Tööleht (happed) 9. klass Nimi…….................... Klass.................. 1. Nimeta kolm tugevat hapet (3p) .........Soolhape, lämmastikhape, väävelhape....................................................... 2. Kirjuta võrrandid ja tasakaalusta need (6 p) a) Väävelhape + naatriumhüdroksiid .........H2SO4 + 2NaOH — Na2SO4 + 2H2O............................................................. b) Vask(II)oksiid + lämmastikhape .........CuO + 2HNO3 — Cu(NO3)2 + H2O.......................................................... c) Tsink + soolhape .........Zn + 2HCl — ZnCl2 + H2........................................................................... 3. Milline on lilla lakmuse värv happelises keskkonnas
omaduse tõttu kasutatakse. 3. Iseloomusta raua füüsikalisi omadusi. 4. Kuidas erinevad malm ja raud süsiniku sisalduse poolest? 5. Milles väljenduvad korrosiooninähtused? 6. Mis on joodis? 7. Nimeta vähemalt kuus metallidele iseloomulikku füüsikalist omadust. Kirjelda pikemalt koos näidetega kolme omadust. 8. Põhjenda, kas reaktsioon toimub või mitte. Kui reaktsioon toimub, siis kirjuta see välja ja tasakaalusta. · Cu + H2O = · Mg + FeCl2 = · Zn + H2SO4 = METALLID II 1. Raua leidumine looduses ja tähtsamad looduslikud ühendid. 2. Iseloomusta alumiiniumi peegeldusvõimet ja kus alumiiniumi selle omaduse tõttu kasutatakse. 3. Millised on tähtsamad vaseühendid? 4. Iseloomusta kõrgahjuprotsessi tooraineid. 5. Nimeta korrosioonikaitse võimalusi. 6. Mis on amalgam? 7. Nimeta vähemalt kuus metallidele iseloomulikku füüsikalist omadust. Kirjelda
OKSIIDID - TK 1. A. Tõmba joon alla aluseliste oksiidide valemitele. BaO, NO, CO2, SnO, Cl2O7, Na20, MgO, B2O3 B. Vali allajoonitutest üks ning koosta ja tasakaalusta võrrand selle oksiidi reageerimisest veega. BaO + H2O = Ba(OH)2 2. Kirjuta ühe toatemperatuuril tahke oksiidi valem ja nimetus. Fe3O2 = raud(III)oksiid 3. Kirjuta järgnevate oksiidide nimetused. Li2O = liitiumoksiid BeO = berülliumoksiid FeO = raud(II)oksiid N2O5 = dilämmastikpentaoksiid Cr2O3 = kroom(III)oksiid SO3 = vääveltrioksiid 4. Tõmba joon alla oksiididele, mille reageerimisel veega tekib söövitav lahus.
tähendab, et väide on väär. · Kallutatud väide: teave, mis rõhutab üht seisukohta. · Propaganda: väär või ebatäielik teave, mis toetab mingit äärmuslikku poliitilist või moraalset seisukohta. Praktilised nõuanded kriitilise mõtlemise kohta. 1. Keskendu arutelu sisuks olevale küsimusele. 2. Pane oma mõtted kirja. 3. Allikat tsiteerides viita korrektselt. 4. Toetu oma kaastudengite ja juhendajate mõtetele. 5. Ole avatud. 6. Tasakaalusta oma väiteid. 7. Erita pidevalt endale küsimusi. 8. Vaata pinna alla. Praktilised nõuanded kriitilise mõtlemise kohta. 1. Keskendu arutelu sisuks olevale küsimusele. ·.Tähelepanu väga kerge hajuma, hakka küsimusega tegelema võimalikult vara. 2. Pane oma mõtted kirja. ·.Mõtete kirjapanek suunib selgelt mõtet väljendama. ·.Lugedes oma mõtete saad mõelda kriitilisemalt, see viib uute mõteteni. Praktilised nõuanded kriitilise mõtlemise kohta
Sinu punktid /10p Kuupäev: 1. Mis on oksiidid? (1p) 2. Lõpeta lause: happeline oksiid + alus = . (0,5p) 3. Mis tingimustel reageerivad veega aluselised oksiidid? (alati/ainult tugevad/ainult nõrgad/mitte üldse) (0,5p) 4. Mis on keemiline sool? (1p) 5. Millised on happelised oksiidid? (1p) 6. Nimeta järgmised ühendid. (3p) a. Na2O b. MgSO3 c. HNO3 7. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonid (3p) a. H2SO4 + MgO → b. Vesinikkloriidhape + naatriumhüdroksiid → c. Kaalium → kaaliumoksiid Boonus: (1,5p)
mangaan(VII)oksiid baariumoksiid OKSIIDIDE JAOTAMINE Aluselised oksiidid (metallioksiidid) 1. (ainult aktiivsete IA ja IIA rühma metallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib alus I -II I -II I -II I Na2O + H2O 2NaOH 2. reageerivad hapetega, tekivad sool ja vesi II -II I -I II -I I -II CaO + HCl CaCl2 + H2O 3. reageerivad happeliste oksiididega (vt. happelised oksiidid) Ülesanne 3. Lõpeta reaktsioonivõrrandid, tasakaalusta: CaO + H2O 5 Li2O + H2O BaO + HCl CuO + H2SO4 Happelised oksiidid (mittemetallioksiidid) 1. reageerivad veega, tekib hape (kõik happelised oksiidid siiski veega ei reageeri, näiteks SiO2, CO jt) !tekkivas happes jäävad elementide oksüdatsiooniastmed samaks VI -II I -II I VI -II SO3 + H2O H2SO4 2. reageerivad alusega, tekib sool (sellise happe sool, kus
F2 9.2 Katseline kinnitamine F1 F2 F1 F2 Mõlemad dünamomeetrid näitavad ühesuurust jõudu Liikuvate kehade vastastikmõju Omapära: - tekivad alati paaridena - on alati ühte liiki - ei tasakaalusta teineteist - kehtib mistahes jõudude korral 9.3 Järeldus F1=F2 m1 a 2 F1 F2 m1a1=m2a2 ehk m2= a1 m1 a1 a2 m2 Kui võtta m2=1kg, a2
Newtoni III seadus. mõju ja vastumõju seadus, igale mõjule on olemas vastumõju. Kahe keha vastasmõju: on olemas jõu paar kahe keha vahel. Newtoni III seadus- jõud ja vastasjõud on arvuliselt võrdsed kuid vastassuunalised, mõjuvad alati sirgel. F1 = F2 ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. Ülesanded: 1. Nööri otsas ripub koormus. Koormus tõstetakse 98N jõuga kiirendusega 2m/s2 Fv=98N A=2m/s2 M= ? Fr = mg Fv - Fr = ma 98 9,8 * m = m* 2 98= 11,8m| 11,8 M=8,3 Kg 2
..................................................... 1. Koosta lihtsustatud struktuurivalem (8p) a) 2-metüülpentanaal b) 3-klorobutaanhape c) heksaan-2-oon Kirjuta graafiliselt (3p) a) 3-etüülheptaanhape b) 2,5-dimetüüloktanaal 2. Anna ja nimetus ja määra aineklass (aldehüül, ketoon, karboksüülhape või ester) (4p) a) CH3CH2COOC2H5 b) CH3CH2CHO 3. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid (10p) a) CH3COOH + Mg ................................................ + .................................................... b) CH3H7COOH + KOH ......................................... + .................................................... c) CH3CH2COOH + C2H5OH ................................ + ............. ...................................... d) HCOOH + CaCO3 ...................
Glükoosi 5%= 15g Vett 300-15= 285g 5. Juuste blondeerimiseks kasutatakse 6% vesinikperoksiidi lahust. Mitu g sellist lahust saab valistada 100g vesinikperoksiidist? G= 100x100/6=1666,7g 6. Kurkide marineerimiseks võeti lisaks kurkidele ja maitsetaimedele 1,2l vett, 50 g soola ja 20 g suhkrut. Mitu % soola ja suhkrut oli lahuses? Kokku 1200+50+20=1270g Soola (50/1270)x100%=3,9% Suhkrut (70/1270)x100%=2,2% 7. AgNO3 laguneb kuumutamisel kolmeks saaduseks: Ag, NO2 ja O2. Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrand. Arvuta, milline on reaktsiooni saagise protsent, kui 114 g AgNO3 lagunemisel tekkis 68,2 g hõbedat? 2AgNO3 t0 2AG + 2NO2 + O2 saagis=(68,2x100)/114=59,8%
H2S Al2(SO4)2 Fe(OH)3 Li2O SO3 CrO3 K2SO4 Soola teke Hape + metall = sool + H2 Hape + aluseline oksiid = sool + H2O Hape + alus = sool + H2O Alus + happeline oksiid = sool + H2O Hape + aluseline oksiid = sool + H2O Oksiidi omadused/teke Aluseline oksiid + vesi = Alus CaO + H2O = Ca(OH)2 Happeline oksiid + vesi = Hape SO2 + H2O = H2SO3 Aluste lagunemine: Alus = aluseline oksiid + vesi Cu(OH)2 = CuO + H2O Ca(OH)2 = CaO + H2O Lõpeta ja tasakaalusta: Mg + HCl = NiO + H3PO4 KOH + H2SO4 = Ca(OH)2 + SO2 = K2O + H2O = CO2 + H2O =
Inertsiaalseiks võib ligikaudu pidada Maaga seotud taustsüsteeme või Maa suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Newton II- keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a-vektor=F-vektorm; a=kiirendus1m/s F=jõud 1N m=keha mass 1kg NewtonIII- kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastassuunalised. F¹ vektor= - F² vector. Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Sõltub keha jäikusest=k. Hooke'i seadus: kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega. Felastsusjõud.=kl Kaks keha tõmbuvad gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline õlema keha massiga ja pöördvõrdeline nende massikeskmete vahekauguse ruuduga. F=G m¹m²/r²., kus G=6,7*10astmel-11
mitut benseenituuma. Nimeta eteeni, etüüni ja benseeni kasutusalad. Eteen piirituse, sünteetilise kautsùki, plastmasside, mootorikütuste jne. tootmiseks Etüün kasutatakse metallide keevitamisel ja orgaaniliseks sünteesiks: plastmassid, kautsuk, kummi, lahustid, etaanhape, pleksiklaas jne. Benseen on tähtis orgaanilise sünteesi lähteaine. Temast toodetakse nitrobenseeni, aniliinvärve 1. Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid: a) 2C66H6 + 4O2 CO2+6H2O+11C b) C6H6 + HNO3 C6H5NO2+H2o c) C6H6 + Br2 C6H5Br+HBr 2. Nimetage järgmised ained: Cl a) b) NO2 B=2-etüül-4metüülbenseen C) d) OH C=2-Metüülbenseen 3
c. väävel + hapnik vääveldioksiid Tase 3 Mitu cm3 vett on tarvis lisada 150 g 8%-lisele lahusele, et saada 5 %-line d. fosfor + hapnik tetrafosfordekaoksiid lahus? II. Koosta ainete valemid, mis koosnevad... e. liitium + hapnik liitiumoksiid a. mangaanist (OA-ga VII) ja hapnikust b. kaltsiumist ja väävlist (OA-ga II) V. Lõpeta reaktsioonivõrrandid ja tasakaalusta need! c. liitiumist ja hapnikust a. H2 + O2 d. ränist (OA-ga IV) ja vesinikust b. K + O2 c. C + O2 d. Al + O2
Laboris saadakse hapniku kasutades vee elektrolüüsi või mõnede vähepüsivate hapnikku sisaldavate ainete lagundamisel( KMnO4) Puhas õhk koosneb hapnikust ja lämmastikust. Saastunud õhus on aga ka nt süsihappegaasi vääveloksiidi jne. Hapniku sisaldus õhus on püsiv, sest 2Mg + 02 -- 2MgO ----- redoksreaktsioon Mg Mg , o.-a. Kasvas, Mg = redutseerija O O , o.-a. Vähenes , O2 = oksüdeerija Mg - 2e -- Mg 2+ / / 2 O + 4e -- O 2- / 4 / 1 Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid a) 2Ba + O2 -- 2BaO b) 4Fe + 2O2 --- 2Fe2O3 (rooste) 2Fe + O2 --- 2FeO c)põleb liitaine C3H8 + 5O2 --- 3CO2 + 4H2O Arvutusülesanded: 1) 12 vase aatomit on vaja oksüdeerida vask(II)oksiidiks. Miru hapniku molekuli selleks kulub? 12aatomit ? 2Cu + O2 --- 2CuO 2aatomit - 1 molekul 2 aatomit 2.12 = 24 molekuli (O2) 2)Mitu alumiiniumi aatomit kulub reageerimisel 15 kloori molekuliga, kui tekib AlCl3?
pooljuhtplaadikesele on koondatud suur hulk [~10...10(kuuendas astmes :D)] üliväikesi transistore ühes lisadetailidega, mis toimivad koos tervikliku võimendi, protsessori vm. seadmena. *Tõkkekihi tekkimine. p-pooljuhis on palju auke, n-pooljuhis palju elektrone. Laengukandjate erinevus hakkab läbi siirde rekombineeruma. Siirdealas jäävad n- poolele positiivsed ioonid ja p-poolele negatiivsed aktseptori ioonid. Nende laengut ei tasakaalusta enam lahkunud elektronid ega augud. Kaksikkihi elektriväli hakkab ülevalguvaid laengukandjaid tagasi tõrjuma, kuni tekib tasakaal (tõkkekiht).
Arvutused reaktsioonivõrrandite põhjal Reaktsioonivõrrand näitab reageerivate ainete suhteid moolides. Kordaja on moolide arv. Kui kordajat ei ole, on moolide arv=1 Lahenduseks vajalik: lõpeta reaktsioonivõrrand, tasakaalusta! Näide 1- tekstist andmed moolides Mitu mooli hapnikku kulub 2 mooli raua oksüdeerimiseks? 1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (2 mooli ja x mooli) 2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 3) Koosta ristkorrutis ja lahenda 2 mooli x mooli 4Fe+3O2->2 Fe2O3 X=2 mol•3 mol : 4mol 4mooli 3 mooli Näide 2- tekstist andmed liitrites vm ruumalaühikutes gaasidel
.. Oksiidide saamine · Paljusi oksiide võib saada vastava lihtaine reageerimisel hapnikuga (enamasti põlemine). · Vähemaktiivsed lihtained reageerivad hapnikuga suhteliselt aeglaselt ja leegita. · Nt Na + O Ülesanded TV lk 19 ül 5.3. A (1), B (1), C (1) Järgmise tunni tunnikontroll "Oksiidid" · Oksiidi mõiste · Oksiidide nimetamine · Oksiidi valemi koostamine · Oksiidide liigitamine · Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrand oksiidi reageerimisel veega. Kokkuvõte · Liigitan oksiide aluselisteks ja happelisteks. · Tean, et happelistest oksiididest. reageerivad veega ainult aktiivsete metallide oksiidid. · Kirjutan ja tasakaalustan reaktsioonivõrrandid oksiidi reageerimisel veega. · Nimetan oksiidide saamisvõimalusi (2).
Toolil istumine. 2. Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a = F/m Vektoriaalsed suurused: a, F a = kiirendus, 1m/s2 ehk N/kg F = jõud, 1N m = mass, kg a = v v0 / 2 s= t= s= a*t2 / 2 4. Newtoni III seadus. Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa ja need jõud on absoluutväärtuselt võrdsed, kuid vastassuunalised. F1 = - F2 Vastastikmõjus paarikaupa tekkivad jõud on alati sama liiki. Ei tasakaalusta teineteist, sest mõjuvad eri kehadele. 3. (Ülemaailmne gravitatsiooniseadus) Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G Gravitatsioonijõud jõud kõikide kehade vahel 5. Raskusjõud. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F= R = 6400 km (Maa Raadius); M = 6 * 1024 kg (Maa Mass). G on konstant. 6. Hõõrdejõud
9) ülesannete kogust 4.51 (joonis), 3.15, 3.16, 3.17, 3.19, 4.1, 4.02, 4.05, 4.06, 4.08, 4.09, 4.10, 4.11 10) Newtoni I seadus ehk inertsiseadus- Kehale mõjuvad jõud on võrdsed või puuduvad, keha on kas paigal või mõjuvad ühtlaselt sirgjooneliselt. 11) Newtoni II seadus- keha kiirendus on võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle kehale mõjuva massiga. 12) Newtoni III seadus ehk mõju ja vastastikmõju seadus - Newtoni III seaduse jõud ei tasakaalusta teineteist. - Kui Maa tõmbab kukkuvat õuna jõuga 1N, siis õun tõmbab maakera vastu täpselt sama suure jõuga. - Selles väljendubki mõju ja vastastikmõju e. Newtoni III seadus: 2 keha mõjutavad teineteist võrdsete vastassuunaliste jõududega. 13) Gravitatsioon- F= G m1xm2 : r2 (x on korrutusmärk) 14) Raskusjõud- gravitatsioonijõud Maa või mõne teise taevakeha lähedal. Valem: F=mxg m= keha mass kg, g= 9,8 m/s2 (raskuskiirendus)
1. Vali õige: molekulid ei jagune lahuses ioonideks, kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks, osa molekule jagunevad lahuses ioonideks. Tugevad happed on sellised happed, mille kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks Nõrgad happed on sellised happed, mille osa molekule jagunevad lahuses ioonideks 2. Happeliste oksiidide ja vee reaktsioonil tekivad happed. Näiteks vääveldioksiidi ja vee reaktsioonil tekib väävlishape: SO2 + H2O →H2SO3 Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid: a) süsinikdioksiid + vesi → süsihape b) vääveltrioksiid + vesi → väävelhape c) dilämmastikpentaoksiid + vesi → lämmastikhape d) tetrafosfordekaoksiid + vesi → fosforhape CO2 + H2O → H2CO3 SO3 + H2O → H2SO4 N2O5 + H2O → 2HNO3 P4O10 + 6H2O → 4H3PO4 3. Vali loetelust kaks õiget. süsihape (kergesti lagunev), ränihape (geeljas aine), keedusool, väävlishape, lämmastikhape.
Njuutoni III seadus-mõju ja vastumõju seadus. N:stardist lend kahurist, tõugates enda ees uiskudel jääl olevat kelku- kelk liigub edasi, ise liigud tagasi. -vastastikmõjus mõjuvatele kehadele mõjuvad jõud mõlemale kehale, kehad on alati paari kaupa, jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastupidised, jõud on rakendatud erinevatele kehadele. F=-F III seadus 2 keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega.Need jõud teineteist ei tasakaalusta, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. Gravitatsiooni jõud. See allub ülemaailmsele grav.seadusele. 2 punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massiga ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga.(valem) F-punktmasside vahel mõjuv jõud G-gravitatsiooni konstant (valem)- M1,m2- punktmasside massid. r(ruudus)-ruutkaugus(kaugus)
Newtoni I seadus - Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt Newtoni II seadus - Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. Newtoni III seadus - Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastassuunalised. F¹ vektor= - F² vector. Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus Kaks punktmassi tõmbuvad teinetesit jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutusega ja pöördvõrdeline nende vaheliste kauguse ruuduga. Hooke seadus elastsusjõud on võrdeline keha jäiksuse ning piukkuse muutumisega tekkib tõmbe ja surve jõuga. Valemid Newtoni II seadus F=ma F Jõud (1N) m Mass (1kg)
koefitsendid. Magneesiumsulfaadi valem Mg(OH)2 + H3PO4 = Mg3(PO4)2 + H2O on teistest keerulisem ...ja temast lähtudes saame kaks koefitsenti ( vaatleme PO43- tervikuna, 3Mg(OH)2 +2H3PO4 = Mg3(PO4)2 + H2O mitte P&O eraldi). Leiame ülejäänud koefitsendi(d). 3 Mg(OH)2 +2 H3PO4 = Mg3(PO4)2 +6H2O 6OH- +6 H+ = 6 H2O Ning nüüd ka mõned ülesanded: Tasakaalusta võrrandid: 1. ___ Fe + ___ S ___ FeS 2. ___ H2 + ___ Cl2 ___ HCl 3. ___ Mg + ___ O2 ___ MgO 4. ___ O2 + ___ H2 ___ H2O 5. ___ HgO ___ Hg + ___ O2 6. ___ Ca + ___ H2O ___ Ca(OH)2 + ___H2 7. ___ CH4 + ___ O2 ___ CO2 + ___ H2O 8. ___ Na2O2 + ___ H2SO4 ___ Na2SO4 + ___H2O2 9. ___ N2 + ___ H2 ___ NH3 10. ___ Al + ___ O2 ___ Al2O3 11. ___ KMnO4 ___ K2O + ___ MnO + ___ O2 12. ___ Na + ___ H2O ___ NaOH + ___ H2 13
TURU TASAKLAAL JA -HIND 1.Kuidas pakkumine ja nõudlus tasakaalustavad turgu? Pakkumine ja nõudlus iseenesest mitte ei tasakaalusta turgu vaid määravad hinna tõusu või languse. Turu tasakaalustab tarbija, kuna hind kujuneb vastavalt tarbija subjektiivsele hinnangule toote/teenuse tarbimisväärtuse suhtes. Mida nõutum on toode/teenus, seda rohkem tarbija on nõus tema eest maksma eeldades, et tema esmatarbe vajadused on rahuldatud. 2.Mis on defitsiit ja ülejääk ning kuidas saab turukonkurents neid kõrvaldada? Defitsiit on mingi toote/teenuse nappus ülejääk on mingi toote/kauba ületootmine.
tagajärjel muutub. 2. Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või tasakaalustamisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nimetatakse ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus: kehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. a= F/m ehk F=m*a. Ühik on 1N. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Neid jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. F1=F2, m1a1=m2a2 ehk m1/m2=a2/a1. 3. Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust. Massiühik on 1 kilogramm. Inerts on nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
K+Cl- , Na+Br-, BaCO3, = sool, Na2C03=sooda Happed- koosnevad vesinikust ja happejäägist. HNO3, H2SO4, H2SO3, H3PO4 Alused- koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast. NaOH, KOH, Ba(OH)2 Oksiidid- On liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. H20, N2O, Al2O3, C02 Määra aineklass, kirjuta nimetus: 1. Al2O3 2. MgSO3 3. Zn( OH)2 4. CuCl 5. Fe(OH)3 6. ZnO 7. H3PO4 8. NaCl 9. HNO3 10. KNO2 11. H20 12. HCl Kirjuta võrrand, tasakaalusta: 1. K2O+H2O= 2. BaO+H2O= 3. Al2O3+H2O= 4. Na2O+H2O= 5. Fe2O3+H2O= Määra aineklass, kirjuta nimetus ja arvuta molaarmass järgmistele ühenditele: 1. Na20 2. Mg(OH)2 3. H3PO4 4. Al2(S04)3 Koosta valem ja arvuta Mr 1. Naatriumdioksiid 2. Süsinikdioksiid 3. Tsinkhüdroksiid 4. Kaaliumhüdroksiid 5. Magneesiumnitraat 6. Baariumsulfaat Tööjuhend. Koosta referaat loositud teemal.
liikumise kiirust säilitada. Newtoni 2 seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Newtoni 2 seadus määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. a=F:m a- kiirendus m/s F- jõud 1N m- mass 1kg Jõud 1N annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s. Newtoni 3 seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F=F Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Newtoni 3 seadus määrab, et kui esimene keha mõjutab teist keha, siis teine keha mõjutab ilmtingimata esimest keha vastu. Gravitatsioon- nähtus,maailmaruumi kõikide kehade tõmbumine. Gravitatsiooniseaduse: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. m ja m kummagi keha (punktmassi) mass 1kg r kahe keha kaugus 1m G-gravitatsioonikonstant
Al(OH)3 HNO3 4. Määra elementide oksüdatsiooniastmed ning leia oksüdeerija ja redutseerija järgmises reaktsioonis. (7 p) 2 Al + 3 Cl2 2 AlCl3 oksüdeerija on ............................................... elektronvõrrand................................................... redutseerija on ............................................... elektronvõrrand .................................................. 5. Tasakaalusta järgmised reaktsioonivõrrandid. (5 p) P4O10 + H2O H3PO4 Na + Cl2 NaCl Fe2O3 + Al Al2O3 + Fe CO + Fe2O3 FeO + CO2 H2S + SO2 S + H2O 6. Liigita järgmised ained vastavalt aineklassidele tabelisse. (10 p)
Mitu mooli hapnikku kulub 6 mooli vesiniku põlemiseks? 6 mol x 2H2 + O2 2H2O 2 mol 1 mol x = 6 mol ⋅1mol = 3 mol O2 2 mol Näiteülesanne 2 Mitu mooli vesinikkloriidhapet kulub reageerimiseks 6,2 g naatriumoksiidiga? Näiteülesanne 3 Mitu g raud(II)sulfaati tekkis raua reageerimisel väävelhappe lahusega, kui eraldus 5,6 dm3 H2? Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi Tee endale selgeks, millised ained on lähteained, millised saadused Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrand Kui lähteandmed on massi- või ruumalaühikutes, siis arvuta need ümber moolidesse Lähteandmed ja x (moolides) kirjutatakse vastavate valemite kohale, võrrandi kordajad aga valemite alla Leia võrde abil otsitav ainehulk (moolides). Vajaduse korral arvuta vastus ümber massi- või ruumalaühikutesse Lahuse koostise ja lisandite arvestamine Arvutustes tuleb lähtuda puhta aine kogusest, mis võrrandi järgi reaktsiooni astub
Energiline pingutus, mille puhul tekib hingeldus ja higistamine, aitab sinu südamel paremini töötada, lisab energiat, aitab parandada Sinu väljanägemist ja tunda ennast hästi! Liikumist peaks alustama lihaste venitamisharjutustest, millele järgneks umbes 20 minutit aeroobset liikumist (jooks, sörk, tantsimine). Seejärel tee harjutusi lihastugevuse suurendamiseks – pumpamine, raskuste tõstmine. Pingeliste liigutuste järel lõdvesta end ja tee hingamisharjutusi. Tasakaalusta oma toiduvalikuid, ära söö liiga palju ühte ja sedasama toitu! Sa ei pea loobuma hambrurgerist, krõpsudest ja jäätisest tervislikult söömise nimel. Ainult sa pead teadma, kui sageli ja kui palju neid toite süüa. Sinu keha vajab kõiki toitaineid: valku, rasva, süsivesikuid, mineraale, eriti rauda, kaltsiumi ja vitamiine (olulisemad on A-, B-, C-, D-, E- vitamiinid). Tasakaalustades oma toiduvalikuid Eestis kasutusel oleva toidupüramiidi järgi ning
kaaliumsulfit tsinkbromiid raud(II)karbonaat alumiiniumsulfaat kaltsiumnitrit raud(II)hüdroksiid kaaliumhüdroksiid vask(I)hüdroksiid baariumhüdroksiid Anna nimetused järgmistele ainetele: CaO K2O Fe2O3 SO3 Cl2O5 N2O3 N2O FeO Na2O Ag2O Cu(OH)2 Ca(OH)2 Al(OH)3 Fe(OH)3 AgOH NaOH NaNO3 K2CO3 Ag2SO4 NaNO2 FeBr2 CuCl2 Ca3(PO4)2 ZnSO4 MgCO3 Ba3(PO4)2 H2SiO3 H3PO4 HF NaHCO3 HI K2HPO4 H2CO3 CaHPO4 H2S H2O Lõpeta ja tasakaalusta järgmiste reaktsioonide võrrandid: S + O2 = C + O2 = Na + O2 = Ba + O2 = Zn + O2 = K + O2 = FeCO3 =t Fe(OH)3 =t Al(OH)3 =t CuCO3 =t Kirjuta ja tasakaalusta järgmiste reaktsioonide võrrandid: naatriumoksiid+vesi vääveldioksiid+vesi vask(II)oksiid+fosforhape süsinikdioksiid+baariumhüdroksiid kaaliumoksiid+vääveltrioksiid vääveltrioksiid+vesi kaaliumoksiid+vesi
5. Newtoni I , II ja III seadus. 1) Kui kehale miski ei mõju või need mõjud tasakaalustavad üksteist, siis keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 2) Ühe keha mõju teisele nimetatakse jõuks, tähistatakse F. Kehale mõjuv jõud on võrdne selle keha massi ja selle jõu poolt põhjustatud keha kiirenduse korrutisega. 3) Kaks keha mõjutavad teinetest võrdsete ja vastusuunaliste jõududega. Need jõud on alati samaliigilised ja nad kunagi ei tasakaalusta üksteist, kuna mõjuvad erikehadele. 6. Impulss ja impulse jäävuse seadus. Impulsiks nimetatakse keha massi ja tema kiiruse korrutist. Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi impulss ei muutu süsteemi kuuluvate kehade mistahes vastasmõjul.(Kergemini: Sputniku saatmine kosmosesse :P ) 7. Mis on energia, kineetiline- ja potentsiaalne energia, mehhaanilise energia jäävuse seadus? Energia-Keha või kehade süsteemi võime teha tööd.
16. Mis on eriterased? Legeeritud terased, mis sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit, molübdeeni, volframit jt metalle. 17. Miks käituvad metallid keemilistes reaktsioonides redutseerijana? Sest metallid loovutavad oma aatomite väliskihi elektrone. 18. Kuidas saab muuta reaktsiooni kiirust? Selgita. Segades, temperatuuri tõstmisega, tahke aine peenestamisega, 19. Koosta võrrandid. Leia redutseerija ja oksüdeerija. (Kas reaktsioon toimub, tasakaalusta) 0 0 IV -II C + O2 → C O2 0 IV 0 C→C o-a kasvas, C oksüdeerus, on redutseerija 0 -II 0 O→O o-a vähenes, O redutseerus, on oksüdeerija 20. Protsendi ülesanded. Arvuta raua protsendiline sisaldus Fe2O3 ühendis Fe2O3 Mr(Fe2O3)=112+48=160 Aatommass ümardatult Fe: P=112∙100:160=70% O: P=48∙100:160=30% Vastus: Selles aines on 70% rauda
G SISSEJUHATUS Tervislik toitumine tähendab seda et sa sööd nii palju kui su organism vajab, tasakaalustada oma toidukordi ja toitaineid, teha trenni et kaotada kaloreid mis sa endale sisse sööd jne. Ilma toiduta ei saaks inimene elada, see on tähtis osa elust ja kui toituda tervislikult ja teha trenni siis keha muutub tervislikumaks ja energilisemaks. (Tervise Arengu Instituut, 2018) Tasakaalukus Toitumisel on kõige tähtsam tasakaalukus, kui sa ei tasakaalusta oma toidukordi ja toiduhulka, siis võib tervislik toitumine minna väga kiiresti ebatervislikuks. Suur osa tasakaalukusest on ka toidu püramiid, see on tehtud toidu ekspertide poolt ja sealt saab vaadata kuidas organiseerida toiduhulka ja toiduaineid. Taldriku reegel on ka oluline tasakaalukuse teema. See ütleb meile kui palju ja millal on vaja süüa erinevaid toitaineid. Näiteks Hommikul süüa kiudaine rikkaid toitaineid jne. (Tervislik toitumine toimetus, 2018) Kalorid
Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on deformatsiooniga vastassuunaline. Hooke'I seadus Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline kujumuutuse suurusega. Newtoni kolmas seadus jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Vastastikmõjus paarikaupa tekkivad jõud on alati sama liiki. Nad ei tasakaalusta teineteist, kuna mõjuvad eri kehadele. Impulss e. liikumishulk on keha liikumist iseloomustav suurus, massi ja kiirusvektori korrutis. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Sõltub keha massist. Impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. m mass (kg) a kiirendus (m/s) F(nool peal) jõud (N) r kaugus G gravitatsioonikonstant (6'7*10 astmes -11 N*m²/kg²) M Maa mass
Selleks tuleb võrrelda kehade poolt üksteisele antavaid kiirendusi vastasmõju käigus. · Sama tugevusega vastasmõju poolt kehadele antav kiirendus on pöördvõrdeline nende kehade massidega. 1.3. NEWTONI 3 SEADUS. · Kuna kehad osalevad vastasmõjus paarikaupa, siis mõjuvad jõud mõlemale kehale. Jõud on võrdsed ja suunalt vastupidised. · Jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on absoluutväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. · Need jõud ei tasakaalusta teineteist, kuna mõjuvad erinevatele kehadele. 2. JÕUD LOODUSES 2.1. NEWTONI SEADUS 2 JÄRG. JÕUD. Jõud on vastasmõju mõõduks. · Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. · Kehale mõjuvat jõudu saab mõõta mõne tuntud jõuliigi baasil näiteks elastusjõu abil. Vastav seade on nn. vedrukaal e. dünamomeeter. 2.2. JÕUDUDE LIIGID · Gravitatsioonijõud · Raskusjõud · Hõõrdejõud · Elastsusjõud
ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon 22. Jäikus k (ühik on N/m) näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku (m) võrra. 23. Newtoni III seadus: Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised (F1=-F2, kus F1 ja F2 on jõud) ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad erinevatele kehadele. Löön palli, toetan redelile, vean kelku.
loodusressursi ühiku kohta toodetud kaupade ja teenuste väärtusega. Tootlikkus sõltub riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtusest, mida mõõdetakse nende vabaturu-hinnas, ja efektiivsusest, millega neid toota suudetakse.Ainult piisav tootlikkus võimaldab riigil säiliada tugevat valuutat ja koos sellega ka kõrget elatustaset. 4.Kuidas pakkumine ja nõudlus tasakaalustavad turgu? Pakkumine ja nõudlus iseenesest mitte ei tasakaalusta turgu vaid määravad hinna tõusu või languse. Turu tasakaalustab tarbija, kuna hind kujuneb vastavalt tarbija subjektiivsele hinnangule toote/teenuse tarbimisväärtuse suhtes. Mida nõutum on toode/teenus, seda rohkem tarbija on nõus tema eest maksma eeldades, et tema esmatarbe vajadused on rahuldatud. 5.Millised on turuhinna rollid? Turuhind (realisatsioonihind) näitab kui palju tarbija on nõus maksma mingi toote/teenuse eest.
Füsiol.: Alkoholid ja nende vahesaadused on vähem või rohkem mürgised; üldiselt narkootilise toimega. Eriti ohtlik on metanool ehk puupiiritus, sest see imendub ka läbi naha ning mürgituse võib saada ka seda auru sisse hingates. Mürgistused mõjutavad silmi, aju, maksa, neerusid. 5. Kirjuta alkaani reaktsioon hapnikuga ja halogeeniga mittetäielik oksüdeerumine. 2CHCHCH + O 2CHCH(OH)CH CHCHCH + Cl CHCH(Cl)CH + HCl 6. Kirjuta ja tasakaalusta alkaani põlemisreaktsioon. CH + 6,5O 4CO + 5HO butaani põlemine 7. Kuidas kasutatakse metaani, propaani, butaani ja parafiini? Kirjuta nende valemid. Metaan CH. Kasutatakse laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks, sisaldub majapidamisgaasis. Vesiniku tööstuslikus tootmises peamine lähteaine. Metaanist tehakse ka sünteesigaasi, millest omakorda toodetakse näiteks metanooli, ammoniaaki, äädikhapet ja väetisi. Propaan CH
.......................... 3) Reageerivad ............................................................................ .................................. Oksiidide saamine Enamasti saadakse oksiide liht- ja liitainete põlemisel: 2Mg + O2 2MgO CH4 +2O2 CO2 +2H2O Oksiidid tekivad ka vees lahustumatute aluste lagunemisel ( kuumutades) ja mõnede soolade kuumutamisel: 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O CaCO3 CaO + CO2 Ülesanne:kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid! 1) Fosfor + hapnik ........................................................................................................... .. 2) Väävel + hapnik ...........................................................................................
1N on selline jõud, mis rakendatuna kehale massiga 1 kg annab sellele kiirenduse 1 m/s2. Newtoni III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. F1 F2 F1 = - F 2 . Need kaks jõudu ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. Gravitatsioon Gravitatsioon kehadevaheline tõmbumine, mis on põhjustatud massi olemasolust kehadel. Gravitatsiooniseadus: Kaks ainepunkti tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. m m , Fg 1 2
Nende paarikaupa il mnevate j õudude suuruse ja suuna paneb paika: Newtoni III seadus: Kaks keha m õjutavad teineteist võrdsete , ühel sirgel m õjuvate ja vastassuunaliste jõududega. Valemi kujul avaldub seadus järgmiselt: F1 F2 F1 = - F2 , kus F on esimesele kehale mõjuv jõud ja F teisele kehale mõjuv jõud. 1 2 Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad erinevatele kehadele. See seos jääb aga tavaelus tihti märkamata, sest kehad pole kunagi kahekesi vastastikmõjus, ikka on ka mõni kolmas keha, mis segab. Näide! Kui hobune tõmbab vankrit, siis vanker tõmbab ka hobust sama jõuga, aga vastassuunas. Miks siis süsteem hobunevanker liikuma hakkab? Sellepärast, et hobune lükkab ka Maad ja Maa hobust vastassuunas. Kuna hobuse mass on palju väiksem kui Maa mass, siis hobune hakkab Maa suhtes liikuma.
rakendada jõudu . 9)Sõnasta Newtoni I seadus . Keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni sellele ei mõju jõud või kui mõjuvate jõudude summa on null . 10)Sõnasta Newtoni III seadus . Valem . Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete , ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega . F1=F2, kus F1 on esimesele kehale mõjuv jõud ja F2 teisele kehale mõjuv jõud . Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad erinevatele kehadele . 11)Elastsusjõu mõiste . Elastsusjõud tekib keha deformeerumisel ka püüab keha esialgset kuju taastada . 12)Mis on toerektsioon ? Jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha . Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit . 13)Mis on raskusjõud ? Jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal lähedal olevaid kehi . Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks
kiiremaks ning valitsemissektori kulutuste tase suureneb 40-41% SKP suhtes. Eelarvetulude suurendamiseks otsustas valitsus üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu määra järkjärgulise alandamise üheks aastaks peatada. Seetõttu jääb üldine maksukoormus 2009. aastal praktiliselt varasemale tasemele. Eeldades majanduskasvu taastumist plaanib valitsus jätkata tulumaksu määra alandamist 2010. aastal. Ühtlasi tähendab see, et aeglustub ka keskvalitsuse kulude kasv, mis tõenäoselt siiski ei tasakaalusta eelarve teiste osade puudujääke. Seetõttu jääb koondeelarve mõõdukasse puudujääke ka 2010. aastal (Eesti Pank, 2008). Inflatsioon kiireneb 2008. aastal 10,6%ni, seejärel aeglustub 2009. aastal 4,2%ni ning 2010. aastal 2,8%ni. Sisenõudluse languse jätkumine ning palgakasvu aeglustumine kümnendi madalaimale tasemele 2009. aastal pidurdavad teenuste ja tööstuskaupade hinna- tõusu (Rahandusministeerium, 2008). Ebakindlus on mõjutamas sisenõudlust. Kuigi
Mis tekiks metalli ja vee reageerimisel? tekivad alused Au, Hg, Pt, Hg 24) Nimeta aktiivseid metalle, keskmise aktiivsusega metalle ja väheaktiivseid metalle aktiivsed: K Ba Ca Na Mg keskmise aktiivsusega metallid: Al Mn Zn Cr Fe Ni SnPb väheaktiivsed metallid: H2 paremal pool 25) Kumb element on metallilisem (kirjuta välja metallilisem, põhjenda otsust!): Be või Sr Sr Rb või Sn Rb 26) Tasakaalusta järgnevad võrrandid ja kirjuta, milline element on oksüdeerija, milline redutseerija Na + O2→ Na2O Mg + HCl→ MgCl2 + H2↑ 27) Kirjuta järgnevad reaktsioonivõrrandid kui reaktsioon toimub Näiteks: a. Fe + H2SO4→ b. K + H2O→ c. Cu + FeSO4 → d. Au + HCl → e. K + O2→ f. Ca + H2O→ g. CuSO4 + Zn h. Hg + H2O i. fosforhape + magneesium j
str. valem propaan-1,2,3-triool H H H | | | H C C CH CH 2 (OH)CH(OH)CH 2 (OH) | | | OH OH OH tsüklopentanool OH CH(OH) CH 2 CH 2 CH 2 CH 2 kloropropaan-2-ool H H H | | | CH 2 (Cl) CH (OH) CH 3 HC CCH | | | Cl OH H Lõpeta ja tasakaalusta! a) 2ROH + 2Na 2RONa + H2 b) CH 3 CH 2 CH 2 OH + K CH3 CH2CH2OK + H2 c) 2 OH + Na 2 ONa + H2 d) 2CH 3 OH + 3O 2 2CO2 + 4H2O e) C 5 H 11 Br + NaOH C5H11OH + NaBr f) CH 3 CH 2 CH 3 + Cl 2 CH3CH (Cl) CH3 + NaCl g) CH 3 CH CH 3 + NaOH CH3CH CH3 + NaCl | või | Cl LiOH OH või KOH (v.a. kahevalentsed metallid) 4
Vask(II)oksiid + väävelhape Baariumhüdroksiid + raud(II)kloriid Raud(II)oksiid + vesikkloriidhape Naatriumsulfiid + väävelhape Naatriumoksiid + süsinikdioksiid Vask + väävlishape Väävlishape + alumiinium Baariumkloriid + hõbenitraat Naatriumoksiid + lämmastikhape Kuld + lämmastikhape Tsink + raud(II)sulfaat Naatriumsulfiid + baariumkloriid LÕPETA JA TASAKAALUSTA TOIMUVATE REAKTSIOONIDE VÕRRANDID (9 ja 10 KLASS) 1. NaOH + HCl 25. SO2 + H2O 2. Ca(OH)2 + H2SO4 26. CaO + SO3 3. KOH + HNO3 27. BaO + NO2 4. Ba(OH)2 + HBr 28. Li2O + H2O 5. Mg(OH)2 + H3PO4 29. CaO + H2O 6. MgO + HCl 30. Na2O + H2O 7. CaO + H2SO4 31. Ca + O2 8. Li2O + HNO3 32
Vask(II)oksiid + väävelhape Baariumhüdroksiid + raud(II)kloriid Raud(II)oksiid + vesikkloriidhape Naatriumsulfiid + väävelhape Naatriumoksiid + süsinikdioksiid Vask + väävlishape Väävlishape + alumiinium Baariumkloriid + hõbenitraat Naatriumoksiid + lämmastikhape Kuld + lämmastikhape Tsink + raud(II)sulfaat Naatriumsulfiid + baariumkloriid LÕPETA JA TASAKAALUSTA TOIMUVATE REAKTSIOONIDE VÕRRANDID (9 ja 10 KLASS) 1. NaOH + HCl 25. SO2 + H2O 2. Ca(OH)2 + H2SO4 26. CaO + SO3 3. KOH + HNO3 27. BaO + NO2 4. Ba(OH)2 + HBr 28. Li2O + H2O 5. Mg(OH)2 + H3PO4 29. CaO + H2O 6. MgO + HCl 30. Na2O + H2O 7. CaO + H2SO4 31. Ca + O2 8. Li2O + HNO3 32
Taustsüsteeme, milles kehtib Newtoni I seadus nim. inertsiaalseteks taustsüsteemideks (Maaga seotud või Maa suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate kehadega seotud süsteemid). Newtoni II seadus keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. (Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis on kiirendus määratud resultantjõuga.) Newtoni III seadus kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdes, kuid vastassuunalised. (Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest mõjuvad erinevatele kehadele.) Gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. (Suletud süsteem süsteem, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel, süsteemiväliste kehade mõju ei arvestata)
annaabi.ee 
