Munk arezzo-võttis kasutusele noodi silbid,tõstis noodi joonte arvu neljani ning koostas noodimärgid. motett-mitmehäälne laul kus hääled jäljendasid üksteist kontrapunkt-väljapeetud noot ühes hääles, liikumine < - muusika muutub vaiksemaks, diminendo > - muusika muutub valjemaks, vuscendo barokk tähendab ebakorrapärast pärli fuuga- 2-5 häälne, teemat korrutatakse prelüüd-eelmäng, kasutai alati fuugaga koos,et viia kuulaja meeleollu 1.allemande-4/4 taktimõõdus, aeglane ja pikaldane kõigis häältes muutumatult 2.courante-prantsuse tants 3/4 taktimõõdus, elav 3.sarabonde-hispaania tants 3/4 taktimõõdus, aeglane 4.gique-inglise tants 2/4 taktimõõdus, väga kiire Orlandius Lassus- 1532-1594, kirjutanud 1000 teost,kirjutas igas zanris, muusika oli helge särav rõõmus, on võrreldud Rubensiga. giovannu pürluigi da palestrina- 1525-1594, 100madrigali, 100missat, 250 motetti, ainult polüfoonia koorimuusikas, võrreldakse raffaeliga.
Süit barokiajastul väga levinud instrumentaalmuusika vorm. Tekkis 16. saj. kahest teineteisele järgnevast tantsust pavana'st ja gagliarda'st. 17.saj. kinnistus 4 tantsust koosnev süit. Rütmilt ja tempolt vastandlikud, kuid helistik on sama. Tantse esitatakse kindlas järjekorras: allemande aeglane, 4-osalises taktimõõdus väärikas, majesteetlik tants. Courante(voolav) algul 2-osalises taktimõõdus kiire hüppetants, pärast tempolt mõõdukam ning 3-osalises taktimõõdus tants. Saraband aeglane, pidulik ja suursugune 3-osalises taktimõõdus tants. Gigue inglise päritolu hoogne kiires tempos tants, tavaliselt 6/8 või 3/8 taktimõõdus. Hiljem lisandusid ka teised tantsud: menuett, polonees, bourree ja passepied. Zanri õitseaeg oli 18.saj. mil klavessiinile kirjutasid süite j. Ph. Rameau, G.F. Händel ja J. S. Bach. Järgmine stiiliperiood klassitsism (18.jas II pool)
15 sajandil saabus Kuuba saarele Christoph Columbus ning Kuubast sai ligi neljaks sajandiks Hispaania koloonia. MAMBO · Mambo on Kuubal populaarne muusikavorm ja tantsustiil, mis kannab tugevaid Aafrika mõjutusi. · Algul oli mambol rituaalne sisu: mambo-trummide vahendusel suhtlesid inimesed jumalatega, kusjuures trumme oli palju ja igaühel neist mängiti oma rütmi. · Mambo kujunes välja iseseisva tantsuna 1940. aastatel. TUNNUSED: · 4/4 taktimõõdus, mille rütmika meenutab boolerot · Boleroost aeglasem · Keerulised sammud RUMBA · Rumba on Kuubalt pärit afroameerika päritolu paaristants, mis muutus populaarseks 20. sajandi algul. TUNNUSED: · kirglik () · aeglases tempos. · 4/4 -taktimõõdus tants. · tantsijad selles tantsus peaks välja nägema nagu armunud. · samme loetakse ,,kiire, kiire, aeglane". TSA-TSA-TSA · Tsa-tsa-tsa on tants, mis kujunes välja rumbast ja mambost
Habaneera Mambo Mambo on Kuubal populaarne muusikavorm ja tantsustiil, mis kannab tugevaid Aafrika muusika mõjutusi. Algul oli selle mõte rituaalne . Mambotrummide vaheldusel suhtlesid inimesed jumalatega .Trumme oli palju ja igal ühel neist mängiti oma rütmi . Taoline mitmekesisus iseloomustab ja tänapäeva mambot, millest kujunes ka iseseisev tants 1940 datel aastatel. Hiljem jõudis tants ka Euroopasse. Mambo on 4/4 taktimõõdus tants mis on suhteliselt aeglane ja keerukas . Rumba Rumba on Kuubalt pärit afroameerika päritolu paaristants, mis muutus populaarseks 20. sajandi algul. Rumba on väga kirglik aeglases tempos 4/4 taktimõõdus tants. Samme loetakse "kiire,kiire,aeglane". Saateansamblisse kuulusid soololaulja, koor ja erinevad löökpillid. Tsatsatsa Tsatsatsa on välja kujunenud rumbast ning mambost, kuid ta on nendest aeglasem ja
ühte teosesse. See oli mõeldud ainult kuulamiseks. ( aeglane, Kiire, aeglane, kiire) G. Ernesaks (koorisüit), J. S. Bach 14. Tantsu süit: G. Ernesaks (koorisüit), J. S. Bach NIMI RIIK KIIRUS Allemande Saksa päritolu tants Mõõdukas, paarisosalises taktimõõdus Courante Prantsuse päritolu tants Elav, 3 osalises taktimõõdus Sarabande Hispaania päritolu tanst Aeglane, 3 osalises taktimõõdus Gigue Inglise päritolu tants 3 osalises taktimõõdus 15
Selline kontsert on enamasti kolmeosaline ning tavaliseim instrument on viiul. Soolokontserdi vormi peamine kujundaja ja kuulsaim looja on veenetslane Antonio Vivaldi (pärit Itaaliast). Kuulsaim teos on ,,Aastaajad" Instrumentaalmuusikas oli sonaadi ja kontserid kõrval ka kolmas väga tähtis vorm süit (- erikarakteriga kokku pandud palad). 17.sajandi lõpul kujunes Saksamaal süiditsüklile kindlam raam neljast erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: allemande (4-osalises taktimõõdus rahulik saksa sammutants); courante (3-osalises taktimõõdus kiire prantsuse hüppetants); sarabande (-aeglases 3-osalises taktimõõdus pidulik hispaania tants); gigue (soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus).
Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Sonaat- on instrumentaalmuusika zanr. Sonaat on soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel. Fuuga- barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm. Aluseks on selge karakteriga meeldejääv meloodialõik ehk teema, mis kõlab algul ühehäälselt. Kõik ülejäänud hääled (3-5) alustavad samuti teemaga ning astuvad sisse järjestikku, nii et teema kõlab fuuga algul vähemalt nii palju kordi, kui on hääli. Allemande paarisosalises taktimõõdus rahulik saksa tants Courante kolmeosalises taktimõõdus elav prantsuse tants Sarabande kolmeosalises taktimõõdus väga aeglane hispaania tants Gigue - 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire soti meremeeste tants
Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. Renessanssi ajastu muusikakeskuseks sai Itaalias, Veneetsias Püha Markuse kirik. Selles kirikus oli 2 suurt orelit, koor ja orkester. Pidulikel jumalateenistustel kõlas nii vokaal- kui instrumentaalmuusika. Tantsumuusikas olid populaarsemateks tantsudeks aeglane ning väga pidulik pavaan 2/4 ja 4/4 taktimõõdus, kiire hüppetants galliard 3/4 taktimõõdus ning lõbus seltskonnatants braanl 4/4 taktimõõdus.
QUICKSTEP, FOKSTROTT Ajalugu • 1910.a – Harry Fox • 1930.a- populaarseim kiireloomuline seltskonnatants • Quickstep kujunes välja fokstrotist (onestep) Üldiselt quickstepist • 2/4 taktimõõdus • Standardtants • Kiired ja võimsad sujuvad liigutused • Ametlikud ja mitteametlikud üritused • Esimesed tantsjad Aafriklased Üldiselt fokstrotist • Seltskonnatants • Pikad, sujuvad liikumised • 4/4 taktimõõdus • Sarnaneb valsile • Standardtants Stiil • Elegantne, sujuv ja glamuurne • Kerge jalg • Energiline ja intensiivne • Slow-quick-quick/slow-slow-quick- quick • Hästi palju elemente Kuidas saada poodiumikohta? • Gold – Cross swivel – Six quick run – Rumba cross – Tipsy to right/left – Hover corte Pildid Videod • https:// www.youtube.com/watch?v=Uh6Qsoj 5cqY • https:// www.youtube.com/watch
Ajalugu Esimene teadaolev 3/4 taktimõõdus on päris aastast 1559 Prantsusmaa Provintsist. Algselt oli tantsu nimeks Volta, mis tähendab itaalia keeles pööret. Juba algusaegadest sisaldas tants pööret. 16 sajandil muutus Volta Lääne-Euroopas populaarseks. Volta nõuab, et tantsupartnerid oleksid lähestikku ning naine asetseb mehest vasakul. Mees hoidis naist puusast, naine aga oma paremat kätt mehe õlal ja vasakuga hoidis kleiti. See oli vajalik, et kleidi saba üles ei läheks, kuna tantsus pidi mees naist tõstma. 19. sajandiks oli tants väga populaarne Viinis, seda tantsiti suurtes tantsusaalides, kus tantsis ligi 6000 tantsijat. Läbi sajandi stabiliseerus ja oli edaspidi tuntud Josef ja Johannes Straussi muusika järgi. Muusika oli küll valsi rütmis, kuid kiirem ja kuna eeltoodud heliloojad olid pärit Viinist, saigi tants nimeks viini valss. Iseloomustus Viini valss on pöörlev tants, kus tantsijad peavad pidevalt üksteise ümber pöörle...
Kõige levinum märksõna, mis seostub prantsuse muusikaga, on sansoon. Tegemist on prantsuskeelsete ilmalike laulude üldnimetusega, mis võeti kastutusele juba 15.-16 sajandil. Enamasti on need armastuslaulud, mis võivad olla nii meloodilised ja sentimentaalsed kui ka kiiretempolised ja lõbusad. Prantsuse traditsioonilistest tantsudes on tuntumad farandool, gavott, courante ja bourée. Farandool on Lõuna-Prantsusmaalt pärit seltskonnatants, mida tantsitakse kolonnis. Seda 6/8 taktimõõdus tantsu saadeti sageli flöödil ja trummil. Gavott on 2/4 või 4/4 taktimõõdus elavaloomuline tants, mida algul tantsis lihtrahvas. Alates 27. sajandist leidsid gavott, courante ja bourrée kindla koha õukonnatantsude hulgas. Pillimäng on Prantsusmaal kõlanud peamiselt tantsude ja laulude saateks. Prantsuse rahvamuusikas enam kasutatavad pilld on fiidel, akordion, käristi, torupill, rataslüüra, salmei, trumm, tamburiin jm. 19
See on soololaul ja traditsiooniliselt esitavad seda mehed kohalikus dialektis. Laulud on iseloomult tundelised, melanhoolsed ja poeetilised. Lauldakse tavaliselt armastusest, murtud südamest või kirest. Muusika ja tants on alati olnud väga tihedalt seotud. Vanimad tantsud olid maagilisestrituualsed (nt Viinamarjade valmimine ja korjamine) Üks tuntumaid Itaalia rahvatantse on pärit Lõuna Itaaliast, tarantella. See on 6/8 taktimõõdus, kiire tempoline tants. Arvati et see ravib tarantlitelt saadud hammustusi. Itaalia rahvamuusikas enim kasutatud pillid on : Akordion, torupill, mitmesugused flöödod, tamburiin, triangel ja kastanjetid. Itaalia on ka väga palju mõjutanud Euroopa kunstimuusika arengut. Rahvamuusikal pole autorit teada. Kunstimuusika on pandud kirja, sellel on autor. Väljendab kunstilist sõnumit. Muusika terminid v.a ballett on pärit Itaaliast
Tantsumuusika loodi ka kuulamiseks - kontsertteostes. Süit (suite pr k järg) on teoseliik, mis ühendab iseseisvaid väikepalu suuremaks sisuliseks tervikuks. Võib olla mistahes koosseisule (Orkestrile, klavessiinile, lautole, viiulile) loodud. Barokkajastul loodi põhiliselt tantsusüite - erinevate tantsukarakteritega palad vaheldusid muude väikepaladega. Saksa tantsusüidis olid esindatud kindlalt neli erineva päritoluga tantsu Allemande - paarisosalises taktimõõdus rahulik saksa tants Courante - kolmeosalises taktimõõdus elav prantsuse tants Sarabande - kolmeosalises taktimõõdus väga aeglane hispaania tants Giuge - 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire soti meremeeste tants Loodi enam juhtiva meloodiahäälega mitmehäälsust, kuid ka polüfoonial oli oma kindel koht, eriti saksa muusikas. Kuigi barokiajastul oli polüfoonia juba küllalt vanamoodne, kujunes just sel ajal välja täiuslikem
Aaria vokaalsoolo ooperis Libreto Ooperi, opereti või muusikali A cappella instrumentaalsaateta täielik tekst vokaalmuusika Madrigal 14.saj. Ilmalik lauluvorm Aktsent rõhk Menuett 3.-osalises taktimõõdus vana Allegro elavalt Prantsuse tants Alt madal naishääl Mezzosopran Näishääl Avamäng sissejuhatav osa muusikalisele Missa Mitmeosaline muusikateos (katoliku teosele kiriku jumalateenistus) Bariton - Meeshääl või vaskpuhkpill Modulatsioon Ühest helistikust teise Bekarr Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine
teema arendus, sealt järgmine repriis, kus on siis teema esitus ning viimasena coda, mis hõlmab siis lõpu osa. 12. Tantsusüit- sonaadi ja kontserdi kõrval instrumentaalmuusika olulisim vorm, kujutas endast eri karakteritega tantsude järgnevust. Kirjutati ansamblile, orkestrile, soolopillile. Eelkäijaks oli 16. Sajandi pavana ja gagliarda. Saksamaal kinnistus täntsusüidi 4-osaline süiditsükkel: Allemande- aeglane Saksa tants, 4-osalises taktimõõdus Courante- kiire Prantsuse tants, 3-osalises taktimõõdus Sarabande- aeglane pidulik Hispaania tants, 3- osalises taktimõõdus Gigue- väga kiire Soti hüppetants, 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Ooper Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödia, liturgiline draama, õukonna ballett, maskietendused. Sünnimaa on Itaalia. 1. Ooper oli ,,Daphne". 1597. Etendas seda Firenzes krahv Jacopo Corsi majas. 1
-17. sajandil. 19. ja 20. sajandi vahetuses sündinud vabavormilisem plastika on mõjutanud ka klassikalist balletti. LADINA-AMEERIKA TANTS Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena. Tuntumad neist on: · Bachata Dominikaanist pärinev 4/4 taktimõõdus tants, mis on arvatavalt välja kasvanud Kuuba bolerost ja saanud mõjutusi merenguest ning Ladina-Ameerika kitarrimuusikast; samuti seda tantsu saatev muusika. Sõna tähistas algselt kitarrimuusikaga ning vaba õhkkonnaga pidu. Bachata muusikapalade teemaks on tihti armastus, romantika ning armupiinad. Tants tekkis 1960. aastatel ning saavutas ülemaailmse leviku 1990. aastatel. Põhisammudeks on kolmel esimesel
Burgundia koolkonda kuulunud Gilles Binchois ning Venezia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. Renessansiajastu muusikakeskuseks sai Püha Markuse kirik Venezias. Selles kirikus oli 2 suurt orelit, koor ja orkester. Pidulikel jumalateenistustel kõlas nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika. Tantsumuusikas olid populaarsemateks tantsudeks aeglane ning väga pidulik pavaan 2/4 ja 4/4 taktimõõdus, kiire hüppetants galliard 3/4 taktimõõdus ning lõbus seltskonnatants braanl 4/4 taktimõõdus. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega helilaadide hulgast esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Palju kasutati kontrapunkti ning imitatsiooni. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu
Pillid K:Schumann Tsükkel "karneval" "eusebius" -klaver,õrn,mõtlik,tundeline K:Schumann Klaverikontsert a-moll I osa-klaver,orkester,vaheldusrikas,kontrastne,lüüriline K:Liszt klaverikontsert Es-duur I osa -võimas,sünge,suured akordid Concerto grosso-barokiaegne mitmeosaline heliteos,mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. Aaria- iseseisev orkestrisaatega vokaalne sooloosa ooperis instrumentaalpala-lühiteos mõnele pillile või orkestrile polonees-3osalises taktimõõdus poola pidulik rahvatants valss-3osaline sujuv paaristants,18saj Austriast marss-paaris taktimõõdus,ühtlases käigusammutempos muusikapala avamäng-üheosaline teos sümfooniaorkestrile fuuga-polüfooniline teos,mis põhineb hääle võrdõiguslikkusel,hääled astuvad sisse üksteise järel motett-gregoriose koraalist välja kujunenud mitmehäälne,vokaalne heliteos passioon-oratooriumi alaliik, räägib alati kristuse kannatustest ja surmast. Orgaanum-9
Haiden, Rudolph Tobias ,, Joonase lähetamine", Artur Kapp ,,Hiiop" . Concerto grosso- suur kontsert. Süit- Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisem Rudolph Tobias ,, Joonase lähetamine", Artur Kapp ,,Hiiop" . Concerto grosso- suur kontsert. Süit- Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisem vorm süit, instrumentaaltsükkel. Gigue- soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Fuuga- polüfooniline teos, mille aluseks on meeldejääv lõik vorm süit, instrumentaaltsükkel. Gigue- soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Fuuga- polüfooniline teos, mille aluseks on meeldejääv lõik ehk meloodia teema. Passioon- Jeesuse kannatuslugu, koor, orkester, solistid, ja räägib kristuse kannatusest. 17 saj Roomas tekkis. Sonaat- Ansamblile loodud ehk meloodia teema
• Armastatuim pill kitarr Kuuba muusika • Hispaania ja Aafrika muusika segunemisel tekkinud • Rütmikas ja tantsuline • Taktimõõt 4/4 (vahel ka 3/4) • Kasutatakse erinevaid rütmipille, kitarri ja keelpille • Pärit erinevad tantsud: 1. rumba (afroameerika päritolu, taktimõõt 4/4) 2. Cha-cha-cha (samuti afroameerika 3. Habaneera (Hispaania päritolu tants, mis tekkis Kuubal 19 saj lõpul) 4. Paso Doble (Kuubal tekkinud Hispaania päritolu kolmeosalises taktimõõdus tants) 5. Salsa (Kuuba päritolu tantsumuusika, mille põhirütm tugineb rumbale ja cha- cha-cha’le, laiemalt hakkas levima 1960) 6. Mambo (Kannab tugevalt Aafrika mõjutusi ja oli algselt rituaalse sisuga. Tänapäeva mambo meenutab boolerot, kuid on aeglasem ja sammud keerukamad Jamaica muusika Calypso: • Muusikastiil, mis tekkis 19 saj euroameerika ja afroameerika muusika segunemisel • Iseloomulik sünkopeeritud rütm, tavaliselt paarisosalises taktimõõdus
Pärast kontsertringreise, mis viisid noorukese Fieldi ka Venemaale, otsustas ta jäädagi Peterburi, kus alates 1802. aastast töötas hinnatud klaveripedagoogi ning kontsertpianistina. Pärast haigestumist 1821. aastal pöördus ta Londonisse tagasi. Viimane Eurnoope-turnee viis teda uuesti Venemaale Moskvasse, kus ta ka 55-aastasena suri Riverdance Iirimaa tantsutraditsioonid on säilinud tänapäevani. Tuntuim iiri tants on jig 6/8 taktimõõdus kiiretempoline meeste soolotants. Populaarsed on ka 2/4 taktimõõdus kadrill ja reel. Iirimaa tuntuim ja omanäolisim tantsuansambel on 1994.a loodud Riverdance.
Kolmas on soolokontsert- orkester+soolopill, kolmeosalised. Soolopillidena kasutati viiulit ja oboed. Vivaldi ,,Aastaajad". Vivaldi on kirjutanud 49 ooperit, palju kirikumuusikat, kantaate ja oratooriume 3. Tantsusüit- instrumentaalmuusika olulisim vorm, mis kujutas endast eri karakteritega tantsude järgnevust. Kirjutati nii ansamblile, orkestrile kui ka soolopillile. jaguneb neljaks: 1) Allemande- 4-osalises taktimõõdus aeglane Saksa tants; 2) Courante- 3- osalises taktimõõdus kiire Prantsuse tants; 3) Sarabande- 3-osalises taktimõõdus aeglane pidulik Hispaania tants; 4) Gigue- 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire soti hüppetants. 4. Klaviiri muusika. aluspanija Roomast pärit organist Frescobaldi. Barokkmuusika Prantsusmaal 1570. aastatel tegutses Pariisis sarnane haritlaste ring nagu Firenzes. Nad uurisid Rooma- Kreeka luulet ja panid aluse uuele lavazanrile- õukonnaballett
luua, loodi ka kuulamiseks kontsertteoseid. Süit ( suite pr k järg) on teoseliik, mis ühendab iseseisvaid väikepalu suuremaks sisuliseks tervikuks. Võib olla erinevale koosseisule (orkestrile, klavessiinile,lautole,viilulile..) loodud. Barokkajastul loodi põhiliselt tantsusüite erinevate tantsukarakteritega palad vaheldusid muude väikepaladega. Klassikalises tantsusüidis olid esindatud kindlalt neli erineva päritoluga tantsu Allemande paarisosalises taktimõõdus rahulik saksa tants Courante kolmeosalises taktimõõdus elav prantsuse tants Sarabande kolmeosalises taktimõõdus väga aeglane hispaania tants Gigue 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire soti meremeeste tants Muusikateooria Polüfoonia asendus homofooniaga, mis tõi kaasa akordiõpetuse harmoonia Keskaegsed helilaadid asendusid mazoorminoor e. duurmollsüsteemiga Kogu baroki muusikat mõjutas oluliselt kompositsioonitehnika muutumine. Juba reness
Esimene on tähenduselt lihtsalt laul. Trubaduuride esitatud sansoon oli ühehäälne, renessansiajastul (15.- 16.saj.) muutus see juba mitmehäälseks nagu itaalia madrigal. 19.sajandil kujunes sansoon valdavalt kergesisuliseks soololauluks. Klassikalise balleti väljakujunemisele eelnes Prantsusmaal õukonnatantsude tekkimine. Kaks kõige tuntumat, klassitsismiajastuni püsinud tantsu olid menuett ja gavott. Menueti hiilgeaeg oligi 17.-18.sajand.See tants on 3/4 taktimõõdus, mõõduka tempoga ja kolmeosalises vormis. Eriti hästi väljendas menuett rokokooajastu graatsilist ja nõtket tantsukultuuri. Samaaegselt menuetiga kujunes õukonnatantsuks gavott, mis oli algselt rahvatants. Gavott on 4/4 või 2/2 taktimõõdus, tantsule on iseloomulik kahe veerandnoodiga eeltakt. 17.sajandil kujunesid Prantsusmaal välja klassikaline ooper ja ballett. Louis XIV aegsele prantsuse lavamuusikale oli iseloomulik püüd ühendada ühte tervikusse nii tants kui vokaalmuusika. 18
eri karakteriga tantse. Tantsusüuidid ansablile, orkestrile või soolopillile on tuntud peamiselt saksa muusikas . 17. sajandi lõpul, mil ka Saksamaal levis prantsuse õukonnatantsude mood, kujunes Saksamaal süiditsüklile ka kindlam raam neljast erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4osalises taktimõõdus rahulik saksa sammtants ; 2) courante 3osalises taktimõõdus kiire prantsuse hüppetants ; 3) sarabande aeglases 3osalises taktimõõdus pidulik hispaania tants ; 4) gigue 6/8 või 9/8 taktimõõdus šoti hüppetants . → Nende osade vahele pandi teisigi tantse ning mittetantsulisi osi.
huvi rahvamuusika vastu, rütmika & tempode vaheldumine vaheldusrikkam Eksprompt – lüürilise karakteriga improvisatsiooniline muusikapala. Muusikaline hetk – klassikaline süit romantismis. Prelüüd – lühike klaveripala (tavaliselt sissejuhatusega, mis tutvustas teose teemat, mis oli pikem ja keerukam). Etüüd – tehnika harjutamiseks lühike pala soolopillile. Ballaad - üheosaline dramaatiline teos sooloklaverile. Rapsoodia – fantaasiarikas instrumentaalteos. Valss – ¾ taktimõõdus. Polka – 2/4 taktimõõdus. Polonees – Poola pidulik tants. Masurka – ¾ taktimõõdus. Nokturn – õhtu ja öömeeleolus miniatuur. Karakterpala – ühe ideega klaveriteos. Robert Schumann – (Saksamaa) Looming elujaatav ja rõõmsam. Laiendas sümfooniaorkestri kõlavõimalusi, lõi karaktervariatsioone. Loomingus klaveriteosed ja vokaalmuusika. Väikevormid 'Karneval' & 'Lastestseenid'. Lõi ka soololaule, mida liitis tsükliteks. 'Poeedi armastus'. On loonud 4 sümfooniat.
.............................................. 4 Rahvatantsud,Rahvapillid........................................................................................................... 5 Polonees on ¾ takti mõõdus , väärikas sammutants , rõhuga 3.löögil 17.,18. sajandil oli polonees balli avatants.Euroopa ballisaalides olid mõlemad tantsud populaarsed 7. sajandil 19. sajandil kasutati neid vaheldustpakkuvate karaktertantsudena ballettides..................................5 Krakovjakk on ¾ taktimõõdus,sünkopeeritud rütmiga elavaloomuline rahvatants,mis sai 19.sajandi lõpul Euroopas tuntuks ka peotantsuna..................................................................... 5 Poola rahvapillidest on põnevamad kolme tüüpi puutrompetid , mida kasutati signaalpillidena.Bazuna't kasutasid karjased ja kalurid.Ligawka't puhuti põhiliselt advendiaja õhtutel.Trombita oli 5 meetrit pikk ja sellel mängiti aeglaseid meloodiaid.Dudy on torupillisarnane puhkpill , mida esineb mitut liiki..........
Katsetati uusi kõlakombinatsioone ja otsiti väljendusrikkaid kõlavärve. Neid otsinguid soodustas oluliselt instrumentaalmuusika tekkimine. Kui varem oli instrumentaalmuusika kõlanud rohkem laulu või tantsu saateks, siis nüüd kuulati ka mõnel pillil esitatud populaarse laulu tantsu seadet või improvisatsiooni. Ka tantsupalu hakati esitama nüüd kui omaette muusikat. Kujunes välja mängimisviis e komme, kus alguses tuli mängida aeglane, väärika iseloomuga kaheosalises taktimõõdus tants, millele pidi koheselt järgnema sama viisiga kiire tants, 1 Kordamine muusikaajalookontrolltööks 09.12.2008 Tuuli Varik aga seekord juba kolmeosalsises taktimõõdus. Instrumentaalmuusika õhutas omakorda täiustama juba olemasolevaid pille ja valmistama ka uusi
Šansoon - meloodiline ja sentimentaalne või kiire ja lõbus soololaul. Kuula: „Montparnasse´i lapsed“ http://www.youtube.com/watch?v=qPooEg2QDs4 20. sajandi tuntumad šansoonilauljad olid Yves Montand, Charles Aznavour, Édith Piaf, Mireille Mathieu, Juliette Gréco jt. KUULSAD ŠANSOONILAULJAD Edith Piaf Yves Montand Mireille Mathieu ÕUKONNATANTSUD MENUETT JA GAVOTT Menueti hiilgeaeg oli 17.–18.sajand. See on ¾ taktimõõdus mõõduka tempoga ja kolmeosalises ABA-vormis tants. Eriti hästi väljendas menuett rokokooajastu graatsilist ja nõtket tantsukultuuri. Gavott oli algselt rahvatants, elav 4/4 või 2/2 taktimõõdus, iseloomulik on kahe veerandnoodiga eeltakt . LAVAMUUSIKA - BALLETT Prantsusmaa on kodumaaks klassikalisele balletile, mille eelkäijaiks said sealsed õukonnatantsud (farandool, gavott, courante, bourée). Kujunes 17
17) Tantsusüit – mis see on, eelkäijad, osad, tantsude päritolumaa lk. 109 Instrumentaalmuusika olulisim vorm sonaadi ja kontserdi kõrval. Kujutas endast eri karakteritega tantsude järgnevust. Tantsusüite kirjutati nii ansamblile, orkestrile kui ka soolopillile. Tantsusüidi eelkäijaks oli 16. saj. pärit tantsude paar pavana ja gagliarda. 17. saj. kinnistus Saksamaal 4-osaline süiditsükkel: 1. Allemande - 4-osalises taktimõõdus aeglane Saksa sammtants 2. Courante - 3-osalises taktimõõdus kiire Prantsuse tants 3. Sarabande - 3-osalises taktimõõdus aeglane pidulik Hispaania tants 4. Gigue - 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire Šoti hüppetants BAROKIAJASTU TÄHTSAIM POLÜFOONILISE MUUSIKA VORM 18) Fuuga lk. 120 Fuuga eelkäijaks oli renessansiajastul levinud ricercar. Fuuga on kõrgeim polüfoonilise muusika vorm, mis saavutas oma täiuse Bachi loomingus.
Oboe eelkäija pommer arenes salmeist. Bass-pommerist dulcianist arenes hiljem fagott 16.saj saavad trompet ja tromboon tänapäevase kuju. Inglismaal levis klavessiinimängukunst, mis alles järgmisel ajastul üleeuroopalise populaarsuse võitis. Klavessiini keeli tõmbavad konksukesed, klaverikeeli löövad haamrikesed Pillidel mängiti peale mitmehäälsete laulude tantsumuusikat. Populaarsemad renessansstantsud olid pavaan- 2-osalises taktimõõdus aeglane käigutants ja galjard 3-osalises taktimõõdus kiirem hüppetants. 16.sajandit peetakse tantsusajandiks. Nooditrükk oli leiutatud (Veneetsia 1505) ja erinevate rahvaste tantsunoodid levisid üle Euroopa. Kui siiani oli tantsitud vaid väljas, siis nüüd hakati tantsima ka ruumides.
loomuga vokaal- või Kantaat mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. isntrumentaalt eos. Keelpillikvartett kammeransambel, mis tekkis 18. saj. Koosneb 4. poogenpillist: I, II viiul, vioola, tsello. Kontsert muusikateoste avalik ettekanne. Koorilaul koor + saade. Madrigal emakeelne laul, tekkis vastukaaluks ladina keelsele gregooriuse koraalile. Marss kahe või nelja osalises taktimõõdus rangelt ühtlases, käigusammule vastavas tempos. Masurka kõige hoogsam Poola rahvatants, kiiretempoline, 3-osaline taktimõõt, iseloomulik rõhkude vaheldumine. milles muusikaga ja dramaatilise sündmustiku areng on tihedalt põimunud. Muusika kulg on pidev, jagunemata eraldatud Meloodia etteasteiks. ühehäälselt
Habaneera Habaneera on tantsustiil, mis on rütmikas kuid samas aeglane Põhineb Aafrika motiividel Habaneera on olemas ka muusikastiilina Kuuba päritolu tants Hispaania rahvatants Iseloomulik on kuubalt pärit sünkopeeritud rütm 2/4 taktimõõdus Arenes 19 sajandi keskapaiku contradanza st Sünkopeeritud rütmi tõttu lähedane tangole Sai 19 sajandi lõpul tuntuks nii hispaanias kui ka ülejäänud euroopas Tuntuim habaneera on Sebastian Yradieri ,,La Paloma" Samalt autorilt ,,El arreglito", mida kasutas ka Georges Bizet ooperis ,,Carmen" http:// www.youtube.com/watch?v=ff8ssvXpOio http:// www.youtube.com/watch?v=BPqGkQMmlDQ
vanadeni. Saatepillidena kasutatakse bandžot, kitarri, mandoliini, viiulit ja klaverit. • Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole on iseloomulik puusahööritus, millega kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega. Tantsijate riietus Faktid mambost • kujunes 1930. – 40. aastatel. • 4/4 taktimõõdus. • On kiire ja väga energiline tants. • http://www.youtube.com/watch?v=j phLiz0cxuo
Mambo Mambo Mambo on 1930. 1940. aastatel kujunenud Kuuba muusika- ja tantsustiil. Nimetus tähendab Haiti voodoo preestritari. Mambo ühendab Euroopa kontratantsu traditsiooni ning mustade haiitilaste iseloomulikud Aafrika-pärased sünkopeeritud rütmid. 4/4 taktimõõdus mambo sai Ameerika Ühendriikides 1950. aastatel ülipopulaarseks seltskonnatantsuks, hiljem arenes selles välja veidi lihtsam tsa-tsa. Tantsu sammud Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole, nagu mitmetele teistelegi Ladina-Ameerika tantsudele on iseloomulik puusahööritus, mis kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega.
Inglismaal välja kujunenud seltskonnatantsu liigitatakse standardtantsudeks ja ladina-ameerika tantsudeks, millele lisaks harrastatakse Eestis ka folkloorsetest tantsudest välja kasvanud seltskonnatantse. Standardtantse on viis: aeglane valss e. inglise valss, tango, viini valss, fokstrott, kvikstep. Igal tantsul on oma iseloom, mis tuleneb tema ajaloost, muusikast, koreograafiast. 1. Aeglane valss on lüüriline, 3/4 taktimõõdus, juured on seotud viini valsiga, kuid mõjutused bostonilt ja Inglismaa poolt standardiseeritult saadud selle tantsu tänapäevane võistlustele orienteeritud versioon. 2. Tango on kirglik, dramaatiline, emotsionaalne tants, mille originaalversioon Argentiinast kombineerudes Itaalia immigrantide, Hispaania flamenco ja Aafrika rahvusrütmide mõjutustega. 3. Viini valss on pidulik, loodud Bavaarias ja on endisaegade Austria aristokraatia õukonnatants, 3/4 taktimõõdus
Darja Skurljatjevat, kes mängis viola de gambalal, saatis jällegi orel. Esitus meenutas keskaega. Kontsert oli lähenemas lõpu poole ning esitati siis Johann Sebastian Bachi prelüüdi ja fuugat a mollis. Prelüüdi eelmängus kõlas kätega mängiv kahanev kromaatiline bassiliin murtud akordidega. Hiljem lisandusid jalgadega pedaalide vajutused. Rütm on väga kaunistatud ning järgneb mäng kätega üle pidevate pedaalinootide. Sellele järgneb väga vaba lõppmäng. Selle teose fuuga on taktimõõdus kuus kaheksandikku, erinevalt prelüüdist, mis on taktimõõdus neli neljandikku. Fuuga teema, nagu ka prelüüdi oma, koosneb murtud akkordidest, mis on allapoole järjestuses, eriti hiljem. Teema järjestikuse tõttu koosneb fuuga peamiselt järjendidest ja kadentsidest. Teost mängiti vabalt ja kiirelt. Kontserdit jätkas Moskva Peetri-Pauli koguduse koor. Nad esitasid 5 Taize laulu. Taize laulud on eelkõige mõeldud palverühmadele laulude saateks
Dubstep & Liquid dnb Sanna-Marcelle Ots 11B Dubstep Elektrooniline tantsumuusika London (20.saj lõpp-21.saj algus) Kaheosalises taktimõõdus rütm või soolotrumm Rõhuvaid ja tumedaid helisi esiletoov bass Tempo üldiselt 140 lööki minutis Löögi asetsemine 3. taktil Dubstepi artiste Srillex Flux Pavilion Deadmau5 Excision Nero Knife party Dubstepi näide https://www.youtube.com/watch?v=yp3UeCgu VVI 2,40 https://www.youtube.com/watch?v=3Q9rewn LFYw Dnb e. drum and bass
Quickstep Quickstep on samuti üks viiest standardtantsust. Tegemist on kiire ja lendleva liikumisega tantsuga, mis on 4/4 taktimõõdus. Kuna quicksteppi tantsitakse upbeat muusika järgi, sobib see nii ametlikele kui ka mitteametlikele sündmustele. Ajalugu Quickstep arenes välja 1920-ndatel New Yorkis, kombinatsioonina aeglasest fokstrotist ja charlestonist. Tantsul on inglise taust ning see standardiseeriti 1927. aastal. Arenedes välja küll fokstrotist, on quickstep tänapäeval siiski üsna erinev. Tantsule on kolm iseloomulikku figuuri/elementi: chassee’d, veerandpöörded ja lock’i samm. Iseloomustus
Kordamisküsimused Avamäng - muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Fuuga - mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos Prelüüd - muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele Nokturn ööpala, mis on täis elamusi Aaria saatega vokaalmuusika zanr Libreto - vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus Polonees ¾ taktimõõdus ballitants Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse tekst lauldes Ekspositsioon muusikateose osa, mis esineb sonaadi- ja fuugavormi alguses Oratoorium - koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos Concerto grosso 3-osaline teos orkestrile ja soolopillide grupile Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus Polüfoonia mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad
kvaliteet oli parem kui elava muusika oma. Klubide omanikel oli kasulikum palgata üks diskor plaate keerutama, kui mitu muusikut mängima. Diskomuusika puhul on tähtis eelkõige selle tantsitavus. Nii nagu rockmuusika tervikuna oma olemuselt pärineb afro- ameerika muusikast, nii ka diskomuusika lähtub samast allikast. Diskomuusika tõi muusikasse ridamisi uusi võtteid, instrumente ja produtseerimistehnikaid, arendades eriti elektroonilist muusikat. Tüüpilised diskolood on 4/4 taktimõõdus ning rõhk 2. ja 4. taktiosal. Basstrumm ja basskitarr on põhilised pillid. Lisaks kasutatakse mitmeid klahvpille ja ka keel ning vaskpille. 70-ndatel aastatel oli diskomuusika gospelist ja soulist lähtuv mustade muusika. Peatselt hakkasid diskomuusika võimalused huvitama ka valgeid muusikuid. Pärast mõnede ameerika ansamblite edu jõudis diskolaine ka Euroopasse, kus diskomuusika keskseks maaks sai Saksamaa. Esimene tuntud diskotäht oli Donna Summer.
· Ülitihe trummipartii · Väljakostuvad bassikäigud · Sämplingutes on kuulda süngeid mulksuvaid helisid DRUM'N'BASS · 90.al Londonis · Tihedalt seotud reivikultuuriga · Arenes jungle'ist · Ühesugune trummi ja bassipartii käsitlus · Keerukad rütmielemendid (break'id) DUBSTEP · Pärineb Londonist · Tekkis 21. sajandi alguses · Iseloomustab kaheosalises taktimõõdus rütm või soolotrumm, mis sarnaneb muusikastiilidele garage ja grime · Tempo on üldjoontes 140 lööki minutis TÄNAN KUULAMAST!
Tango Tango on Argentinas sündinud tants. Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi.Hiljem hakati looma eraldi laule selleks. Tango on iseloomult dramaatiline tants. Tänapäevaks on välja arenenud mitu tangostiili: Argentiina, Soome tango ja rahvusvaheline stiil. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on tango saatemuusikaks tavaliselt 4/4 taktimõõdus. Sammud on järsud ja teravad, põhisammu rütmiskeem aeglane aeglane kiire kiire aeglane aeglane samm tähendab tegelikult kiiret sammu ja pärast seda on paus. Astutakse üle kanna, enne liiguvad jalad siis järgneb keha Argentiina tangos liigub enne keha, siis jalad. tangod tihti tantsitakese 2/4 rütmis. Tango tantsu sisuliselt jalgsi partner ja muusika järgi kõndides.On olemas 8 tango stiili.Näiteks cortina on tango pala umbes (2060sekundid). Mida mängitakse vahel palana tango
Tsatsa ehk tsa-tsa-tsaa (cha-cha-cha) on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus LadinaAmeerika tants. Tsatsat kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". Arvatakse et tsatsa on sulatatud kokku kahest Kuubal olevatest tantsudest. Tsatsa loojaks on peetud Enrique Jorrini ja Euroopasse toojaks Briti tantsuõpetajat Pierre Margoliet. Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Tsatsa on tempokast tants. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis
ülipopulaarseks. Tänapäevaks on välja arenenud mitu erinevat tangostiili: Argentiina stiil paljude eri variatsioonidega, Soome tango, võistlustantsus tuntud Ameerika ja rahvusvaheline stiil. Kuigi tango on Ladina-Ameerika päritolu, liigitatakse teda võistlustantsus standardtantsude hulka. Tangomuusikat esitab tüüpiliselt orkester, kus on viiul, klaver, flööt, akordion ja kitarr. Euroopas ja Põhja-Ameerikas tantsitava tango on tavaliselt 4/4 taktimõõdus mängitav pala. Sammud on järsud ja teravad, astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad siis järgneb keharaskus. Argentina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Euroopa ja Põhja- Ameerika variatsioonile iseloomulikke järske peapöördeid Argentiina tangos ei tunta. Muusika päeval 22. novembril 2007. aastal avati Argentina pealinnas Buenos Aireses tango mälestussammas.
ARGENTIINA Marie Elise, Birgita, Sigrid Argentiina Vabariik Asub LõunaAmeerika lõunaosas, Andide ja Atlandi ookeani vahel Piirneb Boliivia, Tsiili, Paraguay, Uruguay ja Brasiiliaga Pealinn Buenos Aires Riigikeeleks hispaania keel Tango Sündis 19. sajandi lõpus Argentiinas Legendi järgi kujutab prostituudi ja sutenööri (kupeldaja) suhet Tangomuusikat põhiliselt esitab orkester Liigitatakse standardtantsude hulka Tango Saatemuusikaks on tavaliselt 4/4 taktimõõdus pala, tempoga umbes 120 lööki minutis Sammud on järsud ja teravad Põhisammu rütmiskeem on aeglaneaeglanekiirekiireaeglane Aeglane samm tähendab pigem kiiret sammu, millele järgneb paus Tango Traditsioonilises tangos astutakse üle kanna, kõigepealt liiguvad jalad ning siis järgneb keha Argentiina tangos liigub kõigepealt keha ning siis jalad Argentiina tangos on sammud sujuvamad ja keerukamad, astutakse üle päka Tango
akustika õpetus helist, selle tekkimisest ja omadustest alt madal naishääl arranzeerimine helitöö ümberseade avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett lavakunstiliik bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul harmoonia kooskõla heterofoonia erinevate variantide kooskõla
Rumba Sisukord Tiitelleht Sisukord Mis on Rumba? Rumba ajalugu Millest Rumba jutustab? Kellele see tants sobib? Mis on Rumbale iseloomulik? Saateansambel Huvitavaid fakte Kasutatud allikad Mis on Rumba? Kirglik paaristants Ladina-Ameerika tants 4/4 taktimõõdus Rahulikus ja aeglases tempos Millest Rumba jutustab? Armastusest Kirest Tunnetest Iseloomustab väljend ''Armastuse tants'' Rumba ajalugu Pärit Kuubast Arenenud neegritantsust Omandanud iseloomu Fokstrotilt Euroopas, Ameerikas võitis südamed 1930ndatel aastatel Kellele see tants sobib? Erootilis-romantiline tunne Partnerid näevad välja nagu armunud Mis on Rumbale iseloomilik?
Tangomuusika üheks väljapaistvamaks heliloojaks peetakse argentiinlast Astor Piazzollat. Astor Pantaleón Piazzolla oli Argentina tangohelilooja ja lõõtsamängija. Üldiselt Väljendab kirge ja armastust. Esitavad peamiselt mees ja naine. Iseloomulikud tunnused: sensuaalne, dramaatiline. Euroopas ja PõhjaAmeerikas seltskonna ja võistlustantsuna tantsitava tango saatemuusikaks on tavaliselt 4/4 taktimõõdus pala. Sammud on järsud ja teravad, põhisammu rütmiskeem aeglaneaeglanekiirekiireaeglane, aeglane samm tähendab tegelikult pigem kiiret sammu ja sellele järgnevat pausi. Midagi huvitavat Legendi järgi nimetatakse Tangot prostituudi ja sutenööri suhteks. Argentiinas Buenos Airese linnas on püstitatud tango mälestussammas Video http://www.youtube.com/watch?v=ic4PQ tnwJw Kasutatud materjalid: Google, Youtube, Ja natuke ka oma teadmisi
Lihtsamad rütmipartituurid. III. Suuline analüüs Rütmianalüüs. Meloodiaanalüüs. Vormianalüüs. Laadi ja/või helistiku analüüs. Intervallide analüüs. Akordide analüüs. Dünaamika analüüs. IV. Diktaat Meloodiline diktaat. Rütmidiktaat. Mäludiktaat. Kiirusdiktaat astmete tabamiseks. Kahehäälne diktaat. V. Improvisatsioon Meloodia improvisatsioon: antud tekstile, läbivõetud teemale (astmed, helistik, akord jne.), antud rütmile. Rütmi improvisatsioon: õpitud taktimõõdus, teatud rütmigruppidega, õpitud meloodia saateks, lihtsamad rütmipartituurid. Saate improvisatsioon: bass antud meloodiale, teine hääl antud meloodiale, põhikolmkõlade bassi saade.
annaabi.ee 
