Olulised zanrite raamid. 25. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide organiseerimiseks. 26. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust. 27. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? 28. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 29. Iseloomusta regivormilise värsi stiilikihistusi. 30. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? 31. Missugune on "klassikaliste rahvajuttude" põhijaotus? Mille poolest need folkloorizanrid erinevad? 32. Mis on muistend? Muistend on ühe- või mitmeepisoodiline lugu, ka küllaltki interaktiivne. Sisuks on üleloomuliku avaldumine inimelus, kahe maailma vastandamine. Muistend kinnistab norme, uskumusi, väärtusi. Kujundavad rühmaidentiteeti. Muistendis kasutatakse sageli tõeretoorikat,
Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Regilaulu piirkonnad 20 sajandi alguses olid nt kihnu saar, sakala kõrgustiku ümbrus, põhja-eesti rannikuala, haanja kõrgustiku äärne ala. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 22 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? 49. Iseloomusta linnalegendile (tänapäevamuistendile) kui folkloorižanrile omaseid tunnuseid. 50. Kuidas on seotud omavahel kuulujutud ja vandenõuteooriad? 23 51. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. 52. Kuidas on omavahel seotud folkloori järjepidevus ja varieerumine? 24 53
sisemist liigendust. Vanem rahvalaul nt regilaul iseloomulik algriim, paralelism, vormelikeel + kindel värsimõõt 44. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saarel ja Setomaal 45. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). ''Vana kannel'' ''Kust tulid lood minule... Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatest'' 46. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuem rahvalaul põhiline võte lõppriimidel, vahel lisandub alliteratsioon, värsid koondatud stroofidesse, värsimõõt mitmekesine, enamasti 3-4jalgne. Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19.saj murretele, ligineb kirjakeelele. Refrään arenenum kui regivärsil. 47. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. Tüüp on üldistus, abstraktsioon, tüübi alla koondatakse teatud
Loitsud (lausumised, nõiasõnad). Lastelaulud (hällilaulud, mängituslaulud). Itkud (surnuitkud, mõrsjaitkud) 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Lõuna-Eesti (Kihnu, Viljandi) 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). Vana Kannel I Põlva (1875-1886), II Kolga-Jaani (1886), III Kuusalu (1939), IV Karksi (1941), V Mustjala (1985) 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? • Põhiline võte lõppriim, vahel lisandub alliteratsioon • Värsid koondatud stroofidesse • Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss) • Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele • Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest) • Refrään arenenum kui regivärsil •
-Tii-tii tihane, • Lastele loetud loitsud -Harakale haigus • Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjktide poole • Liisklugemised jt 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saarel ja Setomaal. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). „Vana kannel“ “Kust tulid lood minule... Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatest” 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? o Siirdevormilsed laulud o Lõppriimilised laulud: Ebajärjekindel vanema ja uuema laulu Olustikulised laulud; stiilielementide kasutus Sõjateemalised laulud; Sentimentaalsed armastuslaulud; Mängu- ja tantsulaulud;
· Hüpitus- ja mängituslaulud, -Tii-tii tihane, · Lastele loetud loitsud -Harakale haigus · Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjktide poole · Liisklugemised jt 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saarel ja Setomaal. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). ,,Vana kannel" "Kust tulid lood minule... Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatest" 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? o Siirdevormilsed laulud o Lõppriimilised laulud: Ebajärjekindel vanema ja uuema laulu Olustikulised laulud; stiilielementide kasutus Sõjateemalised laulud; Sentimentaalsed armastuslaulud; Mängu- ja tantsulaulud; Vaimulikur rahavalaulud
27. Missugustes Eesti piirkondades püsis (või on püsinud) regilaul kõige kauem? Saartel(?), sest need on maismaast eraldatud ja sinna ei jõua nii kiiresti kõik uus ja teistsugune kui maismaal. 28. Nimeta kaks olulist regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust) ja kaks regilaulu-uurijat. Monumenta Estoniae Antiquae; Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV; Regilaulu-uurijad: Ülo Valk, Tiiu Jaago. 29. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuema rahvalaulu vormitunnused: siirdevormilised laulud (markeerib regilaulutraditsiooni üleminekut vanemalt uuemale laulule. Neis lauludes puudub regilauludele omane kujundiühtsus), lõppriimilised laulud (nt olustikulised laulud, sõjateemalised laulud, sentimentaalsed armastuslaulud, mängu- ja tantsulaulud, vaimulikud rahvalaulud). Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse
Vanem rahvalaul (regilaul ja selle maailmapilt) ja uuem rahvalaul (uus inimene, meelelahutuslikkus, päevakajalisus). 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Äärealadel, Kihnu saarel ning Eesti õigeusklikus kagunurgas, Setumaal. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). M. Sarv „Regilaul – loodud või saadud?“; Eesti rahvalaule viisidega I-V. 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus – laulikud ja salmikud. Autor on teada või isik tuvastatav, lõppriim, värsid stroofides, arenenum refrään. Uuema rahvalaulu liigid: mõisa- ja peremeestevastast ühiskondlikku protsesti väljendavad; külakroonikad; armastuslaulud; sõjalaulud; töölaulud. Levikule aitasid kaasa kirjakultuur, muutused ühiskondlikus elus, uute teemade käsitlus. 49
Regilaul) Uuem rahvalaul (siirdevormilised ja lõppriimilised laulud) 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnus, Petseris, Mulgimaal, Lahemaal 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). Eesti rahvalaule viisidega I-V Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV Mari Sarv Regilaul - loodud või saadud? Aado Lintrop Regilaul esitus ja tõlgendus 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Olulisel kohal lõppriim, värsid koondatud stroofidesse, mitmekesine värsimõõt, arenenud viisid, refrään arenenum, kirjalik levik. 49. Iseloomusta linnalegendile (tänapäevamuistendile) kui folkloorižanrile omaseid tunnuseid. Ei ole teada kust jutt alguse sai, kuid levib igal pool, seostub muistendiga (lisatakse usutavuse huvides tuntud tegelasi, paiku, sõbra-sõber jne, antakse edasi üldisi vaateid), kindel süžee puudub. 50
võivad tulemust mõjutada EKSPERIMENT • Kõige teaduslikum uurimismeetod, kuid võib olla keeruline uurida (nt abstraktsed muutujad või sisemised mõisted) • Manipuleeritakse tingimustega • Mõõdetakse muutujaid • Põhjuste väljaselgitamine • Eetika küsimused!!! (nt kuidas uurida lapse väärkohtlemise mõju arengule?) • Saame järeldada põhjuste ja tagajärgede kohta, eeldusel et osalejad…. Sarnased omadustelt (nt taustategurid) ja samades tingimustes (nt väsinud või mitte) – Juhuvalik – Eksperimentgrupp ja kontrollgrupp JUHTUMIUURING (Case study) • Sügavuti analüüs üksikindiviidi või väga väike valimiga, võib ka mitu korda lühema aja jooksul • Kasutatakse palju erinevaid allikaid andmete kogumiseks– – vaatlus (loomulik), – intervjuud, – dokumendid, – arhiivimaterjalid, – osalusvaatlus • Kasutatakse kliinilises uurimuses sageli • Nt Päeviku uurimused • Annavad
47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 47.1. Regilaulu väljaanded: - Monumenta Estoniae Antiquae - Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974 - Eesti regilaulude andmebaas - Eesti rahvamuusika antoloogia I-III. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu, 2003) - Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? - Siirdevormilised laulud - Lõppriimilised laulud Olustikulised laulud Sõjateemalised laulud Sentimentaalsed armastuslaulud Mängu- ja tantsulaulud Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) 49. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. 49.1. Tüüp ja variant:
47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 47.1. Regilaulu väljaanded: - Monumenta Estoniae Antiquae - Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974 - Eesti regilaulude andmebaas - Eesti rahvamuusika antoloogia I-III. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu, 2003) - Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? - Siirdevormilised laulud - Lõppriimilised laulud Olustikulised laulud Sõjateemalised laulud Sentimentaalsed armastuslaulud Mängu- ja tantsulaulud Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) 49. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. 49.1. Tüüp ja variant:
Jõhvi, Iisaku (1999), IX Lüganuse (2009), X Anna, Paide (2012), XI Kodavere (2014) • Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV (1969-1974; 1999: • Eesti regilaulude andmebaas hdp://www.folklore.ee/regilaul • Eesti rahvamuusika antoloogia I-III (1970; 2003; 2016) • Eesti rahvalaule viisidega I-V (1956-1965; 2010-2013) Uurijad: Tiiu Jaago Mari Sarv Aadu Lintrop 34. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? • Levis alates 18. sajandi lõpust • Oluline kirjakultuuri mõju: eeskujuks vaimulik laul (tõlked ja mugandused saksa keelest) ja eestikeelne juhuluule; ajakirjanduse roll • Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine, industrialiseerimine jms) • Laul vastas enamal määral ajastu vaimule: tegevust kirjeldav toon; aktiivne
Haljala (1989), VII Kihnu (1997), VIII Jõhvi, Iisaku (1999), IX Lüganuse (2009), X Anna, Paide (2012), XI Kodavere (2014). Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV (1969-1974; 1999. Eesti regilaulude andmebaas hdp://www.folklore.ee/regilaul Eesti rahvamuusika antoloogia I-III (1970; 2003; 2016) . Eesti rahvalaule viisidega I-V (1956-1965; 2010-2013) . Uurijad: Tiiu Jaago, Mari Sarv, Aadu Lintrop. 29. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuem rahvalaul: müüdilisus taandunud, esiplaanil on midagi, mis inimeste maailma kuulub. Rahvalaul kui muusika ning luule üks ja eripärane osa. Rahvalaul kuulub orgaaniliselt lauljate ellu, laul sünnib lauldes, muudest muusikavormidest eristab rahvalaulu selle laulmistava ja kasutusseos. Süvenetakse laululoomega seotud küsimustesse. Lõppriim, alliteratsioon, värsiread grupeeruvad salmideks. Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4
.........................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne väärkohtlemine............................................................................................................35 Statistika.............................................................................
jääda ja mitte lukus uksetaha. II Probleemi määratlemine · informatsiooni kogumine ja klassifitseerimine kliendi isiksuse ja probleemi kohta sõltub nõustaja teoreetilisest taustast (mis koolkonda eelistab), filosoofilisest maailmavaatest, situatsioonist,milles klient viibib ja kultuurikontekstist. · probleemi määratlemine,sõnastamine ntks kui probleemiks on abieluprobleemid, siis taustateguriks on peresüsteem or smth. · taustategurid · ressursside hindamine hinnata põhjalikult, inimesed ei suuda tavaliselt tajuda, mida ta suudab teha. Inimesed hakkavad tavaliselt otsima maailmaparanduslikke ressursse. Majanduslik olukord võib olla ressurss ja võib ka mitte olla. Haridus, tervis, hobid, sõpruskond, füüsiline atraktiivsus ja sotsiaalne atraktiivsus võivad olla ressursid. · info salvestamine meelde jätmine, salvestamine , üles kirjutamine. Klient peab
liiduvabariikide juhte õigele teele juhatada. Oluline see, et analoogilisi juhtkonna vahetusi toimus mujalgi, nt Karjala Soome NSV-s, mitmetes oblastites jne, see ei olnud ainult Eestile omane, Eesti küsimus oli lihtsalt vormistatud kõige kõrgemal tasemel. Miks Eesti selleks näidiseks sattus, aga mitte Leedu, kus natsionalismi vohamine oli hoopis ulatuslikum. · Eesti NSV "süüasi" Kremlis ja selle taustategurid: Eesti seotus nn Leningradi süüasjaga - selle käivitas Malenkov koos Beriaga. Karotamm oli väga tihedalt seotud Leningradiga. Seega võib siin olla väga selge põhjus, miks näidispuhastus just Eesti kasuks osutus. Läti ja Leedu juhtidel nii tihedat kontakti Leningradiga ei olnud. Karotamm oli Moskvas tuge saanud Andrei Stanovilt, see sama Malenkov, kes 50. aastatel asju otsustas, oli selgelt
täiuslik ettevõtlik inimene on isik, kellel on ideed uut moodi elamiseks või tegutsemiseks, kes näeb ja loob võimalused oma ideede rakendamiseks, hangib selleks vajalikud varad, lükkab tegevuse käima ning viib eduka lõpuni; vähem täisulik ettevõtlik inimene proovib midagi uutmoodi teha, kuid tal ei jätku oskust või jõudu asja lõpuni viia. Niisugust inimest nimetatakse üritajaks; Joonis 33. Inimese üritajana tegutsema hakkamist mõjutavad taustategurid (Üksvärav, 2004) probleem seisneb ettevõtlike inimeste ülesleidmises ja rakendamises; üritab teha midagi uut; eduka ettevõtmise aluseks on ettevõtliku inimese hea ettevalmistus, selge siht, rakendamiskõlblikuks kujundatud idee ja tugev töö; 41 hea ideeinimene ja tehniline asjatundja, kuid mitte nii hea juht ja korraldaja; liialt hõivatud oma mõtetega, et ei märka teiste saavutusi.
annaabi.ee 
