Tallinna Järveotsa Gümnaasium Jaanipäev Referaat Kren-Kasper Kotka Juhendas: Kristina Ait Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaanipäev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Jaanipäev ...
Seepärast ei saagi öelda, et need inimesed, kes raamatuid harva loevad ei ole kultuursed. Võib-olla ei osata öelda mis see kultuur täpsemalt on ja ei saada aru selle tähendusest, sest kultuuri mõistetakse erinevalt. Osad arvavad, et kultuur tähendab vaid kunsti, kirjandust, muusikat ja kõike mida võiks pidada loominguks. Kultuur on aga midagi palju enamat. Tuntud kultuurirevolutsiooni teoreetik kirjeldab kultuuri tervikuna, mis sisaldab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, tavasi ja kõiki muid võimekusi ja harjumusi, mida inimene võib omandada ühiskonna liikmena. Sellest järeldatuna ei ole inimene iial kultuurita. Kultuuritust pole olemas vaid on vaimne keskkond, kus me elame ning kõik inimesed on kultuursed.
inimesed, kes raamatuid harva loevad, et need polegi kultuursed. Võib-olla ei osata öelda mis see kultuur täpsemalt on ja ei saada aru selle tähendusest, sest kultuuri mõistetakse erinevalt. Osad arvavad, et kultuur tähendab vaid kunsti, kirjandust, muusikat ja kõike mida võiks pidada loominguks. Kultuur on aga midagi palju enamat. Tuntud kultuurirevolutsiooni teoreetik kirjeldab kultuuri tervikuna, mis sisaldab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, tavasi ja kõiki muid võimekusi ja harjumusi, mida inimene võib omandada ühiskonna liikmena. Sellest järeldatuna ei ole inimene iial kultuurita. Kultuuritust pole olemas vaid on vaimne keskkond, kus me elame ning kõik inimesed on kultuursed.
ARUTLUS Miks on muutunud naise roll ühiskonnas tänapäeval võrreldes muinasajaga? Muutusi esineb palju-naisi hinnatakse tänapäeval kõrgemalt kui vanasti.Osatakse austada nende soove,tahtmisi ning nõudmisi.Ei ole selliseid kombeid ja tavasi samuti. Miks enam ei peeta mitut naist korraga?Arvatavasti kuna maailm on edasi arenenud ja naised ei lase end niivõrd palju mõjutada nagu varem.Kui muinasajal oli populaarne mitmenaisepidamine, siis praeguselajal oleks see imelik kui pidada mitut naist.Seepärast ka me ei näe tavaelus selliseid situatsioone kus mehel oleks enam kui üks naine. Miks oli vabadus intiimsuhete loomisel ja alastiolekul varem ja enam mitte?Võimalik et
Rehepapp Rehepapp on omalaadne raamat. Raamatus saab palju nalja ja näitab vanarahva tegemisi ja toob välja paralleele tänapäeva eluga. Veel on seal kuidas inimesed võtavad teiste rahva kombeid ja tavasi üle. Rehepapp oli raamatus kõige targem tegelane. Ta oli abivalmis ja päästis külarahvast surmast. Raamatus toimub üksteistelt varastamine ja omakasu saamine. Kui külarahvas varastas midagi nt raha siis nad matsid selle kindlasse kohta maha kus keegi seda ülesse ei oleks leidnud. Kui 21. sajandil inimesed saaksid raha või leiaksid selle siis nad mängiksid selle kasiinos maha või ostaksid endale läikivaid ja ilusaid asju nt riided ehted jpm.
vanadest traditsioonidest ja tavadest kinnihoidmises on palju kasulikku, sest nende teadmisteni on jõutud mitmete põlvkondade kogemuste tulemusel, samas võib vanadest harjumustest kinnihoidmine elus edasijõudmist ka takistada. Inimesed tihtipeale kardavad uusi asju ning arvavad, et uus asi võib olla nende jaoks ebamugav ja arusaamatu olla, mis ei pruugi üldsegi tõsi olla. Näiteks lastekasvatamisel on põlvest põlve jälgitud vanemate ja vanavanemate tavasi. Vanavanemad aitavad lapselapsi kasvatada ja teada on ka tõsiasi, et imikut toitmine ema rinnapiimaga on lapsele kasulikum kui tänapäevaste kunstpiimade andmine. Samas vanadest asjadest liialt kinni hoides võid jääda ajale jalgu. Näiteks kui inimene ei oska tänapäeval E-kirja saata vaid kasutab aeglast postiteenust, siis on tal raskusi tööd leida. Kui su sõbrad suhtlevad peamiselt internetis suhtlusvõrgustike kaudu ja sina sellega kaasa ei lähe,
Haridus. Esimesed koolid rajati kirikute juurde, kuna algselt oli kool kirikuga lahutamatu osa, sest kooli peamine ülesanne oli vaimulike ettevalmistamine. Olid ka raele alluvad linnakoolid, kus anti kodanike lastele ilmalikku haridust, et nad saaksid omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Katoliku hariduse ja ilmaliku hariduse vahe oligi selles, et esimeses peeti tähtsaks vaimulikke õpetusi, kombeid ja tavasi, linnakoolides aga tähtsustati lugemis- ja kirjutamisoskust. Seoses reformatsiooniga katoliikliku haridussüsteemi areng küll peatus, kuid uue kiriku rüppes tekkisid isegi suuremad eeldused kogu kooliõpetuse, sealjuures ka eestikeelse õpetuse üldrahvalikuks muutumise. Siin üheks tähtsamaks sündmuseks oli 1525. aastal trükitud jumalateenistuse käsiraamatu trükkimine, sest see sisaldas nii eesti-, liivi- kui ka lätikeelset selgitavat teksti
Teose idee seisneb selles, et Leemet on lõpuks metsas viimane inimene üldse. Kõik lahkuvad või surevad. Suur probleem on muutustes ja selles, et ei suudeta muutustega kaasa minna. Autori sõnum on see, et inimesed on kaotanud võime elada loodusega kooskõlas. Kõik inimesed peaksid tegema nii nagu nende arvates on õigem ja parem, mitte järgima kedagi teist. Inimene peaks jääma iseendaks, mitte olema kellegi teise moodi. Inimesed peaksid hoidma vanu kombeid ja tavasi, et säilitada kultuur ja uskumused. 2. Johannes - Külavanem, kes siiralt uskus, et kõik inimesed peaksid tulema metsast külla elama, uued kombed ja usu vastu võtma ning end ristida laskma. Ta uskus pimedalt kõike, mida rääkisid talle raudmehed ja mungad, sest arvas, et nood on maailmas ühed targimad inimesed. Leemet - Viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ta austas vanu traditsioone, kuid oli uudishimulik külaelu suhtes. Temas avaldusid nii õrnad tunded kui ka ürgne metsikus
või kuidas siinsamas meie naaberriigis, Soomes, tapab õpilane ligi pooled oma klassikaaslastest tulirelvaga. Tekib küsimus, et miks juhtuvad sellised kohutavad asjad meie ühiskonnas? Me ei saa siinkohal rääkida koolivägivallast, kui ühest vägivalla liigist. Kool ei sünnita vägivalda, seda teevad õpilased. Inimese isiksuse kujundamine algab tema sünnist. Kodu on koht, kus õpetatakse lapsele moraale ja tavasi, etiketti ja reegleid. Näib aga, et vanemad kalduvad arvama, et lapsed on kas liiga rumalad või veel liiga väikesed, et neile eluasjadest rääkida. Öeldakse, et selleni on veel aega või et küll suurena mõistab ise- ega ikka ei mõista küll. Kui vanemad reegleid ette ei loe, siis teeb seda keegi teine. Tavaliselt on selleks siis sõbrad või levinumalt meedia. Igal sõprusringkonnal on oma 'moraalne koodeks', omad käitumisnormid ja üheskoos kujuneb välja arusaam valest ja heast
Et analüüsida teenindussituatsiooni Eestis täna ja praegu, on vaja eelnevalt teadustada enesele selle olemust, kasutussfääri ja väljakujunenud tavasi. Tänapäeva järjest kiiremas ja kaootilisemas maailmas on ähmastumas teenindaja kui sellise, nagu ka teenindus sfääri üldine mõiste. Kuna seadused muutuvad järjest keerulisemaks oma rohkuse tõttu nii teenindajatele kui ka nende klientidele, on raske tihti hinnata küsimust teenindussituatsioonist, selle hetkeseisust ja tulevikust. Kui küsida küsimust: ,,kes on siis teenindaja?`` võib kokkuvõtteks öelda et kõik ja samas mitte midagi
Kõik kas lähevad ära või surevad. Probleem on muutustes ja nendega kaasa minemisest. Autor on tahtnud minu arvates välja tuua selle, kuidas inimkond on kaotanud võime elada loodusega kooskõlas. Arvan, et autor tahab öelda, et inimesed ei peaks tahtma olla kellegi teise moodi ning tegema kõike ühteviisi. Ta julgustab olla eriline ja omamoodi. Põhitõena tahabki vast autor öelda, et inimesed peaksid hoidma vanu kombeid ja tavasi, et on tähtis säilitada enda keel ja uskumused. Mina ei oska olulist seisukohta teose suhtes võtta. Raamat tundus kohati väga segane ja raskesti mõistetav. Osad kohad jäidki kuidagi poolikuteks. Mulle ei meeldi väga sellised mütoloogilised raamatud. Samuti oli minu jaoks liiga palju maagilist ja ebausutavat. Ei suutnud ennast selle raamatuga siduda. Keda huvitab, see lugegu. Ise uuesti ei loeks. Getter Viin
Sissejuhatus Kirjutasin referaadi teemal ,,Erinevate kultuuride kombed ja tavad". Erinevatel rahvastel, erinevates piirkondades ja erinevatel ajastutel on kultuuril erinev sisu, mistõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Enamasti on kultuuride erinevused määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid. Infot sain Internetis ja abiks oli ka üks Kersti Vellearu raamat. Uurisil lähemalt erinevaid kombeid ja tavasi keeles ja kehakeeles, tõin välja näited osade riikide näol. Mis on kultuur? Kultuur on õpitud, mitte päritav : ta omandatakse sotsiaalses ümbruses, teda ei saa kaasa geenidega. Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Pikemate perioodide puhul võidakse eristada kultuuriepohhe. Kultuur:
Tema ametiaja lõppemisel kaotasid ediktid oma jõu. Järgmise preetorid ediktid asemele. Sageli võttis ta üle eelmis preetori ediktid. Edictum tralaticium-ühest ediktist teise üleminevad osad Edictum novum- ediktile juurde lisatud osad. Preetori edikte ei peetud päris õigusteks. Neil puudus rahvakoosolekute formaalne kinnitus. Õigus- see, mis oli loodud rahvakoosoleku vahetu otsusega v tunnustatud tavadega. Hiljem hakati õigust ja tavasi tähistama terminiga- ius civile- Rooma linnas kehtiv õigus. Ius honorarium- ediktidega kujundatud õigus.magistraadid. Ius praetorium- preetori poolt kujundatud õigus. Ius aedilicum-eliidi praktikaga loodud õigus Õigussüsteemide dualism- preetori õiguse ja kviriitliku õiguse eristamises Room aõiguse arengu iseloomulik joon Preetori ja kviriitliku õiguse –eraõigus/rooma kodanike õigus eristamine
teenindamine on kasulik organisatsioonile, kus on toimiv koostöö ning sellest tulenevalt suudetakse pakkuda head teenindust nii olemasolevatele kui ka uutele välisklientidele. Kõrvutades sisekliendi teeninduse teoreetilisi aspekte oma organisatsioonis toimuvaga ja tuues esile, milliseid sisekliendi teeninduse printsiipe organisatsioonis rakendatakse, võib öelda, et oma ettevõttes kasutatakse esmatähtsaid tavasi sisekliendi teenindamisel, tagades vaid primaarsed vahendid, et teenindaja saaks sooritada rahuldava töötulemuse. Sellest lähtuvalt tekkisid autoril mõtted sisekliendi teenindamise parendamiseks, mis pole kulukad ettevõttele ning pole raskesti teostatavad. Parendades sisekliendi teenindamist, parandame ka organisatsiooni mainet ning välisklientide rahulolu. VIIDATUD ALLIKAD: 1.Teenindusjuhtimine multikultuurses keskkonnas (http://teenindusjuhtimine.weebly
riided, ning siis hakkab ta veel esitama nõudmisi, et ma talle annaks oma auto- ja majavõtmed, oma rahakoti ja muud. Pole mitte mingit moodi näidatud viisakust ja tänulikkust, et me nende eest hoolt kanname. Meil on oma kultuur, omad tavad, keeled, usud ja maailmavaated, mis totaalselt erinevad immigrantidega nii sõjaaladelt kui ka Põhja- Aafrikast. Kui mind viidaks Eestist minema näiteks Türgisse, kus ma kuulen iga päev võõrast keelt ning näen ja tunnen võõraid tavasi igapäeva elus, ma ei suudaks seal nii elada. Minu jaoks oleks see lihtsalt kohutav. Juba on Rootsis mitmeid tänavaid ja ka lausa maakondi, kus enam politsei ei tööta kuna Islami religioon on võtnud võimu enda kätte. Ei lubata võtta endale koeri ega müüa alkoholi kuna nende kodumaal oli see ju keelatud. Minu arvates oleks mõtekas immigrante ning sõjapõgenikke aidata kohapeal Süürias, mitte siin Euroopas. Viia telke, toidu- ja veevarusi neile sinna
Õigusvorm ehk õigusallikas õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. 4.2. ÕIGUSE VÄLJENDUSVORMID: ÕIGUSLIK TAVA, KOHTU- JA HALDUSPRETSENT, LEPING, NORMATIIVNE EHK ÕIGUSTLOOV AKT. Lk 59 - 61 Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava. Vanim. Õiguslike tavasi tunnustav õigus ehk tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne. Õigusteadus (juristide arvamus). Etendas õigus tähtsust 2.-3. sajand vanas Roomas, kus mõned silmapaistvad juristid (Gaius, Modestinus, Papinianus, Paulus ja Ulpianus) said erilise privileegi anda tsiviilvaidluste arvamusi, mi solid kohtutele kohustuslikud. 426. a anti neile juristide
paraku ka infotehnoloogia areng toetab. Kas üldse tasub raha raisata eestikeelsetele aabitsatele? Võib-olla loobuda üldse sellest maarahva keelest? Selge on aga see, et Euroliidu esindajate juba praegune aktiivne huvi meie kodakondsus- ja keelepoliitika "täiustamise" vastu võib pikemas perspektiivis suurendada üldlevinud hirme rahvusliku iseolemise ja eesti kultuuri kadumisest. Samuti on aeg näidanud, et võõramaalsed, kes on Eestisse elama asunud, ei suuda meie kombeid ja tavasi omaks võtta. Seejärel hakkavad nad oma kultuuri n-ö peale suruma, mis põhjustab jällegi lahkhelisi. Liikmesriigina peab Eesti ka paljude muude oludega leppima. Näiteks osa küsimusi tuleb otsustada koostöös teiste Euroopa Liidu liikmetega ning kui Eesti soovib, et teised liidu riigid arvestaksid meie huve ja toetaksid meie olulisi algatusi, siis peab tegema ka Eesti järeleandmisi teiste liidumaade kasuks. Samuti tuleb Eesti elanikel arvestada Euroopa Liidu
Riigi tekkimist iseloomustas: 1) Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Uued, riigivajadusi rahuldavad käitumisreeglid(normid) kujunesid kahtviisi: 1) Riik aksepteeris tavasi, mis talle sobisid ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse. Tavaõigus normistik, mis rajanes tavadele ja mille täitmist hakkas tagama riik. 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õigusloome). Tekkis tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riiki iseloomustavad 3 tunnust:
tegutsemiseks. Opereerimine (operate) - Opereerimis etapi eesmärk on kindlustada, et IT teenused on juhitud, hooldatud ja toetatud viisil mis on kooskõlas ettevõtte vajaduste ja ootustega. (Rouse, M, 25.03.2014) Lisaks on veel aluseks olev kiht haldamine (management), mis toimib läbi kõikide teiste etappide. Haldamise kiht on IT teenuste elutsükli alus. Selle eesmärk on anda tegevus printsiipe ja parimaid tavasi kindlustamaks, et investeering Infotehnoloogia alla tagab oodatud ärilise väärtuse vastuvõetaval tasemel riskidega. (Howard, E, 25.03.2014) 3 Microsoft Operations Framework 1.2 Komponendid 1.2.1 Service Management Functions Iga etapp IT teenuse elutsüklis omab Service Management Function-e (SMF), mis määravad
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Vastus: Õiguse tekkimine - riigi tekkimine tekitas ühiskonnas vajaduse uute juhtimis suheteni, mis vajasid ka uusi norme. Tekkisid kahel viisil:“Riik aksepteeris tavasi,mis talle sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse“ või riik alustas ise sisuliselt uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õiguse loomine). Riigi mõiste - riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.’avalik võim ’territoorium ’rahvas Õiguse seos riigiga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend.
Preetor andis edikte ka üksikute juhtude kohta. Tema ametiaja lõppemisel kaotasid ediktid oma jõu. Järgmise preetorid ediktid asemele. Sageli võttis ta üle eelmis preetori ediktid. Edictum tralaticium-ühest ediktist teise üleminevad osad Edictum novum- ediktile juurde lisatud osad. Preetori edikte ei peetud päris õigusteks. Neil puudus rahvakoosolekute formaalne kinnitus. Õigus- see, mis oli loodud rahvakoosoleku vahetu otsusega v tunnustatud tavadega. Hiljem hakati õigust ja tavasi tähistama terminiga- ius civile- Rooma linnas kehtiv õigus. Ius honorarium- ediktidega kujundatud õigus.magistraadid. Ius praetorium- preetori poolt kujundatud õigus. Ius aedilicum-eliidi praktikaga loodud õigus Õigussüsteemide dualism- preetori õiguse ja kviriitliku õiguse eristamises Room aõiguse arengu iseloomulik joon Preetori ja kviriitliku õiguse –eraõigus/rooma kodanike õigus eristamine
annaabi.ee 
