Saarepeedi Kool Kertu Kipper Tartumaa Uurimustöö Juhendaja: Elina Kiilaspä Saarepeedi 2009 1 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Üldandmed .......................................................................................................................................4 3.Geoloogiline ehitus ...........................................................................................................................5 4.Aluspõhi............................................................................................................................................6 5.Pinnakate ja pinnamood....................................................................................................................6 6.Pinnavormid......................................................
Tartumaa Tartumaa People began to live in Tartumaa about 5000 years ago. At the end of the first millennium in place Toomemäe in Tartu was Estonians castle. From 13 century, Tartu belonged to the Hanseatic League. Tartumaa´s flag. Tartu Tartu is the capital of Tartumaa. At first Tartu is associated with knowledge and studing. There`s about 103,284 peoples live in Tartu. Area of Tartu is about 38.8 km2. Mayor of Tartu is Urmas Kruuse. There`s 80% estonians, 15% russians and 5% other nationals live in Tartu. The city is best known for being home to the University of Tartu. ...
Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel Säilitas siinse maa kultuuri omapära Takistas kolonisatsiooni Võimaldas säilitada sidemeid Lääne-Euroopaga (eriti kultuuriruumiga) · KATARIINA II (1762 1796) ÜMBERKORRALDUSED: 1783 Balti provintside uus halduskorralkdus Kubermangu etteotsa sai asehaldur Eestimaa kubermangu lisati Paldiski maakond Liivimaa kubermangus eraldati Pärnumaast viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa Kõik maakonnakeskused said linnaõigused (12 linna) Kubermangude poliitiline korraldus muudeti Venemaa omaga sarnaseks (sadeti laiali raed ning maanõunike kolleegiumid) Kõik mõisnikud said võrdsed õigused Linnades said kõik majaomanikud kodanikuõigused Seati sisse pearaha maks · MAJANDUS 18. SAJANDIL Peamist osa etendas viljakaubandus Venemaale hakati müüma viljast põletatud viina
taotles piirimaade privileegide kaotmist ja allumist keisrivõimule välisjõud ei ohustanud Vm-d George Browne – kindralkuberner – püüd talurahva olukorda kergendada, harida Asehalduskorra kehtestamine keisrinna lubas mõisad pärusomandiks muuta 1783 uus halduskorraldus muutus administratiivne jaotus → Eestimaa kubermangu 4 (Lääne, Harju, Järva, Viru) mk lisandus Paldiski Liivimaal lahutati Pärnu mk-st Viljandimaa ja Tartumaast lõunapoolne osa → Võrumaa (+ Saaremaa) Narva koos ümbrusega Peterburi kubermangu osa, Setumaa Pihkva kubermangus maakonnakeskused said linnaõigused → 12 linna (Tln, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski, Võru) pol ümberkorraldused – sarnane Vm-ga 1. mõlemas kubermangus ühine asehaldur 2. maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali 3
kõige kaugemate punktide vahe kirdest edelasse ligikaudu 90 km ja loodest kagusse ligikaudu 85 km. Tartu linnast kõige kaugem maakonna punkt on Piirissaar Peipsi järve ainuke asustatud saar. Võrreldes Eestimaa mitmete teiste piirkondadega on Tartumaal suhteliselt palju erinevaid maastikke. Siin on nii kuplilisi kui tasaseid alasid, palju on ka märgalasid (veerand maakonna territooriumist on soode all). Suurima osa Tartumaast moodustab siiski Kagu-Eesti lavamaa. See on suhteliselt tasane lainjas ala, mida liigestavad rohked ürgorud. [6] Tartu maakond asub kahe Eesti suurima järve Peipsi ja Võrtsjärve vahel. Järvi ühendab maakonna üks sümboleist Emajõgi, mis on Eesti ainus täies pikkuses laevatatav jõgi. Tartu maakonnas on üle 400 vooluveekogu ja 99 looduslikku ning pais või tehisjärve. [6] 5 Tabel 2.1 Tartumaa maakasutus
3) Ordu sai endale Jäva ning väikese osa saartest ja Läänemaast. Pärast Liivi sõda kuulusid lõunaeesti alad Poola ja põhjaeesti alad Rootsi alla. Alates 17. saj. (Rootsi aeg) moodustas põhjapoolne Eesti Eestimaa kubermangu (Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Hiiumaa) ja lõunapoolne kuulus Liivimaa kubermangu koosseisu, mis ühendas kogu lõunapoolse Eesti ala Tartumaaks ja Pärnumaaks. 18. sajandil eraldati Pärnumaast Viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa. Sellina jaotus püsis 20. sajandini. Lõunaeesti murdealadega kuulusid administratiivselt kokku alad, kus kõneldakse südaeesti murdeid: idamurret, keskmurde Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa murrakuid ning läänemurde Pärnumaa lõunaosa murrakuid. · Tugevaks murdepiiride kinnistajaks oli eestlaste sajandeid kestnud piiratud liikumisvabadus. 14.-16. saj. jooksul kinnistati talupojad kindla mõisa külge ja piirati
NII kaotas talurahvas V võimu alla sattudes kõik R ajal saadud kergendused ning langes õiguseta pärisorja seisusesse. ASEHALDUSKORD 1775 alustatu uue asehalduskorra kehtestamist. Kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu lubas KatariinaII nende mõisad pärisomandiks kuulutada. 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus. Muutus administratiivne jaotus. Eestimaa kubermangu 4le maakonnale lisandus Paldiski mk. Pärnumaast lahutati Viljandi mk, Tartumaast Võrumaa. Koos Saaremaaga asus L kubermangu 5 maakonda. Narva linn jäi Peterburi kubermangu ja Setumaa Pihkvale. 1783 said maakonnakeskused linnaõigused Tln, Tartu, Narva, Pärnu, Valga, Viljandi, Rakvere, Haapsalu, Paide, Kuressaare ning uute linnadena Paldiski ja Võru. Poliitilised ümberkorraldused: Mõlema kubermangu etteotsa määrati ühine asehaldur; Maanõunike kolleegiumid, rüütelkonnad, raed saadeti laiali; Kõik mõisnikud E ja L
[11] Eesti-Norra: fast eiendom. [12] Eesti-Prantsuse: accesoire, propriete fonciere, immobilier. [13] Eesti-Hispaania: bienes rafces, inmuebles. [14] 1.2. Minu kinnisvara Kinnistu asub aadressil: Tartu maakond, Kambja vald, Mäeküla küla, Metsanurga. Kinnisvaraks on ehitusjärgus palkmaja. 1.3. Kinnisvara asukoha kirjeldus Kinnistu asub Tartumaal, Kambja vallas Mäeküla külas. Kambja vald asub Tartu maakonna lõuna osas. Oma 189 km2 pinnaga moodustab vald Tartumaast 6,4%. Kambja on olnud ajalooliselt Tartumaa lõunapoolse osa keskus ja Tartu linna väljund lõunasse ning on seda ka tänapäeval. Vallas on 30 küla ja Kambja alevik. Mäeküla kaugus keskustest: Kambja alevik 2km, Tartu 19 km, Võru 53, Otepää 30, Tallinn 202 km. Joonis 1. Joonis 2. Allikas: region.delfi.ee [21] 1.3.1 Kinnisvara asukoha plussid: 1. Ühistransordi peatus asub 300m kaugusel. 2
Balti erikorra tähendus: · Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel · Säilitas siinse maa kultuuri omapära · Takistas kolonisatsiooni · Nõimaldas säilitada sidemeid LääneEuroopaga (eriti kultuuriruumiga) Katariina II (1762 1796) ümberkorraldused · 1783 Balti provintside uus halduskorralkdus Kubermangu etteotsa sai asehaldur Eestimaa kubermangu lisati Paldiski maakond Liivimaa kubermangus eraldati Pärnumaast viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa Kõik maakonnakeskused said linnaõigused (12 linna) Kubermangude poliitiline korraldus muudeti Venemaa omaga sarnaseks (raad sadeti laiali raed, maanõunike kolleegiumid) · Kõik mõisnikud said võrdsed õigused · Linnades said kõik majaomanikud kodanikuõigused · Seati sisse pearaha maks Majandus 18. saj. · Peamist osa etendas viljakaubandus · Venemaale hakati müüma viljast põletatud viina
Arenesime kiiremini võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Balti erikorra negatiivsed jooned olid: aadli piiramatu võim tp üle, pärisorjus, eestlaste õiguste maha surumine.1762.a tõusis troonile Katariina 2, kelle valitsusaeg tõi kaasa mitmeid muudatusi, soovides, et Eesti ja Liivimaa provintsid oleks tihedamalt impeeriumiga liitunud. (Balti poliitika elluviimine George Browne) 1783-1796 oli asehaldusaeg-Lisandus Paldiski maakond, Pärnust lahutati Viljandimaa ning Tartumaast lõunaosa, mil hiljem sai nimeks Võrumaa, kõik maakonnakeskused said linnaõiguse. Kaalukamad olid poliitilised ümberkorraldused. Eestimaad muudeti rohkem Venemaa sarnaseks, Piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade ja maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti-ja Liivimaal said võrdsed õigused. (+linnaduumad+ muutused maksukorralduses-pearahamaks+ hingedeloendused) Tartu Ülikool varauusajal ja uusajal Tartu Ülikool asutati 1632
· keskseks tegelaseks balti poliitika elluviimisel sai George Brown(iiri päritolu Riia kindralkuberner) - poolehoidev suhtumine talutahva olukorra kergendamisse ja koolihariduse edendamisse · uus asehalduskord - Eestimaa- ja Liivimaakubermangu etteotsa nimetati ühine asevalitseja - asehaldur · lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima lühikeseks ajaks · Liivimaal lahutatu Pärnumaast Viljandi - Viljandimaa ja Tartumaast lõunapoolne osa, mis sai hiljem uue linna järgi nime Võrumaa · piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsusi · rüütelkondade maanõunike kolleegium saadeti laiali · uus aadli ja linnade omavalitsu tugines täiesti uutel põhimõtetel · mõisnikud said võrsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile maaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast
) (Ibid.) Puhkemajandusega seonduv on loonud Pärnule ühe parema maine: pangad annavad siia kergelt laene ja kinnisvaraturg kasvab jõudsalt. Kinnisvarahindade poolest on Pärnu samal tasemel Kuressaare ja Tartuga. Kinnisvaraturu ja äriteenuste aktiivsust peegeldab selles vallas tegutsevate ettevõtete arvu pea kahekordistumine ajavahemikul 1998-2002. (Ibid.) Nagu mujalgi Lääne-Eestis, on Pärnule iseloomulik aktiivne ettevõtlus maha jäädakse vaid Harju- ja Tartumaast. Muudest kohtadest peale Pärnu linna paistab ettevõtusaktiivsusega silma kõige enam Vändra. Kiiresti on suurenenud kontaktide arv välismaaga, millest kõneleb ka välisettevõtete suur ostähtsus ja investeeringute kasv. Põllumajandusel on Pärnumaal suhteliselt vähe perspektiivsust ja sellepärast on maapiirkondade majandus orienteerunud ümber puhkemajandusele. (Ibid.) Kohalike ettevõtjate tegevus, ressursid ja asend on lubanud ligi meelitada
1770-ndate lõpul alustasid Vene võimud ettevalmistusi Venemaal kehtestatud uue haldusseaduse laiendamiseks ka Baltikumile. Aadli vastuseisu murdmiseks lubas Katariina II kuulutada siinsed mõisad alloodideks. 1783. Aastal kehtestati Balti provintsides asehalduskorraldus, mis püsis 1796. aastani, mil Katariina II suri. Uute maakondade lisandumisega muutus administratiivne korraldus. Eestimaa neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa. Narva linn ja selle lähiümbrus jäi endiselt Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu. 1783. aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused; seega oli Eesti alal Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn, tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru. Balti provintside poliitiline korraldus ühtlustati Venemaa sisekubermangudega. Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. Maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja
aastatuhande keskpaiku pKr – riitused kalmetelt teistesse paikadesse. On toimunud suur murrang muinasuusundis, kuni selle ajani on olnud kalmed väga tähtsad riitusepaigad. Potensiaalsed pühapaigad: Looduses on sobivaid kohti küllaga. Külade ümber on mõistlik hulk potensiaalseid hiiepaiku, mõnes külas neid ei olegi. Piirkondlikud erinevused ja nende taust: Meresidusad alad – kuni Pärnumaa, Järvamaa ja Virumaani Sisemaa – alates Viljandimaast ja Tartumaast Nende alade vahel on sooalad. Lohukivid on levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis. 5-7 cm läbimõõduga lohukesed, ligi 1750. Rainnikusidusad maakonnad. Lohkude põhjus? Viljakusmaagia? Surmakultus? Seos maaviljelusliku asustusega. Liukivid jäävad samuti merelisse ruumi. Kivide pealispind on tasane, sile, kulumisjälgedega. Hiied Mis on hiis? Umbes nagu looduses paiknev kirik, kus käidi ja kuhu viidi ohvreid.
Polnud kahte valikut ühel momendil. J. Peegel ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" A. Viirlaid ,,Märgitud" A. Viirlaid ,,Ristideta hauad" 22.05. 09 ENSV · Haldusjaotus kõigepealt territoorium vähenes 5 % võrra (Narva jõe tagused, Petseri ja selle ümbruse võrra). 19441950 püsis veel selline haldusjaotus nagu EV (maakonnad, vallad). Maakondi rohkem Läänemaast eraldati Hiiumaa, Tartumaast Jõgevamaa, Virumaa jagati kaheks: Jõhvi ja Rakvere. Kadus täiesti Petserimaa (Vene koosseisu, järelejäänud liideti Võru või Põlva maakonnaga). 1950 kaotati maakonnad, asemele tulid rajoonid, valdade asemele külanõukogud. Kehtis 1990. 195253 oblast mitmest rajoonist kokku. Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast (õpik kaart lk 102)
Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel Säilitas siinse maa kultuuri omapära Takistas kolonisatsiooni Võimaldas säilitada sidemeid Lääne-Euroopaga (eriti kultuuriruumiga) · KATARIINA II (1762 1796) ÜMBERKORRALDUSED: 1783 Balti provintside uus halduskorralkdus Kubermangu etteotsa sai asehaldur Eestimaa kubermangu lisati Paldiski maakond Liivimaa kubermangus eraldati Pärnumaast viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa Kõik maakonnakeskused said linnaõigused (12 linna) Kubermangude poliitiline korraldus muudeti Venemaa omaga sarnaseks (sadeti laiali raed ning maanõunike kolleegiumid) Kõik mõisnikud said võrdsed õigused Linnades said kõik majaomanikud kodanikuõigused Seati sisse pearaha maks · MAJANDUS 18. SAJANDIL Peamist osa etendas viljakaubandus
ühtekokku kiirema arengu, võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Katariina II asehalduskord (1783-1796): 1. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nim. ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehaldurkonnaks. 2. Maakonnad nim. ajutiselt ümber maakonna keskuste järgi. 3. Suurendati maakondade arvu, lahutades olemasolevaid väiksemaks: · Ajutiselt rajati Paldiski maakond · Pärnumaast eraldati Viljandi maakond · Tartumaast eraldati Võru maakond · Kõik uued maakonnakeskused said linnaõigused. Linnade arv suurenes 10lt 12le Võru ja Paldiski. 6. I maailmasõda 1914-1918 ja iseseisvumine Iseseisvumise eeldused: 1. kultuurilised eeldused: · ühtlustus kirjakeel, · levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti, · kujunes välja rahvuslik haritlaskond,
Talupojad põgenesid. Asehalduskord Ettevalmistusi alustati 1770-ndate lõpus. Kuna oli oodata vastasseisu lubas kuninganna mõisad pärisomandiks kuulutada. 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus ehk asehalduskord, uute maakondade lisandumisega muutus ka senine administratiivne jaotus. Eestimaa kubermangule lisandus Paldisiki maakond. Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa, eestis oli seega 5 maakonda. 1783 sai maakonnakeskused linnaõigused, siit peale oli eesti alal kuni vene aja lõpuni 12 linna. Mõlema kubermangu eesotsa nimetati ühine asehaldur. Maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eest- ja Liivimaal omasid võrdseid õigusi. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele.
annaabi.ee 
