Newtoni III seadus (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Jõud ja impulss

1.Dünaamika uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise ,õju tagajärjel muutub. 2. Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või tasakaalustamisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nimetatakse ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus: kehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. a= F/m ehk F=m*a. Ühik on 1N. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Neid jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. F1=F2, m1a1=m2a2 ehk m1/m2=a2/a1. 3. Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust. Massiühik on 1 kilogramm. Inerts on nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on

Füüsika

9

pptx

Newtoni seadused

Newtoni seadused Füüsika 10 klass Antsla Gümnaasium  Isaac Newton · Inglise teadlane · 1642. 1727 a · Töötas välja kehade liikumise seadused, gravitatsiooniõpetuse, optika põhiseadused ja terve rea teooriaid matemaatika alal. · avastas, et valge valgus koosneb värvilistest osistest · leiutas peegelteleskoobi ·  Newtoni I seadus keha on paigal või liigub kiirenduseta, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus.  Newtoni esimene seadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlselt ja sirgjooneliselt; F2 F1  Newtoni II seadus

Füüsika ii

1

pdf

Liikumishulga jäävuse seadus

Kasutamiseks ainult Gustav Adolfi Gümnaasiumis Füüsika Gümnaasiumile I. Mehaanika 10. LIIKUMISHULGA JÄÄVUSE SEADUS 10.1 Suletud süsteem F1 ja F2 - sisejõud m2 F2 Fv m1 F1 Fv

Füüsika

1

pdf

Newtoni I ja II seadus

Kasutamiseks ainult Gustav Adolfi Gümnaasiumis Füüsika Gümnaasiumile I. Mehaanika 8. NEWTONI I ja II SEADUS 8.1 Inertsiseadus v=0 v ÷ const Inerts - keha võime iseenesest säilitada oma liikumisseisundit muutumatult seni, kuni ... 8.2 G.Galilei mõtteline katse Absoluutselt takistusvaba

Füüsika

1

doc

Mehaanika kokkuvõtte

Kaks keha mõjutavad teine teistsuuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. (j). Ülem. gr.s.. 1667.a. avastas Newton. Kaks punktimassi mõjutavad teine teist jõuga mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruudug F=G(m1+m2)/r²; Antud seaduspärasuse avastas Newton uurides kuu tiirlemist ümber maa ning kehade vabalangemist. 1. Galelei tegi kinglaks, et erineva massiga kehad liiguvad maa poole sama kiirendusega g=9,8m/s². Newtoni 2. seadusest järeldub siis et gravitastiooni jõud peab olema võrdeline massiga. (j) N.2. g=F1/m1=F2/m2; F~m; 2. N.3.s.-se põhjal mõjutavad kehad teineteist võrdsete jõududega seega peab gravitatsiooni jõud olema võrdelin mõlema keha massiga.(j) N.3.s. |F1|=|F2|; F~m1m2; 3. (j) (g=9.8;R=6400km;384000km; gk=0,0027m/s²) gk=v*v/r...Kõrguse suurenedes 60 kord, kiirendus väheneb 60² korda. N.2.-st F~g, aga g~1/r², seega F~1/r². Gravitatsiooni

Füüsika

2

docx

Füüsika teooria 10. klass

Energiat, mis on keha liikumise tõttu nim. Ek ja arvutatakse valemiga : Ek=(mvruut)/2. Energiat, mida omavad kehad vastasjõu tõttu nim. Ep. Keha Ep, mis on tingitud raskusjõu mõjust arvutatakse valemiga Ep=mgh (joonis1). Keha Ep, mis on tingitud raskusjõu mõjust, deformatsioonist arvutatakse valemiga: Ep=(kxruut)/2 k=jäikus; x=pikkus.(joonis2) Kehal võib olla nii Ep kui ka Ek. Nende summat nim. Mehaaniliseks kogu energiaks. MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS: suletud süsteemi kuuluvate ning üksteist gravitatsiooni ja elastsusjõududega mõjutavate kehade Ek ja Ep summa on jääv. Ek1+Ep1=Ek2+Ep2 Kui lisandub Fh siis valem ei kehti. Ep muutub Ek-ks ja vastupidi paljude nähtuste korral (nt: keha vertikaalsel ülesviskel). (joonis3 + Ek3=0; Ek2=(mvruut)/2; Ek1=(mvruut)/2; Ep3=mgh3; Ep2=mgh2; Ep1=0; Ek3+Ep3=E; Ek2+Ep2=E; Ek1+Ep1=E) Staatika Keha on tasakaalus, kui kehale rakendatud F-de geomeetriline summa =0 (åF=0) või kehale rakendatud F-de

Füüsika

60

doc

Matemaatiline analüüs I kollokvium

A  B = { x  (( x  A ) & ( x  B )) V (( x  A ) & ( x  B )) } Hulga A astmehulgaks 2A nimetatakse hulga A kõigi alamhulkade hulka. Hulgateoreetiliste operatsioonide omadused  Kommutatiivsusseadused A B = B   A  B = B   Assotsiatiivsusseadused A ( B  C ) = ( A B )  C A ( B  C ) = ( A B )  C  Distributiivsusseadused A ( B  C ) = ( A B )  ( A C ) A ( B  C ) = ( A B )  ( A C )  De Morgani seadus seadused A B  A B A B  A B  Idempotentsusseadus   A= A A= A  Välistatud kolmanda seadused A A = I A A =   Topelttäiendi seadus A =A  = A I = A A  = A A I = I  Neeldumisseadused 1 A ( A B ) = A A ( A  B ) = A B A ( A B ) = A A ( A  B ) = A B  Kleepimisseadused ( A  B )  (A  B ) = A

Matemaatika

31

doc

Diskreetne matemaatika - konspekt

universaalhulk. · Hulkade vahe AB={x |(xA)& (xB)} · Hulkade sümmeetriline vahe A B = { x | (( x A ) & ( x B )) V (( x A ) & ( x B )) } Hulga A astmehulgaks 2A nimetatakse hulga A kõigi alamhulkade hulka. Hulgateoreetiliste operatsioonide omadused · Kommutatiivsusseadused AB=B A B = B · Assotsiatiivsusseadused A(BC)=(AB)C 1 A(BC)=(AB)C · Distributiivsusseadused A(BC)=(AB)(AC) A(BC)=(AB)(AC) · De Morgani seadus seadused A B = A B AB = AB · Idempotentsusseadus A=AA=A · Välistatud kolmanda seadused A A = I A A = · Topelttäiendi seadus A =A · = AI=A A=A AI=I · Neeldumisseadused A(AB)=A A( A B)=AB A(AB)=A A( A B)=AB · Kleepimisseadused ( A B ) (A B ) = A ( A B ) (A B ) = A · AB=A B · AB=(AB)(BA)=(AB) (AB) Hulkade võimsus ja Grassmani valemid Lõpliku hulga A võimsuseks nimetame selle hulga elementide arvu (tähistame | A | )

Diskreetne matemaatika

Kommentaarid (1)