aastatel hakati Venemaal intensiivselt raudteid ehitama. Esimeseks Eesti alal ehitatud raudteeks oli Tallinn-Sankt-Peterburi raudtee, mille ehitamist alustati 1869.a. ja lõpetati aasta hiljem. 1875.a. alustati Tapa-Tartu harutee ehitamist ja juba järgmisel aastal oli seegi valmis. 1876. aastal ehitati siinsesse põlisesse kuusemetsa esimene maja - Tapa jaamahoone. Siitpeale sai Tapast jõudsasti kasvav raudteelaste asula. Kuusemetsast juuritud platsile kerkisid raudteelaste elamud, ehitati hobupostijaam, apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad, rajati väiketööstused. Sajandivahetusel oli Tapa alevikus pisut alla tuhande elaniku. Huvitav on märkida, et eelmise sajandi lõpus oli Tapa ,,Waldorfi" võõrastemaja Peterburi keskklassi ,,tervise parandamise paik" tänu kosutavale metsaõhule. 1910.a. paiku lammutati osa Tapa puidust jaamahoonest ja asemele ehitati telliskivihoone, kuhu paigutati einelaud ja ooteruumid. 1980. aastatel oli jaama rekonstrueerimine seotud
Kõigest 147 aastat tagasi laius praeguse Tapa kohal põline laas, kus polnud peale huntide ja rebaste mitte kedagi, kuid seoses Paldiski-Peterburi rongiliini ehitamisega raiuti kuusemetsa lai siht ja 1870. aastal toimus Balti jaama pidulik avamine. 1875. aastal alustati Tapa-Tartu harutee rajamist ning kõigest aasta hiljem väljus rong Tallinnast läbi Tapa Tartusse. Pärast seda sai Tapast kiiresti kasvav raudteeasula. Raudteelistele rajati elamuid, võõrastemaju, apteek, kool, kõrts, hobupostijaam ja väiketööstuseid. Tapast sai ruttu põhiline raudteesõlm ning tänu sellel sai Tapa raudteejaamast II klassi jaam, kuhu loodi ka veeremi remonditöökoda ja depoo. 1940.ndad aastad on Tapa raudtee ajaloos traagilised aastad. Nendel aegadel pandi kaubavagunitesse üle saja inimese, et nad Siberi poole teel saata. Asumisel lõppes umbes 20 tapalase maine tee ja 30 meest lõpetas vangilaagris. Tapa raudtee on ka 21. sajandil tähtis
inseneride komandod said oma väljaõppe, ehitusmeistrid, kes toodi sisse. Ehituamisdistsipliini reguleeriti rohkete ettekirjutustega, mille täitmist kontrollis politseiamet. Riiklikud ettekirjutused: Võru ja Paldiski planeerimine 18 saj teisest poolest korrapärane ehitusplaan, kivist majast, nummerdatud krundid. Ehitusprojektid tüüpprojektide ja tüüpehitiste järgi. Kreisikeskustes kohustuslikud kivist kohtuhooned ja nummerdatud krundid. Tüüpfassaadid. Ka hävinud Tartu hobupostijaam oli tüüpprojekti järgi ehitatud. Lisaks ehitustegevusele tekkis Balti raudteevõrgustiku väljaehitamine 1870 Peterburi (Rakvere) Tallinn- Paldiski. Järgnes Tartu-Tapa haruraudtee, Riia-Pihkva, kitsarööpeline Valga- Tartu. Ka jaamahooned kuulusid tüüpprojektide alusel ehitatud hoonete hulka. Ajalooliste jaamahoonete liigendus 2 tiiba ja keskosa. Raudteeühendus lõi eelduse linnade arengule ja
Urmas Salo. Julius Kuperjanov Paju lahingus. Tuna 3/2004, lk 39-50 http://4.bp.blogspot.com/_eTX1LVvRUcQ/SnrfAoqdIqI/AAAAAAAAH4Q/Hc6nNjqSNFo/s200 /Raudtee_ajalugu+014.jpg http://www.histrodamus.ee/index.php? event=Show_event&event_id=2056&layer=117&lang=est#2052 / 21.03.2012 / 20:56 Paju lahingu algus 31. jaanuar 1919 kell 10.45 Polkovnik Kalmu käsk edasitungiks Valgale lähtus 30. jaanuari olukorrast, kui Paju mõis ning Tõlliste hobupostijaam olid veel Tartu partisanide käes. 30. jaanuari õhtul alustasid enamlased koos lisajõududega aga uut edasitungi ning vallutasid mõisa keskööks tagasi. Selle tõttu tuli nüüd enne Valgani jõudmist taaskord hõivata Palju mõisa kaitsepositsioonid. Tegemist polnud üldsegi kerge ülesandega, sest mõis asub lamedal kõrgendikul, mida ümbritsevad lagedad väljad. Niisuguses maastikus pealetungiga edu saavutamine on küllalt keeruline, eriti kui vaenlane ägedalt vastu paneb.
Uurimustöö Elvast Elva alevist linnani Franc Koppel Sissejuhatus: Inimesed on Elva kandis elanud juba vanemal rauaajal. Esimesed viited Elva kandis olnud inimestest on jäädvustanud Tõravere tarandkalme, esimese aastatuhande esimesel poolel. Esimene kirjalik ajalooallikas, mis mainib Arbi veski asukohta on pärit aastast 1486, ülestähendatud piiskop Theodericus V poolt. Aastal 1712 rajati Tartu – Valga maanteele Uderna hobupostijaam. Sellega seoses tekkisid siiakanti ka esimesed majad ja asutised. (Elva Ajaratas I) Seoses Tartu – Riia raudtee ehitamisega hakkas tollesse jubedasse, mahajäetud paika äkki tulema elu – nii kirjutab J. Kärner 1931. Variante nime kohta on pakutud palju, kuid tõenäoliselt sai jaam endale nime lähedaloleva Elva jõe järgi. Jõe nimetus aga tuleneb Otepää lähedal asuvast Elva külast ja sellenimelisest veskist. Seoses jaama ehitamisega hakkas siia kokku voolama igasugust rahvast
annaabi.ee 
