TEOSE PEALKIRI : KÕRBOJA PEREMEES SISU LÜHIKOKKUVÕTE : Lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat
KÕRBOJA PEREMEES Katku Villu (29) naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud aasta kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad, üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda. Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud
Katku Villu (29) naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud kaks aastat kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad, üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda. Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud. Ema ei
Karjus rähn,laulis lepalind,häälitses punaütt ja kukkus kägu. ,,Seeaasta möödus kiirelt,, mõtles Katku Villu. Enam nende tappide ja tabade taha ei naase ta kunagi. Ja kõik see oli tema poja ema, Kuusiku Eevi pärast,poleks tookord see paganama Künka Otto oma pussiga vehklenud oleks kõik teisiti ja Eevi ei elaks oma lapsega ema juures saunas. Kaua sedagi olla saab. Villu mõtteid katkestas ukse kriiksumine. ,,Ema,, mõtles Villu,ning teda tabas õrnusehoog. Neero oli ennast sättinud aidavahe väravate ette pikali,ja ema arvates tähendas see üht. Villu on kodus. Nagu taas väikse lapsena,jooksis Villu,seebitükk käes,järve poole.Hetkeks seisatas, et uurida võõraid naisterahva jalajälgi. See oli Villu jaoks nagu mäng,haiglane lõbu. Viivuks unustas ta isegi oma kohaloleku põhjuse
Kõrboja Peremees Raamat saab alguse kui raamatu põhitegelane Katku talu perepoeg Villu, kes on kõva purjutaja ja kõva kakleja, saabub vanglast koju. Ta veedab esimese öö lakas. Järgmisel hommikul äratab teda ema tulek, kes läheb sahvrist perele hommikusöögikraami otsima. Pere ei ole just eriti vaimustunud Villu tagasituleku peale, eriti isa kes väidab, et kaikaga löömine polnud kuigi mehe tegu ning, et öigemees oleks rusikatega vastu hakanud. Villule tuleb mõte minna järve äärde
Raamatu sisu Romaani ,,Kõrboja peremees" peategelaseks on Katku Villu. Raamatu alguses oli Villu äsja vanglast väljunud ja koju naasnud. Vanglas oli ta olnud Künka Otto tapmise pärast. Seda ta ei kahetse, kuna Otto ise ründas teda pussiga. Villu saab teada, et Katku naabertallu, Kõrbojale tuleb tagasi peretütar Anna, kellega Villu oli nooruseas sõbrutsenud ja kelle pärast ta oli endal ühe silma peast jooksnud. Kõrboja Rein tahab talu tütrele anda, kuna ta ise enam ei suuda seda üleval pidada ja Anna on lõpuks nõus selle oma õlule võtma, aga peremees siiski puudus. Anna korraldab jaanitule ja kutsub kõiki kohale. Tal on samal päeval ka sünnipäev, esimene sünnipäev Kõrboja perenaisena. Villu läheb ka kohale, kuigi ta algul ei tahtnud minna. Sinna jõudes tervitab Anna teda kui vana tuttavat. See on külarahvale uus, sest kedagi teist ei olnud Anna sedasi tervitanud
''Kõrboja peremees'' Sisukokkuvõte Tegelased: Katku Villu ema ja isa Jüri Katku Neero Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema
Tegelased: Katku Villu ema ja isa Jüri Katku Neero Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema. Kuid ennem otsustas ta järvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. Järve ääres olles leidis Villu jäljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste jälgi uurida ja vaadata, kuhu nad läinud on. Need olid Kõrboja Anna ja tema koer Mousi
Kuid raamatu vältel on villu töökas, kohati sant, tahtejõuline( olid unistused ja tahtis neid ellu viia), joomamees, tugeva iseloomuga(pärast haiglat), jäärapäine(ei andnud järele ning lõhkus kive edasi ka peale seda, kui isale see ei meeldinud) , kergesti ärrituv. Villu on saabunud koju, lubab edaspidi tööd tegema hakata, kuna on õppinud tööd tegema. Läks järvele linnatolmu pesema. Villu leidis jälje ja uuris seda, ta sai teada Kõrboja Anna kohalolekust ja muud palju muud temast. Saabusid nelipühad. Villu tegi palju töid: parandas, sättis, lõhkus ja tassis kivimäel kive. Peo ajal ta järve äärde teiste juurde ei läinud. Kõrboja Rein ootab Annat koju (et talukoht talle anda) ja mõlgutab oma mõtteid Annast ja oma naisest, vennast, pärijatest. Anna tuleb koju ja ütleb, et talu/mõisa ei tohi müüa ega rendile anda ja Rein peab seal surema.Perenaine Anna
Tegelased: Katku Villu, Villu ema Villu isa Jüri Katku talu koer Neero Kõrboja Anna Kõrboja Anna isa Rein Kõrboja Anna tädi Madli Kõrboja Anna koer Mousi Mikk Liisa Leena Jaan KOKKUVÕTE: Raamat algas Villu vangist tulekuga, kus ta istus mehe tapmise eest. Öösel koju tulles läks Villu kohe lauda peale magama. Hommikul leidis ema ta sealt. Ning teatas ka, et Kõrboja Anna olla Kõrbojal.Villu tahtis kohe tööle hakata. Kuna tööga oli ta ju harjunud. Kuid enne kui ta tööle asus otsustas ta minna järve äärde ujuma. Kuna Villu oli varem uurinud kõiki Kõrboja kohalikke jälgi, tundis ta ära, et järveääres olid jalutanud Anna ja Mousi. Villu otsustas kindluse mõttes küsida ka emalt, kas see on tõsi ja oligi. Anna oli tõesti linnast Kõrbojale nelipühade ajaks tulnud.
Anton Hansen Tammsaare ``Kõrboja peremees`` Küsimused: 1. Võrdle omavahel Katkut ja Kõrbojat( vähemalt 4 erinevust ). 2. Miks sattus Villu vanglasse? Mida ta ise rääkis sellest? 3. Kuidas suhtub Katku Jüri Villusse?(Näited) 4. Milline suhe oli Villul Kuusiku Eeviga? 5. Milline peremees oli Kõrboja Rein? 6. Mis oli juhtunud Villu silmadega? 7. Miks ja millal ütles Loigu Kusti: `` Kõrboja läheb oma kahe Mousiga``? 8. Millisel tingimusel võttis Anna vastu perenaise koha Kõrbojal?( Rääkides oma isaga) 9. Miks arvati, et Villu sobiski Kõrbojale rohkem peremeheks, kui Katkule? 10. Kes oli Kõrboja Madli? 11. Miks olid Katku ja Kõrboja omavahel riius? 12. Miks peab Eevi oma kodust lahkuma? 13. Pärast Villu surma otsustas Anna linna minna. Miks muutis meelt? 14. Anna hinnang romaanile. Vastused: 1. Kõrboja oli suurem kui Katku
Peale vanglast tulekut oli Villu muutunud paremuse poole. Ta tahtis tööd teha. Viinaviga tal ära ei kadunud, kui jõi siis kakles. Villul on ema ja isa kelle juures ta elab. Oma is Katku Jüriga Villu läbi ei saa. Emaga on suhted Villul paremad, sest ema on Villuga leebem. Villul oli soov Katku talus midagi korda saata ja ta soovis omada talu, mille üle oleks tal võimalik uhke olla. Ta tahtis saada peremeheks. Villu sattus vangi oma poa em Kuusiku Eevi pärast. Villu tappis purju s peaga Künka Otto, kes oli Eevile silma visanud. Ta istus vangis aasta aega. Villu saab Kõrboja vana ja vigase suure koera järgi piduliselt hüüdnimeks Kõrboja Mousi. Katku Jüri peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast kui sealned peremees Oskar tahtis tema talu heinamaid ära osta. Tammsaare kujutab eesti talupoega rassiva töötegijana. Ideaalilähedane oleks Katku Villu, enne kui ta õnnetusse sattus ja sandiks jäi.
Kõrboja peremees Raamat räägib mehest, kes vangist välja saades koju sõitis ning linna tüdrukust, kes linnast isale külla sõitis. Villu oli vangis kakluses mehe tapmise pärast. Villu oli mees, kellele meeldis hirmsasti alkohli juua ning ta oli suur naistemees. Naiste pärast ta koguaeg kaklustesse sattuski. Tal on laps Kõrboja endise teenijannaga. Emal ei ole Villu vastu midagi, kuid Villu isa muudkui kirub ja tahab, et Villu asemel oleks tema Vabadussõjas langenud vend. Anna, kellega Villu noorena sõbrustas, saabub Kõrboja tallu. Villu isa peab vimma Kõrboja talu peale ajast, mil Kõrboja temalt ta maa ära osta tahtis. Kõrboja peremees Rein tahab, et Anna maale jääks talu eest hoolitsema, sest Rein ise enam ei jõua oma plaane ellu viia. Rein oli ka nõus talu maha müüma, kuid Anna ei olnud
Kirjandusteose analüüs Koostaja: XXX 05.12.08 Kõrboja peremees Anton Hansen Tammsaare Tallinn 1976 1. Teose sisu lühikokkuvõte Pärast seda kui Katku Villu vanglast tagasi Katkule tuli, hakkas ta Kivimäel kivisid lõhkuma, lootes sellest kohast põllumaad saada. Katku kõrval Kõrbojal sai uueks perenaiseks Anna, kes otsis Kõrbojale peremeest
.…4 minu arvamus Katku Villust……………………..…5 kokkuvõte……………………..…6 lisa 1 A. H. Tammsaare……………………..…7 lisa 1 A. H. Tammsaare……………………..…8 2 Sissejuhatus: Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga. Villu oli ainus Katku talu pärija, ta üks vend hukkus sõjas. Noorel peremehel oli laps, sauna Eeviga, kes elas koos emaga Kuusiku saunas, ta ema oli väga haige, suremas, kui ema suri, pidi Eevi välja kolima. Villu sattus vangi, kuna ta tappis teibaga ära ühe inimese, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. Kui ta vangist saabus, oli tal see suur töötahe, rügas päeval hunniku tööd, kuigi tema isa arvates oli see mõttetu vaev, sest Villu alustas alati valedest ja võimatutest asjadest, näiteks ehitas ta keldri, suure ja võimsa, aga Katkul polnud vaja
............4 minu arvamus Katku Villust.............................5 kokkuvõte.............................6 lisa 1 A. H. Tammsaare.............................7 lisa 1 A. H. Tammsaare.............................8 2 Sissejuhatus: Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga. Villu oli ainus Katku talu pärija, ta üks vend hukkus sõjas. Noorel peremehel oli laps, sauna Eeviga, kes elas koos emaga Kuusiku saunas, ta ema oli väga haige, suremas, kui ema suri, pidi Eevi välja kolima. Villu sattus vangi, kuna ta tappis teibaga ära ühe inimese, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. Kui ta vangist saabus, oli tal see suur töötahe, rügas päeval hunniku tööd, kuigi tema isa arvates oli see mõttetu vaev, sest Villu alustas alati valedest ja võimatutest asjadest, näiteks ehitas ta keldri, suure ja võimsa, aga Katkul
Ta oli vaikne ja mitte eriti seltsiv hoidis rohkem omaette. Pärast vanglast tagasitulekut oli ta muidugi väga muutunud. Villu hakkas väga töökaks, ehitas Katkule suure keldri ja töötoa, puhastas üksi Kivimäe kividest, et sinna viljapõld rajada.Villu polnud paha loomuga. 2. Külarahvas arvas Katku Villust väga halvasti. Nende arust oli ta laisk, kohusetundmatu ja mõrvar. Villu oli riiakas, ta läks alati külameestega tülli tühiste asjade pärast.Katku Villu oli tapmise eest vangis olnud. Ta tappis ühe mehe(Künka Otto) teibaga ära, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. 3. Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga. Villu oli ainus Katku talu pärija, ta üks vend hukkus sõjas. . Noorel peremehel oli laps, sauna Eeviga.Tema elukäiku mõjutas väga tema lapsepõlv. Kord Annaga heinapõllul joostes puudutas tema silma oks. Ta jäi oma silmast ilma. Samuti mõjutas teda aastapikkune vanglakaristus.
Kõrboja peremees Kõik sai alguse sellest, et Villu lõi Eevi pärast, kellega tal laps oli mehe maha. Selle eest läks ta mõneks ajaks vangi. Koju saabudes sai ta teada, et ka Kõrboja peretütar, Anna on kodus. Annaga olid nad lapsepõlves head sõbrad olnud ja Anna pärast oli Villu oma ühe silma peast jooksnud. Nüüd kui Anna oli sirgunud preiliks ja linnas õppinud ei tahtnud lihtne Villu teda näha. Ta ei tahtnud üldse kedagi näha, sest kõik oleksid talle vangisistumist meelde tuletanud. Selle asemel hakkas teda huvitama Katku, tema isa talu. Varem ei huvitanud see teda üldse
Kõrboja Peremees Eile õhtupoolikul sai ta vabaks, sõitis linnast välja ja jõudis öösel koju, kus ta aidalakka magama puges, ilma isa või ema äratamata, tühja kõhuga ja rusutud meelel. Aga täna ärgates on ta rõõmus, isegi ei tea mispärast. Kuulab kase kohinat ja rõõmustab, kuulab lindude laulu ja rõõmustab veel rohkem. Ta võib kuulata, nagu poleks ta kellelegi teibaga pähe löönud ja nagu poleks ta vangis istunudki. See oli Katku Villu. Lõpuks oli saanud ta vangist välja. Seal oli õppinud poiss tööd tegema. Nii ta rääkis vähemalt oma isale. Ühel päeval jooksis Villu järvele. Ta märkas teel jalajälgi, mis teda kohutavalt huvitasid. Imelik, kuidas inimesel saab olla jalajälgede vastu selline huvi. Ta uuris neid aina lähemalt ja lähemalt ning aina nuputas, kelle omad need olla võivad. Kümned, isegi sajad pisitillukesed märgid
paigutada püüab. On keeruline järeldada, mille järgi keegi end kuskile heaks arvab kuuluvat, kuid siiski on nad kõik mingil salapärasel moel endale siin ilmas koha leidnud. Naised on ettearvamatud ning keerulised. Nende mõttekäik üllatab vahel ka neid ennast. A.H. Tammsaare raamatus "Kõrboja peremees" on Madli öelnud oma vennatütre Anna kohta nii: "Niisama on lugu ka Annaga: teda peab aimama, teda peab mõistma, muidu põle temaga miskit hakkamist." Anna oli Kõrboja Reinu tütar, kes oli otsustanud tulla maale elama. Külaelanike seas tekitas see suurt elevust, ometigi oli naine vaid tavaline inimene nagu iga teinegi, kuid ta oli linnast. Anna oli õppinud saksa keelt ning suhelnud peenete inimestega. Tema riided olid pitsist ning keegi ei kujutanud ette kuidas üks üdini linnavurle maatöödega hakkama saab. Ka Madli ei uskunud, et Anna tuleb, ta polnud kunagi talutüdruk olnud ning vaevalt ta selleks ka siis oleks saanud. Kõigele vaatamata Anna tuli
Elu võimalikkusest Kõrbojal Kirjutan teile siit hauatagusest maailmast. Ehk mõistate isegi, et olen Villu, noormees sealt Katku talust. Ühel päeval, kui ma sealt paganama vanglast välja sain, läksin ma koju. Tegelikult, kui ma ükskord koju jõudsin, oli juba öö. Hommikul, kui laka pealt ärkasin, oli ka ema juba mu leidnud ning teatas kohe, et Kõrboja Anna olevat Kõrbojal. Ajasin end püsti ning enne töö kallale asumist otsustasin käia ka järveääres. Leidsin sealt tuttavad jäljed, mis kuulusid Annale ja tema koer Mousile. Varsti jõudis kätte jaanipäev ning nagu kombeks, tähistati seda peoga järveääres. Algul ma küll ei tahtnud sinna minna, kuid ema tagautsitamisel läksin siiski kohale. Anna oli lasknud kokku kutsuda kõik kohalikud noormehed, sest
Tammsaare peremehekontseptsioon Tammsaare teostes on tihti vastanditeks hea ja kuri. Tubli, töökas ja aus peremees ning kaval ja rahaahne naabrimees. Romaanis ,,Tõde ja õigus" on omavahel pidevalt tülis naabrimehed Vargamäelt Oru Pearu ja Mäe Andres. Andres on noor mees, kes asub elama Vargamäele koos naise Krõõdaga. Nende igapäevatoimetusteks lisaks maatööle ja elujärje parandamisele on ka naabriga vingerpussi mängimine ja teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleem seisneb tõe ja õiguse otsimises.
Tegelased: Katku Villu � ema ja isa J�ri Katku Neero K�rboja Anna � isa Rein ja t�di Madli K�rboja Mousi K�rboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuv�te: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema �he mehe tapmise p�rast �le aasta. Niipea, kui ta vangist oli v�lja saanud, taasavastas ta k�ik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta v�eti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe t��d tegema hakata, kuna ta oli seda �ppinud ja harjunud t�id tegema. Kuid ennem otsustas ta j�rvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. J�rve ��res olles leidis Villu j�ljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste j�lgi uurida ja vaadata, kuhu nad l�inud on. Need olid K�rboja Anna ja tema koer Mousi.
· ,,Ma armastasin sakslast"- minategelase päevik; armastuse teemaline · ,,Põrgupõhja uus Vanapagan"- erinevad peremehetüübid · ,,Kõrboja peremees"- inimestevahelised suhted 4. ,,Kõrboja peremehe" lähivaatlus 1922 aastal ilmus, lihtne ja poeetiline talupojaromaan, tegevus toimub kahes metsatalus 20- nda sajandi algupoolel. Kõneldakse ja mõeldakse maast ning selle harimisest, kuid oluliseks saab peremeheküsimus: suur ja jõukas Kõrboja talu vajab peremeest. Kõrboja Rein on olnud selles rollis pigem unistaja kui töömees, oma ebaõnnestumist tunnetades annab ta talu tütrele üle. Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees. Kuigi romaanis räägitakse vaid Kõrboja peremehe osast, lood romaani sisepinge sama küsimuse teine pool : kellest saab Anna mees. Peategelased katku Villu, Kõrboja Anna ja sauna Eevi. Teose peamine mõte: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada, saatuslik armastus.
Selle kõrval käsitleb kirjanik ka Esimese maailmasõja järgse Eesti külaühiskonna probleeme, kusjuures keskne on küsimus, missugune peaks olema õige peremees. Aga sellele küsimusele ei anna romaan otsest vastust: Tammsaare esitab rea karaktereid, kes mingi omaduse poolest pole ideaalsed peremehed. Nii on see romaan omamoodi mõtisklus taluühiskonnast ja täisväärtuslikust peremehest, keda vajatakse. Katku Villu-Katku Villu naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud aasta kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad, üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega siit ka joomine ja pahandused. Ema
rindekaaslase ja klassivennaga, ta kohtub ka Elisabethiga, kelle isa on koonduslaagris. Ernst armub tüdrukusse ja toimub kiire sõjalaulatus. Ernsti päevad tsiviilisikuna kutsuvad temas esile kehtiva korra vihkamise (mis tegelikult on juba hoopis varem tekkinud) ja veendumise jätkuva sõja mõttetuses, mis juba on praktiliselt kaotatud. Ernst ei saagi oma vanematest midagi kindlat teada. 15 päeva möödudes (ühe päeva on ta lisaks võtnud) naaseb ta oma rügemendi juurde Nõukogude Liidu territooriumil. Rindel tuleb Ernstil valvata nelja partisanist vene sõjavangi, kelle vastu Ernst on aga liialt heatahtlik, uskudes nende headusse ja süütusesse. Nende vabadusselaskmisel haarab üks partisanidest relva ja laseb Ernsti maha. Probleemid: #Tegelik tõde saabub liiga hilja! peategelase maha laskmine. #Kas ja kuidas suudab armastus sõjatingimustes säilida? peategelase elus on armastust, aga Remarque
Näidendis on tegemist ellusuhtumiste konfliktiga.Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda. Tragöödia "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada.Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam,temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse
ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale armastatu õde, aga armub hingepõhjani Jevgenisse, kuid viimast ei Jumala ja Saatana kihlvedu Faust viia halvale teele õnnestubki huvita püsisuhe ja ta tõukab tagasi neiu armastuse. Hiljem kui ta on Saatanal meelitada Faust kurikavalale lepingule alla kirjutama. kahjuks oma sõbra tapnud, duellil, naaseb Onegin tagasi Leningradi Faust avastab täiesti uue maailma, ta armub ja lõpuks õnnestub tal ja kohtub uuesti tollase neiu Tatjanaga, kellest on saanud nüüdseks ka oma armastatu süda võita, seda muidugi Mefistofelese abiga. väga kaunis daam. Paraku on naine juba abielus ja nende vahel ei Paraku pidi nii tema kui ka tema armastatu Margaret nende õnne saa midagi enam olema, kuigi naine tunnistab, et Oneginit nimel maksma
Nad räägivad hästi pikalt ja siis Peeter veendub, et Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada. Libahunt Draama "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse.
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan
Ta läheb vastaste sõjaleeri väepealiku Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtle ta hetkekski enda kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks hoopis Olovernest suurriigi valitsejana ning ennast tema emandana. Kuid Olovernes lükkas kõik Juuditi pakkumised tagasi ning seejärel tapab Juudit magava Olovernese mõõgahoobiga. Tammsaare on viinud iidse konflikti auahnuse ja kirgede tasemele. Kõrgperioodi esimene proosateos on romaan ,, Kõrboja peremees". Selle romaaniga suundus Tammsaare enda meelisainestiku, nimelt maaühiskonna kujutamise juurde, mis oli kesksel kohal olnud esimesel loominguperioodil. ,,Kõrboja peremees" on küll lühike romaan, kuid sellegi poolest on ta elutunnetusliku sisu ja ideede poolest rikas, eriti köitvad on karakterid. Selle kõrval käsitleb kirjanik külaühiskonna probleeme, kusjuures keskne on küsimus milline on õige peremees. Romaani kesksed tegelased on vastuolulise karakteriga talupoiss Katku
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
