Kui suur on Intel Core TM 2 Duo protsessori (protsessori numbriga T7200) vahemälu (L2)? 4 MB Kui suur on Intel Core TM 2 Duo protsessori (protsessori numbriga E6300) vahemälu (L2)? 2 MB Kui suur on Intel Core TM 2 Duo protsessori (protsessori numbriga E6600) vahemälu (L2)? 4 MB Kui suur on Intel Core TM 2 Duo protsessori (protsessori numbriga E6400) vahemälu (L2)? 2 MB Kui suur on Intel Core TM 2 Quad protsessori (protsessori numbriga Q6600) vahemälu (L2)? 8 MB Millise taktsagedusega töötab Intel Core TM 2 Duo protsessor (protsessori numbriga T5600)? 1,83 GHz Millise taktsagedusega töötab Intel Core TM 2 Duo protsessor (protsessori numbriga E6600)? 2,40 GHz Millise taktsagedusega töötab Intel Core TM 2 Duo protsessor (protsessori numbriga T5500)? 1,66 GHz Millise taktsagedusega töötab Intel Core TM 2 Duo protsessor (protsessori numbriga E6300)? 1,86 GHz Millise taktsagedusega töötab Intel Core TM 2 Duo protsessor (protsessori numbriga T7600)? 2,33 GHz
Access 9)Mitme tuumaga koos Hyper-Threading tehnoloogiaga protsessoril on: V:Sama palju registri komplekte kui loogilisi protsessoreid, Sama palju täiturmootoreid kui protsessori tuumasid 10)Firma Intel < protsessori 80386SX andmesiin on.. V: 16 bitine 4.test Protsessorid 2 1)Milline on transistori värava suurus (LGATE) protsessoris Intel Core i5 (protsessori numbriga 3350P)? V: 22nm 2)Mitu tuuma saavad kasutada Intel Coretm2 Duo protsessoris sama vahemälu? V: 2 3)Millise taktsagedusega töötab Intel Core TM2 Duo protsessor(protsessori numbriga E6700)? V: 2,66 GHz 4)Milline on protsessori Intel Core tm Duo (protsessori numbriga L2300) võimsustarve? V: 15W 5)Kuidas nim neid tehnoloogiaid, mis vähendavad energia säästmiseks protsessori taktsagedust? V: Intel SpeedStep, AMD PowerNow 6)Milline on transistori värava suurus (LGATE) protsessoris Intel > Core tm 2 Duo (protsessori numbriga E8190)? V: 45nm 7)Millise taktsagedusega töötab AMD Quad-Core A6 APU protsessor
ja 100Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. Duron on Eestis praegu üks populaarseim protsessor, sest ta on võrreldes kõigi teiste protsessoritaga palju odavam. Millist protsessorit oma koduarvutis kasutada? Kui soovite arvutit ehitada ainult kirjatööks ja tabelarvutuse tegemiseks (ühesõnage tavalist tööarvutit) Piisab 100- 200 Mhz Pentium protsessorist. Sellisega töötab hästi nii Windows 95 ja 98 kui ka Office 98 ja 2000. Kui soovite ehitada arvutit lastele õppimiseks, mängimiseks ja
seeria , on 8-bitiste arvutite seeria, mida tootis Apple oli saksa filosoof, matemaatik ja füüsik, kellel olid aastatel 19771993. Esimene Apple II mudel tuli müüki 5. laialdased teadmised ka paljudes teistes valdkondades. Ta juunil 1977. Arvuti kasutas MOS Technology 6502 töötas välja loogilise arvutuse, mis hiljem pani aluse mikroprotsessorit taktsagedusega 1 MHz . moodsate arvutite arhitektuurile. TCP pakett on reeglina , IP paketti sees.TCP see on transpordikiht, aga IP internetikiht. Kuna TCP protokoll on peaaegu alati kasutuses koos IP protokolliga, siis tavaliselt kutsutaksegi TCP/IP . TCP protokolli järgi saadetakse
Kui vaja vahetada rida, peame me antud rea deaktiveerima ja aktiveerima uue rea. Need raiskavad omakorda takte, millek käigus ei toimu andmete kirjutamsit ega lugemist. SDRAM- Synchronous dynamic random access memory. Temeist on DRAM tüübiga, mis on sünkroonis süsteemi siiniga. Erinevad SDRAM-id ning nende areng: SDR SDRAM – Single Data Rate Synchronous Dynamic Random Access Memory. Eesti keeles sünkroonne dünaamiline muutmälu. Antud mälu taktsagedus on sünkroonis protsessori taktsagedusega. Andmevahetus saab toimida ainult üks kord takti jooksul, kas siis langeva või tõusva frondiga. DDR SDRAM – Double Data Rate SDRAM. Tegemist on topelt andmekiirusega SDRAM-ga. See on saavutatud, kuna andmeid saab liigutada ühe takti jooksul kaks korda: nii tõusva kui langeva frondiga. Mälu andmeedastus kiirus on kuni 1.6GB/s. Kasutatakse 2-e bitist andmebuffrit. See aga ei ole täiesti efektiivne, arvestades, et mälusiini takt on 100MHz ja mälusisene takt on sama.
ekraani nurgas jookseb mõni film ja samaaegselt on ekraanil ruumi internetis surfamiseks ja msn-i vestluseks. Mina isiklikult eelistan matti ekraani, kuna läikivaga(glossy) ei saa töötada õues ning on üldse oma peegeldumise pärast ebamugav. 2 Protsessori seeria ja taktsagedus Hetkeseisuga on parima hinna ja kvaliteedisuhtega "Intel Core 2 Duo", mis on enda eelkäiatest tunduvalt kiirem ning väiksema energiatarbega. Enamjaolt on levinud arvamus, et mida suurema taktsagedusega, seda kiirem on sülearvuti. Päris nii lihtne see ka ei ole täpselt 3. punktis. Hea sülearvuti taktsagedus algab 2.0 GHz-st. Ka protsessori vahemälu e. cache suurus on oluline(4 MB+). Protsessorid mida vältida: Intel Atom väikearvutitel(Säästlik, kuid jääb suurtemate töödega hätta. Sobib ainult 13 aastastele msn-i suhtluseks) Intel Celeron enamjaolt vanematel sülearvutitel 3 Sülearvuti muutmälu suurus ja töösagedus
IBM Mis oli firma Atari poolt esimesena turule toodud mängu nimi? Pong Milline oli esimene arvutivõrk? SAGE Millised alljärgnevatest ajaloolistest tegelastest ei ole olnud Apple´i reklaamide inspiratsiooniks? Leonardo Da Vinci, Jules Verne Millises laboris töötati välja LaTex süsteem valemite kirjutamiseks ja trükkimiseks? SRI Mitu taset "Cache"´i on tänapäevaste protsessorite juures kasutusel? 2, 3 Kumb Bridge on üldjuhul suurema läbilaskevõimega/ töötab kõrgema taktsagedusega? North Bridge Northbridge RAM, CPU, AGP Southbridge BIOS I/O PCI EIDE USB HDD Mis on BIOS? Basic Input/Output System Milline allolevatest tagidest defineerib tabeli välja?
võrguseadistused, tarkvara komplekti valik (standart, töökoht või server), juurkasutaja parool (administraatori parool) ning lisaks paigaldatakse bootloader (GRUB). [] RAUDVARALISED NÕUDMISED Tekstipõhisel versioonil oleks vaja minimaalselt 64MB mälu, kuid soovitatav oleks 256MB ning vaba kõvakettaruumi 1GB. Graafiliselt versioonil oleks minimaalselt vaja 64MB mälu, aga soovitatav on 512MB ning vaba kõvaketta ruumi 5GB ja vähemalt 1GHz taktsagedusega protsessor oleks soovitatav. Reaalsuses on võimalik näiteks installida s390 platvormile 20MB mäluga, i386 ja amd64 48MB mäluga. Samuti oleneb tegelikult vajaminev kõvakettaruum kasutaja poolt installitavatest pakettidest. [] KASUTATUD MATERJAL 1. http://viki.pingviin.org/index.php?title=Debian (vaadatud 06.12.2008) 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Debian (vaadatud 06.12.2008) 3. http://www.debian.org/releases/ (vaadatud 07.12.2008) 4. http://www.debian
e. Intel Pentium 4 EM64T Õige vastus on: Intel Pentium 4 EM64T. Mul oli märgitud AMD Athlon 64, mille luges õigeks vastuseks, kui pakkus õigeks vastuseks hoopis Intel Pentium 4 EM64T. Küsimus 12 Firma Intel<--> protsessori 8088 andmesiin on... Õige vastus on: 8 bitine. Küsimus 13 Mida tähendab lühend XT? Õige vastus on: Extended Technology. Küsimus 14 Mida tähendab protsessorite juures lühend UMA Õige vastus on: Uniform Memory Access. Protsessorid 2 Küsimus 1 Millise taktsagedusega töötab AMD FX 8-Core Black protsessor? Õige vastus on: 3,6 GHz, 3,1 GHz. Küsimus 2 Milline on protsessori Intel CoreTM Solo (protsessori numbriga U1300) võimsustarve? Õige vastus on: 5,5 W. Küsimus 3 Millise taktsagedusega töötab Intel<--> CoreTM2 Duo protsessor (protsessori numbriga T5500)? Õige vastus on: 1,66 GHz. Küsimus 4 Mida tähendab lühend HT firma AMD protsessoritel? Õige vastus on: Hyper Transport. Küsimus 5
Vahemälu töötamise kiirus sõltub oluliselt tema töösagedusest. Kui mälu asub mikroprotsessoris, siis sagedus võrdub tavaliselt protsessori sisemise sagedusega, emaplaadil asuva L2 mälu sagedus aga võrdub emaplaadi töösagedusega, mis on oluliselt madalam. Intel Pentium MMX maksimaalne töösagedus oli 233 MHz, kuid emaplaadil asuva puhvri L2 töösagedus oli ainult 66 MHz. Mikroprotsessor Pentium Pro sisaldas juba ise L2 puhvrit mahuga 256 KB, mille töösagedus võrdus protsessori taktsagedusega 200 MHz. 10 Mikroprotsessoris Pentium II oli vahemälu L2 töösagedus poole väiksem protsessori taktsagedusest, seega oli astutud samm tagasi võrreldes Pentium Pro-ga. Nimelt paigu- tati Pentium II vahemälu L2 protsessori tuumast eraldi kristallile, kusjuures mõlemad asusid ühel trükiplaadil niinimetatud SEC korpuses. Muudatus oli põhjustatud Pentium Pro kõrgest hinnast (uus tehnoloogia oli tunduvalt odavam).
■ t_1=N*(0,04*24*t + t)=N*(0,96t+ t)=N*t(0,96+1)=N*T*1,96 t_2=N*(24*t)=N*24*t t_2 / t_1 = 24 / 1,96 = 12,2 Vastus: 12,2 i. Milline allpoolnimetatud arvutitest saab testprogrammi täitmisega hakkama kõige kiiremini? Eeldame, et masinkoodi käskude arv on kõigi nimetet arvutite puhul ühesugune. ■ Vastus: Arvuti 4 taktsagedusega 1.9 GHz ja efektiivse sammude arvuga S = 1.45, mis kulub keskmiselt ühe masinkoodi käsu täitmiseks. j. Arvutit testiti nelja testprogrammiga. Esimese testülesande lahendamiseks kulus testitaval arvutil aega 59 sekundit, võrdlusarvutil 70 sekundit. Teise testülesande lahendamiseks kulus testitaval arvutil aega 1 minutit, võrdlusarvutil 10 minutit.
tõenäosusega 91%. Arvuta programmi “ilma vahemäluta” käivitusaja suhe “vahemäluga” käivitusaega ühe komakoha täpsusega. Seejuures eeldame veel, et ka põhimälust andmete lugemisel tuleb need andmed kirjutada esmalt vahemälusse (juhul kui vahemälu ikka olemas on). V: 2,7 8) Milline allpoolnimetatud arvutitest saab testprogrammi täitmisega hakkama kõige kiiremini?Eeldame, et masinkoodi käskude arv on kõigi nimetet arvutite puhul ühesugune. V: Arvuti 2 taktsagedusega 2 GHz ja efektiivse sammude arvuga S = 1.3, mis kulub keskmiselt ühe masinkoodi käsu täitmiseks. 9) Arvutit testiti nelja testprogrammiga. Esimese testülesande lahendamiseks kulus testitaval arvutil aega 50 sekundit, võrdlusarvutil 84 sekundit. Teise testülesande lahendamiseks kulus testitaval arvutil aega 4 minutit, võrdlusarvutil 9 minutit. Kolmanda testülesande lahendamiseks kulus testitaval arvutil aega 20 sekundit, võrdlusarvutil 91 sekundit.
vool kulgeb peale integraalskeemis lülititransistori sulgumist läbi Schottky siirdega alaldusdioodide D2, D3; tagasisideahela moodutavad kahesektsiooniline lineaarse tunnusjoonega potentsiomeeter P1 ja püsitakistid R1, R2. Kondensaatorid C2, C5 peavad olema madala impedantsiga (Low ESR) elektrolüütkondensaatorid, kuid siiski tuleb nad sillata parasiitsete komponentide mõju vähendamiseks keraamiliste kondensaatoritega C4, C6. Kõrgema taktsagedusega integraalskeemide LM2592HV ja LM2596 kasutamisel on vajalik sillata ka alaldatud võrgupinge silukondensaatorid C1, C3 keraamiliste kondensaatoritega [4]. Impulss-stabilisaatori komponendid sai joodetud valmis trükkplaadile, millel kasutatakse kahte integraalset pinget alandavat (Buck) impulss-stabilisaatorit LM2575. Joonis 4. Impulsstoiteploki elektriskeem. Alaldi, dioodid D1, D4 ja elektrolüütkondensaator C1, väljundpinge URO avaldub valemist:
Ämblikud otsivad veebis URL'e, mis vastavad etteantud päringustringile. 96. ööjärk- automaatselt, ilma programmeerijatepoolse vahelesegamiseta salvestatav järk. Kuna programmeerijad töötavad sageli hiliste öötundideni, siis salvestatakse ööjärk harilikult pärast k. 3 öösel. 97. ülekiirendamine- (overclocking), mingi arvutikomponendi töölepanek suurema taktsagedusega kui valmistajatehase poolt ette nähtud. 98. üksikedastus- andmepakettide saatmine üle võrgu ühelt saatjalt ühele vastuvõtjale. 99. xeon- intel'i võimsate keskprotsessorite üldnimetus. 100. Xmodem- veakontrolliga tarkvaraprotokoll, mida kasutatakse failide edastamisel modemite vahel. Edastab andmeid 128-baidiste plokkidena.
sõltub mitmetest erinevatest näitajatest, siis Pentium 150 MHz ei ole täpselt 2x kiirem kui Pentium 75MHz. Reeglina nõuavad erineva põlvkonna protsessorid ka erinevat emaplaati. INTEL Esimese laiatarbeprotsessorite tootjana on Intel kindlustanud endale suurima PC protsessorite turuosa. Inteli uuendused on arvuteid arendanud XT aegadest alates. 4004 -oli Inteli ja üldse maailma esimene mikroprotsessor, mis anti seeriatootmisse XI 1971 aastal ja töötas taktsagedusega 0,108 MHz ning milles oli 2300 transistori. Protsessor võimaldab töödelda ainult numbrilist informatsiooni. 8008 -oli esimene nii numbrilise kui ka tekstinformatsiooni töötlemist võimaldav mikroprotsessor. Anti seeriatootmisesse IV 1972.a. Töötas taktsagedusel 0,2 MHz ja sisaldas 3500 transistori. 8080 -esimene laiemat kasutamist leidnud mikroprotsessor. Anti seeriatootmisesse IV 1972.a. Töötas taktsagedusel 2 MHz ja sisaldas 6000 transistori.
Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo Magnetoptilised kettad võimaldavad korduvat kirjutamist ja lugemist. Need on monteeritud vahetatavatesse kassettidesse, mida esineb kahes suuruses. 3,5-tolliste ketaste maht on 128 MB, 230 MB, 640 MB või 1,3 GB ning 5,25-tolliste ketaste maht on 650 MB, 1,3 GB, 2,6 GB, 5,2 GB või 9,1 GB. Viimased on
Toimib 90% juhtudest. Kombinatsioon ja järjestikskeemid Loogikaelementidest koostatud skeemid. Kombinatsioonskeemi puhul ei ole oluline eelmine väärtus (puudub mälu omadus). Puudub aja parameeter. Loeb ainult hetkeline sisendite väärtus, saab arvutada sama hetke väljundite väärtuse. Nt: summaator, lahutaja, summaator-lahutaja, välistav või jne. Järjestikskeemide puhul on aga eelmine väärtus oluline (on mälu omadus), samuti on olemas aja parameeter. Jaguneb sünkroonseteks (taktsagedusega) ja asünkroonseteks (muutub siis, kui sisend muutub). Nt: triger, register, loendur Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid Välistav või summa mooduliga 2, y = !x1x2 v x1!x2. Kui mõlemad väärtused on samasugused siis vastus 0, kui erinevad siis vastus 1. Summaator 2 kahendarvu aritmeetiline summeerimine. Poolsummaator (ei arvesta ülekannet) ja täissummaator (arvestab ülekannet). S = A + B Lahutaja 2 kahendarvu vahe. V = A-B
Kui vahemälust ei leitud kirjet, mis sisaldab otsitud ID-d, siis loetakse see põhimälust vahemällu ja on sealt edaspidistel vahemälu otsingutel kättesaadav. Seda nimetatakse vahemälu möödalasuks (cache miss). Vahemälust leitud tulemuste protsenti võrreldes päringutega nimetatakse cache tabamuse tasemeks või tabamuse koefitsiendiks. Pöördumine mälu poole on protsessori töökiirusega võrreldes väga aeglane. Tehniliselt võiks teha mälu mis töötaks protsessori taktsagedusega, aga see oleks vajalike mälumahtude juures liialt kallis. Aeglase põhimälu poole pöördumine tekitab olukorra, kus kiire protsessor peab seisma ja ootama andmete ning käskude saamist põhimälust. Seega kaotab mõtte järjest kiiremate protsessorite ehitamine, kuigi uuenev tehnoloogia seda võimaldab. Lahenduseks on vahemälu, kus hoitakse sagedamini kasutavat osa programmist (käsud ja andmed).
valmistamise tehnoloogiat. RAMi pooljuhtmälud jagunevad mittesäilivateks (info kaob, kui toide on välja lülitatud) ja säilivateks (toite väljalülitamine infot ei kustuta). Mittesäilivad: staatiline ja dünaamiline. SRAM: info salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites, kiire mälu, mida kasutatakse registermälus ja vahemälus, suudab funktsioneerida protsessori taktsagedusega, aga 4-6 transistorit biti kohta, mis nõuab palju kristallipinda; DRAM: sellena on realiseeritud tavalise PC arvuti põhimälu, ühe biti kohta üks transistor, nii et kulub vähem kristallipinda, odavam ja aeglasem kui SRAM. Kuna pole olemas ideaalset isolaatorit, siis laeng mingi aja tagant hävib ja selle vältimiseks toimub DRAMis pidev mälu värskendamine, mille käigus infot üle kirjutatakse. Säilivad:
2. Suvapöördusmälud. Suvapöördusmälud on sellised mälud, kus suvalise sõna poole pöördumine võtab ühesuguse aja sõltumata tema asukohast mälus erinvalt SAM (jadapöördusmälust), kus sõltub asukohast. RAM suvapöördusmälu, kiire aga kallis SRAM staatilises pooljuhtsuvapöördusmälus on info salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites. Tegemis on kiire mäluga, mida kasutatakse registermälus ja vahemälus. Kiiruselt SRAM funktsioneerida protsessori taktsagedusega, kuid nõuab palju kristallpinda, seega pole sobilik suurte mälumahtude realiseerimiseks. Andmed hävivad toite kadumisel. DRAM dünaamiline pooljuhtsuvapöördusmäluna on tüüpilise PC arvuti põhimälu realiseeritud. Võrreldes SRAMiga kulub vähem transistoreid biti kohta. Tänu sellele, et vähem transistoreid on biti koha, siis see nõuab SRAMiga võrreldes vähem kristallipinda. Kasutatakse suuremahulise põhimälu valmistamiseks, sest odavam SRAMist. DRAM on aeglasem SRAMist
Veel üheks oluliseks parameetriks, mille järgi otsustatakse muunduri sobivust konkreetse ülesande täitmiseks, on teisendamise (muundamise) kiirus. Teisendamise kiirust (ingl conversion rate) iseloomustab aeg, mis kulub signaali sisestamise hetkest sisendi kaudu stabiilse koodi tekkimise hetkeni väljundis. Väljundkoodi iga järgu formeerimiseks kulub tavaliselt teatud arv süsteemi taktimpulsse, seega mõjutab muundamise aega otseselt taktsagedus. Sama konstruktsiooni ja taktsagedusega seadme väljundkoodi tekkimise kiirus sõltub järkude arvust mida rohkem järke, seda madalam teisendamise kiirus (v.a rööpne teisendamine). Muundurite töö põhineb mitmesugustel analoog-digitaalmuundamise meetoditel. Igaühel neist on omad eelised ja puudused, mida tuleb arvestada muunduri valikul püstitatud ülesande täitmiseks. Rööpmuundamise meetod kindlustab suure teisendamise kiiruse. Tüüpiline muundamistsükli aeg on 25...100 ns, millele vastab mõõdetava suuruse
salvestamiseks, samuti katkestuste korral. XII 1. Loendurid. VT II piletit 2. Suvapöördusmälud. 21 o Pooljuhtmälud Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) Info on salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites. Kiiruselt suudab funktsioneerida prose taktsagedusega, aga sisaldab suhteliselt palju transistoreid ning seetõttu ei sobi suurte mälumahtude realiseerimiseks. Juhtimiseks on vajalik aadress, mis määrab maksimaalse mälusõnade hulga. Sisend R/¬W määrab, kas toimib lugemine või kirjutamine. ¬OE-sisend lubab mäluplokist lugeda või viib puhvrid kolmandasse olekusse. Juhtsisend ¬CS määrab ära, kas valitud
vajalike vahetulemuste hoidmiseks. Kogu protsessori tegevuse ja erinevate protsessori osade omavaheliseks sünkroniseerimiseks kasutatakse sükroniseerivat signaal, mille sagedus on tuntud kui protsessori taktsagedus. Seega ei näita protsessori taktsagedus otseselt protsessori jõudlust, sest erinevatel protsessoritel võib käsukude täitmiseks kuluda erinev arv takte. Väga lihtsustatud näide: kui üks protessor on kaks korda suurema taktsagedusega kui teine, kuid esimene protessor suudab liitmistehte teostada kahe takti jooksul ning teine ühe takti jooksul, siis tegelikult töötavad protessorid praktiliselt ühe jõudlusega. Mälutüübid Kõige laiem mälujaotus on järgmine: püsimälu (ROM - Read Only Memory) ja muutmälu (RAM- Random Access Memory). Nende mälutüüpide kõige suurem erinevus on, et andmed püsimälus säilivad ka siis, kui mälult toide ära kaob. Andmed muutmälus ei säili, kui muutmälul toide puudub.
Joonis 1-9. DDR SDRAM mälude eri põlvkonna moodulid on füüsiliselt kokkusobimatud (Allikas:http://en.wikipedia.org/wiki/File:Desktop_DDR_Memory_Comparison.sv) Tänapäeval arvutites kasutusel olevad sünkroonsed DRAM muutmälud on omakorda teinud läbi arengu, mille etapid olid järgmised: SDR SDRAM (Single Data Rate Synchronous DRAM) ehk sünkroonne dünaamiline muutmälu. SDR SDRAM mälu taktsagedus on sünkroonis arvuti protsessori taktsagedusega ning andmevahetus on võimalik üks kord iga takti kohta. Kuna andmesiini laius ühekanalisel mälul on 64 bitti ehk 8 Baiti siis andmevahetuse kiiruse arvutamiseks tuleb korrutada mälu taktsagedus 8 Baidiga. DDR SDRAM (Double Data Rate SDRAM) ehk topeltkiirusega sünkroonne dünaamiline muutmälu võimaldab oluliselt kiiremat andmevahetust edastades andmeid nii tõusva kui langeva taktsageduse frondiga kasutades 2-bitist andmepuhvrit.
1976 esimene ühekiibiarvuti 1976 firma Zilog 8-bitine mikroprotsessor Z80 1976 firma Intel 16 384-bitine muutmälukiip 1978 esimene 16-bitine firma Intel mikroprotsessor 8086 1979 firma Motorola 16-bitine protsessorikiip 68000 1979 firma Intel mikroprotsessor 8088 1980 firma Intel matemaatikaprotsessor 8087 1982 esimene 32-bitine firma Hewlett-Packard'i protsessorikiip 1982 firma Intel mikroprotsessor 80286 taktsagedusega 8...16 MHz 1985 firma Inmos Ldt. transpuuter T400 1985 firma Intel 32-bitine mikroprotsessor 80386 taktsagedusega 16...40 MHz 1989 firma Intel mikroprotsessor 80486 taktsagedusega 25...66 MHz 1990 antakse välja hilisemat poleemikat põhjustanud USA patent nr 4 942 516 mikroprotsessori (Single Chip Integrated Circuit Computer Architecture) leiutamise kohta Gilbert Hyattile (avaldus 1970. aastast) 1992 firma Intel mikroprotsessor 80486DX2
Väljendub XOR kaudu. T- trigeril sõltub väljundi uus väärtus alati eelmisest väljundi väärtusest. Asünkroonsete asendussisenditega trigerid Viib trigeri algolekusse. Pooljuhtmälud Jagunevad kaheks: Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu (SRAM): Staatilises pooljuhtsuvapöördusmälus (SRAM) on ifo salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites. Tegemist on kiire mäluga, mida kasuatakse nt registermälus ja vahemälus. Kiiruselt suudab SRAM funktsioneerida protsessori taktsagedusega, aga sisaldab suhteliselt palju transistore, mis nõuab palju kristallpinda ja seega ei sobi suurte mälumahtude realiseerimiseks. Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu (DRAM): Tavaliselt on tüüpilise PC arvuti põhimälu realiseeritud DRAM-ina. Seal kulub ühe pesiku valmistamiseks üks transistor, samas kui SRAM-is on vaja neli kuni kuus transistori biti kohta. Info salvestatakse laenguna väljatransistoris. Tänu
Intel Pentium 4 650 3,4GHz ... Siin Intel on firma nimi, Pentium protsessori tüübi- tähis, 4 tähistab põlvkonda, 650 on markeering ja 3,4 GHz on taktsagedus (arvutustaktide arv ajaühi- Foto 22. Protsessor AMD Athlon XP kus). Mida suurem on taktsagedus, seda kiiremini 2200+ (alt- ja pealtvaates), mis protsessor (ja seega ka arvuti) töötab. Siiski ei sõltu jõudluselt peaks võrduma firma Intel arvutusjõudlus ainult taktsagedusest, vaid ka muu- 2200 MHz taktsagedusega prot- dest protsessori sisemise ehituse omapäradest. Levi- sessoriga; sobib pessa Socket 462 numad protsessorite tootjad on Intel ja AMD11 . Protsessor on tänapäeval ruudukujuline ning paigutatakse emaplaadil vastavasse pessa (Soc- ket A, Socket 478 jne.). Protsessorit katab ribiline radiaator, millel on peal ventilaator. Ven- tilaatori seiskumisel tekib ülekuumenemine ja protsessor kas blokeerib oma töö või sulab lihtsalt üles
kogemusi, lai toodete valik, firmad korraldavad ka koolitust. Suvapöördusmälud. / Pooljuhtmälud Suvapöördusmälud (RAM) on sellised mälud, kus suvalise sõna poole pöördumine võtab sama ühesuguse aja sõltumata tema asukohast mälus. Staatiline pooljuhtsuvapöördusmälus (SRAM) on info salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites. Tegemist on kiire mäluga mida kasutatakse näiteks registermälus ja vahemälus. Kiiruselt suudab SRAM funktsioneerida protsessori taktsagedusega aga sisaldab suhteliselt palju transistore, mis nõuab palju kristallipinda ning ei sobi suurte mälumahtude realiseerimiseks. SRAM juhtimiseks on vajalik aadress, mis määrab maksimaalse mälusõnade hulga. Dünamiiline pooljuhtsuvapöördusmälu (DRAM). Tavaliselt on tüüpilise PC arvuti põhimälu realiseeritud DRAMina. Seal kulub ühe pesiku valmistamiseks 1 transistor, samas kui SRAMis oli vaja 4-6 transistori biti kohta. Info salvestatakse laenguna väljatransistoris
Seega ei ole üldjuhul võimalik installeerida allpoolloetletud erinevaid mälutüüpe samasse süsteemi. Mälusiini laius (bait) · PC133 SDRAM - 8 baiti · PC2100 DDR-SDRAM - 8 baiti · Kahe kanaliga PC800 RDRAM - 2x2 baiti Mälusiini taktsagedus (MHz) · PC133 SDRAM - 133MHz · PC2100 DDR-SDRAM - 133MHz · Kahe kanaliga PC800 RDRAM - 400MHz Mälu teoreetiline andmevahetuskiirus ühe kanali kohta (MB/sek) So mälusiini laius korrutatud taktsagedusega. · PC133 SDRAM - 8 x 133 = 1064MB/sek · PC2100 DDR-SDRAM - 2 x 8 x 133 = 2128MB/sek* · Kahe kanaliga PC800 RDRAM - 2 x 2 x 2x 133 = 2128MB/sek* *mälu andmevahetus toimub 2 korda ühe taktsageduse impulsi kohta Mälusiini laius näitab kui mitu baiti infot suudab mälu korraga vahetada. Mälusiini taktsagedus näitab kui kiiresti on mälu võimeline sünkroonselt andmeid vahetama. Kusjuures kui SDRAM ehk sünkroonne
Nendele järgnes 1996. aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 MHz. 1997. aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid, mille taktsagedus ulatus 300 MHz. 1998. aastatel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3, mille taktsagedus ulatus 450 MHz. 1999. aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000. aastal niipalju, et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000. aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. Duron on Eestis praegu üks populaarseim protsessor, sest ta on võrreldes kõigi teiste protsessoritaga palju odavam. Protsessoreid eristab üksteisest: · käskude hulk, mida protsessor suudab täita; · bittide arv, mida üks käsk korraga töötleb e. protsessori sisendsõna pikkus; · protsessori kella kiirus e. taktsagedus (1MHz = 1 miljon elementaarkäsku sekundis) 2.2 Sisendseadmed Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga
konveier efektiivsemaks. Hargnemise ennustamine toimub teatud statistiliste kriteeriumite järgi ja ei saa anda alati õiget tulemust, kuid siiski suudab vähendada konveieri uuesti käivitamise vajaduse tõenäosust. 24 · Peidikmälu, vahemälu (Cache) Pöördumine mälu poole on protsessori töökiirusega võrreldes väga aeglane. Tehniliselt võiks teha mälu, mis töötaks protsessori taktsagedusega, aga see oleks vajalike mälumahtude juures liialt kallis. Lahenduseks on vahemälu, kus hoitakse tihedamalt kasutatavat osa programmist ja andmeid. Tegemist on millegi telefoni märkmiku sarnasega, kus enamkasutatavad numbrid on märkmikus, ülejäänud aga telefoniraamatus. Alati on mõni number märkmikus vaja asendada teisega, kui teda enam ei kasutada ja kui mõnda numbrit on tihedamalt vaja võib ta ju alati telefoniraamatust kirjutada märkmikku.
konveier efektiivsemaks. Hargnemise ennustamine toimub teatud statistiliste kriteeriumite järgi ja ei saa anda alati õiget tulemust, kuid siiski suudab vähendada konveieri uuesti käivitamise vajaduse tõenäosust. 24 Peidikmälu, vahemälu (Cache) Pöördumine mälu poole on protsessori töökiirusega võrreldes väga aeglane. Tehniliselt võiks teha mälu, mis töötaks protsessori taktsagedusega, aga see oleks vajalike mälumahtude juures liialt kallis. Lahenduseks on vahemälu kus, hoitakse tihedamalt kasutatavat osa programmist ja andmeid. Tegemist on millegi telefoni märkmiku sarnasega, kus enamkasutatavad numbrid on märkmikus, ülejäänud aga telefoniraamatus. Alati on mõni number märkmikus vaja asendada teisega, kui teda enam ei kasutada ja kui mõnda numbrit on tihedamalt vaja võib ta ju alati telefoniraamatust kirjutada märkmikku.
Väga kiire. * MOS (Metal Oxyde Silicon)- unipolaarne tehnoloogia * NMOS (n- channel MOS)- n juhtivusega MOS- loogika. * PMOS- P juhtivusega MOS loogika * CMOS (Complementary MOS) Kasut. arvutiskeemides. Aeglasemad, kui bipolaarsed, kuid võimaldavad suurema pakkimistiheduse, energitarve väiksem. 16. Vahemälu Pöördumine mälu poole on protsessori töökiirusega võrreldes vägaaeglane. Tehniliselt võiks teha mälu, mis töötaks protsessori taktsagedusega, aga see oleks vajalike mälumahtude juures liialt kallis. Lahenduseks on vahemälu kus hoitaks tihedamalt kasutatavat osa programmist (käsud ja andmed). Tegemist on millegi telefoni märkmiku sarnasega, kus enamkasutatavad numbrid on märkmikus, ülejäänud aga telefoniraamatus. Alati on mõni number märkmikus asendatav teisega kui teda enam ei kasutada ja kui mõnda numbrit on tihedamalt vaja võib ta ju alati telefoniraamatust kirjutada märkmikku. Analoogiliselt hoitakse kiires ja
· Tagasisidega andmevahetus Closed-loop data transfer · Täieliku tagasisidega andmevahetus Fully inlocked handshaking · Andmevahetus oote tsüklite lisamisega Data transfer adding Wait States · Grupi andmeedastus Burst Mode 20 · Andmesedastus konveierina Pipelining Sünkroonseks võib nimetada seadet, mille kõik töötsüklid on determineeritud kestusega ja sünkroniseeritavad arvuti mõne töötsükliga, näiteks taktsagedusega. Kõigil teistel juhtudel tuleb lugeda seadet asünkroonseks. · Andmevahetuse juhtimine (Bus arbitration) Kui näiteks CPU ja I/O seade tahavad korraga ühte siini kasutada, siis andmevahetuse juhtimisel otsustatakse, kellel on õigus siini kasutada. Üldjuhul on I/O seadmetel eesõigus CPU ees, sest välisseadmete peatamisel võib info kaduma minna. Seadmed küsivad luba siini kasutamiseks ja andmevahetuse juhtija annab loa vastavalt seadme prioriteedile siini kasutada.
annaabi.ee 
