sõber. Kõrgstiil Oli taaskord kätte jõudnud üks harilik pühapäevaõhtu. Õhtueineks kõhtutäitvad itaalia makaronid veisehakklihaga. Kahjuks oli ema sibulat lisanud, mida ma silmaotsaski ei salli. Minu õnnetuseks ei jää emale see kunagi meelde, et sibulaga on sobivad ainult kastmed ja värsked salatid. Makaronidega aga on sibul kõlbmatu. Õigupoolest ma armastan oma ema. Mina oma südametunnistusega ei kujutaks ette, kuidas ma mõne erineva emaga koos eluteed tallama. Vahel ma naelutan pilgu oma sõbratari emale ja lasen peast läbi sügava mõtte, mis oleks, kui minu esivanem oleks tema. Emad on seinast seina. Mõni ainult tõreleb. Mõni soovib meiega südamesõbraks saada ning puhub lõpmatuseni juttu. Ma ei mõista, kas emad arvavad, et nad on nagu meie generatsioongi? Nii see kahjuks ei ole. Ametlik stiil Oli tavaline pühapäevaõhtu. Õhtusöögiks olid makaronid hakklihaga, millesse ema oli sibulat pannud
Pere oli muusikalembene. Kodus oli orel, millel isa mängis. Haridus Mart Saar ei armastanud koolis käia ega pole ka, peale muusika, teistes õppeainetes hästi edasi saanud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: "Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha. See on vist tõu viga." Kuid armastus muusika vastu olnud noorel Mardil määratu suur. Kui ta end kodus orelimängus harjutanud, pidanud teinekord isa ise orelit tallama. Tund möödunud tunni järel, mäng ei lõpe ega lõpe. Isa tüdinenud, ka olnud tal ajapuudus, ta tikkunud nurisema. Kuid seal hakanud närviline mängija omalt poolt ka tormama. Koolitee algas Kaansoo külakoolis, kuhu tulles oli M.Saar juba vilunud orelimängija.Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides. Edasis läks Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. Kord tulnud tal
taevaluuke valla lööma – vihma sadama tal on hea suuvärk – ta pole suu peale kukkunud – oskab olukorrast välja tulla tal on tuli takus – kihutas tuhatnelja – tal on väga kiire tantsida vihtuma – väga kaua tantsida tegi vehkat – lasi jalga – läks ära tossu välja viskama – hinge heitma – haledalt lõppema traati tõmbama – helistama tuhka pähe raputama – avalikult kahetsema tuleristsed – esimesed kogemused turja peal istuma – teist ära kasutama tühja tuult tallama – mõtetut tegevust tegema vale varnast võtta – sai kohe valetada veerev kivi ei sammaldu – kui midagi pidevalt teha siis seda võimet ei unustata vesi ahjus – halvas olukorras olema õigele soonele sattuma – sobiva võimaluse leidmine
Linavästrik on rändlind, aga üksikud isendid võivad ka Eestisse talvitama jääda. Talvitab Aafrikas. Eestisse saabub enamasti aprilli alguses või juba märtsi teisel poolel. Lahkub sügisel peamiselt oktoobri, aga viimased äralendajad veel detsembri alguses.Eestlaste rahvapärimustes on ta väga laialt seotud kahe asjaga: kevadise jääminekuga ja linakasvatusega. Nimelt pidid linavästrikud kevadel oma jämedate jalgadega jõed lahti tallama. See arvamus tuleb sellest, et linavästrik kevadel just siis saabub kui jää oma viimaseid päevi jõgesid katab. Kuna sel ajal veel putukaid lindudele toiduks vähe on, siis otsibki linavästrik oma toidupoolist jääserval. Teda seal nähes ongi vanarahval vastavad jutud tekkinud, mingeid jämedaid jalgu ega rasket keha tal aga pole. Linakasvatuse kohta öeldi, et kui linalindu kevadel esimest korda näha
Kuressaare Gümnaasium Elurada Luulekava Artur Adsoni ja Johannes Semperi luulest Koostaja: Triin Notton 11a klass Kuressaare 2009 Elurada Ühel päeval lähen ma, loobudes kõigest, mis vait on ja paigal (1:15). Ühel päeval lähen ma tallama teid ja radu, teispoole soid ja rabu, teadmata, mis ees on (1:15). Maailm kui vallatu mu ümber kilkab, päev helgib minusse kui kastetilka, võib igast sädemest nüüd tõusta lõõm (1:29). Naeratus mängleb kõigi suudel, hingesse helli lootusi sujub. See on tõusmine ellu uude (1:23). Hullustest toitu, keha noor: tules on elu, ei tukis (1:32)! Kurku lämbub kord naer, kord nutt õnnest, mis kogemata (1:33). Sa tahad minna, välja, kõrgemale tõusta üles (1:61).
Nagu vanasti, aitab ka tänapäeval konkurents arengule kaasa. Aastate taguse aja ja tänapäeva vahe on ainult selles, et muutunud on valdkonnad ja teisest paremaks olemise eesmärgid. ,,Tões ja õiguses" kemplesid Pearu ning Andres peamiselt maade pärast. Pidevalt tehti endale hoopis sellega suurt kahju, kui taheti teisele halba. Näiteks, tegi Pearu nimelt aia katki, mis eraldas Andrese ja Pearu maid, et lasta loomad oma vilja sisse tallama. Sellega saavutas Pearu järjekordse kohtuprotsessi, et saada seal oma õigused. Kogu selle eesmärk oli ajada uus peremees Vargamäelt minema ning näidata, et ta on selle koha ainuõiguslik peremees. Tänapäeval ei taheta olla naabrist parem sedaviisi ja ei otsita selleks lahendust kohtutest, kuna see oleks liiga kulukas ja pikk protsess. Enam ei ole oluline maatüki suurus, vaid oskus, kuidas seda rahaks teha.Tänapäeva ning ,,Tõe ja
tunnusjoonest lähtuvalt. Selliste sõnade kohta kasutatakse ka terminit ,,metafoorsed liigisõnad" ning nende kirjeldavad täiendosad võivad viidata omadusele (vedelvorst, kuldsuu), iseloomulikule tegevusele (pigikäpp, pättjalg), välimusele (lokilammas), elukohale (maarott) jne. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad. Need on eeskätt verbifraasist moodustunud tegijanimed: keelt kandma keelekandja, tühja tuult tallama tuuletallaja jne. Siia kuuluvad ka verbifraasist moodustatavad teonimed, kuigi 5 need ei ole eesti keeles alati soositud (nt väljendid keelesügamine ja keelekratsimine keelekasutuses tihti ei esine). Mõned fraseoloogilised ja- sufiksiga isikunimetused võivad tõenäoliselt olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?), kirburautaja (kirpu rautama?) jne. Sellised
Süüa koolis ei antud, kuid hiljem anti tassike teed. Igaühel oli kaasas võileib, mille nad nosisid suurel vahetunnil ära. Kodust koolini oli neli kilomeetrit ja suure maanteeni (Aruküla raudteejaamani), mis oli talvel lumest lahti aetud, aga ligi kaks kilomeetrit. Talvel oli see täis tuisanud ja suurte hangedega. Vanasti oli vanaema arvates väga palju lund ja suured tuisud. Vanaema ise oli üsna väikese kasvuga tüdruk. Isa tuli alati talle teed lahti tallama, et lapsel oleks kergem lumes sumada.Kui nad jõudsid raudteejaamani,siis oli tee lahti lükatud ja vanaema võis juba ise koolini minna. Koolis tuli ette ka poiste kiusamisi, eriti kannatasid väikest kasvu tüdrukud. Aga nad klaarisid selle asja ära ilma õpetajate sekkumisteta. Esimeses klassis hakati kohe õpetama usuõpetust,millest seitsme aastane laps midagi ei taibanud. Vanaema mäletab vaid seda, kuidas väga vana mees kõva, väriseva häälega laulis. Vanaema mäletab ka 1944
Hurt, kes esimest korda astus avalikkuse ette just laulupeo kõnepuldis. Hurt esitas oma kolm põhiteesi: rahvas peaks oma vaimuharimise eest hoolt kandma; et haritud eestlane oma rahva peale ,,üle õla ei vaataks" ning et ei tohiks leppida vaid valla-ja kihelkonnakoolidega, vaid tuleb asutada ka kõrgema astme koole. Küll mõistsid seda kuulavad saksad, et Hurda poolt esitatud soovid on juba täitumas ning võisid vaid pahameelest tõdeda, et see sugu, keda nad olid harjunud oma jalgade alla tallama, hakkas kõnelema ja mõtlema mingist iseseisvast haridusest. Eesti rahva sümpaatia kuulus aga vene rahvale, vastupidiselt sunnitud sõpruseavaldustele baltisakslaste aadressil. Talurahvas demonstreeris oma naiivset usku keisri heatahtlikkusse valjude hurraahüüete ja rõõmuhõisetega, kui kindralkuberner lubas peoliste tänu keisrile edasi öelda. Oli ju Aleksander I olnud nende ,,päästja". Vastupidiselt vaikiti aga Eesti-ja Liivimaa rüütelkondade tervituste ettelugemise ajal
muda, mis sadestus üleujutatud aladele. Põldudele sadestununa oli see väga viljakas ning pehme. Seetõttu oli põldusid võimalik harida väga lihtsate vahenditega, kas kõpla või kerge puuadraga. Üleujutus kestis tavaliselt novembrini, siis algas külviaeg. Kui seeme külvatud, aeti põldudele lambad, kitsed ja sead, kes terad mulda trampisid. Kui valminud vili lõigatud, laotati viljavihud kõvakstambitud muld- või saviplatsile ning lasti härjad neid tallama, kuni terad käes. Egiptlased kasvatasid teraviljadest nisu ja otra. Lisaks neile veel juur- ja puuvilju ning viinamarju. Egiptust on tihti kutsutud Niiluse anniks, sest just selle, maailma pikima, jõe tõttu on Egiptus olnud heal järjel. Samuti oli Niilus ka tähtsaim liiklus- ja kaubatee. Lõunasse sõites oli paat alati täispurjes, põhja siirduti aga alla lastud purjega. Ka oma pesu pesti Niiluses. See tegevus oli Vanas-Egiptuses aga usaldatud meestele, oli ju oht
otseselt sellele, et pigikäpa puhul on tegemist kingsepaga. Semantiliste muutuste tulemused sõltuvad suuresti nende olukordade iseloomulikest tunnustest, mis on fraseoloogilise abstraktsiooni aluseks. Seega ei ole metafoorsed liitsõnad ühesuguse ülekantuse astmega. (Õim 2001a: 555556) 2. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad Need on eelkõige verbifraasist moodustatud tegijanimed: keelt kandma keelekandja, kintsu kaapima kintsukaapija, tühja tuult tallama tuuletallaja, siidi vedama siidivedaja, kaela kandma kaelakandja. Nende väljendite hulka kuuluvad veel verbifraasist moodustatavad teonimed (nt väljendid keelesügamine ja keelekratsimine, mis aga ei ole keelekasutuses kuigi sagedased). Mõned fraseoloogilised ja-sufiksiga isikunimetused võivad olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?), kirburautaja (kirpu rautama?) jne. (Õim 2001a: 556557) 3. Fraseoloogilised liitumid
Istutamisel võib augu põhja panna murukamara, seejärel istiku ja kui on vajalik tugiteivas, siis see samuti paika panna. Edasi asetatakse auku viljakas muld, seejärel sõnnik või kompost ning kõige peale vähemviljakas muld. Kui kirsipuu istik on väiksem, tuleb pärast murukamara asetamist augu põhja lisada viljakat mulda ja alles seejärel istik. Istutusaugu parajat suurust tuleb otsustada kohapeal ja istutamise käigus. Pärast istutamist peab mulla istiku ümber hoolega kinni tallama ning kastma istikut vähemalt 10 liitri veega. Kõige parem on istutada kahekesi, kuna istiku juured peavad jääma sirgelt ja parem on, kui üks hoiab istikut püsti samal ajal kui teine auku täidab. Üldiselt pannakse kirsipuud kasvama kevadel. Kirsipuude istutamisel tuleb arvestada, et kirsipuud vajavad enda ümber palju ruumi. Täiskasvanud kirsipuude juurestik paikneb suhteliselt maapinna lähedal ning on horisontaalsuunas võrdlemisi lai, ületades tavaliselt 2-3 korda ladva pikkuse
2. Predisposition- eelsoodumus, kalduvus 3. Instantly- silmapilkselt, otsekohe, jalamaid 4. Vernacular- kohalik, pärismaine 5. Expect- ootama, lootma 6. Interfere- sekkuma, vahele segama, häirima 7. Amply- avaralt, rohkesti, küllaselt 8. Overlook- üle vaatama, üle paistma, valama 9. Intuitive- intuitiivne 10. Glimpses- välgatus, vilgatus 11. Afford- lubama, võimaldama, esile tooma Lk 38 1. Lightly- kergelt, kergesti, kergemeelselt 2. Tread- astuma, sammuma, tallama 3. Shallow- madal, pinnapealne, pealiskaudne 4. Consumerism- tarbijaõigus 5. Flash- välgatama, välkuma, sähvima, vilksatama 6. Inner- sisemine, seesmine 7. Regardless- hoolimatu, mitte millestki hoolima 8. Extensive- ulatuslik, kaugeleulatuv, avar, laialdane 9. Above- üleval, ülal, üles 10. Define- defineerima, piiritlema, määrama Lk 39 1. Infant- väikelaps, laps, alaealine 2. Supplement- täiend, lisa, kaasanne 3. Environmentalist- ümbritsemine, ümbritsevad asjad 4. Xenophobe- 5
õnnelikult elama; (laps, loom, taim) jõudsalt kasvama 226. throw threw thrown viskama, heitma 227. thrust thrust thrust pistma, torkama (into; through); peale sundima (upon); peale suruma 228. tread trod trod astuma, sammuma; sõtkuma, tallama 229. undergo underwent undergone läbi tegema/elama, kogema 230. underlie underlay underlain (millegi) all lamama, aluspõhjaks olema 231. undersell undersold undersold (klstki) odavamalt müüma 6 Aari Juhanson, MA 2007 232. understand understood understood mõistma, aru saama 233. undertake undertook undertaken ette võtma, enda peale võtma 234
KOOLITEEKOND Mart Saar ei armastanud koolis käia ega pole ka, peale muusika, teistes õppeainetes hästi edasi saanud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: "Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha. See on vist tõu viga." Kuid armastus muusika vastu olnud noorel Mardil määratu suur. Kui ta end kodus orelimängus harjutanud, pidanud teinekord isa ise orelit tallama. Tund möödunud tunni järel, mäng ei lõpe ega lõpe. Isa tüdinenud, ka olnud tal ajapuudus, ta tikkunud nurisema. Kuid seal hakanud närviline mängija omalt poolt ka tormama. Koolitee algas Kaansoo külakoolis, kuhu tulles oli Mart Saar juba vilunud orelimängija.Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides. Edasis läks Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp
Kui satub kokku kellegagi, kes talle ei meeldi, siis ta ei hakka pidama plaani, kuidas teda hävitada, ega asu tema vaateid ja teomotiive maha tegema. Lihtsalt väldib suhtlemist niisuguse inimesega. Sõnnist naine näitab üles külma ükskõiksust oma vaenlase vastu, ent kui kuulute tema sõprade hulka, siis on ta teile läbinisti ustav nii teie elu kõrgperioodil kui ka madalseisude korral. Sõnn hakkab harva perutama ja teie varbaid tallama. Kui te teda ei tülita, siis on ta rahu ise. Kui avaldate talle survet, muutub ta jonnakaks ja kangekaelseks. Kuid tõugake teda liiga kõvasti, tõmmake teda liiga tugevasti ja hoidke end tema metsiku raevu eest! Ta võib ülimat tasakaalukust ja enesekontrolli säilitades kuid ja aastaid oma rada sammuda, nautides lillede hõrku aroomi ja täielikult ignoreerides tema ümber toimuvat närvilist siginat ja saginat
teele. Ehk Raskolnikovi uhkul soligi see kurja juur? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Luzin ja Raskolnikov olid pealtnäha erinevad inimesed, sest nad ei salli teineteist ja nende vahel tekivad pidevalt konfliktid. Nende sarnasust võib olla suhteliselt raske märgata, kuid tegelikult on nad teatud mõttes siiski sarnased. Nad on mõlemad omakasu peal väljas ja selle nimel on nad valmis teisi oma jalge alla tallama. Võimalik, et Raskolnikovi teooria järgi oleks ka Luzin üks erilistest... Või vähemalt keegi, kes arvab et ta teistest parem on. Kas mõistan Sonja hukka? Juba sellest ajast, kui Sonja esimest korda raamatus ilmus oli mul temast pigem hea kui halb mulje. See pole siiamaani muutunud. Pean teda lihtsalt olude sunnil halvale teele läinud tüdrukuks. Tegelikult pole ta isegi täiesti halvale teele läinud, ta üritas vaid oma perekonda aidata. See tuleb talle andeks anda
Just pärast seda, kui Romeo oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. Nad jõudsid veel suudelda, ja Romeo oligi surnud. Julia võttis Romeo vöölt pistoda, ja tappis enda. Põhiteema on keelatud armastus. http://raamatublogi.blogspot.com/2011/08/romeo-ja- julia-william-shakespeare.html · *Andres- aktiivne tegutseja, plaanitseja, looja, nõudlik enese jt suhtes, püüab tegutseda ausust silmas pidades, elu sunnib oma ideaale jalge alla tallama, töö hindamine, kindel ja usaldatav mats * Pearu- kerglane uhkeldaja, praalija, vaimne alaealine, kellel pole tegevust tõeliste täiskasvanute maailmas. Sellest tulenev tembutamine, teiste kiusamine; hull, järeleandlik, puutumatu * Krõõt- hingelt tõeline perenaine, sellest tulenev enesekindlus, naiselikult õrn ja habras, füüsiliselt murdub rängas töös, tema vaimsus elab üle aegade
kujundlikult öeldes lausa maailmavaimu kehastust. Sarnaselt teiste inimestega juhindub ka maailmaajalooline isiksus isiklikest huvidest, kuid tema huve on võimalik maksimaalselt ühitada ajaloolise arengu huvidega (ning ühtlasi ka ära kasutada). Ta täidab ajaloolist missiooni, olles maailmavaimu asjaajaja. Moraalses mõttes ei tarvitse maailmaajalooline isiksus üldsegi olla positiive ning "selline suurkuju on sunnitud jalge alla tallama nii mõnegi süütu lillekese, hävitama paljugi oma teel. Hegeli arvates ei sobi sellise inimese puhul rakendada moraali mõõdupuud. Seda tehakse tema sõnul ainult väiklasest kadedusest. Selline kadedus leiab rahuldust ka selles, et maailmaajalooliste isiksuste saatus ei ole õnnelik nad ei ilmu ajalooareenile rahulikeks naudinguteks, nende elu on raske töö.
See oli unustamatu. Nii haarav. Hakkasin isa paluma, et telliks mulle oreli." Mart Saar ei armastanud koolis käia ega polnud ka, peale muusika, teistes õppeainetes just kuigi hea. Olles 12 aastat vana, seisis ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: "Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha. See on vist tõu viga." Kuid armastus muusika vastu oli noorel Mardil määratu suur. Kui ta kodus orelimängu harjutas, pidi teinekord isa ise orelit tallama. Tund möödunud tunni järel, mäng ei lõpe ega lõpe. Isa tüdines, samuti olnud tal ka ajapuudus. Artur Kapp andis Suure-Jaanis viibides noorele Mardile õpetust orelimängus. Kord tuli tal tuju noore kunsti-jüngri armastuse muusika vastu proovile panna. Ta ütles: "Mina sind enam ei õpeta, kui sa mitte need noored kassipojad järve ei viska ja ei uputa." Ta teadis, kui üliraske ja vastik säärase julma käsu täitmine õrnade närvidega poisile on. Mardi
et rikkad on petised, varimajandusega tegelejad, ebaausad jne ning rikaste arvates on vaeste seisukord põhjustatud nende eneste laiskusest, harimatusest, töötahte puudumisest jne. Tegelikule ei ole maailm sugugi nii must valge. Sotsioloogide uuringud on näidanud, et vaestest peredest väljakasvanud lapsed on omaks võtnud oma vanemate mõttemaailma, neil puudub piisav auahnus, eneseteostustahe, loomulikult ka majanduslikud ressursid. Rikkad seevastu on harjunud nö teisi jalge alla tallama, minnakse võidu peale välja, samuti on neil väga kõrge enesehinnang. Töökoha saamisel loevad nii mõneski kohas perekondlik päritolu (see on aga diskrimineerimine, inimõiguste rikkumine). Rikkurid ei tohiks vaestele ülalt alla vaadata, vaid pigem mõtlema välja võimalusi, kuidas aidata abivajajaid. Kaasaegses ühiskonnas on aga tihti nii, et leitakse, et igaüks on oma õnne sepp (liberaalne maailmavaade) ning keegi ei soovi uppujale õlekõrt ulatada.
-pääsuke, -pääsmik, linaõnnenäitaja, -tooja, linamõõtja. Liikudes viipsutab västrik oma pikka saba ehk hända üles-alla. LõunaEesti nimetused händlane, hännaline, hänilane peavadki silmas linnukese üpris silmatorkavat hända. Eestlaste rahvapärimustes on ta väga sageli seotud kahe asjaga: kevadise jääminekuga ja linakasvatusega. Nimelt pidid linavästrikud kevadel oma jämedate jalgadega (siit ka nimetus Jämejalg-Toomas) jõed lahti tallama. See arvamus tuleb sellest, et linavästrik saabub kevadel just siis, kui jää viimaseid päevi jõgesid katab. Kuna sel ajal on putukaid lindudele toiduks veel vähe, siis otsibki linavästrik oma toidupoolist jääserval. Sellest ongi vanarahval vastavad jutud tekkinud, mingeid jämedaid jalgu ega rasket keha tal tegelikult pole. Vanasõnu linavästrikust: 1. Linavästrik taob jõejää oma pika sabaga puruks (kui linavästrik lõunamaalt meile
Istutamisel võib augu põhja panna murukamara, seejärel istiku ja kui on vajalik tugiteivas, siis see samuti paika panna. Edasi asetatakse auku viljakas muld, seejärel sõnnik või kompost ning kõige peale vähemviljakas muld. Kui kirsipuu istik on väiksem, tuleb pärast murukamara asetamist augu põhja lisada viljakat mulda ja alles seejärel istik. Istutusaugu parajat suurust tuleb otsustada kohapeal ja istutamise käigus. Pärast istutamist peab mulla istiku ümber hoolega kinni tallama ning kastma istikut vähemalt 10 liitri veega. Kõige parem on istutada kahekesi, kuna istiku juured peavad jääma sirgelt ja parem on, kui üks hoiab istikut püsti samal ajal kui teine auku täidab. Üldiselt pannakse kirsipuud kasvama kevadel. Kirsipuude istutamisel tuleb arvestada, et kirsipuud vajavad enda ümber palju ruumi. Täiskasvanud kirsipuude juurestik paikneb suhteliselt maapinna lähedal ning on horisontaalsuunas võrdlemisi lai, ületades tavaliselt 2-3 korda ladva pikkuse
Teda võis igaüks tonkida, ilma et ta vastu hakkas, sest tema ütles teise kohta ikka: ,,Mis tühjast ka lüüa saab" ja laskis tal karistamatult minna, liigutas ainult oma pikki kõveraid käsi, nagu oleksid need võetud mõnelt gorillalt ja tema laia vimmas piha külge pandud. Samuti võõrana tundusid ka tema lühidavõitu jalad, mis hoidsid põlved ettepoole könksus ja varbad otstega sissepoole. Samm tippiv, sibav ja ikka kipub üks jalg astudes nagu teise varbaid tallama. Aga kunagi ei sünni see, sest tema peaaegu linaõiesinised pilusilmad seisavad korratute kulmude all käies alati maateral ja kogu tema laias, nurgelises tugevalõuapäralises ja suuresuulises näos püsib nagu süvenenud või keskendunud tähelepanu. Ainult harva vilksatab pilk kõrvale ja siis on ta ikka põiklev, häbelik või salalik. Enamasti on Laanel ikka mõni raamat käes, mõni selline, mille sisust ta veel jagu ei saa.
annaabi.ee 
