Jüriöö ülestõus 23.04.1343 1345 Diana Matejuk Jüriöö ülestõusust möödub tänavu 670 aastat. Seda tähtpäeva tähistab terve Eesti. Meie oma koolis joonistame räägime ainetundides sellest sündmusest, joonistame Jüriöö ülestõusu teemalisi pilte, loeme " Tasujat" ja sõidame Jüriöö parki. Ristisõdijate tungimine Eestisse 13. sajandi alguses hakkasid ristisõdijad koos nende alistatud liivlaste ja latgalitega tegema sõjaretki Eestisse. Pärast pikki aastaid kestnud võitlust alistasid nad kõik Eesti maakonnad. Koos võõrastega jõudis Eesti keskaega. Tol ajal nimetati Eestit ja PõhjaLätit VanaLiivimaaks. Siinse piirkonna tähtsmateks isikuteks olid võõrad, kes juhtisid nii linnu kui riike. Keskaja riigikesed Eesti aladel
Põlesid mitte ainult mõisad, vaid iga hoone, kus elas taanlane või sakslane. Isandad said nüüd aru, et loomast alamaks alandatud talupojad ei tundnud ühegi rõhuja vastu mingit halastust ei naiste, laste ega vanade suhtes. Kõiki koheldi kui rõhujaid. Üksik ratsanik seisis ikka künkal. Ümber künka hakkas võitlejaid kogunema. Hüüti:" Kas oled veel seal, Tasuja?" Hüüdjad olid põhiliselt Lodijärve talupojad. Nad ei olnud veel lossi rünnanud, sest ootasid Tasujat ehk Jaanust! Tasuja ei olnud veel valmis Lodijärve elanikega kohtuma ja nii asus ta sõjasalgaga Tallinna poole teele, et rohkem mehi koguda ja siis Lodijärve lossi rünnata, nagu mehed soovisid. Jõuti Tallinna alla ja asuti piirama. Eestlaste vanemad olid saadetud Soome abi paluma. Abi mindi paluma ka Liivi ordumeistrilt. Tasuja salk võeti rõõmuhõisetega vastu, teda tundsid peaaegu kõik eestlased, aga tema minevik ja pärisnimi oli teada ainult mõnele oma salga mehele
Korraga oli kuulda lakkas karjuvat Maanust. Ja siis varises katus kokku ja Maanus jäi tulle. Rüütlid võtsid Tambeti kaasa ja viisid lossi. Oli möödunud talv, ning ühel kevadisel õhtul oli mäe otsas üks kaabuga mees. Tema nimi oli Tasuja, tegelikult oli ta Jaanus kes tahtis kätte maksta Oodole ja nende meestele kes lossis olid. Kõik teadsid, et Jaanus on surnud sellepärast võttis Jaanus endale uue nime Tasuja. Kõik inimesed Eestist teadsid Tasujat. Ta käis väga paljudel lahingutel teisi aitamas. Ta seadis plaani valmis oma meestega, isegi ainult mõni üksik teadis ta päris nime. Esimene rünnak lossile läks pahasti, sest kõik lasid ülevalt neid vibudega ja sellepärast oli neil vaja mingit kattet pea kohale. Nad tegid kiiresti endale peavarjud ja hakkasid lossi väravat lõhkuma. Nad said lossi sisse ja juba kõik mehed oli lossi hoonesse sisse läinud varjuma. Tasuja ja ta mehed läksid tagant olevast uksest
Kui Johannes oli kuue või seitsme aastane, õpetas ema teda lugema. Juba väiksena sai ta aru, et linnakeel erineb mitmeti talle nii omaseks saanud kodumurdest. Seitsme aastaselt algas Johannesel koolitee. Tema esimeses koolis õpetati vähe, rohkem tegeldi heade kommete kasvatamisega. Kahe aasta pärast pandi Aavik köster J. Etrucki algkooli. Selles eesti õppekeelega koolis alustas ta eesti teoste lugemist. Suure vaimustusega luges ta ajaloolisi jutustusi, E.Bornhöhe Tasujat ja Vambolat. 1891. aasta sügisel astus J. Aavik Reutzi elementaarkooli, kus ta õppis kaks aastat. Selles vene õppekeelega koolis õppis ta matemaatikat, deograafiat ja ajalugu vene keeles. Saksa keeles aga õpetati usuõpetust. Keeletundides harjutati õpilaste vene ja saksa keele praktilist oskust. Peale seda suundus ta Kuressaare gümnaasiumis, kus ta õppis kokku kaheksa aastat ja omandas keskhariduse. Hoolimata koolis valitsevast saksa keelest ja meelest, ei unustanud ta eesti kirjandust
Minu arvates kõik röövretked, vallutused saavad alguse inimlikust ahnusest ja võimuihast. Suurt rolli mängis ka Eesti geograafiline asend: kes omas Eestit, sel oli ka kontroll Läänemere üle. Muinaseestlaste vaprast vabadusvõitlusest on kirjutanud paljud eesti kirjanikud paeluvaid lugusid. Enamik meist teavad ja on ehk ka lugenud Mait Metsanurga “Ümera jõel”, Enn Kippeli “Meelist”, Aadu Hindi “Vesse poega” või Eduard Bornhöhe “Tasujat”. Inspiratsiooni on autorid saanud ajaloost, aga enamust neist lugudest peaksin väljamõeldisteks. Pidades muistset vabadusvõitlust tegelikkuseks, saab toetuda Henriku Liivimaa kroonikale, Põhja-Eestis Taani Hindamisraamatule ja teistele naaberrahvaste ürikutele. Väga suur tõestusmaterjal on aga arheoloogilised väljakaevamised. (Helme, M. 2010). Eesti rahva mälu ei ole talletanud muistsest vabadusvõitlusest elavat mälestust,
liikumise ajajärgu patriootilist võitlusvaimu. Selle teose taustaks on 1343. aasta Jüriöö ülestõus ja peategelaseks Jaanus. Jaanust kujutatakse suuremeelse ja vapra mehena, tema vastandiks on kõrk ja alatu noorrüütel Oodo von Raupen. Jaanus, kes on ühtlasi ka Tasuja, on rahvuskangelane, kelle surm sümboliseerib eestlaste vabaduskatsete luhtumist. Paralleelselt ülestõusuga on jutustustuses arendatud ka teine süzeeliin, milleks on Jaanuse ja lossipreili Emiilia armastuse lugu. "Tasujat" võib iseloomustada kui poeetilist, põneva sündmustiku ja omapäraste tegelastega teost. See on kirjutatud loomuliku ja sundimatu keelega ning romantilise elutunnetusega. Alles kümne aasta pärast, 1890. aastal, ilmus Bornhöhe teine samuti väga tähtis ajalooline jutustus "Villu võitlused", mis on ka seotud 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusuga, kuid seekord on tegemist sündmustega Viljandi lossis. Jutustus räägib talupoegadest, kes
esmakordselt tähele panema, et linnakeel erineb mitmeti talle nii omaseks saanud kodumurdest. Seitsmendal eluaastal algas J. Aaviku koolitee. Tema esimeses koolis õpetati vähe, rohkem tegeldi heade kommete kasvatamisega. Kahe aasta pärast pandi J. Aavik köster J. Etrucki algkooli. Selles eesti õppekeelega koolis sai ta õhukust eesti teoste lugemiseks. Suure vaimustusega luges ta ajaloolisi jutustusi, muuseas E. Bornhöhe "Tasujat" ja A. Saali "Vambolat". 1891. a. sügisel astus J. Aavik Reutzi elementaarkooli, kus ta õppis kaks aastat. Selles vene õppekeelega koolis ta matemaatikat, deograafiat ja ajalugu vene keeles. Saksa keeles aga õpetati usuõpetust. Keeletundides harjutati õpilaste vene ja saksa keele praktilist oskust. Kaheksa aastat õppis J. Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Hoolimata koolis
pidurdamatus suunas tõeline terror. Enamik seal on tagantjärele mõeldes õudsem kui enamus Chanley kuulsamaid filme " The phantom of opera " ja " The hunchback of Notre Dame ", kus teiste lavastajatega ta praktiliselt kustutas oma endanäolised teosed. Freaksiga sarnaselt algab ka West of Zanzibar´i tegevus tsirkuses, kuid kandub üsna pea üle musta mandri südamesse, kannibalide ja elevandiluu küttide räpasesse maailma. Lugu kõike inimlikku halvavast kättemaksust, mis pimestab tasujat muutes ta lausa kurjuse kehastuseks.Lon Chanley jalutu salaplaane hauduva kättemaksjana on lausa võrratu aga seda on ka kogu lugu ise. "Dracula" 1931, Browning tegi selle Universalile. See film teenis nii palju, et MGM produktioon saatis Irvin Talbergi välja, et saada Browning tagasi. See oli Browningu suurim hitt, kuigi kaugel veel tema parimast filmist. Järgmisel aastal tuli välja tema meistriteos " Freaks", andes rohelise tule talle Thalbergi
Selle teose taustaks on 1343. aasta Jüriöö ülestõus ja peategelaseks Jaanus. Jaanust kujutatakse suuremeelse ja vapra mehena, tema vastandiks on kõrk ja alatu noorrüütel Oodo von Raupen. Jaanus, kes on ühtlasi ka Tasuja, on rahvuskangelane, kelle surm sümboliseerib eestlaste vabaduskatsete luhtumist. Paralleelselt ülestõusuga on jutustustuses arendatud ka teine süzeeliin, milleks on Jaanuse ja lossipreili Emiilia armastuse lugu. "Tasujat" võib iseloomustada kui poeetilist, põneva sündmustiku ja omapäraste tegelastega teost. See on kirjutatud loomuliku ja sundimatu keelega ning romantilise elutunnetusega. Alles 1890. Aastal ilmus Eduard Bornhöhe teine ajalooline jutustus "Villu võitlused" , mis on samuti seotud Jüriöö ülestõusuga. Seekord on tegemist sündmustega Viljandi lossis. Jutustus räägib talupoegadest, kes tahavad ennast viljakottidesse peita ja sel viisil lossi pääseda, et see vallutada
Mulle üldse ei meeldi usk, sest see põhjustab selliseid laest võetud tasumisi üle kogu maailma ja hukkuvad sageli süütud inimesed. Et oma ideed selgeks teha, ei pea tapma, piisab ka meedia kasutamisest või muus sellisest viisist, mis ei kahjusta ega vigasta kedagi. Aga üks on kindel kättemaks ei too kinagi rahu, rõõmu ega õnne. Ennem toob seda juhus. Kuid omakohtune tasumine toob pigem kibestust ja kurbust, sest kellegi õnnetuks tegemine ei tee tasujat õnelikumaks. Surmaga ei saa probleemide eest põgeneda ja sellega ei tule lahendust ka mitte. Vähemalt mina arvan nii. Sest murede eest ei saa põgeneda, kuna keegi peab nendega ikka tegelema. Ükski probleem ei kao ise ära, alati on mõni inimene, kes teeb midagi selle lahendamiseks. Seega oleks mõistlikum olla elus, nautida sõpradega veetud aega ja loodust, sest kunagi ei tea, millal juhus võib kellegi eluküünla kustudada.
.............................................. sakslastega võrdne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Voldemar Eller (1906–2004). Tasuja. Õli lõuendil. ............................................... Eesti Ajaloomuuseum 8. Miks soosis nõukogude võim Bornhöhe „Tasujat“ koolilektüürina? Millist ideoloogilist sõnumit oli võimalik selle teose vahendusel õpilastele edastada? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Selle teose taustaks on 1343. aasta Jüriöö ülestõus ja peategelaseks Jaanus. Jaanust kujutatakse suuremeelse ja vapra mehena, tema vastandiks on kõrk ja alatu noorrüütel Oodo von Raupen. Jaanus, kes on ühtlasi ka Tasuja, on rahvuskangelane, kelle surm sümboliseerib eestlaste vabaduskatsete luhtumist. Paralleelselt ülestõusuga on jutustustuses arendatud ka teine süzeeliin, milleks on Jaanuse ja lossipreili Emiilia armastuse lugu. "Tasujat" võib iseloomustada kui poeetilist, põneva sündmustiku ja omapäraste tegelastega teost. See on kirjutatud loomuliku ja sundimatu keelega ning romantilise elutunnetusega. Alles kümne aasta pärast, 1890. aastal, ilmus Bornhöhe teine samuti väga tähtis ajalooline jutustus "Villu võitlused", mis on ka seotud 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusuga, kuid seekord on tegemist sündmustega Viljandi lossis. Jutustus räägib talupoegadest, kes tahavad ennast viljakottidesse peita
Roose tundidel tärkas temas huvi vene kirjanduse vastu. Visalt aga edenes Luts matemaatikas, sest tal puudus ,,matemaatiline närv". Ägedaloomuline köster Nieländer (= Lender) õpetas Lutsule usuõpetust, kirikulaulude laulmist ja eesti keelt. Pühakirja tuupimine ei pakkunud talle erilist lusti, kuid emakeele tunnid kiskusid teda kaasa. Emakeelne kirjandus oli Lutsu harrastusalaks juba varasemast lapsepõlvest saadik. Suure andumusega luges ta kihelkonnakooli aastail Bornhöhe ,,Tasujat" ja Ed. Vilde naljajutte. Samuti haaranud teda indiaanlaste seikluste romantika. Palamuse kihelkonnakool, kus õppis väga erilaadseid õpilastüüpe, jättis palju kustumatuid jälgi noore Lutsu hinge. Neid rikkalikke mälestusi kasustas ta hiljem Tootsi-lugude loomisel ja mälestusteoste koostamisel. Kurva juhtumina on püsinud kirjanikul meeles väikese valgepäise venna Arnoldi surm sarlakisse. Lutski oli raskesti haige, kuid paranes siiski.
romaane ,,Ivanhoe" (1819). Scotti mõjul vallandus terve ajalooliste romaanide laine paljude maade kirjanduses. Scott ja tema looming oli vahetuks eeskujuks mitmetele kaasaegsetele kirjanikele, nagu näiteks Victor Hugo. Küllap oli Scott ka eeskujuks nii mõnelegi ajaloolist romaani viljelevale eesti kirjanikule. Esimeseks sellelaadseks katsetuseks oli Jaak Järve ,,Vallimäe neitsi" (1885). Siiski oli kõige esimene ajalooainelise loo kirjutajaks Eduard Bornhöhe, kelle ,,Tasujat" (1810) ei saa lihtsalt romaaniks nimetada. ,,Tasuja" vaimu kannab Bornhöhe teinegi ajalooline jutustus- ,,Villu võitlused" (1890). Seiklusromaani nimetust kannab ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893). Bornhöhe kõrval teiseks meheks, kes seikluslik-põneva juhtumusromaani võimalusi ning võtteid ajaloolisel ainestikul agarasti rakendama asus, oli Andres Saal. Tema toodangus olid kesksel kohal teosed ,,Vambola" (1889), ,,Aita" (1891) ja ,,Leili" (1893). Uue
Ta väidab, et rahvus luuakse inimeste ajus mitmete kujutluspiltide kaudu ja neid kujutluspilte toodavad omakorda erinevad kommunikatsioonivormid, nt ajakirjandus, raamatud. Selle eelduseks on kirjaoskuse kasvamine. Kirjaoskuse suurenemise kõrval ka omavahelise suhtluse suurenemine. Nt seltside loomise näol. Trükisõna ja koolide kaudu sisendatakse massidesse uusi ideesid ka. neid rahvusluse põhimõtteid. See kõik konstrueerib ühist kontseptsiooni. Nt kui paljud loevad „Tasujat“, siis nende kujundite kaudu tekitatakse arusaam, et meil on ühine minevik ja võimalik ühine olevik. Eric Hobsbawn- uurimus „rahvused ja rahvuslus 1870st aastast“. Ta väidab, et rahvus on leiutatud traditsioon. Ta idee järgi on rahvused loodud 19. saj võimluse tõusnud uute klasside poolt. Need klassid soovivad oma võimu kindlustada ja seadustada ning erinevaid rahvuslikke sümboleid rahvale või kodanikele peale surudes tekitatakse illusoorne ühtekuuluvustunne. See
community". Ta väidab, et rahvus luuakse inimeste ajus mitmete kujutluspiltide kaudu ja neid kujutluspilte toodavad omakorda erinevad kommunikatsioonivormid, nt ajakirjandus, raamatud. Selle eelduseks on kirjaoskuse kasvamine. Kirjaoskuse suurenemise kõrval ka omavahelise suhtluse suurenemine. Nt seltside loomise näol. Trükisõna ja koolide kaudu sisendatakse massidesse uusi ideesid ka. neid rahvusluse põhimõtteid. See kõik konstrueerib ühist kontseptsiooni. Nt kui paljud loevad ,,Tasujat", siis nende kujundite kaudu tekitatakse arusaam, et meil on ühine minevik ja võimalik ühine olevik. Eric Hobsbawn- uurimus ,,rahvused ja rahvuslus 1870st aastast". Ta väidab, et rahvus on leiutatud traditsioon. Ta idee järgi on rahvused loodud 19. saj võimluse tõusnud uute klasside poolt. Need klassid soovivad oma võimu kindlustada ja seadustada ning erinevaid rahvuslikke sümboleid rahvale või kodanikele peale surudes tekitatakse illusoorne ühtekuuluvustunne. See
üht suuremat salka, kes Tasuja käsu all Padise kloostri tühjaks oli riisunud, mungad maha nottinud, ümberkaudseid talupoegi nende isandate hävitamisel aidanud ja läänlasi mässule kihutanud. Läänemaalt tungis mässutuli üle väinade Saaremaale, mille käredad pojad ühe päevaga ligi tuhat sakslast surmasid, nende seas ka ordu maa- 98 valitseja ühes kõigi ametimeestega. Viimaks jõudis ühel päeval Tasuja salk talupoegade laagrisse Tallinna all, kus teda hõisates vastu võeti. Tasujat tundsid peaaegu kõik eestlased, aga tema minevik ja pärisnimi oli ainult mõnele ta oma meestest teada, j aineile oli ta selle avaldamise kõvasti ara keelanud. Paljud kahetsesid, et teda nooruse pärast ei võidud valida peavanemaks, kelleks ta oma tulise kõne, sõjakunsti ja muu tarkuse tõttu oli kui loodud. Kõik tema ettevõtted olid seni õnnestunud. Kui Tasuja laagrist läbi ruumika telgi poole ratsutas, mis vanemate nõukogu jaoks oli ehitatud,
eestlastel vastu võtta kaotus, jääb lootus, et selliseid kanglasi tuleb rahva seast ka hiljem. Paatos seisneb sellest, et pole rõhutatud ohvri positsiooni, kaotust. Algupära on harv nähtus, pigem adapteeriti sel ajal eelkõige saksa keele kaudu inglise, prantsuse või saksa rahvaraamatuid. Selle kaudu paistab „Tasuja” silma. Teistest raamatutest räägitakse kui plagiaatidest, aga see pole päris nii. Tekib kahtlusi, kirjandusteadlane Herbert Salu on võrrelnud „Tasujat” Dumas’ „Wilhelm Telliga”. Seostatud gootikaga: pimedus, öö, üksikud pilved, kelder, kus Tambet mädaneb. Kuigi Bornhöhe ei kajasta tegelikke ajaloosündmusi, on see raamat paradoksaalsel kombel kinnistanud tugevalt arusaama, et Jüriöö ülestõus toimus just sel kujul ja nõnda. Bornhöhe juures tuleks rääkida ka „Viimsest reliikviast”, s.o adaptsioon, mis põhineb teosel „Vürst Gabrieli ja Pirita kloostri viimased päevad”
annaabi.ee 
