Nii eluilm kui omailm koosnevad märkidest, nende loomisest, vastuvõtmisest ning mõtestamisest. Need märgilised suhted objekti, märgi vastuvõtmise ja äratundmise vahel saavad tähenduslikuks vaid siis, kui nad on hõlmatud suuremasse suhete võrgustikku, mis osutub võimalikuks tänu tajudele ja aistungutele. Et objekt või mingi füüsiline nähtus oleks organismile tähenduslik ja äratuntav, läheb tarvis objekti ja subjekti vahelist suhet. Eluilm on äratuntav ja teadvustatav maailm igapäevaelus, samal ajal kui omailm seda pole. Omailma elemendid ja suhtevõrgustik ning märgiline süsteem selles ei pruugi olla teadvustatud, kuid ometigi toimib. Eluilm viitab isikukeskusele, milles ilmaruum saab tähenduslikuks. Nagu igal elusolendil on oma spetsiifiline ja ainulaadne omailm, nii on igal inimesel individuaalne ja ainulaadne eluilm. Omailmad võivad osaliselt kattuda ning samamoodi võivad kattuda eluilmad.
Nägemismeel- Valgus siseneb silma läbi läätse ja silma sees oleval reetinal olevad valgustundlikud retseptorid võtavad vastu valgussignaali. Retseptoritel on võimekus muundada seda valgussignaali neuraalseks impulsiks, mida ka siinkohal nimetatakse transduktsiooniks( fototransduktsioon). Retseptoriteks on siis kepikesed (heledus) ja kolvikesed v.koonused (värvid). Närviimpulss retseptoritelt liigub siis jällegi ajju, kus sellest saab teadvustatav info meie jaoks. Mustriteooria Kuulmismeel- kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis on väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis
väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. HOIAKUD JA SÄTTUMUSED HOIAK on püsiv,stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil.See võib olla emotsionaalne poolt-või vastureaktsioon,positiivne või negatiivne hinnang,suhtumine teatud tegevusse või nähtusesse,üks või teine tajuvariant,üks või teine liigutus jne. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav,suhtumisena tõlgendatav predispositsioon,seevastu sättumus on varasemate kogemuste ,toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvutatud ,fikseeritud valmisolek reageeridateatud objektidele,nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse,milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. AISTINGUD AISTINGU MÕISTE
selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. See gestalt on põhimõtteliselt teadvustatav, ent jääb paljudel üksikjuhtudel ka teadvustamata. Minakontseptsiooni väga oluliseks osaks on see, kuivõrd kellegi reaalmina on kooskõlas eneseideaaliga ehk ideaalminaga. Suur ebakõla nende kahe näitaja vahel, eriti kui selle endas teadvustamine surutakse maha, tekitab sisepingeid, ärevust, neuroose. See tähendab, et inimene pole omadustelt, saavutustelt, staatuselt kaugeltki see, kes ta sooviks olla. Mina ise
humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks. Minakontseptsioon Tegeldes nõustajana, Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. See gestalt on põhimõtteliselt teadvustatav, ent jääb paljudel üksikjuhtudel ka teadvustamata. Minakontseptsiooni väga oluliseks osaks on see, kuivõrd kellegi reaalmina on kooskõlas eneseideaaliga ehk ideaalminaga. Suur ebakõla nende kahe näitaja vahel, eriti kui selle endas teadvustamine surutakse maha, tekitab sisepingeid, ärevust, neuroose. See tähendab, et inimene pole omadustelt, saavutustelt, staatuselt kaugeltki see, kes ta sooviks olla.
Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Motivatsiooniseisundid on: · Hoiakud, seadumused · Soovid · Kavatsused · Huvid · Veendumused ja tõekspidamised · Püüdlused · Kiindumused · Kired Hoiak on püsiv , stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Dispositsioonide hierarhiline süsteem: 1) madalaim,
või neg. Hinnang, suhtumine teatud tegevusse või nähtusse, üks või teine tajuvariant, üks või teine liigutus jne. Oluline hoiaku funktsioon on ego-kaitse. Hoiaku komponentideks on (1) kognitiivne (teadlik uskumus või tõekspidamine), (2) afektiivne (nt 39 hoiakuvastane tegevus vihastab), (3) käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavalt hoiakutele). Sotsiaalne hoiak (attitude) on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus (set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. II osa TUNNETUSPROTSESSID
viisil. Võib olla emotsionaalne poolt- või vastureaktsioon, pos. või neg. Hinnang, suhtumine teatud tegevusse või nähtusse, üks või teine tajuvariant, üks või teine liigutus jne. Oluline hoiaku funktsioon on ego-kaitse. Hoiaku komponentideks on (1) kognitiivne (teadlik uskumus või tõekspidamine), (2) afektiivne (nt hoiakuvastane tegevus vihastab), (3) käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavalt hoiakutele). Sotsiaalne hoiak (attitude) on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus (set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. II osa
erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Motivatsiooniseisundid on: · Hoiakud, seadumused · Soovid · Kavatsused · Huvid · Veendumused ja tõekspidamised · Püüdlused · Kiindumused · Kired Hoiak on püsiv , stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Dispositsioonide hierarhiline süsteem: 1)
Emotsionaalne poolt- või vastureaktsioon, pos või neg hinnang, suhtumine, tajuvariant, liigutus jne. Ego-kaitse- s.o inimese terviklikkuse ja isiksuseomaduste järjepidevuse tagamine. Aitab kergemini maailma nähtusi teadvuse jaoks korrastada ning formeerida sotsiaalseid gruppe. Komponendid: Kognitiivne (teadlik uskumus), afektiivne (hoiakuvastane tegevus vihastab); käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavad hoiakule). Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predspositsioon. Seadumus (ing k set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele kindlal viisil. Jadovi dispositsioonide (kogemusel põhinev valmidus olukorda hinnata ja sellest olenevalt käituda) hierarhia: 1. madalaim- elementaarsed hoiakud ja seadmused, mis fiskeeruvad esmaste vajaduste ja lihtsate situatsioonide mõjul
erinevad motiivid ja vastupidi – väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Motivatsiooniseisundid on: Hoiakud, seadumused Soovid Kavatsused Huvid Veendumused ja tõekspidamised Püüdlused Kiindumused Kired Hoiak on püsiv , stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Dispositsioonide hierarhiline süsteem: 1)
Emotsionaalne poolt- või vastureaktsioon, pos või neg hinnang, suhtumine, tajuvariant, liigutus jne. Ego-kaitse- s.o inimese terviklikkuse ja isiksuseomaduste järjepidevuse tagamine. Aitab kergemini maailma nähtusi teadvuse jaoks korrastada ning formeerida sotsiaalseid gruppe. Komponendid: Kognitiivne (teadlik uskumus), afektiivne (hoiakuvastane tegevus vihastab); käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavad hoiakule). Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predspositsioon. Seadumus (ing k set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele kindlal viisil. Jadovi dispositsioonide (kogemusel põhinev valmidus olukorda hinnata ja sellest olenevalt käituda) hierarhia: 1. madalaim- elementaarsed hoiakud ja seadmused, mis fiskeeruvad esmaste vajaduste ja lihtsate situatsioonide mõjul
Nähtuse avastas Ludwig Lange. Hoiak on püsiv, stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud viisil. See võib olla emotsionaalne poolt- või vastureaktsioon, pos v neg hinnang, suhtumine teatud tegevusse või nähtusesse, üks või teine tajuvariant, üks või teine liigitus jne. Hoiak võib endas kujutada teatud häälestatust, ootust, suhtumiste süsteemi, mis kogu inimese eelneva sotsiaalse ja/või praktilise kogemuse mõjul. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindal viisil. Hoiakutel on mitmeid olulisi funktsioone. Üheks selliseks on ego-kaitse, s.o inimese terviklikkuse ja isiksuseomaduste järjepidavuse tagamine. Hoiak aitab ka kergemini maailma nähtust teadvuse jaoks
Ambivalentne otsitatkse lähedust, tõrjutakse seejärel.nt jookseb sülle ja siis lööb sind. Kiindumise kujunemise faasid: 22 1. Antisotsiaalne faas sünnist 6/12 elunädalani 2. Diferentseerimata kiindumise faas 6/12-6-7kuud. 3. Spetsiifilise kiindumise faas 6kuud-3aastat 4. Mitmese kiindumise faas Lihtsam õpetada EI ütlema!!! Kõik, mis lapsepõlvest kaasa tuleb, polegi lapsele teadvustatav. HINNANGUMEETODID 1. Vaatlus, Intervjuu 2. Projektiivmeetod - nende sisu, et stiimulsse ennast seostab. Tegelikult räägitakse iseenedast, oma isiksusest. Tindiplekitest - Temaatiline aptsetsioonitest mustvalge pilt, kartev naine. Räägib oma hirmudest jms. Ahvipere laps räägib oma perest. Alateadlikult! Palu lapsel rääkida pildi järgi, palju rääkida, mida tunneb, mida arvab, mida mõtleb; ära interpreteeri.
kutsuvad esile optimaalse erutuse – mitte liiga kõrge, mitte liiga madala. Erutusastet reguleerivad objekti keerukus, harjumuspärasus, ennustatavus, kongruentsus, sümmetrilisus jne. Erutustaset reguleeritakse ka inimese seisundi kaudu – stimulandid viivad arouseli jällegi üles ajusse ning depressandid viivad erutuse alla. Erutusastme viib üles sotsiaalne stimulatsioon. Kõik sõltub ahvatluste ja võimaluse kokteilist enesekontrolli valguses. Kui sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, nagu seda on hoiak, siis sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. See on käitumise teadvustamata osa. Sättumuste-hoiakute süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Aistingud
sõnaga). o Tavamõisted luuakse kogemustele toetudes, ka tajuväliseid nähtusi tõlgendatakse tajukogemuse analoogia alusel. Mõistete loomise aluseid ega mõtlemise seaduspärasusi ei teadvustata. Süsteem puudub, oluline roll autoriteetidel. Õun kollakas-punane, ümmargune ja söödav. o Teadusmõisted luuakse keelesiseselt, sageli kellegi verbaalse seletuse alusel, on hierarhilised/süsteemis. Mõisted ja mõtlemise protsess on teadvustatav. Asi saab olla kas õige või vale. Õun teatud puuvili. o Süsteemmõisted toetuvad teadusmõistetele, kuid on paindlikud ja arvestavad konteksti. Mõtlemise operatsioonid Aktiivsus, mida ühikutega tehakse. o Analüüs ja süntees (detailid ja tervik) o Võrdlemine (erinevused-sarnasused, mitu asja korraga) o Rühmitamine (milliste tunnuste alusel, põhjendused) o Järjestamine (objektid mingi tunnuse alusel, sündmuste ajaline järgnevus)
· Endorfiinid on valuvaigistid & positiivse meeleolu loojad. Heroiin & morfiin vallandavad ajus endorfiine · Meeleolu & adaptiivsete käitumiste seoste mõistmine on alles väga esialgses staadiumis · Neg. meeleolu näib seostuvat tähelepanu & mäluga hirmutavate stiimulite suhtes · Positiivne meeleolu seostub tähelepanu & mäluga avanevate võimaluste (näiteks otsingukäitumise) vastu · Kuna meeleolu on hõlpsasti teadvustatav, on sellel oluline roll meie käitumise lahtimõtestamisel & ümbersuunamisel. Näiteks stressi reguleerimisel on oma meeleolu märkamine & selle põhjuste mõistmine väga oluline 2. Motivatsiooni õpitud komponent · Motivatsiooni õpitud komponentide sekka kuuluvad tähelepanu, mälu & õppimine üldisemalt võttes assotsiatiivne & tunnetuslik õppimine kui õppimise laiemad klassid klassikaline tingitus kui assotsiatiivse õppimise alaliik
annaabi.ee 
