inflatsiooni. Postkeinslik koolkond (paul davidson, Alfred eichner) - Isekorrigeeruvaid jõude pole olmas - Enamikus majandustoimikutes domineerib määramatus (otsuseid tehakse rusikareeglite või intuitsiooni põhjal) - Turul domineerivad ametiühingud ja korporatsioonid - Raha on passiivne, kuid väga tähtis. TARBIMISFUNKTSIOONI KAASAEGSED TEOORIAD KEYNESI ABSOLUUTSE SISSETULEKU HÜPOTEES (AIH) Tarbimisotsuste aluseks on töölise jooksva sissetuleku absoluutne maht. C=C0+cQ, kus C0 on autonoomne tarbimine Funktsiooni tõus c= tarbimise piirkalduvus MPC ja on juurdekasvu suhe C/Q Keskmine tarbimiskalduvus (APC) on kogutarbimise ja kogusissetuleku suhe C/Q APC on suurem kui MPC, kuid väheneb sissetuleku suurenemisel, saades võrdseks MPC- ga sissetuleku väga kõrge taseme korral. AIH viitab APC lühiajalisele stabiilsusele, suurenev kalduvus hoiustamisele võib viia sajandupikkuse stagnatsioonini.
Sel moel jagati 2010. aastal 50 000 kasti toitu vaesuses elavatele peredele ja üksikisikutele. 3. Mis on säästev tarbimine? Säästva tarbimise ja eluviisi põhimõtete järgimisel on oluline roll säästva arengu ellurakendamisel. See hõlmab nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist. Säästev tarbimine on teadvustatud eluviis, mis eeldab tarbijalt põhjalikku tarbimisotsuste läbikaalumist – millised on näiteks toote transpordikasutusest tulenevad keskkonnamõjud, millised on toote tootmiseks kulutatud maapind või loodusressursid, milline on toote eluiga ja tootmisfilosoofia või kui palju tekib sellest jäätmeid. Säätlik eluviis eeldab järgijalt ka sisemist mõistmist, et ei tarbimine ega tootmine ole elu eesmärk. Säästev areng ja ettevõte.
tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks. Tootmisvõimaluste kõver illustreerib graafiliselt nappust, valikut ja alternatiivkulu. 1.3 Turg ja majandus Majanduse mikrotasandil on põhilisteks majandusliku valiku tegijateks kodumajapidamised ja ettevõtted. Kodumajapidamine inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid, mis puudutavad tarbimist ja säästmist. Seega on kodumajapidamised peamised tarbimisotsuste tegijad. Kodumajapidamise turukäitumise eesmärgiks on tarbimisest saadava rahulolu maksimeerimine. Ettevõtted majandusagendid, mis ostavad tootmistegureid ja toodavad hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Ettevõtete põhieesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Ettevõtted tegutsevad hüviste turu pakkumispoolele, kodumajapidamised aga hüviste turu nõudluspoolel. Teguriturul on aga ettevõtjad nõudluspoolel ja kodumajapidamised pakkumispoolel.
1.3 TURG JA MAJANDUS Lk 14 17 Turumajandus toimib erinevate majandusaegntide individuaalsete otsuste põhjal. Majandusagendid majanduses osalejad- majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. · Majapidamine - inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finatsotsuseid. Põhilised tarbimisotsuste tegijad, kelle eesmärgiks on oma rahulolu maksimeerimine. · Ettevõte ostab tootmisteguritugudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ning teenused. Eesmärgiks kasumi maksimeerimine. · Avaliku sektori all peetakse silmas valitsusasutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. Kontrollivad ja reguleerivad turukäitumist.
o Majapidamised oskavad valida võimalike vajadusi rahuldavate alternatiivide seast parima. o Majapidamse sissetulekud moodustavad ühtlasi tarbimiseelarve o Tarbitakse ära kogu sissetulek (pole säästmist ega laenu võtmist) o Majapidamine üksi ei suuda hindu mõjutada,ehk võtab hindu fikseerituna o Majapidamine käitub ühtse tarbijana,see tähendab puuduvad konfliktid tarbimisotsuste kujundamisel pereliikmete vahel 4) Tarbimiskomplekt ja tarbimisruum (graafikul) Tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saada olevatest hüvitistest. Tarbimisruum : kui teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone GRAAFIK 5) Hüvise kasulikkus Majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusele, see on alati suhteline(sõltub tarbijast) ning muutlik(sõltub sellest kui tungivat vajadust hüvis rahuldab)
1) pakkumissokid põhjuseks võib olla tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid, tooraineressursside uute leiukohtade avastamine ja sellega kaasnevad toorainehindade muutused maailmaturul 2) poliitilised sokid tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad endamasti majanduse nõudluse poolt. Siia kuuluvad muutused näiteks rahapakkumises, vahetuskurssides ja maksustamises. 3) nõudlussokid tulevad erasektori investeerimis- ja tarbimisotsuste muutustest, mille aluseks on omakorda muutused tulevikuootustes. 4. Tulukonvergents, konvergentsi toimumise eeltingimused Konvergents üldiselt riikide arengutasemete ühtlustumine majanduste avanemise ja integreerumise tulemusel. Tulukonvergents ehk erinevate riikide reaalse keskmise tulutaseme (SKP inimese kohta) võrdsustamine. Lisaks tulukonvergents eristatakse veel nominaalset konvergentsi ehk erinevate
Reklaam -Isiklik müük (Personal Selling) – presentatsioonid, ergutusprogrammid, otsekontaktid, ... -Müügitoetus (Sales Promotion) – auhinnad, allahindlused, kupongid, võistlused, demonstratsioonid, eriväljapanekud, garantiid, ... -Suhtekorraldus (Public Relations) -Otseturundus (Direct Marketing) – valitud otsekontaktid, pikaajaline kliendisuhe, individuaalne suhtlus, ... -Sisuturunduslikud võtted -Word-of-Mouth e WOM sh mitte vaid verbaalne suhtlus, aga ka üksteise tarbimisotsuste jälgimine st mitteverbaalne kommunikatsioon. -Tootepaigutus (Product Placement) • Reklaam kui kommunikatsioon, kommunikatsioon kui mäng ... • Semiootika- teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. • Märk - on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab
Biolagunevad jäätmed Pakendid Paber Ohtlikud jäätmed Segaolmejäätmed 23. Mis on säästev tarbimine? Säästva tarbimise ja eluviisi põhimõtete järgimisel on oluline roll säästva arengu ellurakendamisel. See hõlmab nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist. Säästev tarbimine on teadvustatud eluviis, mis eeldab tarbijalt põhjalikku tarbimisotsuste läbikaalumist – millised on näiteks toote transpordikasutusest tulenevad keskkonnamõjud, millised on toote tootmiseks kulutatud maapind või loodusressursid, milline on toote eluiga ja tootmisfilosoofia või kui palju tekib sellest jäätmeid. Säätlik eluviis eeldab järgijalt ka sisemist mõistmist, et ei tarbimine ega tootmine ole elu eesmärk. 24. Võrdle omavahel ökomärgiseid, ühele keskkonnaaspektile keskenduvaid märgiseid ja mahemärgiseid!
ökoloogilise arengu ning vajaduste vahel. Säästva arengu põhiprintsiibid, väljakutsed, instrumendid? Säästva tarbimise ja eluviisi põhimõtete järgimisel on oluline roll säästva arengu ellurakendamisel. See hõlmab nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist. Säästev tarbimine on teadvustatud eluviis, mis eeldab tarbijalt põhjalikku tarbimisotsuste läbikaalumist – millised on näiteks toote transpordikasutusest tulenevad keskkonnamõjud, millised on toote tootmiseks kulutatud maapind või loodusressursid, milline on toote eluiga ja tootmisfilosoofia või kui palju tekib sellest jäätmeid. Säätlik eluviis eeldab järgijalt ka sisemist mõistmist, et ei tarbimine ega tootmine ole elu eesmärk. Säästev areng ei ole fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse kunagi ühiselt jõuda, vaid pidev muutumine
SKP suurus arvutatuna tarbimise meetodil a. on alati suurem kui tulude meetodil, sest riigieelarve on defitsiidis b. on väiksem kui erainvesteeringute ja valitsussektori kulutuste summa c. võrdub tarbimise ja säästude summaga d. võrdub SKP suurusega arvutatuna lisandväärtuse alusel Välisriigis toimunud poliitilise reziimi muutus võib: a. raha vahetuskursi muutuse koduriigis b. kõik eelpoolnimetatud vastused on õiged c. kaasa tuua majandussoki koduriigis d. tarbimisotsuste muutused sleels välisriigis Oletame, et tarbija kulutab igast kasutatavast tulueurost 60 senti. Mis on sellisel juhul piirsäästmiskalduvus (MPS)? a. 3/2 b. 2/3 c. 0.4 d. 0.6 Keinsistliku tarbimisfunktsiooni joone tõus on: a. YD b. MPS c. MPC d. C Kui tegelik tootmismaht on suurem kui potentsiaalne tootmismaht, siis a. suureneb inflatsioonirisk b. selline olukord pole võimalik c. suureneb majanduslanguse risk d. järelikult on tootmskulud alanenud
1) Majapidamised tunnetavad oma vajadusi ning soovivad neid võimalikult hästi rahuldada. 2) Majapidamised oskavad valida võimalike vajadusi rahuldavate alternatiivide seast parima. 3) Majapidamise sissetulekud moodustavad ühtlasi tarbimiseelarve. 4) Tarbitakse ära kogu sissetulek (pole säästmist ega laenuvõtmist). 5) Majapidamine üksinda ei suuda hindu mõjutada ehk võtab hindu fikseerituna. 6) Majapidamine käitub ühtse tarbijana, see tähendab puuduvad konfliktid tarbimisotsuste kujundamisel pereliikmete vahel. 4) Tarbimiskomplekt ja tarbimisruum (graafikul). Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti. Hüviste- ehk tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saadaolevatest hüvistest. Lihtsustamiseks vaadeldakse esialgu kahte hüvist (q1 ja q2). Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus, kus telgedel on vastavate hüviste kogused.
13. Mis on majapidamine? Millistele peamistele eeldustele tugineb majapidamisteooria? Majapidamine on majandusüksus, milel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Eeldused: hüviste hankimiseks kasutada olev raha ehk sissetulek moodustab tarbimiseelarve. Lihtsustatud mudelis kasutatakse kogu sissetulek tarbimiseks. Hüviste hinnad on tarvija jaoks fikseeritud. Majapidamine esineb ühtse tarbijana, võimalikud konfliktid tarbimisotsuste kujundamisel jäetakse vaatluse alt välja. 14. Kuidas defineeritakse kasulikkust? Mille poolest erinevad ordinaalne ja kardinaalne kasulikkus? Hüviste kasulikkus on majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusel. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kasvavas tempos. Ordinaalne kasulikkusteooria kohaselt pole võimalik erinevate hüvistekomplektide kasulikkust mõõta, küll aga on võimalik
vahendite ja võtete kogumit brändikohaseks infovahetuseks; kommertseesmärke toetav teabevahetus Vahendid, millega turunduskommunikatsiooni läbi viiakse: · Reklaam · Isiklik müük – auhinnad, allahindlused, kupongid, võistlused · Suhtekorraldus · Otseturundus- valitud otsekontaktid, pikaajaline kliendisuhe, individuaalne suhtlus · Sisuturunduslikud võtted · Word-of-Mouth e WOM sh mitte vaid verbaalne suhtlus, aga ka üksteise tarbimisotsuste jälgimine st mitteverbaalne kommunikatsioon. · Tootepaigutus (Product Placement) ATL JA BTL võimalused ATL – above the line (traditsioonilised reklaami alused, et mõelda väljapoole, klassikaline reklaami mudel) BTL- below the line (joonealused lahendused). Need millega tulevikus tarbijad hakkavad rohkem kokku puutuma. Kasutatakse kõiki võimalikke muid Reklaam kui kommunikatsioon, kommunikatsioon kui mäng ..
4.Tarbimisteooriad: *Absoluutse tulu hüpotees on J.M.Keynesi poolt välja töötatud, mille kohaselt tarbimine suureneb tulude kasvades ,aga mitte nii kiiresti kui tulud. *Suhtelise tulu hüpotees on avaldatud 1949.a. James Duesenberry poolt. Sellel hüpoteesil on kaks põhilist seisukohta: 1)tarbija ei orienteeru niivõrd oma isiklike absoluutsete tulude järgi, kuivõrd teiste samasse elanikkonnakihti kuuluvate inimeste tarbimisotsuste järgi; 2)tarbimine on mingil määral harjumuslik, seda mõjutab jooksvate tulude kõrval ka eelneva perioodi tarbimistase. Kord juba omandatud tarbimismudelist on väga raske loobuda, eriti kahanemise suunas. Vastuväide antud hüpoteesile – see muudab tarbija käitumise liiga irratsionaalseks ning on vastuolus maksimaalse kasulikkuse taotlemisega. *Elukaare hüpotees ehk eluaegse tulutsükli hüpotees, mis töötati välja 1954.a. Richard Brumbergi ja Franco Modigliani poolt
mõjutada. Kolmandaks kujundab inimeste tarbimisotsuseid ootused. Kui nt oodatakse, et kauba hind lähitulevikus tõuseb, võib osutuda otstarbekaks kaup enne hinnatõusu ära osta, seega hetkeline nõudlus kauba järele kasvab. Neljandaks, kuna turunõudlus moodustub üksikindiviidide individuaalsete nõudluste summast, siis kui nt tarbijate arv väheneb, väheneb ka turunõudlus. Ja viimaseks, tarbijad lähtuvad oma tarbimisotsuste tegemisel muuhulgas ka enda isiklikest eelistustest ja maitsest, seega kui need peaksid mingil põhjusel muutuma, toimuvad muudatused ka kaupade nõudluses. Kui muutub kauba enda hind, toimub liikumine mööda nõudluskõverat. Kui toimuvad muutused mõnes eespool nimetatud mõjuris, toimub nõudluskõvera nihe, sest nõudluskõver väljendab üksnes kauba hinna ja nõutava koguse vahelist seost. Kui
EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2
kasutamisel iga järgneva ühiku piirkasulikkus, ehkki kogukasulikkus suureneb. Tarbimistasakaal saabub siis kui tarbija on kaupade ostuks ettenähtud raha kulutanud ja piirkasulikkus ühe krooni kohta on võrdne igal ostetaval kaubal Tihti on püstitatud ka küsimus, et kui vabad on tarbijad oma tarbimisotsustes ja kas tarbijate valikuid piiravad ainult sissetulekud ja turuhinnad. Majandusteadlaste hulgas puudub ka selge üksmeel reklaami mõjust tarbimisotsuste kujundajana. Tarbija võib oma kasulikkust maksimeerida isoleeritult, kuid tarbimisvalikuid põhjustavad lisaks endogeensetele teguritele ka eksogeensed ehk mittemajanduslikud tegurid, mille all võib vaadelda kaasajooksmisefekti, snobismiefekti ja Vebleni efekti. Kaasajooksmisefekt väljendub inimeste soovis tarbida seda hüvist, mida tarbivad teised. Näiteks avaldub see erinevate moevoolude puhul. Nimetatud efekti tugevus sõltub suuresti ühiskonnas olevast nn võtmegrupist,
annaabi.ee 
