Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus Elementaarlaeng vähim võimalik laengu väärtus. Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv Elektrivool laengukandjate suunatud liikumine Juht laengu kandjate arv suur; juhib elektrit Dielektrik e isolaator e mittejuht laengu kandjaid vähe; aine, mis ei juhi elektrit Pooljuht laengukandjad ei ole alati vabad, neid võib saada suhteliselt kergesti vabadeks muuta; juhib elektrit mingil kindlal temperatuuril, valguses, lisandite sisaldusest põhiaines jne nt puhas vesi, räni Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget Voolu suunaks on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate suund. Negatiivsed laengukandjad nt elektronid metallides liiguvad kokkuleppelisele suunale vastupidises suunas Kui voolutugevus on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon q...
Raadiolained on elektromagnetlainete üks liike. Elektromagnetvälja ja elektromagnetvälja teooria looja ning esimene kirjeldaja oli soti teadlane James Clerk Maxwell. Ta avastas, et elektriväljas toimuv muutus jõuab magnetvälja vahendusel ühest punktist teise. Nimelt kutsub tugevnev elektriväli esile magnetvälja tugevnemise, mis omakorda tekitab muutuse kõrvalasetsevas elektriväljapunktis. Selle ahelreaktsioonina toimuva muutuste laine, tagasiside, nimetas ta elektromagnetlaineks. (Tarkpea, 2008) Elektromagnetlainet iseloomustav suurus sagedus näitab ühes ajaühikus aset leidvate võngete hulka. Lainepikkus näitab, kui kaugel asetsevad naaber-laineharjad teineteisest. Need kaks suurust mõjutavad elektromagnetlainete toimet ning nende omavahelist seost iseloomustab ühtlase liikumise kiiruse valem v = s/t ehk lainepikkus jagatud võnkeperioodiga (aeg, mille jooksul lainepikkus teatud vahemaa läbib). Sageduse järgi jaotatakse elektromagnetlained
Albert Ehitaja HOONE PROJEKTJOONISTE KOOSTAMINE Harjutusülesanded Õppeaines: Hoone osad Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-11/21 Juhendaja: Juhan Tarkpea Tallinn 2014 SISUKORD Lähteülesanne 1. Konstruktiivne skeem.....M1:200................. joonis 1/7 2. Seinte konstruktiivsed lahendused ja silluste tabel................................................ joonis 2/7 3. Vundamendi fragment teljel "A"................... joonis 3/7 M 1:100, M1:25 4. Vahelaepaneelide paiknemise skeem ....... joonis 4/7 5. Põhiplaan.................................................... joonis 5/7 6. Hoone lõige...........................
Elektromagnetlained Füüsika 11 klass Antsla Gümnaasium Tunnis saad teada, mis on elektromagnetväli uurime elektromagnetlainete tekkemehhanismi vaatleme elektromagnetlainenete skaalat Õppematerjal Õpik: K. Tarkpea "Füüsika XI klassile lk 71-85 Elektromagnetväli ja elektromagnetlained 1864.a. hüpotees elektromagnetlainete olemasolu kohta inglise füüsik J. Maxwell 1887.a. elektromagnetlainete avastamine saksa füüsik H. Hertz Muutuvate magnet- ja elektriväljade levimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine. Elektromagnetlained tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s Elektromagnetväli ja elektromagnetlained
php%3Fp %3D38731%26highlight%3D%26sid %3Dd63ae77dd0d879458c8488127e9b950e+koroonalahendus+e. +elmo+tuled&hl=et&ct=clnk&cd=5&gl=ee&client=firefox-a http://www.google.ee/search?hl=et&lr=&client=firefox-a&rls=org.mozilla:en- US:official&ei=lZqpSeJm5NKMB6_ymOMP&sa=X&oi=spell&resnum=0&ct=result &cd=1&q=koroonalahendus+e.+elmo+tuled&spell=1 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/1_1_Kommutatsioon iprotsess.pdf Füüsika 1.osa XI klassile Kalev Tarkpea 1997 lk 78 Füüsika 1.osa XI klassile Kalev Tarkpea 1997 lk 113-117
Kui juhtmekeerdu läbiv magnetvoog(>0) kasvab, siis loetakse induktsiooni elektrimotoorjõudu ja vastavat voolutugevust kokkuleppeliselt negatiivseks, kuna induktsioonvoolu magnetväli on keerus mõjuvale väljale vastassuunaline (takistab magnetvoo kasvu). 6. Arvuta magnetvoo muutumise kiirus, kui voog kasvab 2 ms jooksul 10 mWb-lt kuni 20 mWb-ni. (5 msek ehk 0.005 sek) = -i t. (1 Wb = 1 V * 1 s). Kodus lugeda läbi lehekülg 23-24 . (K. Tarkpea Füüsika 11.klassile 2.osa.) Hinde võimalus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hinde võimalus 2 Click to edit Master text styles Second level Third level
veel palju pisemaid asju, aga seda meil koolis kahjuks ei ole. Esimese elektronmikroskoobi konstrueerisid Max Knoll ja Ernst Ruska 1931. aastal. Kastutatakse veel ka skaneerivaid mikroskoope. Teema tundus mu jaoks huvitav, ning tore oli mikroskoopidest natuke rohkem teada saada. Kasutatud kirjandus: http://www.google.com http://www.osta.ee/12516253 http://et.wikipedia.org/wiki/Mikroskoop http://dspace.utlib.ee/dspace/html/10062/14352/lisalugemist.html Kalev Tarkpea ,,Füüsika käsiraamat" ,,Eesti Entsüklopeedia nr 6"
mõjunud magnetvälja kohta. Ferromagneetiku niisugust omadust nimetatakse magnetvmäluks. Sellel põhineb magnetiline infosalvestus. 2) Magnetiliselt pehmed- neid kasutatakse megnetvälja tugevdamisel. Neid kasutatakse näiteks elektromagnetite või trafode südamikes. Ampere'i hüpotees - aine magnetilised omadused on määratud tema sees toimuvate ringvooludega. Kasutatud kirjandus 1. Tarkpea, Kalev Füüsika XI klassile 1. osa, elekter ja magnetism 2. www.abiks.pri.ee/www/?leht=fyselII&m=k Füüsika XI klass 3. www.miksike.ee Magnetism
Ehitatakse paisud ning ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiini koos elektrigeneraatoriga. Kunda hüdroelektrijaama langus on 90m ja see asub Kunda jõel. 1893. aastal oli Kunda hüdroelektrijaam Baltimaade ja Tsaari-Venemaa moodsaimaid. Hüdroelektrijaam rekonstureeriti 2000. aastal ja see kuulub Eesti Energia jaotusvõrku. Kasutatud allikad: Timpmann, K. (2000). Füüsika IX klassile. Elektriõpetus. Tallinn: AS Koolibri Tarkpea, K. (2008). Füüsika XI klassile. Elektromagnetism. Tallinn: AS Koolibri http://www.hot.ee/e/emagnetism/ http://www.slideshare.net/KristelKiv/elektromagnetiline-induktsioon1-2 http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/4Induktsioon.pdf http://koolibri.ee/download/?action=binary&id=3892 http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=Agregaat&F=M http://et.wikipedia.org/wiki/Kunda_hüdroelektrijaam http://et.wikipedia.org/wiki/Hüdroelektrijaam http://en.wikipedia.org/wiki/Electromagnet http://et
19. Põhjenda paralleelsete, vooluga juhtide vahel tekkivat tõmbumist ja tõukumist rakendades vajalikke reegleid. 20. Mida iseloomustab Lorentzi jõud? 21. Millest ja kuidas sõltub magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud? 22. Kuidas "vasaku käe reeglit" kasutada Lorentzi jõu suuna määramiseks? 23. Miks Lorentzi jõud ei suurenda laetud osakese kiirust? Mis osakesel muutub Lorentzi jõu mõjul? Elektromagnetiline induktsioon (Tarkpea) 1. Mis põhjustab ainult elektrivälja tekkimise ja millele elektriväli mõjub? 2. Millal tekib ruumi magnetväli ja millele see väli mõjub? 3. Millal tekib ruumi elektromagnetväli tervikuna? 4. Milles seisneb elektromagnitilise induktsiooni nähtus? 5. Kirjelda dünamo ehitust ja töö põhimõtet. 6. Millal tekib juhtmetes induktsioonivool, mille poolest on see vool eriline? 7. Kuidas määrata induktsioonivoolu suunda? 8
- Ja see oleks? - Mida me teame praeguseks momendiks? Andrses vana-vanaisa oli eestlane ja kunagi elas Venemaal. Mida me peame teadma? Esiteks, kus ta elas? See on geograafia. Teiseks, millal ta elas? See on ajalugu. Kolmandaks, millega ta tegeles? See on kultuur. - Miks kultuur? Võib-olla ta oli lihtne talupoeg? imestas Andrei. - Ta jättis kalli asja. Kallid asjad on alati mingil moel seotud kultuuriga. - No sul on parem teada. Sa oled meil, nagu ütleb Andres, dargpea. - Tarkpea, - parandas Andres - Noh, tarkpea, mis seal vahet on. Natasa ei pööranud Andreile tähelepanu. Võttis eraldi paberilehed ja kirjutas neile: Geograafia, ajalugu, kultuur. Tähendab, kirjutame: Geograafia: Volgaäärne Uraal Kaug-ida Kaukaasia Krimm Sankt-peterburg Moskva - Nüüd ajalugu. Nii nagu eesti ajalugu on tihedalt seotud Venemaaga, siis ma mõtlen, et me peame üles kirjutama kõige tähenduslikumad sündmused venemaa jaoks
Pea suu Helga Nou Tegevus toimus Rootsis. Tegelased: Tiina Karman (eestlane, varsti 15-a.), proua Kanep, Tiina ema, Tiina isa, Tiina vend Kalle, Ralf (Tiina armastus, 19-a.), matemaatikaopetaja ja klassijuhataja Andersson (Pudel), Ralfi vend Joakim, Tiina merisiga Oskar, Ralfi onupoeg Harald, kooli kojamees Kolka-Kolka, Tiina klassikaaslased: Anna, Eva, Mikael, tarkpea Sven Allan Heckner, keda koolis kiusati, Ville Vaster (eestlane), Joakim, Arne, Erik, Marika, Cilla, Ingrid. Inglise keele opetaja Roland-Brage (Praks), Sven Allani onu August ja tadi Agda, direktor Elmadahl, kunstiopetaja Elna Pettersson (Narvid Labi), koolijuhataja Paksman, koolikuraator Lena Johanson, Ville isa Elmar, muusikaopetaja Elisa Linder (Fur Elise). 1. Olen Tiina Karman, 15-aastane. Mul on suur nina, mis meenutab kartulit ja on mulle probleemiks
Magnetism Tallinn 2008 Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks . Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks . Ainult kolm metalli koobalt, raud ja nikkel on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks . Varbmagnet võib külge tõmmata, üles korjata ja püsti hoida naelu, kirjaklambreid ja teisi väikesi rauast, niklist või terasest ...
U I R pöördvõrdeline selle lõigu takistusega. 14. Mida nimetatakse lühiseks elektriahelas? Kui elektriseadmetes satuvad pingestatud juhtmed või erinimelised klemmid omavahel või mõne metalleseme kaudu ühendusse, siis muutub vooluringi takistus väga väikeseks. Seda nimetatakse lühiseks. Elektromagnetvõnkumised ja lained. (Tarkpea) 1. Mida kujutab endast vahelduvvool? elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub 2. Mille poolest erineb faasijuhe nulljuhtmest? Nulljuhe on maandatud, faasjuhe on maandamata. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on null, pinge faasjuhtme ja Maa vahel on kodudes 220V 3. Kuidas on ühendatud majapidamistes elektritarbijad omavahel ja miks selliselt? 4. Milline on kaitsmete ehitus ja ülesanne? Kaitse (korkkaitse või automaatkaitselüliti) on elektriahelat katkestav
paljud peavad neid vendadeks, kuigi nad hoopis suguluses pole. Minategelane vahetab kooli ja arvab, et on oma luupainajast teisikust vabanenud, kuid igal eluetapil, nii õppides kui rännates, kohtab ta taas teist Wilsonit. Ka Oxfordist langeb autor selle teise Wilsoni pärast (too oli paljastanud ta kaardimängu võltsuse). Mehest saab prof. pettur, kes suurtes linnades kaarte mängib, sohki tehes. Kuid igal pool on samasugune tarkpea kannul see jälitus on tappev ja ajab mänguri hulluks. William Wilson kutsub oma teisiku duellile, kuid olles tolle surmavalt haavanud, vaatab peeglisse, ja mõistab, et on tapnud iseenda. Kasutatud kirjandus "The Complete Poems and Stories of Edgar Allan Poe", New York, 1946 Edgar Allan Poe "Novelle", kirjastus "Eesti Raamat", 1989 tõlge: Helga Kross
Rahvas sai selle peale pahaseks ning hakkasid laamendama. Visati sisse aken, mille kaudu hakkasid inimesed poest ise asju võtma. Võeti seda, mis võtta andis. Näide raamatust: ,,Aknaavus on trügivast rahvast ummikus. Nüüd lükatakse ka rauast kang kõrvale, paisatakse uks lahti. Otsekui tuli, saanud õhku, hakkab rõõmsalt praksuma. Isegi tüdrukud ja naised on nüüd väledad sisse ja välja hüppama, igaüks midagi kandes. Üks tarkpea oli põe põlema süütanud, siis olid kõik valmis poodi päästma. Mõne aja pärast tuli kohale politsei koos sõjaväega, vargad võeti kinni ja viidi minema. Sellest tööst sai Ekke kindlasti juurde tarkust, et mitte inimestele anda laenu. Kindlasti suurenes ka tema kauplemis ja ärioskus. Pärast selliseid sündmusi lahkub Ekke sealt külast. Jalutab jalgsi maha kümneid kilomeetreid, kuni jõuab lõpuks ühe hüti ette
Tänu kellele ta pääses? 9. Milles süüdistas Rootsi kooli õppealajuhataja Joonast? Kuidas lugu lahenes? 10. Mida tegi Joonas preemiarahaga? Tegevus toimus Rootsis. Tegelased: Tiina Karman (eestlane, varsti 15-a.), proua Kanep, Tiina ema, Tiina isa, Tiina vend Kalle, Ralf (Tiina armastus, 19-a.), matemaatikaõpetaja ja klassijuhataja Andersson (Pudel), Ralfi vend Joakim, Tiina merisiga Oskar, Ralfi onupoeg Harald, kooli kojamees Kolka-Kolka, Tiina klassikaaslased: Anna, Eva, Mikael, tarkpea Sven Allan Heckner, keda koolis kiusati, Ville Väster (eestlane), Joakim, Arne, Erik, Marika, Cilla, Ingrid. Inglise keele õpetaja Roland-Brage (Praks), Sven Allani onu August ja tädi Agda, direktor Elmadahl, kunstiõpetaja Elna Pettersson (Närvid Läbi), koolijuhataja Paksman, koolikuraator Lena Johanson, Ville isa Elmar, muusikaõpetaja Elisa Linder (Für Elise). 1. Olen Tiina Karman, 15-aastane. Mul on suur nina, mis meenutab kartulit ja on mulle probleemiks
49-53 lk.. [3] www.lihula.edu.ee/www/media/dokumendid/OT_opetaja.doc [4] https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344 [5] http://www.fagerhult.com/ee/Lighting-control/e-Sense2/e-Sense-ActiLume/Paigaldamise-naide-e-Sense-ActiLume- klassiruumis/ [6] http://www.aripaev.ee/uudised/2015/02/22/saastev-valgus-nouab-investeerimist [7] http://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/8465 [8] http://www.hkhk.edu.ee/valgus/valgus.html [9] K. Tarkpea ja H. Voolaid, Elektromagnetism, Maurus, 2013. [10] E. standardikeskus, Valgus ja valgustus - Töökohavalgustus, Tallinn: Eesti standardikeskus, 2003. [11] „SI süsteemi ühikud,“ 4 märts 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/SI-s%C3%BCsteemi_ %C3%BChikud. [Kasutatud 24 aprill 2016]. [12] T. Tamm, Praktiline valgutustehnika, Tallinn: EETEL-EKSPERT, 2011. [13] „Luks,“ 13 märts 2013
tingimise kaudu. Tunnis õpetaja tunnistab õpilase õiget vastust hea hindega või kiitusega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Kiitus tavaliselt motiveerib inimest rohem, kui laitmine. Samas toimib materjali/oskuste kinnistamine vaid siis kui see õppijale endale meeldib see, mida ta teeb. Näiteks avalik kiitmine klassi ees võib mõnele õpilasele tunduda karistusena, kuna ta arvab, et sõbrad hakkavad teda norima, kuna ta on selline ,,tarkpea". Sotsiaalse õppimise teooria kasvas välja biheivioristlikest lähtepunktidest 1960. aastatel, mille suuna esindajad uurisid sotsio- kultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele läbi miteerimise. Sotsiaalne õpiteooria vaatleb õppimist kui aktiivset osalemist sotsiaalsete kogukondade praktilises tegevuses ja oma identiteedi ehitamist selle kogukonnaga seoses (Wenger 2004: 4). Näiteks vastuvõtul pakutakse kuuekäigulist õhtusööki
Ta hakkas poissi koguaeg küsima ning Penn õppis igaks tunniks. Ühel tunnil ei tulnud õpetajal joonis välja ja Penn ütles, et ime, et õpetaja Kuu pealt üldse tagasi sai, viidates tolle öisele joobes olekule koos paari naisega. Briljant ei kiusand enam Penni. · Detsembris pidi toimuma pidu. Penn-muusika.Tummel-kaunistused.Jaak-avasõnad. Peonädala esmaspäeval tegi Briljant töö. Poistel oli süsteem-klass jagatud aladeks, kus igal alal tarkpea, kelle käest vastusi küsiti.Kõik said läbi. Poisid kirjutasid lahendused üles, et viia need ligidal asuvasse tüdrukute kooli(brilj.tegi neile sama töö). Riks pidi Virvele viima paberi, kes tüdrukute kooli poolt seda ootas.Riks ei ilmund kooli tagasi. · Peale tunde helistas Virve Jaagule, et küsida, miks ta vastuseid ei saanud. Jaak otsustas Riksi koju minna asja uurima. Ukse avas Riksi õde, kes ütles, et Riks ja ema on haiglas
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED K. Tarkpea Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga.
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Koostanud Reemo Voltri Jaan Poska Gümnaasiumist. Koostaja on kasutanud Enn Pärtli, Henn Voolaiu ja Kalev Tarkpea materjale Maailm, loodus, mina ja füüsika Reemo Voltri Maailm ja loodus Reemo Voltri Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse
naisega. Sellest päevast peale ei kiusanud Briljant enam Pennot. Kahekümnes peatükk Kogu klass tegeles detsembris toimuva peo ettevalmistusega :Penn hoolitses muusika eest, Tummel kaunistuste ja Jaak avasõnade eest. Juhtus nii, et peonädala esmaspäeval tegi Briljant kosmograafias töö. Poistel oli töötegemine kindla skeemi järgi: klass oli jagatud aladeks, igal alal oma tarkpea, kelle käest vastuseid ja lahenduskäike küsiti. Nii said kõik läbi, väga harvadel juhtudel sai keegi kahe. Lisaks oli Rummol tähtis ülesanne: tema pidi kõik lahendused ja vastused eraldi paberile kirjutama, et pärast Bürgeri (tüdrukute kool Wikmani ligidal, kus oli palju Wikmani poiste pruute...) plikadele anda, sest Briljant tegi neile täpselt samad tööd. Sellel esmaspäeval langes liisk Riksi kasuks ta pidi paberi viima Virvele, kes Bürgeri
tagasi sai, viidates tolle öisele joobes olekule koos paari naisega. Sellest päevast peale ei kiusanud Briljant enam Pennot. Kahekümnes peatükk Kogu klass tegeles detsembris toimuva peo ettevalmistusega :Penn hoolitses muusika eest, Tummel kaunistuste ja Jaak avasõnade eest. Juhtus nii, et peonädala esmaspäeval tegi Briljant kosmograafias töö. Poistel oli töötegemine kindla skeemi järgi: klass oli jagatud aladeks, igal alal oma tarkpea, kelle käest vastuseid ja lahenduskäike küsiti. Nii said kõik läbi, väga harvadel juhtudel sai keegi kahe. Lisaks oli Rummol tähtis ülesanne: tema pidi kõik lahendused ja vastused eraldi paberile kirjutama, et pärast Bürgeri (tüdrukute kool Wikmani ligidal, kus oli palju Wikmani poiste pruute...) plikadele anda, sest Briljant tegi neile täpselt samad tööd. Sellel esmaspäeval langes liisk Riksi kasuks ta pidi paberi viima Virvele, kes Bürgeri omade poolt sel päeval ootas
ütles, et ime, et õpetaja Kuu pealt üldse tagasi sai, viidates tolle öisele joobes olekule koos paari naisega. Sellest päevast peale ei kiusanud Briljant enam Pennot. Kahekümnes peatükk Kogu klass tegeles detsembris toimuva peo ettevalmistusega :Penn hoolitses muusika eest, Tummel kaunistuste ja Jaak avasõnade eest. Juhtus nii, et peonädala esmaspäeval tegi Briljant kosmograafias töö. Poistel oli töötegemine kindla skeemi järgi: klass oli jagatud aladeks, igal alal oma tarkpea, kelle käest vastuseid ja lahenduskäike küsiti. Nii said kõik läbi, väga harvadel juhtudel sai keegi kahe. Lisaks oli Rummol tähtis ülesanne: tema pidi kõik lahendused ja vastused eraldi paberile kirjutama, et pärast Bürgeri (tüdrukute kool Wikmani ligidal, kus oli palju Wikmani poiste pruute...) plikadele anda, sest Briljant tegi neile täpselt samad tööd. Sellel esmaspäeval langes liisk Riksi kasuks ta pidi paberi viima Virvele, kes Bürgeri omade poolt sel päeval ootas
4. US National Institute of Standards and Technology's web site http://physics.nist.gov/cuu/Uncertainty/index.html 5. Sena L, 1985, Füüsikaliste suuruste mõõtühikud ja nende dimensioonid, Tln, 224 lk 6. Laaneots R, 1994, Metroloogia, Tln, 87 lk. 7. Tammet H, Füüsika praktikum, Metroloogia, Tln , 1971, 240 lk 8. Voolaid H, 1986, Mõõtevigade hindamine füüsika praktikumis, Tartu, 56 lk 9. Tarkpea K, Voolaid H, 1999, Laboritöid füüsikast, Tartu, 147 lk 10. Kudu K, 1982, Elektripraktikumi tööjuhendid, Tartu, 298 lk 11. Tamm E, 1978 või 1987, Üldmõõtmiste praktikumi tööjuhendid I, Tartu, 84 lk Elekrimõõtmised LISA 18. t-jaotus Kui me võtame katsetulemuste A-tüüpi määramatuse hinnanguks uA x
tõtt; Lugu: Ta oli korra Tähelinnas käinud ja kosmonaudid surusid seal tema kätt. Muul ajal istus ta oma traktorikabiinis ja tegi tööd. Traktorit juhtis ta kakskümmend üks aastat. Mootorimürinast jäi Valdur peagi kurdiks. Masinaga põllul olles ta pea justkui lõhkes valust. Selle vastu ei aidanud ükski rohi ega arst. Ta oli õnnelik, kui sai viimaks maa alla, kus pääses nii mürast kui valust. Surmapõhjus: loomulik surm 4.102. Cornelius Tarkpea Sünnikoht: Harala Eluiga: 19011983 ehk 82 aastat. Amet: kooliõpetaja Olemus: kartlik: ta ei julgenud viimaks väljagi minna; nägi maailma halvas valguses, pessimist; üritas oma elu vaikselt ja harmooniliselt ja üksinda ära elada; ei teinud vahet huumori ja mõnituse vahel; Lugu: Vana mees jäi uuema aja elu hammasrataste vahele. Tema arust pidi teeninduspunktis ja ametiasutuses ära unustama, et juhuslikult inimene ollakse. Ennast tuli teha võimalikult väikseks ja alandlikuks
, vt Tambre, U. Schmidt, Georg (kl) Tambre, Uno (kl) Schmiedehelm (kl) Tamme, Fred “Jossa” (tr) Schultz, Julius (tr) Tammel, Voldemar (ak, kb) Schutinski, A., vt Sulgar, A. Tammik, Ott (tr) Schütz, Hugo (v) Tamvelius, Artur (dr) Schütz, Karl (v) Taniel (v) Sepp (kb) Tannebaum, Aksel (kl) Sergo, Bernhard (trb) Tarassov, A., vt Arv, A. Sihisalu, Edgar (dr) Tarkpea, Vladimir (kl) Siirak, Arnold (kl) Taube, Leo (ak, dr) Sillakivi, Karl (kl) Tauts, Leo (kl) 199 Tavas, Robert (tr, v) Vaarmann, Alfred (cel) Teder, Heinrich (dr) Vaher, Rudolf (dr) Teder, Voldemar (kl) Vaht (v, ak, s) Teffel, Harry (kl) Vain, Evald (s, v, kl) Teller, Artur (kl) Valdmann (ak, cel) Teng, Jüri (cl) Valgemäe, Parfeni (cel)
Heli taasesitamisel tekitab magnetlindi väli helipea mähises voolu, kui see magnetlint möödub helipeast. Selle põhjuseks on elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Kõlar muudab voolu võnkumised uuesti helivõnkumisteks, kui seda on võimendatud. Helimagnetofon just niimoodi töötabki. Põhimõtteliselt samamoodi töötab ka kujutist salvestav videomagnetofon. Info salvestamine ja lugemine arvuti magnetketaste korral toimub põhimõtteliselt samamoodi nagu magnetofonis. ( Tarkpea 2003, 146 ). Joonis 2 Magnetilise helisalvestuse põhimõtteskeem. Ülaltoodu seaduspärasus võimaldab leiutada tulevikus sellise tehnoloogia, mis visuaalsed kujut- lused inimese ajust luuakse arvuti kuvari ekraanile. Arvatavasti oleks selline võimalus võimalik. Vastupidine ,,protsess" on ju olemas. Näiteks kui inimene näeb midagi, jääb sellest talle visuaalne kujutlus mällu. Nii on kõigi meeltetajudega, mitte ainult nägemisega
Heli taasesitamisel tekitab magnetlindi väli helipea mähises voolu, kui see magnetlint möödub helipeast. Selle põhjuseks on elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Kõlar muudab voolu võnkumised uuesti helivõnkumisteks, kui seda on võimendatud. Helimagnetofon just niimoodi töötabki. Põhimõtteliselt samamoodi töötab ka kujutist salvestav videomagnetofon. Info salvestamine ja lugemine arvuti magnetketaste korral toimub põhimõtteliselt samamoodi nagu magnetofonis. ( Tarkpea 2003, 146 ). Joonis 3 Magnetilise helisalvestuse põhimõtteskeem. Ülaltoodu seaduspärasus võimaldab leiutada tulevikus sellise tehnoloogia, mis visuaalsed kujut- 11 lused inimese ajust luuakse arvuti kuvari ekraanile. Arvatavasti oleks selline võimalus võimalik. Vastupidine ,,protsess" on ju olemas. Näiteks kui inimene näeb midagi, jääb sellest talle visuaalne kujutlus mällu
annaabi.ee 
