" Näituse kuraator on viltuse maja maalid jaotanud nelja saali. Pea- ehk Suures saalis on talvised olustikumaalid ja Tartu vaated. Esimesena jäi silma Johannes Võerhansu ,, Jäälõhkujad Emajõel." Tunnistan ausalt, et mulle see maal ei meeldinud. Kuidagi rõhuv ja sünge, valgust tundus vähevõitu (Põhjamaa inimese valguseihalus?) ja need küürutavad inimesed, kes teevad kurnavat tööd. Talvepilti tahaks helgemat ja heledamat. Väga meeldis mulle Oskar Hoffmanni ,,Talvemaastik" kui palju valgust ja sina, kuuled krudinat hobuste kapjade all, tunned lume raskust tarede õlgkatustel. Siin on õhku, ilu ja ruumi. Vaatasin Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogust tema teisi pilte. Väga peenelt viimistletud ja realistlikud, lausa läbilõige eesti ühiskonnast - talupojast kihelkonnakohtunikuni. Tõnis Grenzteini ,,Küdev ahi" tekitas tahtmise vanaema juurde maale sõita ja Ellinor Aiki ,, Talvemotiiv Tartust" oli äärmiselt huvitava
seetõttu vähenes ruumilisus. Ka maalide ülesehitus muutus: varasematel aegadel oli maalidel läbimõeldud ülesehitus ning pildi tegelased näisid teadlikult poseerivat kuid impressionistid haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Tunnsed Impressionistid suhtusid oma maalidel kujutatavasse lausa kiretult, püüdes vaid äärmise täpsusega edasi anda selle välist külge. Claude Monet. Tõusev päike Claude Monet. Roueni katedraal õhtuvalguses Claude Monet. Talvemaastik Berthe Morisot. Õmblev neiu Alfred Sisley. Üleujutus Port-Marly's Gustave Caillebotte. Pariis vihmas Pierre-Auguste Renoir. Näitlejanna Jeanne Samary portree Edouard Manet. Olympia Edgar Degat. Sinised tantsijannad Auguste Rodin. Mõtleja Auguste Rodin. Calais' kodanikud Kokkuvõte Impressionism on realismi edasiarendus. Maalima hakati tõetruult. Kõike maaliti nii nagu seda nähti. Kunstnikud maalisid juhuslikke lõike ümbritsevast.
“Pealkirjata” Naivism ● Ei jälgita anatoomia, perspektiivi ja kompositsiooni reegleid ● Maaliti enda lõbuks ● Lähtub kunstniku kordumatust isikust ● Teostel kindel kompositsioon ● Kuulsamad artistid: Ivan Generlic ja Niko Pirosmani Ivan Generalic “Talvemaastik” (1944) Neoklassitsism muusikas ● Klassitsismi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine ● Eeskujuks Viini ja barokiajastu klassikud ● Vanade stiilide taastamine: Barokk, renessanss, klassitsism ● Nüansid: äärmuslikest emotsioonidest hoidumine, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, lihtsustuvad harmoonia ja orkestratsioon ● Teostel klassikalised ülesehitused: vormiskeemid, idee jäi paika . . .
· Konrad Mägi. "Capri". Hind 1 006 000 (Haus) · Konrad Mägi. "Pargimotiiv fontääniga". Rooma. Hind 965 000 (Allee) · Konrad Mägi. "Rannamaastik". Hind 615 000 (Haus) · Konrad Mägi. "Maastik kellatorniga". Hind 341 500 (Haus) · Herbert Lukk. "Linnavaade". Hind 315 000 (Haus) · Konrad Mägi. "Alvine Käppa portree". Hind 286 000 (Haus) · Villem Ormisson. "Mehe portree. Karl Ormisson". Hind 245 000 (Allee) · Villem Ormisson. "Talvemaastik. Linn tehasega". Hind 209 000 (Vaal) · Eduard Wiiralt. "Põrgu". Hind 201 000 (Vaal) · Eerik Haamer. "Suusataja". Hind 206 500 (E-kunstisalong) · Evald Okas. "Vana kalur". Hind 173 000 (Haus) · Richard Uutmaa. "Võrguparandajad". Hind 162 000 (Haus) · Aleksander Bergman-Vardi. "Pariisi vaade". Hind 161 000 (Vaal) · Richard Uutmaa. "Kõrvetalu". Hind 150 000 (Allee) · Eduard von Gebhardt. "Kristus tervendab halvatut". Hind 148 000 (Haus) · Aleksander Bergman-Vardi
Achilleusel vähe elada jäänud. Ta jätkas kangelaslikult võitlust, tappes palju troojalasi ja nende liitlasi, sealhulgas ka Memnoni ja amatsoonide kuninganna Penthesileia. Lõpuks aga õnnestus Priamose pojal Parisel haavata Achilleust noolega kanda, mis tõi kaasa Achilleuse surma. Pärast kangelase surma otsustati anda Achilleuse turvistik, mille oli sepistanud Hephaistos, kõige vapramale kreeklasele. Mikkeli kunstimuuseum Joos de Momper II (1564-1636) ring – Talvemaastik. U 1630. Õli puidul. Mulle meeldis see pilt, sest maalitud on kaunist talvist ilma. Eriti meeldib mulle selle pildi juures taevas, sest see on väga ilus. Giovanni Battista Piranesi (1720-1778) - Vaade Herkulese templile Coris Pilt jäi silma, sest tegu oli uhke templiga. Mulle meeldis pildi peal olevad hooned. Tundmatu Prantsuse kunstnik – Torm 18saj. Õli lõuend, puit. Mulle meedis see pilt, sest tormist merd oli kujutatud erinevates ilusates toonides
Eesti kunst 1918- 1940 Ants Laikmaa. Talvemaastik. 1938 02.10.2012 Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguseks. Kunsti ajalugu oli suurtes joontes sarnane Põhja- Euroopa Ferdi Sannamees. Lamav demokraatlike naisfiguur. 1927. Pronks, marmor väikeriikide omaga. Kunstikool ,,Pallas" Asutati 1919-ndal aastal Tartusse. Peamine kujutava kunsti õppeasutus Eestis. Kooli juhtisid
realism 19saj William Turner "orjalaev" romantism 19saj Eduard Manet "Eine murul" impressionism 19saj Claude Monet "Impressioon. Tõusev päike" impressionism 19saj Georges Seurat "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel " impressionism 19saj Ants Laikmaa "Talvemaastik" impressionismi sugemetega realism 20saj Cezanne "õunakorv" postimpressionism 19saj Edvard Munch "Elutants" rahvusromantism ja ekspressionism 19lõpp 20saj alg Kristjan Raud "Kalevipoeg põrguväravas" rahvusromantism 20saj I pool
kajastus aga Noorikus. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja meeleolukusega köidab Viljapõld viie tuulikuga. Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest - Talvemaastik. 1930-ndatel aastatel, mil kunstis olid taas tugevnenud realistlikud tendentsid, hakati selle suuna vanemaidki meistreid kõrgemalt hindama kui vahepealsel ajal. Huvi Laikmaa loomingu vastu oli elavnenud, teda hakati uuesti rohkem tähele panema. See mõjus kindlasti virgutavalt. Nüüd on tema pastellmaalidest saanud klassika, mida kõrgelt hinnatakse.
Tööde dramaatika . Portreed Eesti haritlastest, talurahva tüüpidest. Nt Maria Underi töö Ants .L oli maapaos Soomes . Avaldas ka reisikirju ( avaldas reisi muljeid) Nendel aastatel aga palju maastik maale. !913-1932 töötas Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogika. Hiljemalt joonistas ta lilli. 19032 sulges aedvelje kooli sestpeale töötas ta Taeblas Kadariku talus. Kirjutas loomingu kirjas ka mälestusi. Laikmaa looming pedagoogi organiseerimisi. Olulised tööd. Maria munder Talvemaastik (Paul Raud) Kristjan Raud 1865-1943. Viru Jaagupi kihelkonnast pärit. Ta Õppis Viru Jaagupi kihelkonna koolis. Rakvere keisrikoolis ja siis Tartu reaalkoolis, 1887 lõpetas Tartu esimese õpetajate seminari. Pärast lõpetamis töötas Peterburis õpetajana. Ta läks edasi õppima kunsti ( Peterburi kunstide akadeemiasse) 1893-97. Ta täiendas veel ennast. Ta käis Münheni akadeemias ( saksamaal) 1901-1903. Ta tuli kodumaale tagasi ja töötas Tartu reaalkoolis kunstiõpetajana
JAAN KOORT-METSKITS. XIV. Tartu kunstikooli asutaja(1904) Paljud tema tööd on tuntud „Kalevipoja“ või eesti rahvusluule teemadel. KRISTJAN RAUD- Jõulise joonega, figuurid nagu kivist tahutud söejoonistused. TARTUS KUNSTIKOOLI „PALLAS“ ASUTAJA. TÖÖD_ Kalevipoeg kivi viskamas, Kalevipoeg põrgu väravas. XV. 1) Sajandivahetuse eesti Tallinna kunstikooli asutaja (1903) pastellmaalija ANTS LAIKMAA_ Palju kaasaegse kultuuritegelaste portreesid. TÖÖD_ Talvemaastik, Maria Underi portree. 2) Eesti kõige kuulsam 20.saj graafik EDUARD VIIRALT(Wiiralt) – Õpib Pariisis, fantaasia küllased maalid. Tehniliselt üliheal tasemel. TÖÖD_ Põrgu, Kabaree, Lamav tiiger. XVI. Soomlastest tuntuima juugentistiili arhitekt, rajas ooperimaja. WIVI LÖNN JA ARMAS LINGREN- Eenduvad kaared, pikaks venitatud aknad. TÖÖ_ Estonia Ooperimaja. XVII. Eestlaste kõige olulisem,
võimest. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja meeleolukusega köidab ,,Viljapõld viie tuulikuga". Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest ,,Talvemaastik". KASUTATUD MATERJALID Aleksander Looring, ,,Ants Laikmaa". 1938 Endel Nirk, ,,Kaanekukk. Lugu Ants Laikmaa elust ja ettevõtmistest". Kunst, Tallinn 1977 http://web.zone.ee/ekunst/laikmaa.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ants_laikmaa.htm http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php? option=com_content&view=category&layout=blog&id=173&Itemid=347
liugleb aknale tasa... tasa..." "Mai hommik" I trükis ilmunud. Paralleelid inimtunnetega, purunenud armastus. "Puude all" lehtede langemisest, sügise ootusest "Lumehelbeke" rahulik, voolav, inimtunded, rahust ja vaikusest, südamlik "Tali" talve rahulikust ilust "Sügise" ("Nõmm") ilus sügis, sügise värvidest ja tulekust nõmmel, oma meelekurbuse on sidunud närtsinud metsaga "Tuisk" Eesti talvemaastik oma iseloomulike joontega "Talvine tihane" akna taga oli talvel tihane, kellele tundis kaasa, aga siis tuli ka teine ja nad lendasid koos minema, igatsus, kõigile on keegi olemas "Tühja pesa ees" sügisel on pesad tühjaks jäetud, maha jätmine "Sügisene kodu" kodu andestab alati; koht, kuhu võib alati tagasi minna, kodus on kõik tuttav ja kõige parem "Üks suvepäev" igapäevane aiapilt, kirjutab teemadel, mis luulesse ei sobi, labane 3. isamaaluule
Taeblas elades, külastas A. Laikmaad tihtipeale Marie Under, kellest on Laikmaa teinud ka ühe oma tuntuima portree. Ants Laikmaa töötas põhiliselt pastellidega, kuid kasutas ka sangviini ja sütt. Tema temaatikaks olid põhiliselt karakterportreed ja maastikud. Tema loomingus on mõningal määral tunda impressionistlikku hõngu. Teda tunti omalajal mantli rinnatasku nööpaugus oleva valge krüsanteemi järgi. Tema tuntumad tööd on: ,,Marie Underi portree", ,,Väike Alma", ,,Talvemaastik" ja ,,Aitsam". Mingi periood elas Laikmaa juures üks naisterahvas, kes lõpuks temast ka rasedaks jäi. Uudisest kuulnud Laikmaa saatis naise Soome. Talle sündis tütar, keda ta aga kunagi päriselt näinud ei ole. Tal olid olemas temast pildid ning suhtlus tütrega toimus kirjateel, ühtlasi toetas ta oma tütart ka rahaliselt. KRISTJAN RAUD 1865 1943 Pärit Viru-Jaagupist. 1892 1897 oli Kristjan Raud Peterburis . 1897-1898 Düsseldorfis ning 1899 1903 Münchenis. K
isegi sümbolistiks tembeldanud 14:) Millised eesti kustnikke on mõjutanud impressionistid ja postimpressionistid1880-ndaid hakkas see mõjutama ka teiste maade kunstnikke. Eesti kunstis avaldusid impressionismi mõjud ANTS LAIKMAA (1866-1942) ja eriti PAUL BURMANi (1888-1934) loomingus. Monet- Tõusev päike Roueni katedraal Talvemaastik Pissarro:Montmarte bulvar Näitlejatari portree Manet-Eine rohelisus Degas- Sinised tantsijannad Täht laval Rodin-Mõtleja Calais'kodanikud Suudlus Seurat:Seine'i jõgi. Paul Signac:Mänd Saint -Tropez'lähedal Toulouse-Lautrec-jane avril tantsimas Tualett reklaamiplakat
Raud, kellest kujuneski eesti kunstielu juhtiv tuumik. 1915. aastal sai kunstiseltsi eestseisuse uueks esimeheks K. Menning, kunstinõukogu esimeseks A. Laikmaa, abiks Kr. Raud, sekretärik N. Triik (Tiik, 1975, 13). Eelmise sajandi 20-ndate aastate lõpust muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest ,,Talvemaastik". Ka vanas eas muserdasid Laikmaad pidevalt rahamured, mis olid saatnud teda kogu elu. Olude sunnil maalis ta nüüd mõnikord seltskonnategelaste paraadportreesid ja asutustele fotode vahendusel vanade kultuuritegelaste portreesid. Need on teostatud igavalt, kuivas laadis (Tiik, 1975, 14). Teenitud tunnustuseks Laikmaa aastatepikkusele tegevusel on tema nimetamine 1929. aastal Tartu Ülikooli audoktoriks. 1934. aastal nimetas kunstiühing ,,Pallas" Ants Laikmaa oma auliikmeks (Tiik, 1975, 15)
aastate eesti arhitektuuris. Kumba stiili eelistad sina? Traditsiooniline stiil ja eklektiline stiil. 10. Millise stiili esindajad olid silmapaistvad arhitektid Olev Siinmaa ja Alar Kotli? funktsionalism 118 Ado Vabbe. Seine`i jõgi. 1924 EKM 119 Anton Starkopf. Kelp. Kolmikgrupp. Tamm. 1927. Erakogu 121 Märt Laarman. Oleviste ja Niguliste. 1926 TKM 122 Eduard Viiralt. Põrgu- Vasegravüür. 1930-32. EKM 123 Jaan Koort. Metskits. Pronks. 1929. EKM 124 Ants Laikmaa. Talvemaastik. Pastell. 1938. EKM 126 Edgar Johan Kuusik, Anton Soans. Kunstihoone Tallinnas. 1934 19. KUNST II MAAILMASÕJA AJAL. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-S 1. Millistes tingimustes töötasid avangardistlikud kunstnikud II maailmasõja aegsel Prantsusmaal? Pr okupeerimata osal suhtuti avangardismi halvasti, okupeeritud põhja- ja lääneosas ning Pariisis aga ei pööranud sakslased sellele erilist tähelepanu. 2. Kuhu põgenesid paljud Euroopa kunstnikud II maailmasõja eest?
Impressionism on murranguline aeg kunstiajaloos. Ta viib lõpule pika arengu, mis on alguse saanud renessansist. Impressionism viib looduse kujutamise omaette täiuseni, lõpetab vanema kunstiajaloo ja on alguseks uuele kunstiajaloole. Sajandivahetusel toimub korra tagasiminek ja tehakse palju sellist kunsti, mis on seotud vanema kunstiga. Claude Monet üks kuulsamaid impressioniste. Kuulsad maalid ,,Kaputsiinide bulvar Pariisis", ,,Jalutuskäik, ,,Naine peavarjuga", ,,Mooniväli", ,,Talvemaastik". Tema kõige kuulsam teos on ,,Roueni katedraal". Teda huvitas vee maalimine, vee sillerdus, tiigid. Elu lõpupoole tema tööd muutvad hästi lopsakaks, ta kasutas väga palju värvi oma töödes. Camille Pissarro tema maalis palju päikeseküllaseid Pariisi tänavapilte ja ka loodust. Teosed: ,,"punased katused", Sild Rouenis". Auguste Renoir maalis peale maastike ka inimesi, eriti meeldis talle alasti inimkeha kujutamine ja punapäised naised
Impressionism on murranguline aeg kunstiajaloos. Ta viib lõpule pika arengu, mis on alguse saanud renessansist. Impressionism viib looduse kujutamise omaette täiuseni, lõpetab vanema kunstiajaloo ja on alguseks uuele kunstiajaloole. Sajandivahetusel toimub korra tagasiminek ja tehakse palju sellist kunsti, mis on seotud vanema kunstiga. Claude Monet üks kuulsamaid impressioniste. Kuulsad maalid ,,Kaputsiinide bulvar Pariisis", ,,Jalutuskäik, ,,Naine peavarjuga", ,,Mooniväli", ,,Talvemaastik". Tema kõige kuulsam teos on ,,Roueni katedraal". Teda huvitas vee maalimine, vee sillerdus, tiigid. Elu lõpupoole tema tööd muutvad hästi lopsakaks, ta kasutas väga palju värvi oma töödes. Camille Pissarro tema maalis palju päikeseküllaseid Pariisi tänavapilte ja ka loodust. Teosed: ,,"punased katused", Sild Rouenis". Auguste Renoir maalis peale maastike ka inimesi, eriti meeldis talle alasti inimkeha kujutamine ja punapäised naised
1899.a. tuli Tallinna ja asutas Tallinnas 1903.a. oma ateljeekooli (tegelikult joonistus- ja maalikursused). See kool tegutse 1907.a-ni. Oli 1. kunstiõppeasutus Eestis. 1907.a. asutas Eesti Kunstiseltsi (1. kunstiorganisatsioon Eestis). 1913.a. taasavas oma ateljeekooli. Laikmaa maalis impressionismi mõjulisi portreid eesti kultuuritegelastest ja haritlastest (,,Autoportree", ,,Marie Underi portree") ja eesti talurahvatüüpidest. Viljeles ka maastikumaali. Lemmiktehnikaks oli pastell (,,Talvemaastik") 1932.a. lõpetas kool oma tegevuse ja Laikmaa asus elama Taeblasse (praegu seal majamuuseum). Tartus asutas ateljeekooli 1904.a. KRISTJAN RAUD (1865-1943). Sündis Viru- Jaagupi lähedal taluniku peres. Ka Kristjani kaksikvend Paul on tuntud eesti kunstnik. Õppis vabakuulajana Peterburi KA-s, täiendas ennast Düsseldorfi ja Müncheni KA-des. Töötas Düsseldorfis ja Tartus. Oluline on tema tegevus kunstiteooria ja kriitika
1899.a. tuli Tallinna ja asutas Tallinnas 1903.a. oma ateljeekooli (tegelikult joonistus- ja maalikursused). See kool tegutse 1907.a-ni. Oli 1. kunstiõppeasutus Eestis. 1907.a. asutas Eesti Kunstiseltsi (1. kunstiorganisatsioon Eestis). 1913.a. taasavas oma ateljeekooli. Laikmaa maalis impressionismi mõjulisi portreid eesti kultuuritegelastest ja haritlastest (,,Autoportree", ,,Marie Underi portree") ja eesti talurahvatüüpidest. Viljeles ka maastikumaali. Lemmiktehnikaks oli pastell (,,Talvemaastik") 1932.a. lõpetas kool oma tegevuse ja Laikmaa asus elama Taeblasse (praegu seal majamuuseum). Tartus asutas ateljeekooli 1904.a. KRISTJAN RAUD (1865-1943). Sündis Viru- Jaagupi lähedal taluniku peres. Ka Kristjani kaksikvend Paul on tuntud eesti kunstnik. Õppis vabakuulajana Peterburi KA-s, täiendas ennast Düsseldorfi ja Müncheni KA-des. Töötas Düsseldorfis ja Tartus. Oluline on tema tegevus kunstiteooria ja kriitika
Loojang Ivry's. 1873. Valhubert'i väljak Pariisis. 1875. Frederic Bazille (184170) Noor aednik. 18661867. Impressionismi maalikunst Claude Monet. 1840-1926. Prantsusmaa. Claude Monet. Claude Monet. Talvemaastik. u.18681869. Claude Monet. Aed. u.1866. Autoportree. 1887. Claude Monet. Thames Westminsteri silla juures. Claude Monet. Claude Monet. 1871. Impressioon. Tõusev päike. 1873. Kaputsiinide bulvar Pariisis. 1873. Claude Monet.
Ta leidis, et tema on viinud täiuseni Cezanne'st alanud kunstiarengu. Suprematismiga oli saabunud lõpp senisele maalikunstile. Nüüd pidi see asenduma uut tüüpi kunstiga. See ei tegele tavalise eseme ja ruumiga, vaid suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, ei miskit ja universaalset ruumi (vaimsel tasandil paljmu kõrgemal kui varem). Ta vastab õldistele mõistetele. Tema eluaastatel pöördub igasugune poliitika abstr ja avngardismi vastu, st et ta sureb vaese ja tundmatuna. ,,Talvemaastik", ,,Autoportree" (,,ilusti"). DADAISM: Esimene MS oli vapustanud kõiki eurooplasi. Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda pettumust. Mõned kunstnikud tõmbusid sisemigratsiooni (mingi maale elama või teise riiki, mis ei mänginud kunstiloomingus erilist kaalu). Sveitsis Zürichis asutati Voltaire kabaree 1916. aastal. See kabaree korraldas skandaalseid etendusi võikses kohvikus. Etendused: kunstipublikule esitati müramuusikat, seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku
Rene Magritte 1904-1959 Vägistamine - The treason of images - Armunud - Inimese lapsed - huvi äratamine. Tung näha Inimese seisund - Dada on lõpp, sürrealism on ülesseehitus. Eesti kunst 1900-1940 Ants Laikmaa - faktid vaata slaidilt Esimene kunstikool, kus võib õppida eesti soost inimene Nad ei loo oma stiile, vaid toovad stiilid eestisse Töötab ennekõike pastelliga. Loovad palju paraadportreid Capri - innustab katsetama Itaalia poiss - Enamus looming on impressionistlikus vaimus Talvemaastik - Kristjan Raud 1865-1943 - faktid slaidil Oli rahvusromantismi aeg - Kalevipoja illustratsioonid Paul Raud - eelkõige akademistlik Töötab ennekõike söe ja pliiatsiga Paber ja kartong - pole raha osta head lõuend Põhjamaadest rahvusromantism ja saksamaalt ekspressionism Ka õppejõud, aitab luua teist põlvkonda kunstnike Nikolai voldemar Triik 1884-1940 Pallase aluspõhi impressionistlik Palju portreid, hinnatud portretist Suuremad jämedamad pintslilöögid eristavad realismist
- Portree noorest Marie Underist 1904, rahutu impressionistlik pinnakatmine, portree realistlik - ,,Lääneneiu" 1903, rahvusromantism- rahvariideid, rahvuslik maastik. - Pikemalt peatub Itaalias (Capri saar), maalib oma võõrastemaja perenaist ,,Mia padrone". Capri vaated, ,,Vana Capri küla" - Esimene Eesti kunstnik, kes jõuab Põhja- Aafrikasse. Maalinud pastellidega araablasi, berbereid, sealset elu. Nt. ,,Vaade Tunise linnast". - 1938 maalitud ,,Talvemaastik" - Taeblas majamuuseum K. Raud - Laikmaale vastand - Korrektne kunstnik - Õppinud Peterburi kunstiakadeemias, Düsseldorfi kunstiakadeemias, lõpetanud Müncheni kunstiakadeemia. - ,,Puhkusrännak" Joosepi ja Neitsi Maarja põgenemisest Palestiinast Egiptusesse, kujutatud taustal Eesti maastikku, sümbolism - Enamik loomingust mustvalge, seotud söe ja pliiatsijoonistusega.
on o mane suur il mekus, pühalikkus, üksikasjade peen teostamine ja värvide värskus. Pieter Brueghel vanem- (et eristada teda poe gadest, kes olid sa muti maalikunstnikud). Pieter Brueghel oli väga hea maastikumaalija. Maalis palju ka piiblistseene, asetades need o ma kaasaja olustikku. Te ma töödes on osavalt ühendatud detailid ja tervik. Iseloo mulik on kõrge horisont. ,, Talupoja pulm". ,,Jahimehed lumes ehk Talvemaastik jahilistega". KESKAEGNE KUNST EESTIS 1) Keskajal oli Eesti jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Poliitilisele killustatusele lisaks p õhjustas arhitektuuris piirkondlikke erinevusi ehitus materjal: PõhjaEestis hall paekivi ja LõunaEestis punane tellis ja põllukivi. Eesti keskaegses ehituskunstis valitses gootika stiil, kuigi 13. Saj keskpaigani esines veel romaani . stiili tunnuseid
maailma, sealhulgas: Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Carnegie Museum of Art, Pittsburgh, Pennsylvania, USA; National Brukenthal Museum, Sibiu, Rumeenia; Mus�es Royaux des Beaux-Arts de Belgique, Br�ssel, Belgia; ning samuti erinevates erakollektsioonides. �Talvemaastik linnup��nisega� on �ks paljudest koopiatest, mille Pieter Brueghel noorema ateljee maalis Pieter Brueghel vanema maali j�rgi �Maastik linnup��nise ja uisutajatega� (1565, Musees Royaux des Beaux-Arts de Belgique, Br�ssel, Belgia, nr 8724). Imekaunis talver��mude k�llane maastik Brabanti k�laga ja uisutajatega j��l on filosoofiliselt s�mboolne stseen, mille juhtmotiiviks on elu l�hiajalisus.
inimtundeid. Kordab ühte ja sama sõna või fraasi. Näiteks: ,,Mai hommik"- ilmunud üphes trükis, parallelid inimtunnetega, purunenud armastus. ,,Puude all" lehtede langemiseest, sügise ootusest. ,,Lumehelbeke" rahulik, voolav, inimtunded, rahust ja vaiksusest, südamlik, hääliku ja sõna kordused. ,,Tali" talve rahulikust ilust. ,,Sügise" (,,Nõmm") ilus sügis, sügise värvidest ja tulekust nõmmel, oma meelekurbuse on sidunud närtsinud metsaga. ,,Tuisk" Eesti talvemaastik oma iseloomulike joontega. ,,Talvine tihane" akna taga oli talvel tihane, kellele tundis kaasa, aga siis tuli ka teine ja nad lendasid koos minema; igatsus, kõigile on keegi olemas. ,,Tühja pesa ees" sügisel on pesad tühjaks jäätud, maha jätmine. ,,Rukkivihud rehe all" sügisluuletus, austus leiva vastu. ,,Sügisene kodu" kodu andestab alati; koht, kuhu võib alati tagasi minna, kodus on kõik tuttav ja kõige parem
annaabi.ee 
