Aleksandria-periood keemias Aleksandria perioodil, mis leidis aset paaril aastal enne Kristust ja ka peale. Sel perioodil tegutsesid keemia teadusharus eriti palju egiptlased. Sel ajal oli keemia väga tihedalt seotud müstika ja religiooniga. Järjepidevalt tegeleti kulla valmistamise retsepti otsimisega. Saladusi, mis sellega kaasnesid teadsid vaid väga vähesed. Selle kohta, et nad tavalisi metalle kullaks tahtsid muuta on liikvel ka palju legende. Nende otsingute käigus saadi ainete ja nende omaduste kohta palju teadmisi ja õpiti kasutama erinevaid töövõtteid ja katsevahendeid. See kõik on praeguse keemia vundamendiks.
teadus. Ehituskunst. Araablased lasid ehitada teaduskeskusi, raamatukogusid ja observatooriume. Olulisemad ehitised olid moseed. Võtsid palju üle Bütsantsi ja Pärsia ehituskunstist. Katused olid peamiselt kupli kujuga. Rajati ka luksuslikke paleesid kaliifidele. Teadus. Tegelesid astronoomia ja astroloogiaga. Araablastel oli silmapaistvaid saavutusi mitmes teadusharus. Kuulus teadlane Ibn Rusd uuris Aristotelese töösid. Teine kuulus teadlane oli Ibn Sina, ta tegeles arstiteadusega ning andis välja arstiteaduse kaanoni. Kasutatud kirjandus. Ajaloo õpik. Ajaloo vihik. www.slideshare.net www.google.ee
korras ja järjestuses sooritatakse ühe või teise meetodi kasutamisel. Metodoloogia Metodoloogia: õpetus teadusliku uurimistöö meetoditest, eri teadustes kasutatavate meetodite süstemaatiline ülevaade Metodoloogiasse kuuluvad arusaamad sellest: * millest lähtuda uurimisülesande täitmiseks sobivaima uurimisviisi ja -menetluse leidmisel; * mis vahekorras on meie kogutavad andmed üleüldse selle reaalsusega, mida me oma teadusharus levinud ja kättesaadavate uurimisviisidega hõlvame; * kuidas on seotud uurimistegevus ja (sotsiaalne) praktika. Metodoloogia tasemed · teadusliku tegevuse üldmetodoloogia; · omaette ainevallaga sotsiaal- ehk ühiskonnateaduste metodoloogia; · empiirilise sotsiaaluurimuse metodoloogia. Empiirilise sotsiaaluurimuse erijooned Sotsiaalsed protsessid on allutatud väga paljude nii objektiivsete kui subjektiivsete asjaolude toimele.
Nende tõesus või väärus sõltub sellest, kas kõnealused objektid eksisteerivad ja kas neil on omadused, mida teooria neile omistab. · Mittevaadeldavad teoreetilised objektid eksisteerivad objektiivselt ning sõltumatult tunnetajate vaimust. · Teooriate uskumine on suurelt jaolt õigustatud. Teiseks jõuab (loodus)teadus realistide arvates varem või hiljem välja selliste teooriateni ja mõnes teadusharus ongi see enam-vähem saavutatud. Realistid usuvad enamasti, et teadus progresseerub, nii et uuemad teooriad on tavalised paremad kui vanemad teooriad. See progress seisneb realisti jaoks selles, et teooriad jõuavad ülalpool toodud ideaalile pikas perspektiivis aina lähemale. Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Seda viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19
juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid. hegemoonia kandjateks on meedia, poliitilised parteid, kirik; samuti kool ja igasugu kodanikeühiskonna institutsioonid, mille piires tegutsedes inimesed võtavad omaks valitsejate poolt pakutava ideoloogia. „Kultuuriline pööre“ – *plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada *uut tüüpi („kultuuriliste“) uurimisobjektide konstitueerimine mitmes teadusharus *metodoloogiline selgus ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadus uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses *kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katsed e. kultuuriteooriate teke Serious Leisure – süsteemne pingutamine (amatöör, hobi või vabatahtlikus korras) – sellest võib kasvada välja mingil määral inimese karjäär. Töö- ja eraelu piiride muutumine.
tervis, nende treeningud ja väljaõpe, pädev personalivalik kompetentside tagamiseks. Tänapäeva ühiskonnas elame kiirete muutuste ajastul, mil hetke teadmised on homme juba vananenud ning kõikides kategooriate arendamiseks käib usin teadustöö igasuguste seotud nähtuste identifitseerimisel, olulisuse hindamisel, defineerimisel ja ümberdefineerimisel, mõõdetavaks muutmisel ja mõõtevahendite konstrueerimisel. Seepärast, ei tohi jätta üheski teadusharus uurimustöid pooleli ega edasi lükata, sest sellisel juhul on automaatselt teistel riikidel kindel eelis. Samas tänapäeva sõjalised operatsioonid on enamjaolt rahvusvahelised ning seetõttu ka militaarpsühholoogia arendamisel on oluline uuringute rahvusvaheline dimensioon ja erinevate riikide ekspertide tihe koostöö. Kuigi sõjaväelised organisatsioonid erinevad selles osas, kuhu ja kuidas on paigutatud psühholoogiaga tegelev struktuur, on nende ootused praktilise panustamise
Maastikuarheoloogia on Eestis üks populaarsemaid. Seda õpetatakse ka ülikoolides eraldi ainena. Üliõpilane saab õpitulemusena teadmised maastikust kui mõistest, tundes erinevaid lähenemisviise (arheoloogilised, geograafilised jm). Lisaks käsitletakse maastikuarheoloogia rakendamist arheoloogilises uurimistöös. Niisiis on meil olemas noor põlvkond juba spetsiaalse koolituse saanud arheolooge, kelle teadmised saavad kasutust selles teadusharus. Järgnevalt aga annan ülevaate maastikuarheoloogia kujunemisest Eestis. 3 Maastikuarheoloogia kujunemine Eestis Maastikuarheoloogiat kui arheoloogilist suunda ei saanud tekkida enne, kui polnud tehtud põhjalik ja usaldusväärne andmebaas arheoloogilistest leiukohtadest. Esimesed muististe registreerimisid Eesti aladel toimusid Jaan Jungi eestvedamisel 19.sajandi lõpus. Jaan Jung oli
tsunftijänes - käsitööline, kes ei kuulunud tsunftiühingutesse koge - ühe- või kahemastiline purjelaev Hansa Liit - oli 12. - 17. sajandil tegutsenud Läänemere äärsete linnade kaubanduslik ja poliitiline liit 8. Euroopa ülikoolide tegutsemise alguseks loetakse 12. sajandit. Eelnevalt olid tegutsenud nn protoülikoolid, kus anti kõrgemat haridust vaid teatud ühes teadusharus. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse Bologna ülikooli 1119. aastast. 4 teaduskonda: filosoofiateaduskond arsti usu õigus dekaan - teaduskraadiga õppejõudude juht kantsler - hakkas Pariisi piiskopi nimel Pariisi ülikooli juhtima. Tal oli algul suurem võim kui rektor. Empiiriline ehk katsetel, kogemusel põhinev teadus oli alles algstaadiumis. Kuulsamaks selles vallas sai R
võib, et peale luule ja muusika siia võisid kuuluda ka retoorika ja osalt võib-olla ka poliitika kuivõrd see tegeles rahva või riigi juhtimise kunstiga. Väljaspool kõiki neid teadusi asub aga Aristotelese rajatud ning kõike teaduslikku mõtlemist ja uurimist põhistav teadus loogika, mida ta ise mitte ilma sisulise õigustuseta nimetab ,,analüütikaks". Inimliku mõtlemise seaduspärasused, milliste uurimise ning kindlaksmääramisega Aristoteles selles teadusharus tegeleb, moodustavad ühtlasi õige teadusliku mõtlemise ning tunnetamise alused, mistõttu loogikagi oma säärases esikäsitluses kujuneb esmajoones teaduslikuks metodoloogiaks, õige mõtlemismeetodi ,, tehnikaks" ja selle õpetamiseks ilma et autor seejuures mingit huvi tunnks mõtlemise kui hingelise protsessi uurimise vastu. Seetõttu on Aristotelese kujundatud loogika põhiliselt formaalne, tegeldes
Blaise Pascali innustusel pani ta oma tulemused kirja teoses "Arvutusest hasartmängudes" (1657). Huygensil on teeneid ka matemaatilises analüüsis. Avastas maakera lameduse pooluste kohtades, soovist oma kellu täiustada. Otsis alternatiivi ankrusüsteemile ja leidis, et ankrut võiks asendada spiraalvedru abil. Batenteeris taskukella idee. Otto von Guerice (20.november 1602, Magdeburg - 11.november 1686) Oli saksa teadlane, leiutaja ja poliitik.Uuris vaakumit füüsika ühes teadusharus. Leiutas kompressori, et saavutada vaakumit. Tõestas ära katseliselt vaakumi olemuse. Leiutas esimese elektrostaatilise generaatori. Robert Boyle (25. jaanuar 1627 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid. Oli keemia kui katselise teaduse rajajaid. Ta tõi eksperimendi füüsikas ja keemias aukohale. Kvalitatiivne keemiline analüüs. Oma tähtsaimas raamatus "Keemik-skeptik" (1661) võttis ta kasutusele keemilise elemendi mõiste
eluhoiakuga tegelevad teadused. Poeetiliste või "tehniliste" teaduste osas ei leidu küllaldaselt materjale, et otsustada Aristotelese seisukohtade üle. Väljaspool kõiki neid teadusi asub Aristotelese rajatud ning kõike teaduslikku mõtlemist ja uurimist põhistav teadus - loogika, mida ta ise nimetab "analüütikaks". Inimliku mõtlemise seaduspärasused, millede uurimise ning kindlaksmääramisega Aristoteles selles teadusharus tegeleb, moodustavad ühtlasi õige teadusliku mõtlemise ning tunnetamise alused, mistõttu loogikagi oma säärases esikäsitluses kujuneb esmajones teaduslikuks metoloogiaks. Õige mõtlemismeetodi "tehnikaks" ja selle õpetamiseks, ilma, et autor tunneks seejuures mingit huvi mõtlemise kui hingelise protsessi uurimise vastu. Seepärast on Aristotelese loogika põhiliselt formaalne. Me võime öelda, et tänapäevane loogika on formaalses osas oluliselt sama, mille fikseeris Aristoteles.
• Seaduslik • Traditsiooniline • Karismaatiline • “Demokraatia miinimumdefinitsioon” • Kultuuriline pööre Kultuuriline pööre humanitaar- ja sotsiaalteadustes tähistab laias laastus nelja üksteisega seotud protsessi: 1) plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi („kultuuriliste”) uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadust uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses ja 4) kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katseid ehk kultuuriteooriate kui niisuguste teket. • Habitus – inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases
inimeste/perekondade elatusallikatest. Kaubandus Kas vahetati toorainet või valmistati esemeid? Kus paiknes toormaardla ja kes oli ,,pumba juures"? Kes korraldas vahetust? Milline oli vahetussüsteem? Kaubateed? Vahetussüsteeme on erinevaid. Sotsiaalse kapitali loomisele suunatud vahetus. Kasumi saamisele suunatud vahetus. Liigitamine, tüpoloogia, klassifitseerimine, klassifikatsioonid Oluline teema, kuna ükskõik, mida me uurime ükskõik, mis teadusharus oleme me sunnitud esemeid, sõnu, asju liigitama. Selleks, et üldse inimestega suhelda, peavad asjad olema liigitatud ning sõnastatud, piiritletud. Liigitamine on arheoloogiateaduses põhiline analüüsi meetod. Tüpoloogiad peavad olema töötavad, nad peavad midagi illustreerima ning olema uurimisel abivahendiks. Taksonoomia õpetus liigitusest, mis põhineb kindlatele reeglitele ja põhimõtetele.
ametiühinguid. Weber on eelkõige keskklassi ideoloog. Demokraatiat nägi ta vahendina tugevate karismaatiliste liidrite esilekerkimiseks, kes kui ,,demagoogid suruksid massidele peale oma tahte". Annus mirabilis ja Einstein Oleme semiootika sünniloo lahti harutamisel jõudnud aastasse 1905, mis on ajalukku läinud annus mirabilise nime all. Nüüd ning mitte kuidagi teistmoodi ei või me puudutamata jätta plahvatuslikke sündmusi kahes hinge ja mateeria polaarsuse tippotstes asuvas teadusharus füüsikas ja psühhiaatrias mille kohta võib liialdamata väita, et need senised arusaamad neistsamustest mõistetest hingest ja mateeriast ipponiga vastu äsjailmunud asfaltteid virutasid. 13 Kas valgust kannavad lained või osakesed? Selle fundamentaalse küsimuse üle oldi vaieldud alates 17. sajandist, kui Chr. Huygensi ja I. Newtoni duellist väljus võitjana viimane. Valgus
mittekristlike spiritualiteetide vastu (kuid esialgu uuriti teisi usundeid läbi kristluse prisma). Seega varem oli kristlus kui norm ja kõik lähtus kristluse kategooriatega, nüüd tekkis soov ka teisi mõista. Üha enam ristuvad religiooniuurinugd teiste teadustega. Selle tulemusena on religiooni uurimine eraldunud kristlikust teoloogiast, kuhu ta varem traditsiooniliselt kuulus. Seega mõiste ,,religiooniuuringud" sai uue tähenduse. Religiooniuuringutes kasutatakse sageli teistes teadusharus kasutusel olevaid teooriaid ja meetodeid. Nn klassikalised religiooniteadused (neid kõik ühendab objekt religioon): Üldine religiooni ajalugu (üldine usundilugu) (religiooniteadus) - religiooni tekkimist, olemust ja arenemist uuriv antropoloogiline teadus. Võrdlev usundilugu erinevaid religioone nende ajaloolises arengus uuriv teadus. Usundilugu antud kontekstis võrdleva usundiloo osa, mis tegeleb religiooni põhimõistete ja maailmausunditega.
28. “Demokraatia miinimumdefinitsioon” eliitide väljavahetamise mehhanism 29. Kultuuriline pööre humanitaarteadustes Kultuuriline pööre humanitaar- ja sotsiaalteadustes tähistab laias laastus nelja üksteisega seotud protsessi: 1) plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi („kultuuriliste”) uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadust uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses ja 4) kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katseid ehk kultuuriteooriate kui niisuguste teket. 30. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab
28. "Demokraatia miinimumdefinitsioon" eliitide väljavahetamise mehhanism 29. Kultuuriline pööre humanitaarteadustes Kultuuriline pööre humanitaar- ja sotsiaalteadustes tähistab laias laastus nelja üksteisega seotud protsessi: 1) plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi (,,kultuuriliste") uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadust uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses ja 4) kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katseid ehk kultuuriteooriate kui niisuguste teket. 30. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab
28. “Demokraatia miinimumdefinitsioon” eliitide väljavahetamise mehhanism 29. Kultuuriline pööre humanitaarteadustes Kultuuriline pööre humanitaar- ja sotsiaalteadustes tähistab laias laastus nelja üksteisega seotud protsessi: 1) plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi („kultuuriliste”) uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadust uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses ja 4) kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katseid ehk kultuuriteooriate kui niisuguste teket. 30. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab
käibemaks oma olemuselt vaene inimene jääb selle 18% palju vaesemaks kui rikas :P) 6. Üleriigilised maksud 7. Kohalikud KOV-i kehtestatud. Peavad olema riigi üldise maksupoliitikaga vastavuses ja ei tohi rikkuda inimeste õigusi.(nt maamaksu määrad on erinevad) KT materjali lõpp Tähtsamad majandusteooriad(majandus paradigmad(mingis teadusharus üldine teooria, mis on aluseks täpsemate teaduste arenemisel) / ntx Newtoni teooria on füüsikas paradigma 1. Vabaturumajandusteooria 18. saj. A. Smith, D. Ricardo /Inglise majandusteadlased i. Eitab täielikult riigi sekkumise vajalikkust majandusellu. Edasiviivaks jõuks on konkurents ja vaba turg. Turg paneb ise kõik paika. Kasutusel kuni suure majanduskriisini. Must neljapäev 24. okt 1929 põhjustas ületootmine. 2
5 sekulaarne humanism on loomult ateistlik, seega Jumalat eitav;naturalistlik, vaid nähtavalt eksisteerivat materiaalset maailma tunnustav, milles valitseb evolutsiooniseadus; ta kuulutab relatiivset moraali, eitades Jumalast seatud absoluutseid, inimesele kohustuslikke moraalinorme. 38. Kes avastas galaktikate punanihke? Mida see tähendab? E.P.Hubble 39. Mida tähendab singulaarsus? Kaasajal on kosmoloogias kui universumi teket, ehitust ja funktsioneerimist seletada püüdvas teadusharus tunnustatuim Suure Paugu (Big Bang) teooria, mille kohaselt maailmakõiksus sai alguse olukorrast, mil"ruum oli punkt." Sellist olekut nimetatakse singulaarsuseks. 40. Mis on reliktkiirgus ja kes selle avastasid? kosmilise päritoluga mikrolaineline raadiomüra, mis ei pärine meie galaktikast, hilisemate uurimiste käigus osutus see universumi tekke algusega seotud nn reliktkiirguseks ehk foonkiirguseks, mis pärines aastatest 100000-300000 pärast Suurt Pauku. Arno A. Penzias ja Robert W
põimides. tekstoloogia teadusharu, mis tegeleb tekstide uurimisega: käsitleb tekstide ehtsuse ja algupäraga seotud küsimusi. Näiteks: Lydia Koidula luuletuste teaduslik väljaanne (1969). temaatika kirjandusteoses käsitletavad teemad, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Peateema on teost läbiva keskse idee kandja, kõrvalteemad täiendavad ja laiendavad seda. teose struktuur teose sisemine ehitus, teose koostisosadest moodutuv süsteem. teooria mingis teadusharus (näiteks kirjandusteadus) rakendatud teadmiste süsteem, mis võimaldab mõista ja selgitada vastava aine nähtusi. Teooria moodustub seaduspärasustest. Teooria rakendusteadust teadust, mille abil teooriat rakendatakse, nimetatakse metoodikaks. Teooria peab olema pädev, loogiline ja järjekindel. teosoofia müstiline õpetus, mis peab võimalikuks Jumala tunnetamist üleloomulike jõududega vahetusse ühendusse astumise kaudu. Teosoofia on
4) teoreetilised ehk teaduslikud (theoretical); 5) operatsionaalsed (operational); 6) rekursiivsed (recursive); 7) veenvad (persuasive veenev, keelitav'). 1) Sätestav definitsioon on korraldavat või deklaratiivset laadi, sellega omistatakse mingile terminile või sümbolile tähendus. Tegemist võib olla juba kasutuses olevale sõnale või sümbolile uue tähenduse andmisega või täiesti uue sõna tähenduse määratlemisega. Laialt kasutuses oleva väljendi võib mingis teadusharus võtta kasutusele kui erialatermini, kasutades sätestavat definitsiooni. Nt: Mittekasvavat või mittekohanevat funktsiooni nimetatakse monotoonseks. Sätestavalt määratletakse ka märk või sümbol. Nt aritmeetikas tähistab märk „+" liitmistehet, kuid selle asemele saaksime põhimõtteliselt defineerida mis tahes sümboli. Õigusaktides 13 kasutatavad legaaldefinitsioonid on sätestavad. Legaaldefinitsioon on juriidilise termini
4) teoreetilised ehk teaduslikud (theoretical); 5) operatsionaalsed (operational); 6) rekursiivsed (recursive); 7) veenvad (persuasive veenev, keelitav'). 1) Sätestav definitsioon on korraldavat või deklaratiivset laadi, sellega omistatakse mingile terminile või sümbolile tähendus. Tegemist võib olla juba kasutuses olevale sõnale või sümbolile uue tähenduse andmisega või täiesti uue sõna tähenduse määratlemisega. Laialt kasutuses oleva väljendi võib mingis teadusharus võtta kasutusele kui erialatermini, kasutades sätestavat definitsiooni. Nt: Mittekasvavat või mittekohanevat funktsiooni nimetatakse monotoonseks. Sätestavalt määratletakse ka märk või sümbol. Nt aritmeetikas tähistab märk ,,+" liitmistehet, kuid selle asemele saaksime põhimõtteliselt defineerida mis tahes sümboli. Õigusaktides 13 kasutatavad legaaldefinitsioonid on sätestavad
annaabi.ee 
