nagu hästi tantsitud tango
kasutamine maja ehitamisel kui sõnade kasutamine lausete moodustamiseks) Kõne · Kõne- keele kui vahendi kasutamise viis · Kõneakt-mõtte kujunemine, arenemine ja sõnastamine · Kõne vormid: 3. sisekõneline; 1. suuline, 2. kirjalik (jaotuvad liikideks)- ekspressiivne ja impressiivne kõne · Kõnevõime kujuneb kõnearengu käigus soodsas keskkonnas. Kõne arenguks on vajalikud vahendid, kuidas sõnavormid kokku panna õigeks süsteemiks, mõtestada, teadvustatus sõnadest, vajalike sõnade teadmine jms. Suuline versus kirjalik kõne (T. Hennoste) · Vahetu suhtlemine * Mittevahetu · Vähe hargnenud *Hargnenud · Paralingvistilised vahendid *Kirjavahemärgid · Suulise kõne süntaks *Kirjakeele süntaks · Eripärane sõnakasutus *Hoolikas sõnavalik
paikneb nn keskprotsessoris, mil nimeks globaalne tööpind (kui "tahvel"). See tööpind vahendab mitteteadvuslike protsesside aktiivsust, muuutes vahendamise tulemusi teadvustatuks. Dennet püüdis kritiseerida Descartes'i "hinge teatri" ideed, ent sisuliselt nimetab sama asja ümber sensoorse info talletatud kogumite ("mustandite") ümbertöötamise ideeks. Sensoorse info mustandeid tuleb pidevalt ümber töötada, et arvestada järjest saabuva uue infoga. Teadvustatus tuleb Denneti arvates selliste ümberkirjutatavate mustandite paljususest. Shanon (1990, 1998) jagab teadvuse komponentideks. Nendeks on (1) tunnetatud olemine (sensed being), mis lubab eristada elutuid olevusi elusaist selle omaduse alusel (2) vaimne teadvustatus (mental awareness) ehk teadvustatus oma teadvuse sisust (2) peegeldused (reflections) ehk teadvustatus oma vaimsest teadvustatusest ning viimase sisu © AAVO LUUK 2003 - 2004
- Hüpertüümia – mittehaiguslikult hea tuju - Mania – sündroom mis ei piirdu ainult hea meeleoluga - Eufooria – intensiivne ülev meeleolu koos kõrgenenud enesehinnanguga (alkoholijoove) - Ekstaas – kõrgenenud meeleolu, mis võib esineda dissotsiatiivsete häirete või religioossete talituste ajal 3) Muud emotsioonid - Ärevus – kartusetunne mis on põhjustatud välise või sismeise ohu ootusest st reaalne ja teadvustatus tiimul tegelikult puudubad - Hirm – ärevus mis on põhjustatud päris stiimuli poolt - Pingetunne – ebameeldivalt kõrgenenud somaatiline tunne - Vabalt lainetav ärevus – püsiv, fokuseerimata hirm mida ei saa seostada ühe kindla idee, objekti või situatsiooniga - Paanika – äge, episoodiline, intensiivne ärevushoog koos väga tugeva kartuse ja vegetatiivsete sümptomitega
Ei tunta huvi inimese alateadliku motivatsiooni vastu ega niisiis ka seda kujundanud lapsepõlvekogemuse vastu, vaid keskendutakse siin-ja-praegu kogemusele. See on põhierinevus psühhoanalüüsist. Fenomenoloogilised teooriad tekkisidki reaktsioonina eelnimetet kahe puudustele. Nad nimetavad end ka humanistlikuks psühholoogiaks, kuna keskenduvad sellele, mis inimesel loomaga ühist ei ole - valikuvabadusele, elu mõttele. Tähtsad mõisted on eksistentsiaalne ärevus, teadvustatus, vaba tahe, eneseteostus (enese-aktualiseerimine), indiviidi ainukordsus, elu eesmärk. Ka mõiste kolmas jõud psühhoteraapias ja isiksuse teoorias käib fenomenologistide kohta. I. MINA TEOORIA (Self theory). Carl Rogers. C. Rogers (1902 - 1987) ei tee selget vahet mina (self) ja mina-pildi (self-concept) vahel. Täpsem tõlge oleks vahest ise, mitte mina. Ise sisaldab kõiki ideid, tajumusi ja väärtusi, mis mind puudutavad, näiteks “kes ma olen?”, “mida ma teha suudan?” jne
siis sõna ei aktiveeru sõnavaras. Konkreetsus ja abstraktsus mis teave on sõnaga seotud. Kas see toetub tajudele w mitte. Mitmenda astme üldistusega on see seotud? Seosed on süntagmaatilised (sobitamise alus) ja paradigmaatilised (valiku alus) sõnakasutsed on mõlemaid on vaja. Koera jalg seos on süntagmaatiline. Aga inimese jalg, lauajalg, keora jalg, siis on see paradigmaatiline. Ehk mis tunnuse alusel mõistetakse sõna ... . mÕistetakse otseses tähenduses. Teadvustatus - kui palju suudame seletad, mida see süna vüib tähendada. Õps tihti küsib, mida see sõna tähendab, siis oskab, aga kui õpsilt ise küsida, määratlege sõna tähendus. Siis ei osata. Sõnas on märk, mis ühendab meid mingi teabega. Laps hakkab nimetama seda objekti/nähtust , mis pakub talle huvi/on tema jaoks oluline. Tähendus on see tajutud asi viimase lause juures. Hoidekeel lapse jaoks kasutatakse lihtsustatud sõnakesi. Rühmitamisel oluline mis tunnusele laps toetub
üle ei reageeri. Kas peaksime oma tundeid ignoreerida püüdma? Ilmselt mitte, kuna need on meile nii headeks informatsiooni allikateks. Meie tunded arenesid nii, et olla õiged enamuse ajast, mitte kogu aja (Ornstein, 1991). Peame endalt küsima, kas meie tunded on asjakohased ja kui nad seda on, siis milline on õige reageerimisviis. Teisiti öeldes on meil vaja aru saada, et kõigele meie poolt tehtavale on olemas alternatiivid (Langer, 1989). Meie eesmärgiks on saavutada täielik teadvustatus. Selle saavutamiseks peame endale lakkamatult võimalike alternatiivide kohta küsimusi esitama. Eneseregulatsioon ja mina- kujund Uurimused näitavad, et meie edu ei saa ennustada intelligentsuse, vaid hoopis maailma nägemise viisi alusel (Epstein, 1991; Seligman, 1990). Mõned inimesed on õppinud mõtlema viisidel, mis viivad neid edukusele, kuna teised mõtlevad destruktiivselt ja lõpetavad läbikukkumisega.
annaabi.ee 
